Pääsküla

Pääsküla ajaloost

Esimesed teated Pääsküla nimelisest külast pärinevad juba XIII sajandi ürikust, mida tuntakse Taani Hindamisraamatu nime all (Liber Census Daniae). Pääsküla suuruseks hinnati sealjuures 20 adramaad. Samas allikas on Pääsküla hinnatud tähtsa punktina Tallinnast loodesse ja läände, Pärnusse ja Ruilasse, suunduval liiklusteel.

Edasised andmed Pääskülast on võrdlemisi lünklikud. 1526. aastal oli ta ordu omanduses - Tallinna komtuuri Harku ametimõisale kuulunud vakus. 1656. aastal oli küla Jälgimäe mõisa osa. 1725/26. läbi viidud adramaarevisjoni järgi oli Pääskülas seitse väikest talu ja veski, elanikke viiekümne ringis. 1798. aastal välja antud Mellini atlasest on näha, et Pääsküla (Peeskül) paiknes mõlemal pool jõge, külas olid ka kõrts ja vesiveski.Mõisa alluvusse jäi Pääsküla kuni talude müümiseni XIX sajandi viimasel veerandil, mil see allutati administratiivselt Saue vallale.

1912. aastal, vahetule enne Esimest maailmasõda, ostsid Peeter Suure merekindluse ametnikud Harku mõisnikult Hermann von Harpelt maatüki Glehni valduste piiril (praeguse Särje ja Sisaski tänava ning Harku kallaku vahel). Nende asutatud Aedlinna Rajamise Ühing jagas maatüki kruntideks, mis omanike vahel loositi.

1917. aasta sündmused lõpetasid töö merekindluses, ühtlasi soikus ka aedlinna rajamise plaan. Esimese maailmasõja ja Vabadussõja päevil oli Pääskülas sõjavangide laager. Üks laager oli Pääskülas veel: 1920/30. aastatel oli jaama vastas asuval liivikul igasuvine Eesti kaitseväe õppelaager.

Siseministri määrusega 26. aprillist 1923 liideti Pääsküla Peetri aedlinna ala Nõmme aleviga. Sellega lõppesid mitme aasta pikkused vaidlused. Nimelt pidas Nõmme Pääsküla omaks juba pärast aleviõiguste saamist 1917. aastal.

1920. aastal alanud intensiivne elamuehitus sulatas Pääsküla peagi orgaaniliselt ülejäänud Nõmmega. Asudes Nõmme keskusest kaugel, oli Pääsküla suhteliselt eraklik seltsieluski. Ühendavateks lülideks ülejäänud Nõmmega said Majaomanike Seltsi osakond ja tuletõrje siinne jaoskond.

Allikas: "Nõmme Ajalugu" Leho Lõhmus, Kirjastus Koolibri 2006.

 

 

Pääsküla raamatukogu

Pärnu mnt 480a asub 2005. aastal avatud Pääsküla Raamatukogu. Kuigi Pääsküla Raamatukogu asutati juba 1948. aastal, tegutses see kaua võrdlemisi kitsastes oludes, olles allüürnik mitmes erinevas majas. Alates 1988. aastast tegutseti aadressil Rännaku puiestee 10, lasteraamatukoguks projekteeritud ruumides.

 

Nõmme ujula

Vabaduse puiestee ja Vikerkaare tänava nurgal (Vabaduse 156) on 2002. aastal valminud Nõmme ujula. Spordihuviliste ja puhkajate käsutuses on suur sisebassein, lastebassein, jõu- ja aeroobikasaal.

Allikas: "Jalutaja teejuht" Leho Lõhmus, Solnessi Arhitektuurikirjastus 2007.

Viimati muudetud: 18.08.2008