Avaleht › Nõmme veebileht

Nõmme keskus


  

Nõmme keskuse ajaluguNõmme keskus 1933

Esimesed teated Nõmmel asuvast kõrtsist pärinevad aastast 1689, vanast metsavahimajast praeguse turuplatsi kohal aga 19. sajandi keskpaigast. Tallinnasse sai suunduda Mustamäe kaudu üle Tondi, tee sai valmis 1835.

Esimene raudteepeatus avati Nõmmel juba 1872. Aasta hiljem andis Glehn välja esimese suvilakrundi. Esimesed asukad olid enamasti jõukamad eestlased ja „kadakad", lihtrahvas elas nn Kanakülas Harku tänava ümbruses. Esialgu olid majad ehitatud hajali metsa alla, mis tekitas hiljem raskusi tänavavõrgu loomisel, tänavatele nimetuse panemisel ja nummerdamisel.

Kesk-Nõmme oli ja on kogu Nõmme süda. Siin on asunud kirik, linnavalitsus, muuseum, politseijaoskond, kontorid, turg, kinod, pangad, koolid, polikliinik, kauplused, postkontorid ning Nõmmele suurlinna mõõtu andvad Kahro majad ning praegune kaasaegne Nõmme Maja. Kesk-Nõmme oli koduks riigivanem Juhan Kukele ja peapiiskop Hugo Rahamäele, Nõmme linnapea Johannes Lindemannile ja Ludvig Ojaveskile, kirjanik Jaan Krossile ning paljudele teistele tuntud poliitika- ning kultuuritegelastele.

 

 

Nõmme turgNõmme turg 1935

Nõmme Heakorra Selts hankis turupidamise loa juba 1908. aastal. „Metsikult" oli turgu peetud siiski juba varem. Loodus ja äri tühja kohta ei salli. Nii müüsidki talunikud kõrtsi ja restorani vastas tühjal platsil suvitajatele juur- ja puuvilju, piima, liha ja muudki suupärast. Alguses toimus see otse vankrist, heitliku ilma kiuste. Nõmme suurenes ja elanike arv kasvas, turulised nurisesid ning nõudsid varjualust. Nõmme lehtedes ilmusid lugejate kirjad ning turumüüjate ähvardused: „Kui olukord ei parane, sõidame edasi Tallinna turgudele ja vaadake siis ise, kuidas saate...". Seda mõistis ka linnavalitsus ja linna arhitekt Robert Natus sai vastava ülesande.

1930. aastal valmiski tema projekti järgi puust turuhoone betoonkeldritega kergestiriknevate kaupade hoidmiseks. Arhitektuurimälestiseks tunnistatud turuhoone ootab oma taassündi. 2009. aasta mais avatakse kauplemiseks korrastatud turg.

 

Nõmme kultuurikeskus

Nõmme kultuurikeskus 19271924. aastal ehitas ärimees O. Nuudi arhitekt Gustav Adoffi projekti järgi Nõmme keskusesse kinohoone ja pani sellele nimeks „Soleil" (Päike). Tegutsemisaastate jooksul vahetas kino korduvalt omanikku ja sellega koos ka nime.

Sõjajärgsetel esimestel aastatel olid majja end istutanud NKVD kool ja nõukogude piirivalve üksus, seal olid ka ühiskorterid komandöridele koos perekondadega. 1946. aastal asus hoonet haldama kultuurimaja, kes kandis noil aastail huvitavat nime - Tallinna Kultuurimaja Nõmmel.

Nõmme Kultuurimajas tehti aastate jooksul tänuväärset tööd - pealesurutud punase koore all tehti kõik rahvuskultuuri säilitamiseks. Siin tegutsesid rahvatantsuansamblid, laulukoorid võtsid osa kõikidest sõjajärgsetest laulupidudest. Töötas lastetsirkus ning lubatu-keelatu piiril balansseerinud kinoring „Diagonese Tünn".

Eesti taasiseseisvudes nimetati kulutuurimaja rahvamajaks, mis 1994. aastal reorganiseeriti munitsipaalasutuseks Nõmme Kultuurikeskus. Maja on ümber ehitatud, sisustatud on mitmed proovisaalid. Tänast päeva ilmestavad festivalid „Nõmme Jazz" ning lasteteatrite festival „Banaanikala".

 

Nõmme Rahukirik

Nõmme Rahu kirik on puust lihtne ühelööviline ehitus, mida kroonib neljakandiline torn. Kirik on ehitatud endisesse Glehni tööstushoonesse, 1901. aastal rajatud valutöökotta, mis peagi pankrotti läks. Hoone koos krundiga kinkis Glehn 1913. aasta. Keila kiriku abikogudusele. Oma nime sai kirik aga 1924. aastal, kui see pühitseti tolleaegse kirikuõpetaja Anton Eilarti initsiatiivil Tartu rahu mälestuskirikuks.

Allikas: „Jalutaja Teejuht Nõmme" Leho Lõhmus, Solnessi Arhitektuurikirjastus 2007.

 

Baptisti palvela

Puuvilja 4 asub baptisti palvela, mis on seotud otseselt Nõmme usuelu lättega. Nikolai von Glehni poeg Manfred asutas 1893. aastal Jälgimäele baptistikoguduse. Kümme aastat hiljem, 1903. aastal, jätkas koguduse tegevust Nõmmel, kus selleks otstarbeks saadi suletud mehaanikatöökoja hoone.

1931. aastal valmis uus palvela, mis ehitati insener Johannes Märtsi projekti järgi. Veidi ümberehitatud kujul teenib see Nõmme baptiste tänapäevalgi. Baptisti palvela vana hoone asus praeguse hoovis ning on nüüdseks elumajaks ümber ehitatud.

Allikas: "Jalutaja teejuht" Leho Lõhmus, Solnessi Arhitektuurikirjastus 2007.

Pildid: Leho Lõhmus "Nõmme vanadel fotodel" Koolibri 2005.

Viimati muudetud: 26.08.2008