Teede lagunemisperioodil tasub liikluses olla eriti tähelepanelik, jälgida ajutisi hoiatavaid liikluskorraldusvahendeid ja vajadusel vähendada sõidukiirust. Lompidest läbisõidul tuleb arvestada ohuga, et lombi põhjas asub löökauk, samuti on ohtlikud teepeenrad, mis on muutunud pehmeks ja millele sõitmine võib kõrgema asfaldiääre tõttu põhjustada liikluskahju või halvemal juhil isegi juhitavuse kaotamise.

Tasub teada, et piirkondades, kus kehtib 30-kilomeetrisest tunnikiirusest madalam sõidukiirus (õuealadel), löökaukudest teavitavaid ohumärke ei paigaldata, mistõttu tuleb näiteks õuealadel olla eriti ettevaatlik ja jälgida teekatte olukorda.

Kell 18.30 näeme tänast Tallinna Linnavalitsuse pressikonverentsi kordust.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi

Kell 19.30 on eetris „Pealinna Pead“. Saade vahendab linnaelu olulisi valdkondi ja teemasid. Sõna saavad linna juhtimisega seotud inimesed, seda nii linnavalitsusest kui linnavolikogust

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“, kus selgitatakse maamaksu vabastamisega seotud küsimusi. Lisaks käime avamas AS Viimsi Vesi veepuhastusjaama. Vaatame, kes pälvivad päästeteenistuse aumärgid ning heidame pilgu kinnisvaraturu hetkeseisule

Kell 21.00 näeme saadet „Estica“: Niguliste kirik. Tutvume Niguliste kiriku ajalooga, selle mineviku ja olevikuga. Kuna kirikust sai Keskaegse kunsti muuseum, tuleb juttu ka sealsetest šedöövridest. Saatejuht ja autor on kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa. Režissöör: Sergei Ledenjov.

Kell 21.30 on eetris saade „Meedia keskpunkt“. Eesti meedias on palju voolusid - peavool ja alternatiivsed väljaanded. Kuidas vältida sellel väidetavalt väga vaba ajakirjandusega maal elavail lugejail-vaatajail endaga manipuleerimist ning leida tõde toimuva kohta. Aktuaalsetel meedia teemadel arutlevad ajakirjanikud ja meediategelased. Saatejuht on Heimar Lenk.

Kell 22.00 algab mängufilm „Kaks armukest“ (Two Lovers, USA, 2008). Romantiline draamafilm. Osades: Joaquin Phoenix, Gwyneth Paltrow, Vinessa Shaw. Lavastaja: James Gray.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistab TTV reedel kell 21.30 esilinastuva telefilmiga „Jaan Poska saaga“, mis on salvestus Poska majas lavastatud samanimelisest spetsiaalselt antud saali loodud etendusest. Lavatükk on käsitlus Jaan Poska elutöö olulisimatest hetkedest, mis sisaldab nii humoorikaid kui ka emotsionaalselt liigutavaid stseene tuntud ajalooliste isikute osavõtul. Näidendi autor on Loone Ots, lavastas Ain Mäeots. Mängivad: Andres Lepik, Liina Tennosaar, Raivo E. Tamm, Andres Raag, Jüri Aarma, Kaia Skoblov, Egon Nuter ja Janek Sarapson.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Jazzi ja kirjanduse klubi Taff-club pakub külastajale vaimset, hubast ja lõõgastavat olemist. Klubi põhistiil on mainstream-jazz. Lisaks toimuvad ka eri stiilide teemaõhtud. Iga õhtu ühendab endas kirjandust ja muusikat. Kirjanduse poolelt toimub kriitika- ja raamatukohtumisi, näidatakse luule- ja kirjandusfilme, toimib vaba lava, väikestele lastehommikud. Klubi presidendiks on Raivo Tafenau ja kirjandusguru Jürgen Rooste.

Sissepääs Pühavaimu tn 9.

Jüriöö Park on ajalooline paik, kus tähistatakse mitmeid Eesti tähtpäevi. Suurematel üritustel mängib sõjaväeorkester ja üles on rivistatud auvahtkond, vabaduselõke süüdatakse aupaukude saatel. Lisaks pidulike sündmuste tähistamisele on taastatud ka tammede istutamise traditsioon. Pargis on mälestusmärgid, tähistamaks etappe meie ajaloost: maasse löödud mõõk ja mälestuskivi Jüriöö ülestõusu mälestuseks, Vabadussõja ja Teise maailmasõja monumendid.

Tallinn kingib vabariigi aastapäeva puhul linnaelanikele ka suure perepeo lauluväljakul. Perepäev «Palju õnne, Eesti!» võimaldab tasuta osa saada kontserdist ning lõbustustest lumelinnas ja kelgunõlval. Lauluväljaku väravad avatakse keskpäeval, üritus ise toimub kella 13-15. Perepeol esinevad Eesti Raadio laste laulustuudio Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhtimisel, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester Kalev Kütaru juhtimisel ning Getter Jaani koos tantsupoistega.

Huvilisi ootavad ka tasuta uisuväljak, lumelauanõlv, snowtubing ja kelgunõlv. Avatakse suur lumelinn, kus saab lumeskulptuure imetleda, liugu lasta, koobastes ronida ning ronimisatraktsioonidel turnida. Jagatakse hernesuppi, leiba, kuuma teed ja saiakesi. Külma eest saab laulukaare siseruumidesse sooja minna, seal tegutsevad ka vabariigi aastapäeva teemalised töötoad.

Tasuta vabariigi aastapäeva üritused toimuvad ka mujal linnas, näiteks mitmeid kontserte linna kultuuriasutustes. Mustpeade majas annab kell 12 kontserdi Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, kell 14 esineb Tallinna Kammerkoor dirigent Aivar Leštšinski juhtimisel. Kuulda saab koorimuusikat Monteverdilt, Poulencilt, Tobiaselt, Tormiselt, Uusbergilt jt. Nõmme kultuurikeskuses esineb kell 15 isamaaliste laulude kavaga «Ei saa mitte vaiki olla» Bonzo.

„Tänavune Talvefestival esitleb Eesti noori ja juba kogenud muusikatalente. Uue heateoalgatuse raames loodame kutsuda eraisikuid ja firmasid üles toetama Pillifondi, sest suurem osa Eesti tippsoliste vajavad kõrgel tasemel valmistatud instrumente, et võrdväärselt konkureerida välissolistidega. Eesti muusikute palkade ja honoraride väiksus ei võimalda neil aga lisaks pere toitmisele muid väljaminekuid,“ rääkis Pille Lill.

Kõrgtasemel muusikule on lisaks kvaliteetsele instrumendile oma taseme ja loomingulise arengu jaoks hädavajalik võimalikult palju esineda. PLMF on juba aastaid teinud koostööd mitmete Eesti tippsolistidega, sh Andreas Lend, Virgo Veldi, Oksana Sinkova, Oliver Kuusik, Anna-Liisa Bezrodny, Henry-David Varema, Sigrid Kuulmann, Kristina Kriit, Ralf Taal ning leidnud neile pidevalt esinemisvõimalusi nii kodu- kui välislavadel.

Kõik festivali kontserdid toimuvad algusega kell 18, Raekojas 20. ja 27.veebruaril, Hopneri majas (vana Matkamaja) 22. ja 23. veebruaril. Suurejooneline lõppkontsert on teisipäeval, 28. Kaarli kirikus ja sissepääs on kõigile vaba.

Oma panuse Eesti muusikakultuuri arendamisel saab anda ka

a/a 332069700006 (Muusikute täiendõppe keskus) „Pillifond“

Festivali kava:

http://www.plmf.ee/tallinna-talvefestival-kava_est

Lisainformatsioon:

Pille Lill, festivali kunstiline juht

Tel: 511 4077, E-post: plmf[ät]plmf.ee

Kogutud esemed viiakse Tallinna Hoolekande Keskusesse Suur-Sõjamäe 6a kodutute rehabilitatsioonikeskusesse, kus toimub sorteerimine ja abijagamine.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on linnaametnikud aktsioonis aktiivselt kaasa löönud ja loovutanud arvukalt korralikke, kandmiskõlbulikke rõivaid ja jalatseid. „Meie heategevuslik aktsioon kestab küll juba kolmandat aastat, aga meie inimesed on endiselt teotahtelised ja väga paljud hädalised on sellest abi saanud,“ tunnustas Martinson.

Hooliva ametniku aktsioon on üks Tallinna abipaketi arvukatest meetmetest, mille eesmärk on abistada vähekindlustatud ja raskustesse sattunud linlasi.

Kell 18.30 on eetris saade „Linna aed“. Juttu tuleb erinevatest lillemuldadest ja lillede istutamisest. Saame ka teada, miks ei tasu toalilli õuemulda istutada. Astume sammukese kevadele lähemale ja loome ise oma peenra aknalauale. Lisaks räägime ka erinevatest ürtidest ja salatitest, mida saab tubastes tingimustes kasvatada. Saatejuht: Sven Azojan.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 on eetris saade „Luubi all“. Mida teha, kui tööd ja raha ei ole, aga maksud tuleb maksta ja süüa tahaks ka ning mida peab teadma järelmaksust suurema ostu tegemisel? Lisaks räägitakse, kuidas on tagatud Lasnamäe laste talviste õuemängude turvalisus. Saate autor: Madis Salum, režissöör: Anne Sverdlik.

Kell 20.00 näeme saadet „Kultuurimeetri arhiivist“: Objekt nr. 2011 Vabaduse platsil. Meenutame, kuidas aasta tagasi Vabaduse väljakul kultuur klaaskupli alla pandi. Räägivad asjaosalised - arhitekt Indrek Tiigi, kultuurikorraldaja Kaarel Oja ja lavastaja Mart Koldits. Oma kuplialuseid emotsioone jagavad ka kunstimeistrid. Saatejuht ja režissöör: Minna Hint.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Uudistetoimetus kajastab Tiigrihüppe sünnipäeva ning külastab festivali „Raekoja platsi maitsering“. Lisaks tuleb taas juttu EKAst ning uuritakse, kas lubatud inimkett moodustatakse täna õhtul EKA ümber või mitte. Kindlasti ei puudu vastlapäeva saatest ka vastlaliug.

Kell 21.00 näeme saadet „Helsinki-Tallinn“. Saate esimeses pooles räägime Kanada rock-muusiku Melissa Auf der Mauriga. Saate teises pooles on sihikul Soome räpp ja R&B artist Super Janne.

Kell 21.30 näeme saadet „Vaba mõtte klubi“. Tänases saates analüüsitakse, miks ja kuidas on muutunud üleöö aksioomiks peaminister Andrus Ansipi lahkumine ning pakutakse välja, millised võiksid sisepoliitilised arengud olla. Ei minda mööda ka Lätis ja Kreekast.

Kell 22.30 näeme mängufilmi „Puhtalt lehelt“ (Blank slate, USA, 2008).

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Andrei Popov alustas projektiga 2008. aastal ning tema eesmärgiks oli luua fotogalerii Eestimaa tähtsamatest ehitusmälestistest. Arhitektuuri pildistamisel kasutab autor infrapunafiltrit. Selle tehnikaga loodud fotod tuletavad oma stiililt meelde 20. saj. alguse ülesvõtteid, meenutades kohati ka vanaaegseid gravüüre. Samas säilib kujutise dokumentaalsus, mis on eriomane ainult fotodele. Töötlemisel ei ole kasutatud fotode kunstilise „vanandamise“ programme. Pildistatud on umbes 300 objekti, nendest on näitusel väljas 20 fotot. Näitus jääb avatuks 23. märtsini.

Täiendav info:

Andrei Popov, tel 55 643 836

Toomas Abiline, Kiek in de Köki muuseumijuht, tel 55 591 117

Perepeol esinevad Eesti Raadio laste laulustuudio Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhtimisel, Kaitseliidu Tallinna maleva orkester Kalev Kütaru juhtimisel ning Getter Jaani koos tantsupoistega.

Huvilisi ootavad ka tasuta uisuväljak, lumelauanõlv, snowtubing ja kelgunõlv. Avatakse suur lumelinn, kus saab lumeskulptuure imetleda, liugu lasta, koobastes ronida ning ronimisatraktsioonidel turnida. Jagatakse hernesuppi, leiba, kuuma teed ja saiakesi. Külma eest saab laulukaare siseruumidesse sooja minna. Seal on avatud ka vabariigi aastapäeva teemalised töötoad, kus saab meisterdada sini-must-valget lippu, ordeneid, riidest või paberist rukkililli.

Jüriöö pargis süüdatakse kell 14 traditsiooniline võidutuli. Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut süütab aupaukude saatel võidutule ning seejärel avaldatakse austust vabadussõjas langenutele. Üles on rivistatud Vahipataljoni auvahtkond, kõnelevad poliitikud ja sõjaväelased. Tseremoonia järel pakutakse Susi hotelli õuel sõdurisuppi ja kuuma teed.

Tasuta vabariigi aastapäeva üritused toimuvad ka mujal linnas, näiteks mitmeid kontserte linna kultuuriasutustes. Mustpeade majas annab kell 12 kontserdi Kaitseliidu Tallinna maleva orkester, kell 14 esineb Tallinna Kammerkoor dirigent Aivar Leštšinski juhtimisel. Kuulda saab koorimuusikat Monteverdilt, Poulencilt, Tobiaselt, Tormiselt, Uusbergilt jt.

Nõmme kultuurikeskuses esineb kell 15 isamaaliste laulude kavaga «Ei saa mitte vaiki olla» Bonzo.

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18 toimub Lindakivi Kultuurikeskuses iseseisvuspäeva kontsert ja Haabersti Vaba Aja Keskuses Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt. Kell 17.30 toimub EV 94. aastapäeva kontsert Mustamäe Laste Loomingu Majas ning kell 18 Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja.

Eszter Megyesi tutvustab kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm.

Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat.

Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia, Poola ja Kreeka ja Luksemburgi kultuuri õhtud, kus eri riikide Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid.

Teave:

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Tel 656 4048

e-post: koda[ät]tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Kandideerimiseks tuleb tulla kuni 9. märtsini Tallinna linna tööbüroosse (Vabaduse väljak 7, linnavalitsuse teenindusbüroo, boks 12) ja esitada kirjalik avaldus ning elulookirjeldus. Ühtlasi saab kandideerija tööbüroos teha valiku sobiva kooli osas, kandideerida saab ka mitmesse kooli.

18 Tallinna kooli on avaldanud soovi luua õpetaja abi töökohta, kokku luuakse 50 õpetaja abi ametikohta. Kõige enam – 20 õpetaja abi vajatakse Lasnamäe koolides, kaheksa leiavad tööd Haaberstis ja seitse Põhja-Tallinnas, Kristiine vajab kuut ning nii Mustamäe kui ka Pirita koolid nelja õpetaja abi.

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös haridusametiga alustas eelmise aasta oktoobris pilootprojektina esimese viie õpetaja abi sotsiaalse töökoha rahastamist. Selle aasta jaanuaris andis nii Sikupilli keskkool kui ka haridusamet sellele projektile kiitva hinnangu ja saadud kogemust tutvustati ligi kolmekümnele teemast huvitatud koolile.

„Meie kliendid vaevlevad toimetulekuraskustes, aga nende hulgas on tõesti tublisid inimesi. Leian, et ka nemad väärivad kohta, kus olla pidulikult riides, kuulata head muusikat ja tunda end võrdväärsena teiste hulgas,“ märkis Põldemaa.

Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 14.00 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59) toimuval üritusel räägitakse Eesti riigi põhilistest sümbolitest, kuulatakse kontserti ja lauldakse ühiselt hümni.

Külalistele pakutakse kerget einet ja rahvustoitu kama.

Kontserdil esinevad muusikud Are Jaama, Peeter Thomson ja Eesti üks tippsoliste Silvi Vrait.

2011. aastal said kooskõlastuse ja ettekirjutused 48 avaliku hoone ja rajatise projekti.

„Oluline on mõtteviisi ja arusaamade muutmine, et iga ehitis ja rajatis peab olema ligipääsetav ehk siis universaalse disainiga, mis tagab ligipääsetavuse nii liikumispuudega kui tervetele inimestele,“ märkis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Malle Ojamaa.

Abilinnapea Merike Martinson peab Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tänu linna pikaajalise tegevuse tunnustamise märgiks. „Oleme aastaid püüdnud seista selle eest, et erivajadustega inimesed saaksid siinses keskkonnas tunda end teistega võrdsetena ja ehkki see on töö, mis nõuab pidevat järelvalvet, oleme teinud pika sammu edasi,“ sõnas Martinson, lisades, et jätkub ka Tallinna linnaruumi ligipääsetavuse kaardistamine ja tulemused kajastatakse veebikeskkonnas.

Tallinnas oli 1. jaanuari 2012 seisuga puudega inimesi 23 898, nendest liikumispuudega 7200.

Kell 18.20 ja 19.20 on eetris uudistesaate „TÄNA“ lühiuudised.

Kell 18.30 näeme saadet „Ajaga sammu“. Tutvume naisega, kelle elu hoolimata raskest haigusest on mitmekesine ja elurõõmus. Räägime ka rahvaloendajatest ning õpime, kuidas kaotada oskusliku meikimisega soovimatud kortsud ja saame teada, mismoodi tehakse näomodelleerimist. Saatejuht: Riina Reiman. Režissöör: Sven Azojan.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 näeme saadet „Kas tohib?“. Saatejuht Kristiina Võsu on külas Eesti meistril kulturismis - Ott Kiivikasel. Koos Otiga käiakse trennis, räägitakse spordist ja naistest. Kodus tehakse juttu juba „pehmematel“ teemadel nagu näiteks naise kosimisest, napsu võtmisest ning söömisharjumustest. Režissöör: Sulev Talberg.

Kell 20.00 näeme saadet „Pealinnapilt“. Tallinnas läbi viidud hiljutine uuring annab ülevaate kodutute arvust, vanusest ja hakkama saamise viisidest. Kui ligi 145 inimest eelistab elada tänaval, siis ligi 1100 kodututu kasutavad varjupaikade öömajade ja sotsiaalmajutusüksuse teenuseid.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Tänastes uudistes tuleb juttu rahvaloendusest. Räägitakse ka ERMist vabanenud eurorahadest, mida võiks jätkuda nii vabaõhumuuseumi peahoonele kui ka Kultuurikatlale. Lisaks käiakse lastemuuseumis ning uuritakse, millised on Kesklinna valitsuse plaanid Vabariigi aastapäeval.

Kell 21.00 näeme saadet „Kultuurikonverents. Kultuurikoguja“ 2. Osa. Jaanuari keskel toimus Salme kultuurikeskuses Keskerakonna korraldatud kultuurikonverents Kultuurikoguja 2012, kus käsitleti mitmeid teemasid: Eesti kultuuripoliitika tänast seisu, olukorda ahvaraamatukogudes, kultuuri ja traditsioonide suhet Eestis, muinsuskaitset Tallinnas, kultuuripealinna aasta tulemusi ning televisiooni kultuursust Eestis.

Kell 21.30 näeme saadet „Spordisõbrad“. Tänases saates tuleb juttu Tartu maratonist, korvpallist ja võrkpallist. Näeme ka, kuidas saatejuhid Revo Raudjärv, Maxim Tuul ja Jaan Männik võtsid osa FC Flora trennist.

Kell 22.00 algab mängufilm „Süütud hääled“ (Voces inocentes, Mehhiko, USA, Puerto Rico, 2004). Osades: Carlos Padilla, Leonor Varela ja Xuna Primus. Lavastaja: Luis Mandoki.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

EMHI andmetel on tänane ilm pilves selgimistega. Sajab lund ja tuiskab, Lääne-Eestis läheb sadu üle lörtsiks, saartel ka vihmaks, on jäidet. Puhub edela- ja läänetuul 8-13, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s. Õhtul nõrgeneb ja pöördub saartel loodesse. Õhutemperatuur on -2..+2°C.

Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste sõnul on ka Tallinna turismiturunduse üheks tänavuse aasta fookusteemaks just toidukultuur. „Suurt huvi Tallinna restoranide ja Eesti toidu vastu tõdesime möödunud aasta lõpus, kui andsime koos Eesti Maitsetega eesti, vene, inglise ja soome keeles välja veebipõhise jõulukalendri Tallinna tipprestoranide noorkokkade fantaasiaküllaste retseptidega. Jõulukalendrit loeti 47 000 korda,“ lausus Teniste.

Programmi Eesti Maitsed juhi Aivar Hansoni sõnul saab Raekoja platsil ringi jalutades ja restoranide erinevaid pakkumisi proovides võimalikuks maitse-ekskursioon läbi erinevate aegade ja toidustiilide.

Eesti Maitsed on 2008. aastal alustatud programm, mis toetab kulinaarsete oskuste arendamist ja tutvustab Eestit kui hea toidu maad.

Lisainfo www.eestimaitsed.com

Kodutu on Eestis inimene, kel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused, ta on suunatud ajutiselt alternatiiveluasemele või ööbib väljas. Seega kvalifitseeruvad kodutuna isikud, kes elavad välitingimustes (pargipingi, silla all, pargis jm); elamiseks mitte ette nähtud kohtades (mahajäetud majades, trepikodades, katlamajades, kuurides, telkides, koobastes, autodes, garaažides jm; kasutavad regulaarselt öömaja; elavad ajutistes sotsiaalmajutuskohtades (varjupaik, sotsiaalmajutusüksus, kriisikodu); elavad majutuskoha ootel sugulaste, tuttavate juures, vanglas jm; elavad hooldekodus kodutu ja püsiva hooldusvajadusega.

Uuringu raames viidi läbi põhjalik küsitlus, millega selgitati välja koduta inimeste vanus, sugu, elamise koht praegu ja enne kodutuks jäämist, koduta olemise aeg, dokumentide olemasolu, õpitud erialad ja ametid, töösuhted ja sissetulekud, teenuste kasutamine ning ootused iseendale ja Tallinna linnale.

Uuringu tulemustest selgus, et Tallinnas on ligikaudu 1225 koduta inimest, sh 183 last, kes elavad koos lapsevanema(te)ga sotsiaalmajutusüksuses.

Kõige rohkem on täiskasvanud kodutuid vanusegrupis 51-60 eluaastat. Koduta täiskasvanutest on 65% mehed ja 34,9% naised, muukeelseid 66,4% ja eestikeelseid 33,6%.

Küsitluse põhjal on 35% kodututest enne olnud üürnikud ja 23,7% eluruumi omanikud. 30,2% elasid enne kodutuks jäämist legaalselt kellegi teise juures, enamasti kas

lähisugulase või elukaaslase korteris.

Tallinna kodututest on linna elanikeregistrisse kantud 95% . Tallinna kodututest elab tänavatel ja varjualustes ligikaudu 146 koduta inimest, ülejäänud on leidnud majutuse varjupaikades, öömajades ja sotsiaalmajutusüksustes. Kodutuks jäämise peamiste põhjustena toodi välja korterist ilmajäämine (22,4%), perekonna lagunemine (18,0%) ja raskused üüri maksmisel (18%).

Koduta inimestest pole vaid 6,6 % kehtivat dokumenti ja 77,5% omab õpitud eriala või ametit. Kodututest töötab kas ametlikult või mitteametlikult 21,1%.

87,7% koduta inimest omavad sissetulekuallikat töötasu, pensioni või toetuse näol.

Hoolekandeteenuseid kasutab lausa 99 % kodututest, vaid 13 inimest polnud ühtki linna teenust kasutanud.

Küsitletavad said ühtlasi esitada ka oma ettepanekuid ja soove. Enim sooviti lisaks Lasnamäele täiendavaid päevakeskusi teistesse linnaosadesse, varjupaiga- ja sotsiaalmajutusüksuste lisakohti ning sotsiaalkoduteenust, mis sisaldaks mõningast järelvalvet ja nõustamist. Ka toodi välja vajadus madalaprotsendilise sotsiaallaenu või toimetulekulaenu teenuse loomiseks, mis oleks abiks üüripinnale kolimisel, kõrgeprotsendiliste laenulepingute lõpetamisel ja näiteks puuetega inimeste abivahendite soetamisel.

Küsitlus viidi mõnel pool läbi koostöös politsei, päästeameti ja munitsipaalpolitseiga ja on omakorda suureks abiks rahvaloendajatele.

Alates esmaspäeval saab uuringu tulemustega tutvuda Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kodulehel

www.swcenter.ee

Mullu käivitus Õigusringi projekt, kus Eesti Juristide Liidu liikmed nõustavad tasuta õigusabi vajavaid inimesi. Seni on Õigusringi kaudu saanud õigusabi kokku 653 inimest, sel korral on teenuste mahtu partnerite ja kolleegide abiga laiendanud.

Tasuta õigusabi annavad kvalifitseeritud, vähemalt magistri kraadi omavad juristid. Projekti on kaasatud notarid, advokaadid, võlanõustajad, kohtutäiturid, tööõiguse ja perekonnaõiguse spetsialistid, pankrotihaldurid ja riigi ning kohaliku omavalitsuse juristid/nõunikud. Korteriühistute problemaatikat käsitlevad korteriühistute liidu esindajad. Töötukassa ametnikud keskenduvad välismaal töötamise võimalustele ja seaduslikkusele. Soome kolleegid nõustavad Soomes töötamise erisustest.

Oodatud on kõik abivajajad ning tagatud on nii eesti- kui venekeelne õiguslane nõustamine.

Täpsem info Eesti Juristide Liidu kodulehel www.juristideliit.ee või telefonilt 644 9501.

Lisainfo:
Krista Paal
Eesti Juristide Liidu direktor
tel. 5087004
e-post: krista.paal[ät]juristideliit.ee

Pirita Spordikeskuse tehisjääväljak on Tallinna suurim valgustatud välisliuväli (42x42 m). Liuväli on avatud iga päev kella 10-22, kohapealt saab ka uiske laenutada. Pirita Spordikeskuse liuväli asub Pirita jõe kaldal, aadressil Rummu tee 3. Liuvälja üksikpääse maksab 2,00 €, uiskude laenutus 2,00/3,50 €, riietusruumi kapi kasutamine 0,30 € ning riietusruumi kapi ja duši kasutamine 1,50 €. Lisainfo Pirita Spordikeskuse kodulehel www.piritaspordikeskus.ee või telefonil 623 9148.

Nõmme uisuplatsil maksab üks tund uisutamist 4-15-aastastele lastele esmaspäevast neljapäevani 2,2 eurot ja reedest pühapäevani 2,5 eurot. Täispilet (alates 16. eluaastast) vastavalt 3,5 ja 4,5 eurot.

Nõmme spordikeskuse parditiigil saab oma uiskudega ilma rahata sõita. Töötab ka uisulaenutus.

Kultuurikeskus Lindakivi liuväli on 24h avatud ja tasuta. Sinna tuleb oma uiskudega minna.

Harju tänava uisuplatsil on võimalik lisaks sportlikule kehalisele tegevusele kohvikus Julius kuuma jooki ja suupisteid nautida. Lisainfo: www.uisuplats.ee.

Sel aastal on Vastlapäev on 21. veebruaril.

Vikipeedias kirjutatakse, et Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.

Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

Kell 18.30 näeme saadet „Oma Valitsus“. Iganädalases saates kajastatakse vaheldumisi Tallinna volikogus käsitletavat temaatikat eelseisva Omavalitsuste Kongressi ettevalmistustega. Seekord keskendume omavalitsuste ja riigi suhetele üldisemalt. Vaatame, miks omavalitsused on aetud üha raskemasse olukorda ning paljud piirkonnad Eestis tühjenevad elanikest ning ei suuda enam täita neile seadusega pandud kohustusi. Saates löövad kaasa omavalitsusjuhid Tallinnast ja mujalt Eestist.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 on eetris Tartu uudised.

Kell 20.00 näeme saadet „Inimese mõõde“. Juttu tuleb elust ja kirjandusest 70ndate aastate Eestis ja nelja autori luulekogust „Närvitrükk“. Kirjanikud Johnny B. Isotamm ja Joel Sang meenutavad oma „Närvitrüki“ kaaslasi Juhan Viidingut ja Toomas Liivi. Saatejuht: Jaak Urmet, režissöör: Õnne Luha.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Tänane uudistesaade teeb ülevaate puhkamisvõimalustest Tallinnas ning selle lähiümbruses. Lisaks teeb uudistetoimetus intervjuu Jüri Hainiga, kes pälvis Jaan Krossi kirjandusauhinna.

Kell 21.00 on eetris „Kultuurikonverents. Kultuurikoguja“. 1. Osa. Jaanuari keskel toimus Salme kultuurikeskuses Keskerakonna korraldatud kultuurikonverents Kultuurikoguja 2012, kus käsitleti mitmeid teemasid: Eesti kultuuripoliitika tänast seisu, olukorda rahvaraamatukogudes, kultuuri ja traditsioonide suhet Eestis, muinsuskaitset Tallinnas, kultuuripealinna aasta tulemusi ning televisiooni kultuursust Eestis.

Kell 21.30 on eetris saade „Kultuuritehas“. Pärnu koolkond Eesti kunstis – räägime kunstnikest, kes on hariduse omandanud Academia Non Gratas või EKA Pärnu Kolledžis Academia Grata ning tegutsevad seniajani Pärnus. Koolkonna silmapaistvamad esindajad on Mila Balti, Andrus Joonas, Billeneeve, Janno Bergmann ja Pusa. Antud kunstisuunda on juba üle kümne aasta vahendanud kunstiteadlane ja kunstnik Mari Kartau. Saatejuht: Sandra Jõgeva, režissöör: Artur Granström.

Kell 22.15 näeme mängufilmi „Pühitsetud armastus“ (Feast of Love, USA, 2007). Kas ma tõesti polegi üksi? Mis on armastus? Kuidas õppida armastama? Need on küsimused, millele filmis vastuseid otsitakse. Osades: Morgan Freeman, Greg Kinnear, Radha Mitchell, Billy Burke ja Selma Blair. Režissöör Robert Benton.

Kell 22.30 näeme mängufilmi „P2“ (P2, USA 2007) Jõululaupäev New Yorgis. Lavastaja: Franck Khalfoun. Osades: Wes Bentley, Rachel Nichols.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Peale õnnitlusi ja kingituste kätteandmist esinevad kohaletulnutele Muusika- ja Teatriakadeemia õpilased. Üllatusesinejaks on pidupäevakontserdil üks juubilaridest, omaaegne Estonia solist ja kontsertmeister Therese Raide-Masing. Kaetud on suupistelaud kringli ja aurava kohviga. Mälestuseks tänasest päevast tehakse ühispilt.

Kell 18.30 on eetris saade „Spordisõbrad“. Tänases saates tuleb juttu teemadel: talitriatlon, spordi rahastamine, jalgpall, korvpall ja tennise davis cup. Lisaks tehti eksperiment sulgpallis: Spordisõbrad vs Eesti esireket Raul Must.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 on eetris saade „Nädalalõpp Tallinnas“. Uus saatesari annab ülevaate eeloleva nädalalõpu huvitavamatest üritustest Tallinnas. Tänases avasaates annavad intervjuu ürituste korraldaja Gunnar Viese, ansambli Dramamama laulja Mikk Tammepõld, Vabaõhumuuseumi

ürituste korraldaja Vivian Siirman, Eesti Turismifirmade Liidu tegevdirektor Kersti Kont ning KUMU kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhataja Anu Adra-Entsik. Lisaks heale ülevaatele pealinna kultuurisündmustest on vaatajatele kindlasti veel palju üllatusi varuks. Saatejuhid on Egert Karu ja Nele Kullerkupp.

Kell 20.00 näeme saadet „Aastalõpp Kultuuritehases 2/2“. Saade on üles võetud üritusel Global Container XXI kultuuritehases Polymer. Saatejuht: Sandra Jõgeva.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Uudistetoimetus kajastab täna põhjalikult konverentsi Linnade ja Valdade Päev. Vaatluse all on ka linnatranspordi ja -valgustuse temaatika.

Kell 21.00 näeme saadet „Inimeste lood“. Uus saade on sarjast "Tallinna Panoraam". Vaatame tagasi möödunud aasta detsembrikuu üritustele ja sündmustele Euroopa Kultuuripealinna kontekstis.

Kell 21.30 näeme saadet „Elu peeglis“. Mitu elu võib ühel asjal olla? Mida peale hakata oma vanade riietega, mööbliga või tarbetuks muutunud värvipotsikutega? Mida selle kõigega ette võtta, et süda jääks rahule ja keskkond saastamata? Saatemeeskond otsib vastuseid kohtades, kus vanad asjad saavad uue võimaluse. Saate autor Heidi Tammar, režissöör Anne Sverdlik, operaator Andres Loorand.

Kell 22.00 näeme mängufilmi „Siseimpeerium“ (Inland Empire, USA, Prantsusmaa, Poola, 2006). Osades: Laura Dern, Jeremy Irons, Justin Theroux. Lavastaja: David Lynch.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

„Rääkides Toom-Rüütli 3/5 linnale kuuluvast pinnast, tuleb enne uue rendilepingu kahtluse alla seadmist endale selgeks teha, et tegemist on kaasomandiga, mis seab pindade kasutamisvõimalustele piirid,“ ütles Korb. „Kui senine leping Keskerakonnaga lõppes, valmistasime ette kõigi seadustega kooskõlas olevad konkursitingimused uue lepingu sõlmimiseks. Tingimustesse panime taolistel puhkudel nõutava alghinna 2 eurot, mis pakkumise kestel võib oluliselt tõusta. Meil polnud võimalik prognoosida, mitu pakkumist tehakse ning milliseks kujuneb rendihind.“

„Mõistan Reformierakonna soovi näidata toimunut hämaras valguses, ent siin on Õnne Pillak kõvasti üle pingutanud. Kritiseerida avalikku enampakkumist ning seada selle tulemused kahtluse alla on küündimatu,“ lisas Kesklinna vanem.

„Avalikul enampakkumisel oli võimalus osaleda ka Reformiparteil, kes oleks kõrgemat hinda lubades konkursi võitnud. Iseasi, kuidas nad oleksid hiljem kaasomandit Keskerakonnaga jaganud. Kujutan ette pilti, kus Priit Toobali kabinetist kriidijoonega eraldatud nurgas istub mornilt Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ja kirub Pillakut, kes supi kokku keetis,“ muigab Korb lõbusalt.

Allikas: Tallinna Kesklinna Valitsus

Briti Richard Harrise komöödia lavastas Ivo Eensalu. Etenduses esitab hiilgerolli rahva lemmik Helgi Sallo. Talle sekundeerivad nauditavate osatäitmistega Tõnu Kilgas, Väino Laes, Terje Pennie, Pille Lukin ning Merilin Kirbits. Eile toimunud kahele etendusele elas kaasa täismaja. Täna õhtul annab trupp Kesklinna rahvale veel kaks etendust.

Üllatuskülalise etendused on osa Kesklinna kultuuriprogrammist, mis aasta jooksul pakub linlastele nii meelelahutust, kui kõrgkultuuri.

Allikas: Tallinna Kesklinna Valitsus

Abilinnapea Mihhail Kõlvari sõnul sai juubelivastuvõttude traditsioon sai Tallinnas alguse 2010. aastal, esimene vastuvõtt toimus sama aasta oktoobris. „Varem tunnustati parimaid õpetajaid pidulikul vastuvõtul õpetajate päeval, kuid kuna peame oma õpetajate ja teiste haridustöötajate väärtustamist ning motiveerimist väga oluliseks, soovisime laiendada tunnustatavate ringi. Nii otsustasimegi koostöös haridusametiga õnnitleda pidulikult ka neid haridustöötajaid, kes tähistavad oma juubelit, seda alates 50-st,“ selgitas Kõlvart. „Kutsutute siiras tänu ja rõõm on olnud innustuseks selle ürituse jätkamisel.“

Kontsertkavadega astuvad neil vastuvõttudel üles erinevate koolide lastekollektiivid. Sel korral esinevad Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased, keda juhendavad Helgo-Mall Tepomees, Merily Heinmaa ja Aade Erits. Raekoja ajaloost räägib selle perenaine. Linn kingib juubilaridele kauni graveeringuga sulepea.

Sihtgrupiks olid inimesed, keda ESTA kodutute sektsiooni poolt heakskiidetud definitsiooni järgi peetakse kodututeks. Enamikku neist küsitleti, kuid osa sihtgruppi kuuluvate inimeste kohta hangiti informatsiooni muul viisil. Kokku täideti 1084 ankeeti.

Kodutu on Eestis inimene, kel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused, ta on suunatud ajutiselt alternatiiveluasemele või ööbib väljas.

Seega kvalifitseeruvad kodutuna isikud, kes elavad välitingimustes (pargipingi, silla all, pargis jm); elamiseks mitte ette nähtud kohtades (mahajäetud majades, trepikodades, katlamajades, kuurides, telkides, koobastes, autodes, garaažides jm; kasutavad regulaarselt öömaja; elavad ajutistes sotsiaalmajutuskohtades (varjupaik, sotsiaalmajutusüksus, kriisikodu); elavad majutuskoha ootel sugulaste, tuttavate juures, vanglas jm; elavad hooldekodus kodutu ja püsiva hooldusvajadusega.

Uuringu tutvustus algab reedel 17. veebruaril kell 11.00 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59.

Hoonete ja kinnistute haldajatel tuleks hoolikalt jälgida katustele kogunenud lumekuhilaid ja õnnetuste vältimiseks tuleb katused õigeaegselt jääkamakatest puhastada.

Firmade loetelu, kes pakuvad kinnistute ja hoonete vadajatele kõnniteede talvise libedusetõrje ja katustelt lume koristamise teenuseid, on üleval Tallinna kodulehel ja informatsiooni saab ka Tallinna abitelefonilt 1345.

Koristamata kõnniteedest ja purikatest saab ööpäevaringselt teatada Tallinna Munitsipaalpolitsei korrapidajale numbril 14410 või aadressil mupo[ät]allinnlv.ee

Koristamata sõiduteedest oodatakse infot kommunaalameti aadressil kommunaal[ät]tallinnlv.ee

Tallinna Kommunaalametile laekunud andmetel vedasid tänavapuhastusfirmad täna öösel ja varahommikul linna tänavatelt välja 950 kuupmeetrit lund, libeduse tõrjeks kulus 146 tonni kloriide ja 6,2 tonni sõelmeid.

Lume väljavedu toimus peamiselt Tallinna kesklinnast ja eelkõige vanalinna kitsastelt tänavatelt.

Kell 18.30 näeme saadet „Eestlasena Kalevalas“. Soomes tegutsev Tuglase selts korraldas 28. korda toimunud Mardilaada eel seminari Eestlased Soomes - kahe kultuuri vahel, mis põhines Soomes elavate eestlaste ulatuslikul küsitlusel ja rühmaintervjuudel. Saates räägib Turu rootsikeelse ülikooli Abo Akademi professor Mikko Lagerspetz uuringu põhilistest tulemustest. Eelkõige tuleb juttu sellest, kuidas eestlased on sulandunud Soome ühiskonda ning kuidas nad on suutnud ühtaegu säilitada oma identiteedi ja emakeele. Saate autor: Mart Ummelas.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 on eetris „Pealinna Pead“: Ühistransport. Saade pühendub kuni 19. märtsil algava rahvaküsitluseni probleemidele seoses tasuta ühistranspordiga. Sõna saavad transpordispetsialistid ja kõik tallinlased. Saadet toimetab Mari Torga, nõu ja jõuga on abiks abilinnapea Taavi Aas ning Tallinna ühistranspordi spetsialistid.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Uudistetoimetus kajastab põhjalikult konverentsi Linnade ja Valdade Päev. Lisaks avaldatakse täispikkuses Tallinna linnapea Edgar Savisaare konverentsi tarbeks salvestatud äärmiselt kriitiline ettekanne. Muuhulgas tehakse ülevaate Mustamäe 1. Laste akrobaatikafestivalist „Metsapidu“.

Kell 21.00 näeme saadet „Estica“. Tänane saade räägib Kadrioru lossi ajaloost, arhitektuurist ja paljust muust põnevast. Saatejuht on kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa. Režissöör: Sergei Ledenjov.

Kell 21.30 on eetris uus saade „Meedia keskpunkt“. Eesti meedias on palju voolusid - peavool ja alternatiivsed väljaanded. Kuidas vältida sellel väidetavalt väga vaba ajakirjandusega maal elavail lugejail-vaatajail endaga manipuleerimist ning leida tõde toimuva kohta. Aktuaalsetel meediateemadel arutlevad ajakirjanikud ja meediategelased. Saatejuht on Heimar Lenk.

Kell 22.00 näeme mängufilmi „Tere tulemast“ (Welcome, India, 2007). Osades: Akshay Kumar, Nana Patekar ja Anil Kapoor. Lavastaja: Anees Bazmee.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Savisaar tõdes, et inimesed lahkuvad, otsides mitte paremaid jahimaid, nagu meedias sageli seletatakse, vaid kohta, kus ellu jääda. „Tallinn ainsana kasvab, kuid meie oleme siiski ainult üks omavalitsus,“ nentis Savisaar.

Savisaare sõnul ei ole maapiirkondade hääbumise teema parteiline küsimus ega opositsiooni-koalitsiooni tavapärane vägikaikavedu. „See on parteideülene, terve Eesti küsimus,“ rõhutas Savisaar. „See on riikluse küsimus.“

Savisaar tõdes, et omavalitsustegelased saavad oma parteilisest kuuluvusest sõltumata üsna ühtmoodi aru, et koolidesse ei võeta ju õpilasi parteilise kuuluvuse alusel, pangaautomaadist võtavad raha, päästekomando lähedust vajavad ja oma elu hindavad võrdselt kõrgelt samuti kõikide parteide valijad. „Ka maapoed ja postkontorid maal pole opositsiooni ega koalitsiooni, vaid terve Eesti eluks vajalikud asjad,“ ütles Savisaar.

„Meile öeldakse valitsuse poolt, et paneme suurema osa gümnaasiumeid kinni ja küll siis jagub pedagoogidele palka. Seejuures püüab valitsus süüdi lavastada omavalitsusi, kes justkui ei taha õpetajate palku tõsta. Me ei lepi sellega. Me toetame pedagoogide võitlust palkade tõstmiseks ja kavatseme streikida koos pedagoogidega selle nõudmise täitmiseks valitsuse poolt!

Meile öeldakse, et riik ei saa pangaga midagi peale hakata kui pank tahab oma rahamasinad kokku korjata. Kapitalism olevatki selline. No tule taevas appi!

Mitmed omavalitsused on ju viimase häda sunnil jõudnud iseseisvalt rahvusvahelise suurpangaga kokkuleppele. Jah, nad on olnud sunnitud selle eest maksma. Ja Eesti riik, kes seal pangas hoiab sedasama raha, mida sealt automaadist ju käiaksegi välja võtmas, tõstab käed üles ja kuulutab, et ei saa midagi parata!

Kui sularahas pensionite kojukanne riigi kulul lõpetati ja selle eest tuli hakata igaühel pangale ränka teenustasu maksma, siis teatas pensioniraha sinna panka pumbanud riik, et pangaautomaadid on ju igal pool olemas.“

Savisaar tõdes, et üheksa päästekomandot pannakse kinni, kuid siseminister väidab, et selle tulemusena kogu Eestis päästevõimekus hoopis suureneb. „Kõik olevat suurepärane, kuid siiski mitte lootusetu!“

„Omavalitsuste tasandil hakkab haldusreformi arutelu juba kuju võtma, selle platvormi ühiseks esitamiseks toimub juba märtsi lõpul Omavalitsuste Kongress, mis on Omavalitsusfoorumi, Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu kõige esinduslikum kogunemine pärast 1990. aasta 2. veebruari kõikide tasandite rahvasaadikute koosolekut Linnahallis.

Eestis on ka nüüd aeg küps rahvaesindajate poolt Eesti riigi ja rahva seisukohalt kriitilise tähtsusega seisukohtade kuulutamiseks ja kehtestamiseks.

Ma usun, et omavalitsused võivad Kongressil kinnitada ühise platvormi Eesti valitsemise maakondliku tasandist ehk maaomavalitsuste loomisest. Samuti piiritleme Vabariigi valitsuse kohustused teenuste finantseerimisel ja omavalitsuste iseseisva tulubaasi kujundamisel. Ja viimane aeg on panna paika ka omavalitsuste positsioonid Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi raha jagamisega seoses.“

Savisaare hinnangul ongi Eesti praeguse valitsuse jaoks lahenduseks elu kadumine maalt. „Pole inimest – pole omavalitsust - pole probleemi,“ nentis Savisaar.

31. märtsini k.a. saavad noorteühingud Tallinna Spordi ja Noorsooametile esitada taotlusi, millele tuleb lisada järgnevad dokumendid: taotleja põhikirja koopia, liikmete nimekiri, taotleja kasutuses oleva bürooruumi üürilepingu või muu bürooruumi omandi- või kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia, eelmise aasta tegevus- ja finantsaruanne ning taotleja jooksva ja järgmise aasta tegevuskava.

Taotluse vorm ja muu info on kättesaadaval Tallinna linna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/est/Noorteuhingute-toetus

Noorteühendustele eraldatakse aastatoetust 2004. aastast.

Anne-Marie tutvustab kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm.

Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat.

Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda on varem korraldanud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia, Poola ja Kreeka kultuuri õhtuid, kus eri riikide Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid. Viimati toimus Hispaania kultuuri õhtu.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Tel: 656 4048

e-post: koda[ät]tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

„Ehitusseaduses sätestatud trahvimäärad on kinnisvara väärtusega võrreldes väga madalad ning seetõttu ei pane trahv omanikku oma kohustusi täitma,“ nentis abilinnapea Taavi Aas.

Lisaks palub linnavalitsus kaaluda eelnõu täiendamist ettepanekuga suurendada sunniraha ülemmäära. Kehtiv seadus näeb kohustuse täitmisele sundimiseks ette sunniraha ülemmäära füüsilisele isikule 1300 ja juriidilisele isikule 6400 eurot. „Oleme seisukohal, et nimetatud määrad on liiga väikesed, et motiveerida hooletuid omanikke enda kinnistuid korrastama, ning need ei valmista ka reeglina raskusi tasumisel,“ tõdes linnavalitsus. „Seetõttu on kujunenud olukord, kus pigem tasutakse sunniraha ja jätkatakse rikkumist, kui et asutakse kinnistut korrastama. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et koos trahvimäärade suurendamise ettepanekuga tuleks teha ettepanek ka sunniraha ülemmäära suurendamiseks.“

Eelnõu seletuskirja kohaselt on praegu füüsilisele isikule määratav kõrgeim rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot liiga madal, et motiveerida oma kinnisvara korras hoidma.

„Ainuüksi Tallinna kesklinnas on palju hooletusse jäetud ja inimestele ohtlikke kinnistuid, mille omanikke pole võimalik korrale kutsuda, sest võimalik trahvimäär on ülimadal. Mõni kinnisvaraomanik on koguni tahtnud viie aasta trahvi korraga ära maksta, et teda rahule jäetaks,“ põhjendas linnavolikogu esimees eelnõu esitamist.

Eelnõu sisaldab ettepanekut tõsta rahatrahvi ülemmäär füüsilisele isikule 12 500 trahviühikuni ehk kuni 50 000 euroni ja juriidilisele isikule kuni 100 000 euroni.

Aastaid kurtide õpetajana töötanud režissöör Vahur Laiapea on teinud puuetega inimestest mitmeid autorifilme, teda iseloomustab loojana sügav empaatia ja samastumisvõime, millest kõnelevad ka tema eelmised filmid, näiteks “Tummfilm kurdist tüdrukust”, “Inimene pole kala” jt. Ta on produtseerinud sarja “Haiglalood”.

Esilinastusest võtavad osa nii Taavi kui filmi autor, kes räägivad filmiga seotud huvitavatest seikadest ja vastavad vaatajate küsimustele.

Lisainfo http://www.elil.ee/?doc=10307&path=uudised

„Küsitluspäevadeks kõigile sõitjatele ühistranspordis tasuta sõidu õiguse andmine võimaldab küsitluspunktidele ligipääsu ka vähekindlustatud inimestele,“ põhjendas abilinnapea Taavi Aas.

Linnaelanikud saavad seekordsel küsitlusel võimaluse vastata „jah“ või „ei“ küsimusele „Kas toetate tasuta ühistransporditeenusele üleminekut alates 2013. aastast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel? “.

Tallinna Linnavolikogu otsuse kohaselt viiakse linnaelanike küsitlus läbi 19. - 25. märtsini linnaosade küsitluspunktides. Et tagada kõigile elanikkonna gruppidele võrdsed võimalused küsitlusel osalemiseks ja ligipääsuks küsitluspunktidele, on kõigil sõitjatel võimalik 24.-25. märtsil ühistransporti tasuta kasutada.

Linnavõimu kavatsus pakkuda ühistransporti kasutavatele tallinlastele tasuta teenust on põhjustanud elavat arutelu. Aasa hinnangul suurendab tasuta teenus tarbimist esialgu ehk kümnendiku võrra. Priisõidu sotsiaalse põhjendusena tõi Aas esile kasvanud kulud eluasemele, toidule ja muule hädavajalikule. Tasuta sõit vähendaks liiklusummikuid ja -õnnetusi, kulutaks vähem tänavaid, ent mis kõige tähtsam – suurendaks raskes majandusseisus perede sõiduvõimalusi.

Viimaste aastate liiklusloenduste analüüs on näidanud, et aasta keskmine ööpäevase liiklussageduse muutus on kesklinna piiril taas jätkuvas tõusutrendis alates 2009. aastast, mis omakorda avaldab negatiivset mõju elukeskkonnale tekitades müra, vibratsioon, CO₂-heited ja ummikutest tekkivat liiklejate ajakulu.

Suurem osa õhusaastest tekitatakse mootorsõidukite liiklusega. Tallinna liitumisel Euroopa Komisjoni algatusega „Linnapeade pakt” on võetud kohustus ühepoolselt vähendada CO_2‑heitkoguseid 2020. aastaks 20%. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb mõjutada elanikkonda loobuma linna sees liikumisel erasõidukite kasutamisest ning kasutama valdavalt ühissõidukeid.

Ühistranspordile kuluvast rahast moodustab piletitulu alla 40% ja seega tuleks Tallinnal arvestuslikult leida tasuta sõidule üleminekuks täiendavalt ligikaudu 20 miljonit eurot. See loodetakse katta linna transpordiettevõtete liitmisest ning seni kanalisatsiooni ja veevärgi väljaehitamisele kulunud vahendite arvelt.

2012. aasta projektikonkursi rõhk on noortel, põhisuunaks eesti ja mitte-eesti noorte eraldatuse vähendamine ja nende ühistegevusele kaasa aitamine.

Konkursile oodatakse muuhulgas projekte, mis aitavad arendada eesti ja mitte-eesti noorte vahelisi kontakte, tutvustada noortele vabatahtlikku tööd, kaasata eri rahvustest noori heategevuslike tegevuste ettevalmistamisse ja läbiviimisesse ning töösse riskirühmadega.

Projektikonkursil on oodatud osalema juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja kõik Tallinna elanikud, kes tahavad rahvussuhete edendamisele ning eri rahvustest inimeste omavahelise suhtlemise tihendamisele kaasa aidata.

Taotluse võib esitada kas paberil või digitaalallkirjaga elektroonilise dokumendina. Taotluste esitamise tähtaeg on 12. märts k.a. kell 14.00.

Projektikonkursist osa võtvad isikud peavad olema projekti teemavaldkonnas pädevad ning projektid ise ei tohi olla kasumit taotleva suunitlusega. Taotluste hindamisel arvestatakse projekti tegevuste vastavust Tallinna Kodurahuprogrammi eesmärkidele, taotleja kogemusi ja võimekust projekt ellu viia, projekti jätkusuutlikkust, selle eesmärkide ja tegevuste vastavust eelarvele ning projekti käigust ja tulemustest avalikkuse teavitamise kava olemasolu.

Lisainfot Tallinna Kodurahuprogrammi, projektide taotlemise võimaluste, taotluse koostamise, projektide elluviimise, aruandluse jms. kohta saab telefonil 640 4421 (Margus Vaus), e-post margus.vaus[ät]tallinnlv.ee. Konkursi tingimustega saab tutvuda ja avalduse vormi leiab aadressilt www.tallinn.ee/kodurahu.

Tallinnast läheb Tšõskõõrai edasi Helsingisse šamanismi kursusi andma.

Abilaeka telefoniliin 60 888 60 on avatud igal tööpäeval kella 9-12, lisaks saab vajalikku infot leida või küsimusi esitada veebikodus http://abilaegas.laegas.ee, e-posti teel: abilaegas[ät]laegas.ee või Abilaeka Facebooki lehel.

Abilaegas on eelkõige puuetega inimestele ja nende lähedastele igapäevaselt vajalik tugiteenus, kus antakse praktilist nõu puude astmetega ja rehabilitatsiooniga seonduvas, teavitatakse puude iseärasustest, erinevate toetuste taotlemisest, abivahenditest, tööhõivest, hariduse omandamisest, puuetega inimestega tegelevatest organisatsioonidest, rehabilitatsiooniasutustest ja muust.

Abilaekale esitatud küsimused peegeldavad aktuaalseid teemasid, nii on erinevatel perioodidel teemaks olnud puudetoetuste hilinemine, tulumaksuvaba pension jm. Muutumatult püsivad päevakorras rehabilitatsiooniplaanidega seonduvad teemad, abivahendid, takso- ja parkimiskaart ja sõidusoodustused.

Abilaeka nõustaja Karin Leesmaa sõnul on masuajal tekkinud palju inimesi, kes otsivad rahalist abi. „Ilmselt Abilaeka nimi veidi eksitab ja siis kurjustatakse meiega,“ nendib ta, kuid lisab, et õnneks on Jumalalaeka all ka Riidelaegas, kus pakutakse tasuta või väga soodsat riideabi ja seda saab alternatiivina pakkuda või inimestele võlanõustamist soovitada. Abilaeka eestvedaja, MTÜ Jumalalaegas juhatuse liikme Janar Vaigu sõnul on ühingul tekkinud mõned mõtted teenuse tegevushaarde laiendamiseks, kuid see sõltub otseselt teiste projektide rakendumisest. „Ilmselt kaugemas tulevikus peaks Abilaegas olema laiapõhjalise sotsiaalalase info keskus kõikidele inimestele, nii telefoninõustamise kui täiusliku infoportaaliga,“ usub ta.

Lisainfo:

Janar Vaik, MTÜ Jumalalaegas juhatuse liige, tel 53 838 129

Kerti Kollom Seidelberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tel 645 7804

Harju tänav 30 kinnistu, mille omanik on OÜ Uranos, paikneb UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud objektil, Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja arheoloogiamälestisel. 2006. aasta arheoloogiliste uuringute aruande kohaselt olid tänava lõunapoolses küljes paiknevad Harju tn 30 ehitise müürid säilinud 0,5-1 m kõrgustena. Uuringutulemuste põhjal tellis Tallinna linn muinsuskaitse eritingimused, mis nägid ette ajaloolise Trepi tänava ja Nõelasilma ümarkaarse värava taastamise ja eksponeerimise. Tallinna linna poolt kaevati välja ja taastati OÜ Uranos kinnistu piiril paikneva Trepi tänava sillutis ning väravani viinud trepp ja nendega piirnevate müüride säilmed. Umbes 2,7 m kõrguse nõlva varisemisohu tõkestamiseks rajati raudbetoonist tugimüür. Müürid konserveeriti ning taastati hävinud Nõelasilma värav. OÜ Uranos nõudis kohtus ehitustöödele eelnenud olukorra taastamist ning tema kinnistule rajatud ehitiste lammutamist.

Harju maakohus ning Ringkonnakohus jätsid Uranose nõude rahuldamata, ent Riigikohtu Tsiviilkolleegium tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2011 otsuse ning asi saadeti tagasi uueks läbivaatamiseks. 9.veebruaril langetaski kohus muinsuskaitsjaid nõutuks tegeva otsuse.

Kuna 3 kaebust esitanud ja 5 aastat kestnud kohtuvaidlust vedanud OÜ Uranos sai oma tahtmise, ripub 1944.aasta 9. märtsil nõukogude pommilennukite rünnakus purustatud Trepi tänava ja Nõelasilma värava kohal taas hävinguoht.

Allikas: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Samuti on nii taotlejail kui ka teistel huvilistel võimalik näha, millistele projektidele on Tallinna linna asutused toetusi jaganud. Nimetatud teabe leiab mittetulundustegevuse registri avalikust vaatest aadressil http://mittetulundustoetused.tallinn.ee/

Iseteeninduskeskkonna ja eraldatud toetuste info on valdkondade ja linnaosade kaupa kättesaadav ka Tallinna linna kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus

Kontserdi pikkus on 70-80 minutit. Lisaks Sven Azojanile astuvad üles Richard Shaumyan ja Sergei Maasin, noor lauljatar Paola ning laulja Viljo Tamm. Kõik laval ülesastujad teevad seda tasuta. Pileti hind: 5 € / 10 €.

Haapsalu lastekodu saab toetada ka annetustega: SEB: 10220034796011, Swedbank: 221023778606, Nordea: 17001577198, Danske Bank: 222416110002. Maksekorralduse viitenumber on 2500074615 ning märgusõna “sõbrapäev”.

Kontserti toetavad Tallinna TV, Kultuurikeskus Lindakivi, Selver AS, Võluaed, OÜ TT Product ja Sequence OÜ.

Kell 18.20 ja 19.20 on eetris uudistesaate „TÄNA“ lühiuudised.

Kell 18.30 näeme saadet „Parima sõbraga“. Saates räägitakse, kuidas kaitsta koeri külma ilma eest; mida teha eksinud või viga saanud loomadega; kas luiki peaks praegu toitma ning kes on Patrick? Saatejuht: Riina Reiman.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 näeme saadet „Kas tohib?“. Saatejuht Kristiina Võsu külastab 90ndate popstaari Astrat. Saame teada, miks loobus naine staarielust ning millised on tema hobid ja kired. Lisaks käime Astra töö juures ning vestleme tema kolleegidega.

Kell 20.00 näeme saadet „Pealinnapilt“. Tänases saates tuleb juttu mahajäetud majade probleemist pealinnas ja kavandatavatest uuendustest taksonduses. Lisaks räägitakse vanurite telehoolduse teenusest.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Uudistetoimetus annab ülevaate sellest, kui suurt kasu on õpetajate abid Tallinna koolidele toonud ning milliseid e-teenuseid on pealinna elanikel võimalus kasutada. Lisaks intervjueerime täna 46. sünnipäeva tähistavat Tallinna Linnateatri direktorit Raivo Põldmaad.

Kell 21.00 näeme saadet „Tallinlase tarbeks“. Saade tutvustab erinevaid teenuseid, mida Tallinna linn pakub oma elanikele.

Kell 21.30 näeme saadet „Spordisõbrad“. Tänases saates tuleb juttu teemadel: talitriatlon, spordi rahastamine, jalgpall, korvpall ja tennise Davis Cup. Lisaks tehti eksperiment sulgpallis: Spordisõbrad vs Eesti esireket Raul Must.

Kell 22.00 algab mängufilm „Pikk nädalavahetus“ (Long Weekend, Austraalia, 2008). Peter ja Carla on abielupaar, kelle suhted on karile jooksnud. Sooviga suhet lappida, ostab Peter kalli matkavarustuse ning nad lähevad vihmasele matkareisile Moondah Beach’i. Otseteed sõites eksib paar teelt ning planeeritud puhkusest kujuneb keeruline seiklus. Lavastaja: Jamie Blanks. Osades: Jim Caviezel, Claudia Karvan.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Kontserdisarja eesmärgiks on rikastada pealinna muusikaelu tasuta kõrgetasemeliste kammermuusika kontsertidega mugavasti ligipääsetavas kontserdipaigas Tallinna kesklinnas. Kontsertidel astuvad üles professionaalsed muusikud. Lisaks tänasele toimuvad kontserdid: 5. märts "ILUS ROSMARIIN“, üles astuvad õed Sumerad – Eva-Maria Sumera (viiul, vioola) ja Kadri-Ann Sumera (klaver). Kavas Beethoven, Kreisler, Šostakovitš; 3. aprill „MALERA KASUKU“, esinevad Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver). Kavas Uritamm (esiettekanne), Kuulberg / Sumera / Kangro, Mattiisen; 28. mai „Muusika TÄNA“ - kontsert sooloklaveri ja multimeediaga. Esineb Diana Liiv (klaver), kavas Van der Aa, Tulve, Pärt, Eötvös, Takemitsu, Cage jt.

Kevadhooaja kontsertidel tuuakse kuulaja ette nii maailmaklassikat kui moodsamat heliloomingut. Kahel esimesel kontserdil kõlavad valdavalt klassikalised teosed, ent aprilli kontsert on pühendatud Eesti 20. sajandi heliloojate muusikale: tuntud, kuid vähe mängitud MaLeRa KaSuKu trio ning Alo Mattiiseni Tšellosonaat. Esiettekandes kõlab Artur Uritamme klaveritrio „Nõukogude inimese kolm palet: elurõõm, ohvrimeel, sangarlus“, mis on kirjutatud juba 1948. aastal, kuid mis toonaste erimeelsuste tõttu jäi aastakümneteks sahtlisse tolmuma. Sarja viimasel kontserdil klassikalisi kammerkoosseise enam ei kuule. Lisaks kaasaegsete heliloojate sooloklaveriteostele on Cage’i ja Van der Aa toestes kõlamaailmade avardamiseks appi võetud multimeedia. Tuntud avangardisti John Cage’i sünnist möödub tänavu 100 aastat.

Sarja korraldavad koostöös Tallinna Keskraamatukogu ja Muusikasõprade Selts. Interpreete toetab Eesti Kultuurkapital. Vt lisaks: www.keskraamatukogu.ee/muusika
Kõik kontserdid toimuvad Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8) algusega kell 17.30.
Sissepääs TASUTA!

Olete oodatud!

Täpsem teave telefonil 644 6686

Külmaperioodil on Tallinna linnavalitsus leidnud võimaluse ja lisaressursid, võimaldades hoida öömajad avatuna 24 tunni jooksul. Praeguseks on selline režiim kestnud juba kaks nädalat.

Tallinna kodutute öömajades kohapuudust ei ole. Kõige populaarsemaks on kujunenud uusim, tänavu novembrikuus kainestusmaja hoone 3. korrusel avatud moodne ja mugav öömaja, kus on 25 majutuskohta, kuid kuhu ülerahvastuse korral saab lisamadratsitele ööbima teist samapalju inimesi.

Martinsoni sõnul torkab negatiivsena silma öömajade kontingendi noorenemine, tihtipeale on tegemist noormeestest narkomaanidega.

Martinson külastas ka Suur-Sõjamäel asuvat päevakeskust, kust käib päeval läbi ligi 50-60 kodutut. Lisaks ajaveetmisele on samas võimalik saada ka sooja jooki ja kiirsuppi, samuti pesta ja vahetada riideid. „Eriti oluliseks pean sotsiaaltööd, mis nende inimestega varjupaikades ja päevakeskuses tehakse - antakse nõu, aidatakse asjaajamisel, vahendatakse infot töökohtade kohta - tehakse kõik, et aidata abivajajaid ja vahel kannab see ka vilja,“ tunnustas Martinson.

Öömajad hoitakse päeval avatuna suuremate külmade möödumiseni.

Kesklinna vanema Mihhail Korbi sõnul on kõigil enne 5. veebruari registreerunud korteriühistutel ja kinnistuomanikel, kes 6.-10. veebruarini ei jõudnud neile määratud sõelmeid ära viia, võimalus seda teha igal tööpäeval kuni 17. veebruarini.

Kokku registreerus tasuta graniitsõelmete saamiseks 424 korteriühistut ja kinnistuomanikku, kellele väljaandmiseks valmistati ette 42 tonni puistematerjali 1680 kotis.

Planeeringulahenduse kohaselt ehitatakse Tallinna Vangla asemele kümme 3‑korruselist elamut126 korteriga, seitse 3-4-korruselist ärihoonet ning 2-korruseline lasteaed kuni 80‑le lapsele. Hoonete kavandamisel kasutatakse erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, mille tulemusel kujuneb mitmekesine linnaruum. Ärihoonetest moodustub planeeritud korterelamute, lasteaia ja Tehnika tänava vahele mürabarjäär.

Planeeringusse kavandatud tänav ühendab Magasini ja Tehnika tänava. Sõidukite ja jalakäijate juurdepääs kruntidele toimub Magasini ja Tehnika tänavalt. Parkimiskohti tuleb kokku 737.

Detailplaneeringu asendiplaanilise ja arhitektuurse lahenduse aluseks on ideekonkursi võitnud OÜ KOKO arhitektid töö „Ereroheline”. Detailplaneeringu koostamist taotles Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja selle koostas K‑Projekt.

Detailplaneeringuga saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäevadel kogu tööaja jooksul Tallinna Kesklinna Valitsuse hoovimajas (Nunne tn 18, tuba 32) ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis (Vabaduse väljak 7). Täiendav info avaliku väljapaneku vältel Tallinna Kesklinna Valitsuse telefonidel 645 7217 ja 645 7264. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Linna asutuste majandustegevusest laekus 2012. aasta esimese kuuga 6 miljonit eurot ehk 8,7% aastaks kavandatust. Toetusi riigilt ja välisrahastuse andjatelt laekus kokku summas 5,7 miljonit eurot, moodustades 5,4% aastaks kavandatud rahakäibest.

Väljamakseid tegi linn 2012. aasta esimesel kuul kokku summas 38,7 miljonit eurot, mis moodustab 8,1% aastaks kavandatust. Väljamakseid haldustegevuseks tehti kokku summas 35,6 miljonit eurot, mis moodustab 8,7% aastaks kavandatust; väljamakseid investeerimistegevuseks tehti summas 3 miljonit eurot ehk 5,2% aastaplaanist ning finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 85 tuhat eurot.

Linna vabade rahaliste vahendite jäägiks kujunes jaanuarikuu lõpu seisuga 31,8 miljonit eurot.

Kell 18.30 näeme saadet „Pealinnapilt“: Linnakodu. Erisaates tuleb juttu elukeskkonnast Lasnamäel: räägime Lasnamäe korteriühistute probleemidest ja tegemistest ning lasnamäelaste vaba aja veetmise võimalustest. Ühtlasi kajastame Koduomanike II kongressil käsitletud teemasid. Räägime ka küttekuludest. Vaatajate küsimustele vastab Eesti Korteriühistute Liidu jurist. Saate toimetaja on Liina Kusma.

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 on eetris Tartu uudised.

Kell 20.00 näeme saadet „Kultuurimeeter“. Kultuurimeeter KUMUs: Leedu maalikunstnik Šarūnas Sauka ja Taani kaasaegse kunsti väljapanek „Spatium“. Näitusi tutvustab Eneken Laugen.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“.

Kell 21.00 näeme saadet „Oma Valitsus“, mis teeb ülevaate Tallinna Volikogu esimesest istungist 2012 aastal.

Kell 21.30 on eetris saade „Pillimeeste klubi“. Seekordses saates läheme ajas tagasi aastatesse 1968-1985, kus esimene FIX meenutab toonaseid muusika-aastaid ja esitab stuudios ka mõned laulud. Teine saatekülaline on Viljo Tamm, kes räägib meile 80-ndate aastate muusikaelust Eestis ja kaugemalgi. Saate teemad on ajendatud ning on mõningaseks jätkuks P.Brambati dokumentaalfilmile „Kosmos 68“. Saatejuhid: Margus Kappel ja Väino Land.

Kell 22.30 näeme mängufilmi „P2“ (P2, USA 2007) Jõululaupäev New Yorgis. Lavastaja: Franck Khalfoun. Osades: Wes Bentley, Rachel Nichols.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Anne-Marie tutvustab kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm.

Koos vaadatakse slaidishowd, videosid ja kuulatakse muusikat.

Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda on varem korraldanud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia, Poola ja Kreeka kultuuri õhtuid, kus eri riikide Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid. Viimati toimus Hispaania kultuuri õhtu.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 656 4048

e-post: koda[ät]tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Planeeringu kohaselt jääb valdavaks avaliku kasutusega pargiala, kus nähakse ette säilitada ja rekonstrueerida olemasolevad kergliiklus- ja jalgteed ning trepid. Toompea nõlvale nähakse tribüüni rajamise võimalust, mis kerkiks kergkonstruktsioonina, et ehitamisega ei kaasneks nõlva täitmist ega süvendamist ning oleks võimalik säilitada selle kuju ja kalle. Lisaks nähakse ette rajada kohvik ja selle ette lava ning tiigi äärde linnamüüri poole jäävale nõlvale vabaõhu amfiteater. Krundi põhjaosas asuv tualett säilib. Lisandub uus välitualett krundi lõunaossa.

Krundil paikneva puitehitise asemele kavandatakse 1 maapealse korrusega toitlustushoone. Lisaks kohvikule on hoonesse võimalik lisada ka teisi rekreatsiooniala teenindavaid funktsioone näiteks paadi- ja uisulaenutus. Hoone ehitusaluseks pinnaks jääb 160 m², maksimaalseks kõrguseks 3,5 meetrit. Krundile määratakse ehitusõigus ühe maapealse korrusega 5 meetri kõrguse pargihooldushoone rajamiseks, pinnaga kuni 200 m². Olemasolevasse endisesse lillekioski tuleb meenete müük või turismiinfopunkt. Jalakäijate turvalisust ja mugavust silmas pidades on perspektiivse võimalusena kavandatud planeeritava ala ja Hirvepargi vahele Falgi tee alune tunnel, mille asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Pargialale tuleb 52 avalikult kasutatavat parkimiaskohta.

Avalikul arutelul osalesid detailplaneeringu projektijuht, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Kesklinna Valitsuse ametnikud, Toompuiestee tn 30, Falgi tee 4 kinnistute ja MTÜ Castellum esindajad. Arutelu ajaks oli laekunud kolm ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist ning arutelu kestel esitati täiendavalt veel üks kirjalik ettepanek.

Kirjaliku pöördumise esitanud ja arutelul osalenud MTÜ Castellum esindaja oli arvamusel, et muinsuskaitse seisukohast lähtuvalt ei tohiks olemasoleva paviljoni asemele rajada maapinnaga ühendatud kohvikuhoonet, mitte lubada Patkuli reduudi sisemahtu amfiteatrit ning olemasoleva staadioni äärde tribüüne. Falgi tee 4 esindaja soovis, et planeeringus vähendatakse ja muudetakse kavandatud pargihooldushoone alust pinda.

Sihtgrupiks olid inimesed, keda ESTA kodutute sektsiooni poolt heakskiidetud definitsiooni järgi peetakse kodututeks. Enamikku neist küsitleti, kuid osa sihtgruppi kuuluvate inimeste kohta hangiti informatsiooni muul viisil. Kokku täideti 1084 ankeeti.

Kodutu on Eestis inimene, kel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused, ta on suunatud ajutiselt alternatiiveluasemele või ööbib väljas.

Seega kvalifitseeruvad kodutuna isikud, kes elavad välitingimustes (pargipingi, silla all, pargis jm); elamiseks mitte ette nähtud kohtades (mahajäetud majades, trepikodades, katlamajades, kuurides, telkides, koobastes, autodes, garaažides jm; kasutavad regulaarselt öömaja; elavad ajutistes sotsiaalmajutuskohtades (varjupaik, sotsiaalmajutusüksus, kriisikodu); elavad majutuskoha ootel sugulaste, tuttavate juures, vanglas jm; elavad hooldekodus kodutu ja püsiva hooldusvajadusega.

Uuringu tutvustus algab reedel 17. veebruaril kell 11.00 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59.

Ajakirjanikud on oodatud!

Lisateave:

Kersti Põldemaa

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor

Tel: 50 72 252

Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste sõnul on need näitajad kõrgemad seniste rekordaastate tulemustest. „Turistide huvi kasvas ennekõike paranenud transpordiühenduste, suurenenud rahvusvaheliste meediakajastuste ning Tallinnas toimunud kultuuriürituste tõttu,“ lisas Teniste.

Tallinna reisiga jäävad külastajad väga rahule – keskmine 8,6 palli 10st. Enamus (98%) soovitab linna külastada ka oma sõpradel-tuttavatel. Väliskülastajad peavad Tallinna rikka kultuurielu, heade restoranide ja rohkete vaatamisväärsustega sihtkohaks. Keskmine väliskülastaja kulutab päevas 173 eurot.

Enamik (89%) Tallinna majutusettevõtetes peatunud turistidest on välisturistid, kes saabuvad naaberriikidest. Tänu paranenud lennuühendustele Euroopa suurlinnadega kasvasid eelmisel aastal kiiresti ka Suurbritannia ja Saksamaa külastajate arvud. Kõige rohkem saabus välisturiste Soomest (595 500), Venemaalt (142 700), Saksamaalt (73 200), Suurbritanniast (64 400), Rootsist (64 000) ja Lätist (44 500). Enim kasvas Venemaalt saabunud külastajate hulk ja kiiremini Suurbritannia turg. Kruiisireisijate hulgas oli kõige rohkem Saksamaa, USA, Suurbritannia ja Hispaania elanikke.

Turistid viibisid Tallinnas keskmiselt 1,9 ööd. Linnakülastustest olid 74% puhkusreisid, 25% ärireisid, sh 3% konverentsireisid, ja 1% muud reisid. Viimase paari aasta jooksul on Tallinna välisturistide arv kasvanud kiiremini puhkusereisijate osas. Seega suurele osale väliskülastajatest on Tallinna lühipuhkuse sihtkoht, kuhu tullakse argipäevadele väikest vaheldust otsima. Linnakülastajate lemmiktegevused on vaatamisväärsuste külastamine, linnas jalutamine, ostlemine, muuseumite, kohvikute ning restoranide külastamine.

Tallinlaste seas läbi viidud uuringu tulemused ütlevad, et linnaelanikud on rahul kasvava turistide arvuga ning suurema osa arvates võiks neid enamgi olla. 57% pealinlastest on seisukohal, et turiste võiks Tallinnas olla rohkem, kolmandik arvab, et külastajaid on parasjagu, 4% leiab, et turiste võiks vähem olla, 7% ei soovinud küsimusele vastata.

Kairi Teniste sõnul jätkab Ettevõtlusameti turismiosakond alanud aastal aktiivselt Tallinna kui turismisihtkoha tutvustamist.

Ideekonkursi auhinnafond on kokku 10 870 eurot – I koht pälvib 4790 eurot, II koht 2560 eurot, III koht 1600 eurot ja ergutuspreemiad summas 960 eurot.

Ideekonkursi eesmärgiks oli Varraku tn 14 kinnistu ja lähialale uue Tondiraba spordikompleksi mahulis-planeeringulise eskiisi koostamine, mis pakuks välja lahenduse kavandatavate laiendatud funktsioonide ja ehitusmahtude, avaliku ruumi vajaduste ja olulisemate linnaehituslike seoste kohta.

Esimeses etapis on kavas kinnistule rajada kolme väljakuga kaasaegne jäähall ning järgmistes etappides ehitatakse välja võimlemishall, olümpiaujulaga veekeskus, raamatukogu ja hostel. Parima jäähalli arhitektuurse ideekavandi ja Tondiraba spordikompleksi planeeringu eskiislahenduse autoritega asutakse läbirääkimistesse pakutud ideekavandite alusel jäähalli projekteerimiseks ja Varraku tn 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks vajaliku hankelepingu sõlmimiseks.

Auhinnatud töödega saab tutvuda Tallinna linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7) ja http://www.tallinn.ee/est/sport/ideekonkurss.

„Oluliseks asjaoluks ehitusloa väljastamise otsustamisel kujunes detailplaneeringus sätestatud nõue, et hoone maapealsete osade püstitamiseks ehitusloa väljastamise eelduseks on kokkulepped isikutega, kelle insolatsioonitingimused vähenevad alla standardis soovitatud normi või vastavate kinnisasjade sundvõõrandamine riigi poolt,“ ütles linnaplaneerimisameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

„Oluliseks asjaoluks ehitusloa väljastamise otsustamisel kujunes detailplaneeringus sätestatud nõue, et hoone maapealsete osade püstitamiseks ehitusloa väljastamise eelduseks on kokkulepped isikutega, kellele kuuluvates eluruumides väheneb insolatsiooni kestus alla standardis soovitatud normi või vastavate kinnisasjade sundvõõrandamine riigi poolt,“ ütles linnaplaneerimisameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Tänaseks on vaidlus üles jäänud kahe korteri osas Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 äri- ja eluhoones, mille omanikuks on pr Ester Palm. Ehitusloa menetluse käigus on Tallinna Kesklinna vanema initsiatiivil korraldatud mitu kolmepoolset kohtumist, mille eesmärgiks on leida osapooli rahuldav kompromiss vaidlusküsimuste lahendamiseks.

Läbirääkimiste tulemusena on muudetud EKA uue õppehoone projekti selliselt, et hoone vundamendi rajamiseks vajaliku sulundseina toestamiseks on loobutud diagonaalsetest injektsioonivaiadest, mis ulatunuks naaberkinnistule. Insolatsiooniküsimustes paraku sellis läbimurret ei saavutatud. Vaatamata EKA poolt tehtud erinevatele pakkumistele on pr Palm isiklikult ja tema esindajad nendel kohtumistel, aga ka ajakirjanduses, korduvalt väitnud, et insolatsiooniküsimused on teisejärguline küsimus, mille osas kompromiss oleks põhimõtteliselt võimalik, ent keeldunud lahendusi arutamast kuna ta soovib, et hoonet ei püstitataks detailplaneeringuga ettenähtud asukohale. Selline lahendus oleks linnaruumiliselt sobimatu, ei tagaks ehitustehniliselt ja linnaehituslikult soodsamaid tingimusi naaberhoonetele, sh. ehitiste püsivuse ning standardikohase insolatsiooni tagamise osas (maapealsete ehitusmahtude nihutamine ei tooks kaasa maa-aluste ehituskonstruktsioonide, sh sulundseinte asukoha muutmist), samuti eeldaks see uue detailplaneeringu koostamist.

Leidnud, et pr Palmi poolt esitatud nõudmised antud menetluses on saavutatavat eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalselt koormavad ja tuginedes informatsioonile, et Haridus– ja Teadusministeerium on algatanud sundvalduse seadmise vaidlusaluse kahe korteri osas insolatsiooni vähenemise talumiseks ning lähtudes asjaolust, et ehitusloa olemasolu on oluline EKA hoone ehitamise ajakavas püsimise tagamiseks ja rahastamisotsuste langetamiseks, pidas Tallinna Linnaplaneerimise Amet võimalikuks väljastada ehitusloa järgmise tingimusega: Maa-pealsete hooneosade ehitamist võib alustada kui on sõlmitud kokkulepped isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus võrreldes olukorraga, kui planeeritud maa-alal asusid Eesti Kunstiakadeemia hooned, alla Eesti standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ soovitatust või on jõustunud vastav kinnisasjade sundvõõrandamise (sundvalduse seadmise) otsus.

Tallinna uuendatud strateegilise mürakaardi avalik arutelu toimub 22.veebruaril 2012 kell 16:00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis aadressil Vabaduse väljak 7 (IV korrus).

Vastavalt välisõhu kaitse seadusele (§ 133 ja § 134 lg 1 p 4) koostab üle 100 000 elanikuga tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsus välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile. Täiendatud mürakaart esitatakse Terviseametile vähemalt iga viie aasta järel.

Õpetaja abi töö on suunatud õpetaja juhendamisel põhikooli õpilaste toetamisele. Õpetaja abi ametikohale oodatakse kandideerima keskharidusega või kõrgkooli lõpetanud isikuid, kes ei tööta ega õpi ning soovivad edaspidi pedagoogika valdkonnas õpinguid jätkata ja töötada. Soovijad peavad olema rahvastikuregistri andmetel vähemalt ühe aasta Tallinna elanikud ja töötukassas vähemalt ühe kuu töötuna arvel. Tööleping on tähtajaline ja mitte kauem kui 12 kuuks.

Kandideerimiseks tuleb tulla kuni 9. märtsini Tallinna Tööbüroosse (Vabaduse väljak 7, linnavalitsuse teenindusbüroo, boks 12) ja esitada kirjalik avaldus ning elulookirjeldus. Ühtlasi saab kandideerija tööbüroos teha valiku sobiva kooli osas, kandideerida saab ka mitmesse kooli.

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös haridusametiga alustas eelmise aasta oktoobris pilootprojektina esimese viie õpetaja abi sotsiaalse töökoha rahastamist. Selle aasta jaanuaris andis nii Sikupilli keskkool kui ka haridusamet sellele projektile kiitva hinnangu ja saadud kogemust tutvustati ligi kolmekümnele teemast huvitatud koolile.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu tõdeb, et koolide huvi sotsiaalsete töökohtade loomiseks oli üle ootuste suur. „Loodame leida ka uutele töökohtadele sama head kandidaadid, kui meie esimesed õpetaja abid on. Loodame, et koolist saadud töökogemus annab soovijatele võimaluse end täiendada pedagoogilisel alal ja leida endale töö juba tuttavaks saanud haridusasutuses,“ sõnas Sarapuu.

Kell 18.30 on eetris saade „Spordisõbrad“. Tänane saade teeb põhjaliku ülevaate Tallinna suusaradadest. Stuudiokülaliseks on sulgpallur Raul Must. Muuhulgas tuleb juttu ka korvpallist, jalgpallist ja kergejõustikust. Saatejuhid: Revo Raudjärv, Jaan Männik ja Maxim Tuul..

Kell 19.00 näevad lapsed multifilmi.

Kell 19.30 on eetris saade „REC“, kus vaatajateni tuuakse kõige uuemad filmisündmused ning kõige värskemad uudised nii Eestist kui mujalt maailmast.

Kell 20.00 näeme saadet „Jäljed“. Jäljed otsivad Eesti teatri algatajate jalajälgi meie kultuuriruumis ja linnapildis. Räägime inimestest, kelle unistus oli Tallinnasse luua esimene professionaalne teater.

Kell 20.30 on eetris uudistesaade „TÄNA“. Tänastes uudistes räägitakse Haridustöötajate Liidu otsusest- kas nõustutakse riikliku lepitaja otsusega või hakatakse kavandama uut meeleavaldust. Muuhulgas külastame Teletorni uut brasserie-restorani, heidame pilgu Mustpeade maja uude jazzi-klubisse ning vaatame, kes pälvib noore arhitekti preemia. Juttu tuleb ka elukalliduse tõusust.

Kell 21.00 näeme Vladimir Bogatkini autorisaadet Hingelt tugevad.

Kell 21.30 on eetris uus saade „Vintskapist soklini“. Saatesari tutvustab erinevaid majade tüüpe Tallinna miljööaladel. Milline on nende saamislugu ning millised on hoonetüübile iseloomulikumad detailid? Samuti räägitakse sellest, kuidas on kõige mõistlikum vanu maju taastada. Saatesarja esimene osa räägib Lenderi-tüüpi majadest. Lenderi majaks kutsutakse kõige tüüpilisemat puumaja Tallinna puitasumites. Lisaks keskendutakse fassaadile ning voodrilaudise funktsioonile ning selle ajaloolisele väärtusele. Külla minnakse ka Vanamaterjali lattu Telliskivi loomelinnakus, kus leidub vanu ehitusdetaile, uksi, aknaid ja palju muudki, mida saaks vana maja renoveerimise juures taaskasutada. Saate autor on Külli Mariste.

Kell 22.00 näeme mängufilmi „Punane kalju“ (Red Cliff, Hiina, 2008). Tegemist on Hongkongi märulimehe John Woo ja supernäitleja Tony Leungi ühistööga, mille aluseks on kuulus „Kolme Kuningriigi lugu“. Film räägib aastal 208 pKr Hiinas toimunud lahingutest, mis kuulutasid Hani dünastia lõppu. Lavastaja: John Woo. Osades: Chen Chang, Yong Hou, Jun Hu.

Lisainfot saadete kohta saab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on kõiki saateid võimalik uuesti vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Tallinna Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul lähtuti tegevuskava koostamisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, ehitusseadusest, Tallinna linna heakorra eeskirjast ning Tallinna teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskirjast. „Viimaste aegade karmid talved ja eriti 2011. aasta lumeuputus näitasid kätte kitsakohad, probleemid ja, mis eriti oluline, inimesi ähvardavad ohud, millised linna tingimustes paratamatult talvega kaasnevad,“ selgitas Valdmann. „Kuna tegevuskava koostamisel võeti aluseks reaalsetest talvistest kriisiolukordadest saadud kogemused, on tegemist põhjaliku dokumendiga, millest on abi nii kohalikele omavalitsustele kui ka kinnistute heakorra ja ohutuse eest vastutavatele juriidilistele või füüsilistele isikutele. Valdmann lisas, et talveohtude ennetamise tegevuskava, mis on mõeldud eelkõige linnakodanike turvalisuse tagamiseks, tutvustatakse kõikide linna meediakanalite vahendusel.