Pika tarneajaga kaupade ja teenuste ettemaks

5. aprillil 2011 jõustusid võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) muudatused, millest tarbijate jaoks üks olulisemaid on ettemaksu piirangu kaotamine tarbijalemüügi puhul. Kehtetuks tunnistati VÕS § 213 lõige 4 ja § VÕS § 637 lõige 6. Teatavasti oli senini keelatud tellijalt nõuda ettemaksu rohkem kui 50 protsenti niisuguste kaupade või teenuste eest, mida kohe tarbijale üle ei anta (kaupade tellimine kataloogi alusel või interneti teel, mistahes teenused, mida kohe ei täideta, näiteks akende või mööbli valmistamine ja paigaldamine jms).

 Seadusemuudatus võimaldab  kauplejal nõuda suuremat ettemaksu või kogu ostuhinna tasumist ettemaksuna. Juhime nii kauplejate kui tarbijate tähelepanu, et endiselt jääb kehtima võlaõigusseaduse § 42 lõike 2 punkt 21, mille kohaselt on õigustühine tarbijaga sõlmitava lepingu säte, millega nähakse ette tarbija kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne pika tarneajaga kauba või teenuse kättesaamist. Sellest tulenevalt soovitame tarbijatel hoolikalt kaaluda, kas riskida ja nõustuda, kui kaupleja küsib ettetellitava kauba või teenuse eest ettemaksu kogu ostusumma ulatuses. Tarbija võib alati esitada kauplejale oma ettepaneku selle kohta, missugust osa kauba või teenuse hinnast ta peab mõistlikuks ja on nõus ettemaksuna tasuma. Arvestada tuleks ka ettemaksu perioodi pikkust. Kui kaupleja nõuab mööndusteta kogu müügihinna ettemaksu, siis tuleks kallihinnaliste ostude korral püüda välja selgitada, kui usaldusväärne on kaupleja. Kindlasti ei ole mõistlik tellida näiteks pooleaastase tarnetähtajaga mööblit, mille eest küsitakse ettemaksu täies ulatuses ja mille kohta on ajakirjanduses avaldatud korduvalt teateid, et tellijad ei ole pikka aega tellitud tooteid kätte saanud.

 Vähimagi kahtluse korral uurige firma tausta, küsitlege tuttavaid, otsige teisi müügikohti ja maksevõimalusi, näiteks lunarahaga või deposiitarve kaudu maksmine.