Korduma kippuvad küsimused

Korteriühistutele on eraldatud maad minimaalselt, mistõttu jäätmemahutitele ei ole ruumi.

Vastus: jäätmehoolduseeskirja § 5 lg 3 alusel tohib korterelamute juures, kus on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosavalitsuse loal ja tingimustel. Ruumikitsikusest hoolimata leitakse ju lahendused, kuidas mahutada ära parkivad autod. Jäätmete kogumine kuulub elamu teenindamise vahetute ülesannete hulka ja see tuleb lahendada prioriteedina.
Üldiselt on ühistutele maa eraldatud ikka ühistu enda taotluse alusel, väiksema teenindusmaa eest tuleb maamaksu vähem tasuda, küllap see ongi põhjus, miks seda maad nii vähe on.
Ühe lahendusena võib koopereeruda ka naaberkinnistuga ja leida kahe või miks mitte ka enama kinnistu peale maaala ühismahutite paigutamiseks või jäätmemaja ehitamiseks.

Tahaksin ehitada jäätmemaja, aga kuidas saada ehitusluba? Maaeralduseta ju ehitada ei saa.

Vastus: kerge ning vundamendita jäätmemaja ehitamiseks ei ole vaja maaeraldust ega ehitusluba. Piisab linnaosavalitsuse loast ja tingimustest. Kui otsustatakse aga kapitaalse ehitusvariandi kasuks, tuleb toimida vastavalt linna ehitusmäärusele.

Vanalinnas ei ole ruumi tavaliselegi jäätmekonteinerile, kuhu panna veel mahutid paberi või biojäätmete jaoks?

Vastus: Alati tuleb toimida vastavalt tegelikule olukorrale. Jäätmete koguhulk ei muutu kui lisatakse paberi- või biojäätmete konteiner, seega saab vähendada segaolmejäätmete konteinerite hulka ja suurust. Kogudes ka pakendid eraldi ja viies need avalikesse pakendikonteineritesse, jääb segaolmejäätmeid üsna vähe järele. On selge, et vanalinnas tuleb otsida paindlikke lahendusi, nt jäätmekottide kasutamine seal, kus see on põhjendatud. Jäätmehoolduseeskirja kohaselt ei ole vanalinnas ühistutele biolagunevate jäätmete eraldi kogumine kohustuslik, välja arvatud mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kui biolagunevaid jäätmeid tekib vähemalt 25 kg nädalas (nt restoranid, toitlustusasutused jms).
Vanapaberi kogumiseks ei pea tingimata konteinerit maja ette tellima, nt võib vanapaberi jaoks panna trepikodadesse mahuti või kasti kuhu vanapaber kogutakse ning siis vastavalt täitumisele vedajale üle antakse.

Paberikonteiner pannakse tihti põlema, kes peab kandma kahjud?

Vastus: Sellised probleeme esineb, kuid siiski pole see igapäevane ega ole ka muutunud üldiseks probleemiks. Vandaalitseva möödakäija eest ei ole kaitstud ka majaaken, kuid ega seepärast keegi akendest ei loobu. Jäätmemahuti eest vastutab jäätmevaldaja. Kindlasti aitab sellise probleemi puhul jäätmemaja ehitamine või konteineri lukustamine.

Meie ühistu on väike ja ahjuküttega. Inimesed on vaesed, ei telli ajalehti. Olemasolev paber põletatakse küttekolletes, et saada sooja. Vanapaberikonteinerisse ei ole midagi panna. Miks pean selle tellima?

Vastus: vanapaber on väga hea taaskasutusväärtusega, võrdluseks võib öelda, et 1 tonn ümbertöötlemisse suunatud vanapaberit päästab 17 puud. Paberit võib kasutada tule süütamiseks, kuid väga palju tekib ka sellist paberit, mis tule alustamiseks ei sobi nt reklaamlehed, ajakirjad jms klantspaber.
Kui vanapaberi jaoks eraldi konteinerit rentida siiski ei soovita võib sellisel ühistul olla keldris või kusagil mujal kokkulepitud kohas kast paberi kogumiseks ning kogunenud vanapaber vastavalt vajadusele vedajale üle anda. Selliselt toimides tuleb ühistul säilitada dokumendid paberi regulaarse üleandmise kohta (kas kviitungid või leping).
Samuti võib jäätmeküsimustes koopereeruda naabritega ehk siis kasutada vanapaberi kogumiseks ühismahutit.

Elan eramajas ja mul ei teki jäätmeid. Paberi põletan, biojäätmed kompostin, pakendid viin kogumispunktidesse.

Vastus: vanapaber tuleb koguda eraldi, et võimaldada selle ümbertöötlemine. Pappi ja paberit töödeldakse ning sellest toodetakse ajalehepaberit, pehmepaberit, lainepappi, soojusvilla jms. Vanapaber on hea taaskasutusväärtusega.
Lahtiselt aunas tohib on lubatud kompostida ainult aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi). Toidujäätmete kompostimine lahtiselt ei ole lubatud, nende kompostimiseks peab olema kinnine kompostimisnõu. Teadma peab ka seda, et kompostimisaun või nõu peab paiknema naaberkinnistust 3 m kaugusel, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
On võimalik, et keskkonnateadlik majaomanik tõesti käitleb jäätmed nii, et segaolmejäätmeid tekib väga vähe, kuid midagi tekib ikka. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt on eramutel lubatud kasutada jäätmete kogumiseks jäätmekotti (min suurus kuni 20 liitrit) äraveo sagedusega üks kord kuus. Majas, kus elatakse, tekib niipalju jäätmeid kindlasti.

Meie majas on prügišahtid. Neisse mahub ainult üks segaolmejäätmete konteiner. Kuhu panen paberi või biolagunevate jäätmete konteineri? Kas pean šahti kinni müürima?

Vastus: šahti sulgeda ei ole ilmtingimata vaja. Taaskasutatavate jäätmete kogumise konteinerite paigaldamiseks tuleb aga leida eraldi koht analoogselt elamutega, kus prügišahte ei ole.

Meie maja juurde on paigaldatud jäätmemahutid ja maksame ausalt jäätmekäitluse eest. Tihti aga tuuakse neisse võõrast prügi. Mida ette võetakse, et seda lõpetada?

Vastus: korraldatud jäätmeveo jõustumisega on see probleem oluliselt paranenud, kuna kõik jäätmevaldajad on jäätmeveoga liitunud (ning jäätmete veo eest tuleb maksta) ja seega on kadunud motiiv oma prügi võõrasse konteinerisse sokutada. Kui siiski selline probleem esineb võiks kaaluda jäätmemaja ehitamist või konteinerite lukustamist.
Ekstreemsem on olukord, kus ühe ühistu rahvas viib oma jäätmeid naaberühistu prügikastidesse. Siin ei saa linnavalitsus kuidagi aidata. See on naabritevaheline küsimus ja tuleb ka ühistutel omavahel lahendada.

Mida teha rämpspostiga? Miks pean maksma paberi käitlemise eest, mida keegi minu tahte vastaselt postkasti sokutab?

Vastus: Saate keelduda reklaami vastuvõtmisest. Selleks peate paigaldama oma postkastile kleepsu (mida levitab Eesti Post) postireklaamist keeldumise kohta. Teie selgesti väljendatud tahte vastaselt ei ole kellelgi õigust Teie postkasti reklaame panna.
Postireklaamiga seonduva korrastamiseks võib kasutada postkastide kõrvale seinale kinnitatud eraldi sahtleid või lauda reklaamide jaoks. Sealt võib igaüks võtta, mis teda huvitab ja Teie postkastid jäävad reklaamist puutumata. Jääb ära maja esiku ja treppide risustamine äravisatud reklaamidega. Ilmselt väheneb nii ka majja toodava reklaami kogus.

Vanapaberi kastid on väikeste avadega, pappkast ei mahu sinna kuidagi ära. Kaaned võiksid lahti käia. Paber tuuakse tihti kotiga ja ka kott ei mahu avasse.

Vastus: vanapaberikonteinerid on vastavate avadega seepärast, et sinna ei saaks paigaldada teisi jäätmeid, näiteks segaolmejäätmeid. Kui kaas oleks avatud, muutuks see kirjadest konteineril hoolimata segaolmejäätme konteineriks ja paberi kogumisest ei oleks mingit kasu.
Pappkast tuleb servadest lahti lõigata, selliselt mahub see avasse. Kui püüate sinna panna tervet kasti, võtab see kogu konteineri ruumi ära ja peate maksma ka õhu eest. Konteineri sisu peaks olema kulutuste vähendamiseks kompaktne.

Olen viimasel ajal jäätmeid liigiti kogunud ja olmejäätmete konteiner on jäänud pooltühjaks, seda tühjendatakse aga endise sagedusega.

Vastus: tühjendamise sagedus sõltub Teie lepingust jäätmevedajaga. Palun vaadake konteinerite suurused ja tühjendusgraafik üle. Leiate kindlasti endale sobiva variandi.

Üksi elaval vanainimesel tekib ju prügi väga vähe. Vajadus konteinerit tühjendada tekib kord või kaks aastas. Miks peab siis seda tühjendama kord kuus? See on jäätmekäitleja huvides.

Vastus: konteineri tühjendussageduse piirang tiheasustusalal vähemalt kord kuus ei tulene täitumisest, vaid sanitaarnõuetest. Muu prügiga konteinerisse sattuvad biojäätmed hakkavad, eriti soojal ajal, kiiresti lagunema ja tekitavad haisu, meelitavad ligi putukaid ja närilisi. Konteineri tühjendusperiood on tegelikult vähemalt kord nädalas, kord kuus võiks seda tühjendada ainult juhul, kui biojäätmed kompostitakse või need kogutakse eraldi konteinerisse. Soovitus: tuleks valida lihtsalt väiksem konteiner või kasutada jäätmekotti.

Miks ma ei tohi valida ise jäätmekäitlejat oma äranägemisel? Miks antakse õigus ainult ühele vedajale? Sellega kitsendatakse minu põhiõigusi ja jäätmekäitleja saab monopoolse seisundi.

Vastus: Korraldatud jäätmeveo põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja prügistatud metsaalused. Paljude korteriühistute mureks oli see, et võõrad toovad nende konteineritesse oma jäätmed. Lahendus sellele probleemile on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga.
Tegemist ei ole jäätmekäitleja monopoliga. Monopol tekib siis, kui ettevõtja positsioon võimaldaks tal tegutseda sellel turul konkurentidest sõltumatult ning dikteerida tarbijale oma tingimusi. Antud juhul annab linnavalitsus ettevõttele konkursi korras kuni viieks aastaks ainuõiguse tegutsemiseks ühes veopiirkonnas. Konkurss tähendab seda, et ettevõtja ei saa oma tingimusi dikteerida. Teenuse hind on kindlaks määratud jäätmehoolduseeskirjaga ja seda vedajad ainuõiguse kehtimise perioodil omatahtsi muuta ei tohi.

Kuidas hinnata aga olukorda siis, kui valitud ettevõtja teenus on kallim kui hind, mida ma täna maksan?

Vastus: ka selline olukord võib tekkida. Lubatud on kasutada ainult legaalset jäätmeloaga veoettevõtet, kes tagab kogutud jäätmete nõuetekohase käitlemise. Jäätmed tuleb anda üle Tallinna Prügilasse ja nii on hinna kujunemise alused kõigile ettevõtetele samad. Teenus võib olla odavam parema töökorralduse tõttu. Paraku leitakse mõnikord teenuse odavust silmas pidades jäätmevedaja, kellel ei ole jäätmeluba ja seega õigust jäätmeid vedada. Selline illegaalne vedaja vabaneb jäätmetest tavaliselt ebaseaduslikult ja tema teenus on tõesti odavam, sest ta ei maksa täiel määral prügilateenuse eest. Korraldatud jäätmeveo puhul sellist olukorda tekkida ei saa.
Konkurssidel saavad osaleda kõik legaalsed veoettevõtted. Ainuõiguse andmisel on otsustav madalam hind. Loomulikult peab pakkuja rahuldama ka tehnilised nõuded. Ning kui Teile praegu teenust osutav ettevõtja ei võida konkurssi, siis ta kas ei rahuldanud vajalikke tehnilisi nõudeid või oli tema pakutud hind konkurendi omast kõrgem. Nii peaksite igal juhul saama odavaima legaalse teenuse.

Mida teha vanade riietega?

Vastus: kasutuskõlblikud riided saab viia Uuskasutuskeskusesse 

Tatari tn Uuskasutuskeskus:
Tatari 64, Tallinn (Õnnepalee taga)
E-R 10-18
L 10-16
Tel: 55 530 240
e-post: tatari [ät] uuskasutus.ee

Telliskivi Uuskasutuskeskus:
Telliskivi 61, Telliskivi Keskuses (Kopli ja Telliskivi nurgal)
E-R 10-19
L-P 10-17
Tel: 55 530 242
e-post: telliskivi [ät] uuskasutus.ee

 Kasutuskõlbmatud riided saab viia jäätmejaama, neid võetakse vastu hinnaga 60 senti/kg.

Mida teha vana külmkapi ja teleriga?

Vastus: alates 13. jaanuarist 2005 hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetele. Need on nt teler, külmik, föön, mikrolaineahi - kõik mis töötab elektrivooluga. Tootjad on kohustatud need tasuta tagasi võtma. Tegevuse hõlbustamiseks on tootjad andnud käitlemise kohustuse üle tootjavastutusorganisatsioonidele. Täna tegutseb Eestis kaks tootjavastutusorganisatsiooni: MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.
Vana külmkapp, teler jms elektroonikaseade vii jäätmejaama või kogumispunkti.

Aga kuidas ma oma külmiku kogumispunkti saan? Kui pean transpordi tellima ja selle eest maksma, jätan külmiku hoopis maja ette.

Vastus:  Oma jäätmete toomise kogumispunkti peab korraldama jäätmevaldaja ise. Seadust võib küll mitte täita või toimida seadusevastaselt, kuid siin tuleb siiski arvestada ka karistamise võimalusega. Samuti tähendab külmiku jätmine maja ette oma kulutuste veeretamist ühistule. Siin võib tekkida ka omamoodi naabrivalve süsteem, sest kus tegijaid, seal nägijaid.

Mida teha vanarehvidega?

Vastus: ka vanarehvidele on kehtestatud tootjavastutus. Tootjad, kelle hulka kuuluvad ka rehvide maaletoojad ja edasimüüjad, on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise. Seega peavad rehvimüüjad vanarehve vastu võtma või andma infot vastuvõtupunkti asukoha kohta.
Vanarehve võetakse tasuta vastu jäätmejaamades (8 tk-i korraga) ning Tallinna Prügila territooriumil (Jõelähtme vald).

Kuhu viia puulehed?

Vastus: Tallinna linnas on mitmeid võimalusi aia-ja pargijäätmete (lehed, oksad, muru jms) üleandmiseks. Aia- ja pargijäätmeid saab (tasu eest) üle anda neljas jäätmejaamas. Samuti saab aia- ja pargijäätmeid viia Tallinna Prügilasse, aadressil Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald; E-R kell 06.00 - 22.00, laupäeval ning riiklikel pühadel 08.00 - 18.00; http://www.landfill.ee/
Aia-ja pargijäätmete äraveo teenust koduukselt pakuvad jäätmevedajad (nt AS Ragn-Sells ja Veolia Keskkonnateenused, täpsema info saamiseks tuleb pöörduda jäätmevedaja poole) ja Eesti Jäätmeringluse OÜ (täpsem info http://www.e-compost.ee/)

Aia- ja pargijäätmeid on lubatud kompostida ka oma kinnistul. Nii säästate jäätmeveo kulusid ning lisaks valmib kompostmuld, mida saab kasutada aias väetisena. Aia-ja pargijäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades. Kompostiaunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

Liigiti kogumine ei aita vähendada prügiveokulutusi. Paberit võetakse vastu küll odavama hinnaga, kuid pean lisaks rentima teise konteineri ja selle eest juurde maksma.

Vastus: Paberi liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus. Paberit on segaolmejäätmetes ca 10-15 % ning paberikonteineri tühjendamine on olmejäätmete omast ca 50% odavam. Kui jätate olmejäätmete konteineri ja selle tühjendussageduse muutmata, ei saavuta te vist tõesti kokkuhoidu. Nüüd on võimalik valida segaolmejäätmetele väiksem konteiner või suurendada veovahemikku. Väiksema konteineri rendihind on väiksem. Olukord muutub täielikult, kui hakkate koguma eraldi ka pakendeid. Pakendite jaoks ei ole vaja rentida oma konteinerit, selleks on üle linna avalikud pakendikonteinerid. Pakendeid on jäätmetes mahuliselt kuni 60% ning nende äraandmine avalikku kogumispunkti on täiesti tasuta. Kogudes paberi ja pakendi eraldi, oleks võimalik taaskasutada ca 70% jäätmetest, s.h. 60% tasuta. Segaolmejäätmeid jääb vaid 30% esialgsest. Oletame, et Teil oli varem 2,5 m3 konteiner, nüüd võite valida 0,8 m3 konteineri. Kui 2,5 m3 konteineri laenutus maksab ca 170 kr/kuu, siis 0,8 m3 konteineri laenutus ca 65 kr/kuu. Ainuüksi väiksema konteineri valikuga võidate üle 100 krooni kuus, millele lisandub hoopis suurem kokkuhoid veokuludes. Olukorda kaaludes ja valides õige lahenduse, on kulutuste kokkuhoid märgatav.

Mida teha lehtklaasiga?

Vastus: lehtklaasi saab viia jäätmejaama.

Mitu konteinerit peab eramaja omanikul olema?

Vastus: Eramaja omanikul peab olema 1 olmejäätmete konteiner, rohkem konteinereid juurde tellida pole tarvis. Et vedaja saaks selle konteineri tühjendada ei tohi seal olla ohtlike jäätmeid, probleemtooteid, aia- ja pargijäätmeid ega vanapaberit. Samuti tuleb eraldi koguda pakendijäätmed, mille üleandmiseks on Tallinnas loodud vastavad võimalused.

Kuhu peab eramaja elanik oma toidujäätmed panema?

Vastus: Toidujäätmed tuleb eramaja elanikel kompostida oma kinnistul kompostris või  panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida  ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas.

Mitu konteinerit peab olema kortermajade juures?

Vastus: Lisaks olmejäätmete konteinerile peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning kui kinnistul on vähemalt 10 korterit, siis peab olema eraldi konteiner ka toidujäätmete jaoks.

Kuhu viia need jäätmed, mida olmejäätmete konteinerisse panna ei tohi?

• Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti või jäätmejaama. Vanad patareid saab viia kasutatud patareide kogumiskasti võipoodidesse vms müügikohtadesse,kus patareisid müüakse.
• Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida oma kinnistu piires kas lahtiselt aunas või kinnises kompostris. Kui oma kinnistul seda teha ei soovi tuleb aia- ja pargijäätmed viia jäätmejaamadesse või kompostimisväljakule. Aia- ja pargijäätmeid võib panna ka biolagunevate jäätmete konteinerisse.
• Vana ja kasutuskõlbmatu kodutehnika tuleb viia kasutatud kodutehnika kogumispunkti või jäätmejaama.
• Pakendite kogumiseks on üle linna 500 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendeid ja pakendijäätmeid saab panna tasuta. Pandimärgiga pakendid (plastpudelid, klaaspudelid jne) tuleb viia taaraautomaati või taarapunkti. Tasub teada, et eramajadele pakuvad ASVeolia Keskkonnateenused ja Ragn-Sells AS pakendikoti teenust, mis võimaldab eramaja omanikel pakendijäätmeid tasuta ära anda.
• Vähema kui 5 korteriga elamute ja eramajade elanikel tuleks vanapaber viia jäätmejaama või tellida vedajalt äravedu.

Kuhu viia pakendid?

Vastus: Tallinnas on pakendite ja pakendijäätmete jaoks avalikud pakendikonteinerid, kuhu kõik linnakodanikud saavad tasuta oma pakendid ära anda.
Pakendikonteinereid on kolme tüüpi:

• segapakendi (metall, plast, kile, jne) jaoks tavaliselt kollast värvi konteiner;
• klaasi (klaaspurgid ja -pudelid) jaoks tavaliselt roheline konteiner;
• paberpakendi (paberist või papist karbid, kotid jne) jaoks tavaliselt sinine või roheline konteiner.

Konteineritel on ka kleebised infoga millist liiki pakendeid sinna panna tohib. Pakendid peavad olema puhtad ja need ei tohi määrida teisi konteineris olevaid pakendeid. Kolm eriliiki pakendikonteinerit asetsevad üldjuhul koos. NB!!! Kui väljas on ainult üks pakendikonteiner, siis võib sinna panna kõiki pakendiliike (segapakendid, metall-, klaas- ja paberpakendid), olenemata sellest, et vahel on sellistel konteineritel eksitav informatsioon, nagu tohiks sinna panna üksnes klaasi või muud konkreetset pakendiliiki.
Teadma peab ka seda, et pakendikonteineritesse vanapaberit panna ei tohi!  

Kas pakendid peab enne pakendikonteinerisse viimist pesema?

Vastus: Pakendite sorteerimisel tuleks asja võtta mõistlikult, kui pole võimalik pakendit puhtaks loputada, kasutamata selleks nõudepesuvahendit ja kuuma vett, siis on õigem panna see olmeprügisse. Pakend peab olema tühi ja kui mõni pakend on eriti määrdunud, tuleks see kergelt loputada, kuid pesta ei ole tarvis.

Mis vahe on paberpakendil ja vanapaberil?

Pakend on see, mis ümbritseb kaupa, mille tarbija poest ostab, selleks et kauba omadused säiliksid ning millele üldjuhul on lisatud infot toote kohta. Paber- ja kartongpakendid on näiteks igasugused kartongkarbid (kingakarp, küpsisekarp, televiisori või arvuti või printeri karp), paberkotid, šokolaadi või muu toote ümbrispaber jne. Pakend on see mis järele jääb, kui toode selle seest ära võetakse. Vanapaber on igasugune paberi ja kartongi jääde, mis ei ole pakend. Näiteks ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed ja -kataloogid, infokataloogid, raamatud, ümbrikud, töövihikud, lillepaber, kontoripaber.

Miks vanapaberit pakendikonteinerisse panna ei tohi?

Vastus: Kõigepealt tuleb mõista, et avalikud pakendikonteinerid ei ole vanapaberi kogumiseks. Tegemist on konteineritega, mis on mõeldud paberist ja papist pakendite kogumiseks mitte vanapaberi kogumiseks. Pakendite (sh ka paber ja papp pakendite) kogumise ja käitlemise eest on tarbijad toodet ostes juba tasunud ning seepärast korraldavad pakendite kogumist tootjavastutusrorganisatsioonid, kes paigaldavad üle linna avalikke konteinereid. 
Vanapaberi kogumise peab korraldama ja selle käitlemise eest tasuma tarbija ehk igaüks meist, kes vanapaberit tekitab. Kui elate suures kortermajas, siis on olukord lihtsam, sest Tallinnas on nõue, et 5 ja enama korteriga kinnistutel peab olema eraldi konteiner vanapaberi jaoks ning sinna tulebki tekkiv vanapaber panna. Vähema kui 5 korteriga majade ja eramajade elanikud peavad  hoolitsema selle eest, et vanapaber saaks kokku kogutud ning jäätmejaama viidud või jäätmevedajale üle antud. Avalikud pakendikonteinerid on mõeldud üksnes pakendite jaoks!

Kui kõik prügi eraldi koguda siis mida panna olmejäätmete konteinerisse?

Vastus: Olmejäätmete konteinerisse tuleb panna sortimisjääk (nt hügieenitarbed, määrdunud pakendid, tuhk, vanad ja katkised riided, nõud, mänguasjad jms). Jäätmeseaduse kohaselt tuleb tiheasustusalal olmejäätmete konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus. Kui endal konteiner kuuga täis ei saa võib kasutada naabriga ühismahutit. Leping tuleb sõlmida vedajaga, kuid sellest tuleb teavitada ka linnaosavalitsust.  Eramajaomanikel tasub teada ka seda, et kõige väiksem võimalik vahend jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmevedajale on kuni 20 liitrine ja mitte rohkem kui 4 kg kaaluv jäätmekott.

Miks peab prügi sortima?

Vastus: Jäätmete sortimisel tekkekohas (loe: kodus) on mitu olulist põhjust. Esimene ja kõige tähtsam põhjus on meie tervis ja puhas elukeskkond. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed ja probleemtooted (vana ja kasutuskõlbmatu kodutehnika, vanarehvid jne), sest nende keskkonda sattumine või ebaprofessionaalne käitlemine on ohtlik nii loodusele kui ka inimeste tervisele.
Teiseks on see keskkonnasõbralik tegu, sest sorteerimine tagab jäätmete puhta kvaliteedi, mis võimaldab nende taaskasutamise. Vanapaber, biolagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed) ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid.
Kolmandaks oluliseks põhjuseks on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, sest näiteks pakendid, mis moodustavad olmejäätmetest kuni 60% saab avalikesse konteineritesse viia tasuta.

Mis on tühisõit?

Vastus: Tühisõit on siis, kui jäätmevedaja tuleb kokkulepitud veopäeval konteinerit tühjendama, kuid ei saa seda teha nt suletud värava või konteineri ette pargitud autode tõttu. Jäätmevaldaja kohustus on tagada jäätmevedajale juurdepääs kontinerini. Tühisõitude vältimiseks soovitame korteriühistu esindajal teavitada majaelnikke, et veopäevadel konteineri ette autosid ei pargitaks. Suletud väravate või konteinerite puhul tuleb need veopäeval lukust lahti hoida või anda vedajale juurdepääsu tagamiseks võtmed.
Kui tühisõit on toimunud ehk jäätmevedaja ei ole saanud konteinerit tühjendada, peab ta selle põhjusest hiljemalt ühe ööpäeva jooksul jäätmevaldajat teavitama ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tühjendama konteineri kolme päeva jooksul.
Tühisõidu eest tohib jäätmevedaja esitada arve mis on kasutusel oleva konteineri tühjenduse teenustasust 50%, nt kui kasutusel on 800 l konteiner mille tühjendus maksab 106 krooni, siis tühisõit on 53 krooni. Kui arvel kajastuv tasu tühisõidu eest on suurem kui 50% konteineri tühjendushinnast, tuleb sellest teavitada keskkonnaametit.

Kui jäätmevedaja rikub öörahu?

Vastus: Tallinna linna elurajoonides on jäätmevedajatel keelatud jäätmeid vedada öörahu ajal, so õhtul alates 23:00st kuni hommikul 7:00ni. Kui jäätmevedaja tuleb öörahuajal konteinerit tühjendama on tegemist jäätmehoolduseeskirja rikkumisega, millest tuleks teavitada keskkonnaametit.

Mida teha kui jäätmevedaja ei tule ettenähtud veopäeval konteinerit tühjendama ja seetõttu on konteinerid ületäitunud?

Vastus: Jäätmevedaja peab 24 h jooksul kontakteeruma jäätmevaldajaga ning selgitama mis põhjusel jäätmevedu ära jäi ning teostama jäätmeveo esimesel võimalusel. Kui jäätmevedaja süül ärajäänud veo tõttu on konteineri ümber tekkinud prügikotte peab vedaja konteinerit tühjendama tulles need kaasa võtma ja nende käitlemise eest tasu ei tohi küsida.
Kui konteinerid on pidevalt ületäitunud, kuigi vedu toimub graafikupäraselt, tuleks jäätmevedajaga konsulteerida, kas suuredada veosagedust või vahetada konteinerid suuremate vastu.

Mida võib kodus põletada?

Vastus: Kodus võib põletada immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril võib põletada ka sellist pakendit, millel on põletamist lubav kirjalik või sümbolina toodud märge. Põletada ei tohi PET-pudeleid jt plastijäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud (vähkitekitavad) ühendid. Samuti võib pidev plastipõletus kodustes tingimustes rikkuda küttekolde.

Kust saada lisainfot?

Jäätmekäitluse kohta saate infot küsida Tallinna abitelefonilt 1345 ja jäätmenõustajalt tel:               640 4534         640 4534.