Ehitusjäätmed ja suurjäätmed
Ehitusjäätmed
Ehitusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel
või lammutamisel. Ehitusjäätmed ei ole
suurjäätmed.
Tallinnas tuleb ehitusjäätmete käitlemise küsimused lahendada
juba ehitise projekteerimise etapis. Kui ehitamise käigus tekib
ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise
kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada Tallinna
Keskkonnaametis kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase
käitlemise kohta.
Ehitusjäätmeid võtavad tasu eest vastu:
Jäätmejaamades saab tasuta üle anda sorditud betooni, telliseid
ja immutamata puitu. Teisi ja sortimata ehitusjäätmeid võetakse
vastu hinnakirja alusel.
Ehitusjäätmetest pikemalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjas § 38-41.
Suurjäätmed
Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole
võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad,
madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms, mis on
paigutatud mahuti kõrvale ära vedamise eesmärgil.
Suurjäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga st,
et need tohib üle anda ainult piirkonda teenindavale
jäätmevedajale. Jäätmehoolduseeskirja järgi võib suurjäätmed
ajutiselt panna konteineri kõrvale, kuid jäätmevaldaja peab
tellima jäätmevedajalt nende äraveo ja jäätmed tuleb ära vedada
kolme kalendripäeva jooksul.
Jäätmejaamades saab kasutuskõlblikku vanamööblit üle anda
tasuta. Mööbli kasutuskõlblikkust hindab jäätmejaama
klienditeenindaja.Teiste suurjäätmete vastuvõtt toimub
hinnakirja alusel.
NB! Konteinerite ajutise paigutamise tänavatele, nt
ehitus- ja remonttööde teostamisel, suurjäätmete kogumisel vms
toimingul, tuleb kooskõlastada Tallinna
Transpordiametiga.