Kivimäe

 

Kivimäe ajaloost

Tallinna-Paldiski raudtee rajamisel 1869/70. aastal kaevasid tee-ehitajad läbi kivikünnise, sealt välja tulnud kivid moodustasid paraja hunniku - kivimäe. Nii hakatigi nimetama seda kohta ja lähemat ümbrust.

Paikkond ise jäi tükiks ajaks suhteliselt väheasustatud paigaks. Ainult üksikud majad, sisuliselt omaette talud, asusid siin-seal metsalagendikel. 1920. aastatel jäi sealne kuiv ja hõre männimets ning puhas õhk silma arstidele. 1925. aastal rajati rinnalastekodu ning järgmisel aastal toodi Tallinnast üle tuberkuloosisanatoorium. 1938. aastal lisandus Sõjaväesanatoorium, mis samuti oli spetsialiseerunud tuberkuloosi ravile.

Aegamööda kerkisid metsa alla elumajad, 1920. aastate keskpaigaks kujunes välja ka tänavavõrk. Seda soodustas 3. novembril 1924 avatud raudteepeatus. Kool valmis Kivimäel 1932. aastal, 1939 kolis männimetsas valminud hoonesse ka Nõmme Gümnaasium. 1940. aastal said kivimäelased apteegi, sauna paraku veel mitte, selleks tuli oodata veel paarkümmend aastat.

1920. aastate lõpus hakkasid Kivimäe inimesed organiseeruma. 1927. aastal toodi Pääskülast Kivimäele üle Nõmme VTÜ III pritsijaoskond. Korjandusest ja loteriidest saadud raha eest valmis 1930. aastal Kreutzwaldi (praegu Lauliku) tänaval pritsimaja. Kivimäel oli Nõmme Majaomanike Seltsi osakond. Tugev mõju ja liikmeid oli ka teisel, just äärelinna majavaldajaid koondaval ühendusel Nõmme Linna Majaomanike Ühingul.

1936. aastal asutati kohaliku elu edendamiseks pika nimega ühendus Nõmme-Kivimäe Kaunistamise ja Heakorra Selts Mändla. Mändla Selts oli üks initsiaatoreid Nõmme Kodukaunistamise Komitee loomisel ja kuulus ainsa seltsina omavalitsuslike institutsioonide kõrval sellesse ühendusse.

Aga muidu olid ja on kivimäelased nagu Nõmme elanikud ikka. Tuntuim neist kindlasti Voldemar Panso, kes oma elukohta pealegi alati rõhutas.

Allikas: "Nõmme Ajalugu" Leho Lõhmus, Kirjastus Koolibri 2006.

Viimati muudetud: 18.08.2008