12.02.2018

95% PEAB HEAKS ELUPAIGAKS: Tallinlased jäävad oma kodulinnaga rohkem rahule kui inimesed Helsingis

Talllinlaste seas kasvab rahulolu teede ja õhu puhtuse, haljasalade ning loomapidamise kultuuriga, meelehärmi valmistab aga liikluskultuuritus. Tallinna elukeskkonnaga jääb tervikuna rahule tervelt 95% linlastest, mis teeb Helsingile silmad ette.  Värske uuring näitab, millega on tallinlased rahul ja mida soovivad muuta. Toome teieni noppeid uuringust.


Kümne aastaga rekordiline tõus

Kõige hämmastavam on fakt, et alates 2006. aastast on Tallinna elanike rahulolu oma linnaga kasvanud lausa kolmandiku võrra – 63%-lt 95%-ni.

Kui kriitilisema meelega eestlasele võib see näitaja tunduda isegi uskumatult suur, siis tegelikult näitab see, et tallinlased lihtsalt on praegu oma elukeskkonnaga sama rahul kui Põhjala riikide elanikud. "Tallinlased on ilmselt ka palju ringi rännanud," tõdes linnapea Taavi Aas, "ja paljud on oma silmaga näinud, et Tallinn ei jää enam millegi poolest maha teiste riikide pealinnadest või teeb neile mõnes küsimuses isegi silmad ette. Näiteks oma elupaika hindavad tallinlased kõrgemalt kui põhjanaabrid Helsingis."

Helsingis on rahuloluprotsent "vaid" 91, kõige rahulolevamad oma linnaga on Eurostati andmetel aga Leedu pealinna Vilniuse elanikud ( 98%). Teist-kolmandat kohta jagavad Stockholm ja Kopenhaagen (97%).

Aasa sõnul on Tallinn Eestis üks väheseid omavalitsusi, mis igal aastal rahulolu-uuringut tellib ja sellest saadud tulemusi linnajuhtimises kasutab. "Tallinn on üks väheseid, kes julgeb n-ö peeglisse vaadata," lausus linnapea. "Tulemused on julgustavad, kuid kindlasti on meil hea meel ka kriitiliste hinnangute üle elukeskkonnale, sest need annavad meile vajalikku infot. Avalikud käimlad või teede ületuskohad on kindlasti valdkonnad, kus peame rohkem pingutama."

Üha vähem vaesust

Kui ajavahemikus 2010-2014 kasvas igal aastal nende leibkondade osakaal, kellel oli keeruline oma sissetulekuga toime tulla, siis nüüd on nende arv kahanenud. Vaid 4% linlastest ei ole sageli piisavalt raha kommunaalteenuste eest tasumiseks, 5%-l on probleeme võlgade ja laenude tagasimaksmisega ning 6% leibkondadest ei ole sageli piisavalt raha toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks.

Omanikud hoolitsevad lemmikute eest paremini

• 84% elanikest on rahul õhu puhtusega, mille poolest kuulub Tallinn Euroopa parimate hulka – seda ilmselt ka tänu rohketele parkidele ja metsadele.

• Aastaga tõusis rahulolu oma linnaosa tänavate ja teeäärte puhtusega (74%-lt 77%-le).

• Kodulinnaosas on 82% elanikest rahul elamute välisilmega. Oma osa on siin mänginud kindlasti ka linna pakutav toetus projektile "Fassaadid korda". Rahulolu elamute lähiümbruse heakorraga on kerkinud 79%-lt 81%-le.

• 79% linnaosade elanikest on rahul prügikastide piisavuse ja prügi äraveoga.

• Linlased on olnud ka varasemast tublimad koerte rihma otsas hoidjad ja nende tagant koristajad. Seda näitab asjaolu, et 50%-lt 55-le on tõusnud rahulolu lemmiklooma pidamise kultuuriga.

Baltikumi uusim bussipark

Ühistransport on üks, millega kõige rohkem ehk 80% linlastest rahul on, ja see number on kasvanud. Neljandik tallinlastest ei osanud välja tuua ühtki ühistranspordiga seotud probleemi.

Pole ka ime, sest Tallinnal on praegu Balti riikide uusim bussipark. "Tallinn kuulub kümne hübriidirohkema Euroopa linna hulka," nentis linnapea Taavi Aas. "Trolle ja hübriidbusse arvestades liigub iga viies Tallinna linnaliinibuss elektri jõul."

Linn vahetas hiljuti välja ka kõik trammirööpad ning ehitas lennujaama viiva teeharu. Tallinnas liigub kokku 40 uut trammi, plaanis on rajada ka sadamasse viiv haru ning soetada veel umbes 28 uut trammi.

Iga teine sõidab ühistranspordiga

• Mullu oli pea poolte (46%) tallinlaste peamiseks liikumisviisiks tööpäeval ühistransport. Autoga liikus tööpäevadel peamisesse sihtkohta veidi üle kolmandiku ning jalgsi alla viiendiku tallinlastest. Enim ehk 80% linlastest sõidab bussi ja trolliga. Materjaliteadlane ja ärimees Marek Strandberg sõidab ühistranspordiga 2-3 korda nädalas. "Mul lähevad kodu juurde bussiliinid ja käin bussiga näiteks linnas kinos," selgitas ta. "Nendel liinidel, mida kasutan, on trammid ja bussid väga head, seal ei ole mingit probleemi. Tõsi, trammiga ei ole ma lennujaama veel sõitnud, aga kui tramm läheks minu kodu lähedalt, teeksin seda kindlasti."

• Tallinna peredes on kõige sagedamini üks auto (45%). Kaks autot oli ligi veerandil. Neljandik tallinlaste peredest on aga hoopis autota.

• 62% peredes on olemas jalgratas, 18% lausa rohkem kui kaks jalgratast. 38% pole ühtegi jalgratast.

• 7-14-aastased lapsed sõidavad kodust kooli kõige sagedamini ehk 41% juhtudel ühistranspordiga. Koolist koju aga isegi veel sagedamini (49% juhtudest).

Lõviosa lastest käib trennis

• Huviringides või trennides käis mullu ligi 90% lastest. Huviringidesse ei sõiduta 7-14-aastaseid lapsi pea 40% vanematest. Uisutreener Anna Levandi rääkis, et koolist tulevad lapsed tema juurde trenni omal käel bussiga. "Iseseisvus ja ise hakkama saamine on ka spordis kõige olulisemad, ilma nendeta ei saagi," selgitas Levandi. "Üritame neid omadusi lastes ühe esimese asjana kasvatada, aga on oluline, et ka lapsevanemad sellega tegeleks. Distsipliin, iseseisvus ja oskus oma aega planeerida on olulised!"

• Üks põhjus, miks mõned vanemad siiski lapsi autoga kooli või huviringi viisid, olid liiga pikk ühissõidukiga reisimise aeg (30%), aga ka arvamus, et liiklemine pole lapsele ohutu (27%).

Linlased tahavad ujuda aasta ringi

Kõikide linnaosade elanikud igatsevad ujulat, seda ka linnaosades, kus need on juba olemas. Hämmastav on seegi, et mitmete linnaosade elanikud soovivad sportimispaiku, kuigi need on seal juba tükk aega.

Nii leiavad elanikud, et terviseradade poolest tuntud Nõmmel on enim puudus spordivõimalustest (seda mainiti 19 korral) ning ujulatest (11 korral). Ometi on Nõmmel olemas uus linna rajatud Valdeku saun-spordihoone, jõusaaliga ujula ning spordikeskus, kus talvel saab suusatada ning suvel välibasseinis ujuda.

Kesklinna elanikud tunnevad aga enim puudust toidupoest, mida mainiti 18 korral. Samuti ujulast (17 korral), sportimisvõimalustest (15 korral) ja jalgrattateedest (7 korral). Samas on kesklinnas ujulaid, samuti piisavalt nii suuri kaubakeskusi kui ka väiksemaid toidupoode.

"Sportimisvõimalusi on siin piisavalt, oleks inimestel ainult tahtmist," lausus uisutreener Anna Levandi. "Lihtsalt spordi tegemiseks, jooksmiseks, ratta või rulluiskudega sõitmiseks on võimalusi küll ja küll. Valgustatud spordirajad, kus saab lihtsalt joosta, on igas linnaosas olemas. Üks terviserada asub ka minu kodu lähedal ja me kasutame seda pidevalt. Jalgrattarajadki on ilusasti juba võrku ühendatud ja seda võrku arendatakse pidevalt edasi."

Kristiine linnaosas võiks inimeste meelest olla turg, saun ning spordiväljak (kõiki neid mainiti neljal korral). Mõni aasta tagasi sinna rajatud turgu külastasid aga vaid vähesed inimesed ja meedia keerutas selle ümber tolmu niikaua, kuni linn turu kinni pani.

Turud ja rannad paremad, häirib tolm ja tualetipuudus

• Tallinn on suvituslinn ja aastaga on kasvanud rahuolu randadega (62-65%). Pirita ja Pikakari rand on mitu aastat saanud nende puhtust märkiva sinilipu. Parkidega on juba teist aastat rahul 82% linlastest. "Tallinna randadesse satun ma suhteliselt harva, kuid parkides ikka kõnnin," kinnitas materjaliteadlane ja rohelise eluviisi propageerija Marek Strandberg. "Tallinna pargid on väga lahedad, mina pooldan seda, et park on vana ja väljakasvav. Need meenutavad mulle parke, mida olen näinud Saksamaal ja Luksemburgis."

• Kasvanud on linlaste rahulolu jalgrataste parkimisega kesklinnas. Linn ongi loonud viimastel aastatel kesklinna uusi rattaparklaid, sh nutiparklaid, kuhu saab oma kaherattalise sõiduriista mugavalt jätta ja ise näiteks tööle minna.

• 55%-lt 63-le on tõusnud ka rahulolu turgude seisukorraga, samuti ollakse varasemast rohkem rahul kõnniteede ja kvartalisiseste teede hooldusega talvel (59%).

• Linnaosades on elanikud kõige kriitilisemad tolmu suhtes, millega ei ole üldse rahul 27% elanikest. Suur osa autojuhte kasutab talvel endiselt naastrehve, mis asfalti üles kraabivad ja selle tolmuks muudavad. Linn on korraldanud mitu kampaaniat, et autojuhid eelistaksid talvel linnas sõites lamellrehve.

• Võrreldes mõne aasta taguse ajaga, mil uued "Pargi ja reisi" parklad seisid pooltühjana, on olukord kardinaalselt muutunud. Nüüd on auto tasuta parklasse jätmine ja bussiga edasi sõitmine nii populaarne, et kõik soovijad ei mahu linnaparklasse enam äragi. Nii on langenud rahulolu "Pargi ja reisi" süsteemiga 50% 2015. aastal 34%-ni 2016. aastal ja 31%-ni mullu.

• Madalalt hindavad linlased ka jalgrattateede hooldamist talvel (23%). Strandberg sõidab jalgrattaga väga palju. "Väga hea, kui tulevase Reidi tee kõrvale tuleb ka rattatee ja tulevasel Tallinna peatänaval saab rattaga sõita," selgitas ta. "Seni on meil rattateid ehitatud jupphaaval ja praegu on Tallinnas väga palju selliseid kohti, kus rattatee saab lihtsalt ühel hetkel otsa. Tallinnal on olemas rattastrateegia ja kui me reaalselt tahame, et elanikud ei langetaks valikut auto kasuks, vaid eelistaksid jalgrattaid, siis tuleb strateegias kavandatud rattateed väga kiiresti valmis ehitada."

• Samuti hindavad elanikud kehvaks avalike tualettruumide piisavust (22%) ja seisukorda (25%).

Ülbed parkijad ja liiga kiired foorid

• Kui 57% elanikest on liikluskultuuriga rahul, siis samas anti sellele ka kõige rohkem negatiivseid hinnanguid (42%). Inimeste meelest on olukord siiski paranemas – rahulolu liikluse olukorraga jalakäija seisukohast on kasvanud 74%-lt 79-le.

• Linlastele ei meeldi suvaline autode parkimine kortermajade õuedes – 45% elanikest nimetas seda arusaamatuks. Linn loodab olukorda parandada, luues linnaosadesse spetsiaalseid parkimismaju, mis hoove autodest tühjendama peaks. Esimene selline tuleb Mustamäele.

• Liikluses häirisid 2017. aastal jalakäijaid enim ebaturvaline tänavate ületus, mille tõi välja üle neljandiku vastajatest. Samuti liiga lühikesed ülekäiguajad fooriga ristmikel (19%) ja kitsad kõnniteed (16%). Lühikese fooriajaga paistavad silma näiteks ülekäigud bussijaama ja draamateatri juures.

• Ülekäikude turvalisemaks muutmiseks on kõik uued ülekäigurajad varustatud erivalgustitega asfaldil. Samuti on lasknud linn väiksematel tänavatel, kus rohkem lapsi liikumas, tõsta ülekäigud kõrgemaks või asetanud nende ette künnised, et autod ikka kindlasti ülekäikude juures hoo maha võtaks.