Vana-Mustamäe

 

Vana-Mustamäe ajaloost

19. sajandi lõpukümnenditel sa Nikolai von Glehn Jälgimäe ja Harku mõisa omavahelise lepingu alusel maatüki mustamäe nõlval, mida teame Vana-Mustamäe nimetuse all. See koht oli tuntud juba 1371 Kõrgepeana. 1886 sai valmis mäenõlval romantiline loss, sellele järgnes legendaarne park oma põnevate ehitistega.

1896. aastal suri Nikolai von Glehni abikaasa Caroline. Matusepaigaks sai lossiaknast paistev koht mäenõlva all soisel maal. Tema ainuomasel viisil kujundas Glehn matusepaiga tiikide ja sildadega müstiliseks kohaks, kuhu hiljem maeti ka tema poja Manfredi lapsed.

Glehni perekonna lahkudes Eestist 1923 jäi kogu lossikompleks peremeheta ning alles 1934 sai Nõmme linn selle omanikuks. Mustamäe alla rajas teine kohalik tuntud mees Johan Must 1936. aastal kohvikuhoone ja basseinid, mis on nõmmekate hulgas läbi aegade populaarsed olnud, samas paiknev spordikeskus on seda kohta veelgi elavamaks muutnud.

Põneva kodu rajas sinna lähedale ka arhitekt Erika Nõva. Vana-Mustamäe alla ehitatud uutes majades on oma kodu leidnud paljud tuntud-teatud inimesi nagu Heinz Valk, Hannes Walter jt.

 

 

Glehni loss ja park

Vana-Mustamäe tänav lõpeb Glehni lossi - saksa keeles

Glehni loss.jpg

Hohenhaupt Schloss e Kõrgepea loss -  juures. Tänava lõpus vasakul on kaks maja. Esimene neist, nurkapidi tänava fronti puudutav pikk hoone, on kunagine Glehni hobusetall. Järgmine, viilkatusega värskelt renoveeritud maja on aga Nikolai von Glehni (1841-1923) esimene elamu Nõmmel, mille ta ehitas 1870. aastatel. Sellel nn ~Sveitsi stiilis elamul oli algselt avatud rõdu ümber kogu maja. Hoone esimene korrus oli ehitatud kivist ja teine puidust. Glehni elamu oli aastaid väga viletsas seisus. Remondi käigus on see kaotanud oma esialgse ilme.

Samas kõrval on kaks kivist väravakaart ning Glehni kõige originaalsem ehitis - Palmimaja. See Nõmme arhitektuuriajaloo tõeline pärl valmis aastatel 1898-1900 ning selle teostust on võrreldud kataloonia arhitekti Antonio Gaudi rajatistega Barcelonas umbes samast ajast. See oli põhja pool kaetud mullaga, lõuna poolt aga raudkivikildudest sõrestikuga, millel asetsesid klaasist ruudud. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli selle keskel kaks tiiki, milles purskas vesi ja mis olid palistatud roheliste taimedega.

Kohe palmimaja kõrval asuval künkal seisis kunagi suure lossi väike mudel, nn Rootsi loss, mille Glehn olevat teinud lastelastele mängimiseks. Nüüd võime seda väikest ehitist imetleda vaid postkaartidelt. Loss ise on juba ammu langenud vandaalide ohvriks.

Palmimaja vastas asuval künkal on kiviobelisk, mälestussammas Glehni ratsahobuse haual. Eemal paistavad kaks Glehni loodud kiviskulptuuri - krokodill(lohe), mis valmis 1914. aastal ja Kalevipoeg. Esimene neist on läbi mitmete parandamiste säilinud tänapäevani. Kalevipoeg lammutati tsaarivõimu ajal, kuid taastati 1990. aastal.

Glehni poolt 1910. aastal ehitatud vaatetorn renoveeriti 1960. aastal observatooriumiks. See oli „esimene pääsuke" Glehni pärandist, mis renoveeriti ja kasutusele võeti.

Kõige olulisemaks ehitiseks on siiski Glehni villa. See keskaegsete eeskujude järgi Nikolai von Glehni enda poolt projekteeritus lossike valmis 1886. aastal. Muide ega üht lõplikku projekti polnudki. Glehn olevat igal õhtul paberile skitseerinud, mida järgmine päev teha tuleb. Loss oli kasutusel kuni Glehnide lahkumiseni 1918. aastal ning lagunes-lõhuti seejärel. 1977. aastal avas Tallinna Polütehnilise Instituudi poolt taastatud loss uuesti uksed. Sellele oli eelnenud kümmekond aastat rasket tööd, mida vedas instituudi akadeemiline meeskoor. Projekti valmistasid arhitektid Arpad Andreller ja Jüri Jaama. Loss on üritusteks avatud ka tänapäeval.

 

Nõmme SpordikeskusMustamäe supelasutus 1938

Nõmme Spordikeskus on mitmekülgsete sportimis- ja vabaaja veetmise võimalustega spordikompleks, paiknedes Tallinnas väga heas asukohas looduslikult kauni männimetsa keskel. Keskuse vahetusse lähedusse jääb Glehni loss ja park ning allikaala, mis on huvitav ökoloogiline ja maastikuline objekt.

Talveperioodil pakub keskus kvaliteetseid (valgustatud, tähistatud, hooldatud) suusaradasid (1, 2, 3, 5 km pikkused), mis võimaldavad läbi viia spordiklubide treeninguid, võistlusi ning harrastussuusatamist. Spordikeskuse rajad on tunneli abil ühendatud Harku parkmetsa radadega ning tänu sellele on võimalik suusatamiseks kasutada nn Harku ringi, mis on tervelt 15 km pikkune.

Suveperioodil on nimetatud radadel võimalik tegeleda ratta-, jooksu-, käimise- ja muu harrastusspordiga. Kaks välibasseini võmaldavad tegeleda ujumisega. Territooriumil on võimalik mängida rannavõrkpalli (3 väljakut), tänavakorvpalli (2 väljakut) ja teisi pallimänge.

Nõmme Spordikeskuse hallatav kunstmurukattega Hiiu staadion võimaldab mängida jalgpalli aasta läbi. Staadionil saab korraldada ka kergejõustikutreeninguid ning võistlusi.

Mustamäe suusahüppetorn ning slaalominõlv pakuvad talispordi ekstreemsemate alade harrastajatele tegelemisvõimalusi. Lisaks on talvel avatud snowtubbingu rada.

Allikas: Nõmme Spordikeskus

Pilt: Leho Lõhmus "Nõmme vanadel fotodel" Koolibri 2005.

Viimati muudetud: 08.10.2008