Avaleht › Ettevõtjale

Tallinna müügimaksu korduma kippuvad küsimused


I Maksuobjekt ja maksusubjekt

II Maksuvabastused

III Tegevusalade ja asukoha üksikasjalikumad selgitused

IV E-kaubandus

V Liisingutehingud

VI Deklareerimine

I Maksuobjekt ja maksusubjekt

1.1 Küsimus: Kellele ja mis kuupäevast alates kehtib kavandatav Tallinna müügimaks?

Vastus: Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 45 „Müügimaks Tallinnas" (edaspidi määrus) kohaselt on maksukohustuslane kaupleja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) mõistes:

- kelle tegevuskoht on Tallinna linna territooriumil;
- kes on registreeritud majandustegevuse registris;
- kes tegutseb jaekaubanduse, toitlustamise või teeninduse valdkonnas.

Kaupleja on vastavalt KaubTS § 2 punktile 1 isik (füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik) või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Kauplejaks loetakse ka isik, kes on majandustegevuse registris registreeritud erinõude alusel (nt pandimaja) ning isik, kes tegutseb tegevusloa alusel.

Teenindus on vastavalt KaubTS § 3 lõige 2 punktile 4 kaubandustegevus, mille korral tehakse töö kliendi tellimusel ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi antakse või võetakse valdusse või kasutusse või pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu- ja isikuteenust ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa.

Jaekaubandus on vastavalt KaubTS § 3 lõike 2 punktile 2 kaubandustegevus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust kliendile ning millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu.

Toitlustamine on vastavalt KaubTS § 3 lõike 2 punktile 3 kaubandustegevus, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel võib müüa kaasnevat kaupa või osutada täiendavat teenust.

Müügimaksu määrust rakendatakse alates 1. juunist 2010. 

Kaubandustegevuse seadus

 

1.2. Küsimus: Kuidas on müügimaksu määruses defineeritud maksuobjekt?

Vastus: Määruse kohaselt maksustatakse Tallinna linna territooriumil asuvas tegevuskohas või selle kaudu füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale tema ettevõtluse tarbeks) jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas müüdud kaubad ja osutatud teenused.  

1.3. Küsimus: Kas ja kuidas maksustatakse müügimaksuga kaupade ja teenuste omatarvet?

Vastus: Kaupade ja teenuste omatarvet müügimaksuga ei maksustata.

1.4. Küsimus: Kas soetamisel tasutud müügimaksu saab ka makstavast müügimaksust maha arvata?

Vastus: Kuna müügimaks ei toimi lisandunud väärtuse maksuna analoogselt käibemaksule, siis ei saa soetamisel tasutud müügimaksu tasumisele kuuluvast müügimaksust maha arvata.

1.5. Küsimus: Kas müügimaks peaks sarnaselt käibemaksuga olema näidatud müügiarvel?

Vastus: Arvel ei pea müügimaks olema näidatud.

1.6. Küsimus: Kas toote hinnas, mis on käibemaksu arvutamise aluseks, peab sisalduma müügimaks?

Vastus: Jah, müügimaks sisaldub käibemaksu arvutamise hinna sees.

1.7. Küsimus: Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht Tallinnas ning lisaks sellele on KaubTS § 23 lg 8 kohaselt kantud registreeringusse ka müük väljaspool tegevuskohta, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult tegevuskoha kaudu toimunud käibelt?

Vastus: Müügimaksu peab antud näite puhul tasuma üksnes Tallinna tegevuskoha kaudu toimunud käibelt.

1.8. Küsimus: Kas müügimaksuga maksustatakse kauba üleandmist äriühingu kapitali mitterahalise sissemaksena, mittetulundusühingu liikmemaksuna või asutaja maksena sihtasutuse kapitali?

Vastus: Tegemist ei ole jaekaubanduse, toitlustuse ega teeninduse valdkonnaga. Samuti ei ole tegemist füüsilisele isikule kauba müügi ega teenuse osutamisega. Seetõttu ei pea nimetatud tehingutelt müügimaksu tasuma.

1.9. Küsimus: Kas müügimaksuga maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht ei ole KMS § 10 kohaselt Eesti või millele rakendub sama seaduse § 15 lg 4 kohaselt käibemaksumäär 0%?

Vastus: Müügimaksumääruse kohaselt maksustatakse Tallinna linna territooriumil asuvas tegevuskohas või selle kaudu füüsilisele isikule (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale tema ettevõtluse tarbeks) jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas müüdud kaubad ja osutatud teenused. Seega ei ole müügimaksuga maksustamisel oluline, millise käibemaksumääraga on tehing maksustatav. Näiteks kui Tallinnas asuva müügikoha kaudu müüakse Lätis toimuva ürituse toitlusteenus füüsilisele isikule, siis olenemata asjaolust, et käibe tekkimise koht ei ole Eesti, tuleb nimetatud tehing maksustada müügimaksuga. Sama põhimõte kehtib ka KMS § 15 lg 4 nimetatud teenustele.

1.10. Küsimus: Kuidas toimub müügimaksuvabastuse rakendamine või maksu tagastamine välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale?

Vastus: Tehingutele diplomaatilise esindajate, konsulaarametnike, rahvusvahelise organisatsiooni esindajatega maksuvabastust ei kohaldata (välja arvatud müügimaksumääruse paragrahvis 5 nimetatud tehingutelt).

1.11. Küsimus: Kuidas eristada juriidilised ja füüsilised isikud?

Vastus: Tähtis on eristada juriidilised ja füüsilised kliendid. Eelkõige peab sobiva meetodi välja töötama ettevõtja, kuidas eristada füüsilise ja juriidilise isiku tehingud. Mõned näited füüsiliste ja juriidiliste isikute eristamise teostamisest –kliendikaardid, raamatupidamissüsteemis eraisiku müügile eritunnuse lisamine, hulgikaubanduse eristamine elimineerimise läbi, käsitsi arvestus. Ettevõtjad, kellel on nimelised (või ka numbrilised) kliendikaardid, saavad oma süsteemis ära siduda need kliendikaardid omanikega, kelleks on kas füüsilised või juriidilised isikud. Ettevõtjad, kelle müügiarveid väljastavad müügiga tegelevad spetsialistid (klienditeenindajad jt), saavad lisada raamatupidamisprogrammi eritunnuse. Jaekauplejad, kellel müük toimub läbi kassade, saavad hulgikaubandusena klassifitseeruvad tehingud eristada selle kaudu kui tšekid infoletis juriidilistele isikutele arveteks vormistatakse. Kauplejatel, kelle pakutavad kaubad on kallihinnalised ning müügitehingute arve tagasihoidlik (sh näiteks automüüjad), on võimalik müügimaksuga maksustatavad tehingud käsitsi eristada, sest eraisikutele müüke toimub selles valdkonnas vähe. Kindlasti on eristusviise lisaks nimetatutele veel mitmeid. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 on loetletud algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid.

Maksukorralduse seadusest tulenevalt tuleb säilitada maksuarvestuse pidamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid. Vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 58 on maksukohustuslane kohustatud maksukohustuse selgitamise jaoks tähendust omavad dokumendid säilitama 7 aasta jooksul. Maksukorralduse seadus kohustab (§ 57 lg 3) korraldama raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

1.12. Küsimus:  Kui firma on registreeritud Majandustegevuse registris kui hulgimüügiga tegelev ettevõte, kas siis tuleb müügimaks maksta, kui vahest müüme ka eraisikutele? 

Vastus:  Lähtume seisukohast, et hulgikaubanduse klient on juriidiline isik ja jaekaubanduse klient on füüsiline isik. Sellest tulenevalt füüsilisele isikule toimuv müük ei ole enam hulgikaubandus ning nendelt tehingutelt tuleb maksta müügimaksu.

 

II Maksuvabastused

2.1. Küsimus: Millised on maksuvabastused?

Vastus: Müügimaksust on vabastatud:
1) e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused;

2) jaotusvõrgu kaudu müüdav elektri- ja soojusenergia, maagaas ning vesi;

3) vee- ja õhusõidukis, rongis või bussis sõidu ajal müüdavad kaubad ja teenused, kui sõit algab või lõpeb väljaspool Tallinna territooriumi või kui sõiduk viibib reisi kestel väljaspool Tallinna territooriumi;

4) sotsiaalministri 4. detsembri 2006 määrusega nr 63 „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“ kehtestatud nimekirjas nimetatud ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid;

5) leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju;

6) piim ja rõõsk koor, petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, välja arvatud pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul;

7) väikelaste püreestatud toidusegud, piima ja piimatooteid sisaldavad väikelaste toidud ja spetsiaalne imikupiim;

8) imikumähkmed;

9) tehnilisele ülevaatusele kuuluvad 4 kuni 12 meetri pikkused paadid, jahid ja kaatrid. 

Link: Sotsiaalministri 4. detsembri 2006 määrus nr 63 „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“

2.2. Küsimus: Kuidas määratleda maksuvabastusi tollitariifistiku alusel?.

Vastus: Toodete klassifitseerimisel on lähtutud tolliseaduse §-is 23 nimetatud Eesti Tollitariifistikust (edaspidi tollitariifistik), mis sisaldab Euroopa Ühenduse tollitariifistiku, samuti Eesti õigusaktidega kehtestatud meetmeid, mida rakendatakse kauba tolliprotseduurile suunamisel.

Maksuvabastuste määratlemisel on lähtutud tollitariifistikus välja toodud erinevates gruppides nimetatud rubriikidest, alamrubriikidest ja kaubakoodidest.

Tollitariifistik on kasutatav veebiliidese abil, mis ei vaja kasutajapoolset rakenduste installeerimist või brauseri lisavahendite kasutamist. Päringute kasutajaliidesega töö alustamiseks on vaja avada interneti brauser ja sisestada aadressireale vastav aadress: https://vaarikas.emta.ee/emts/index.jsp või http://www.emta.ee ja valida ETT.

2.3. Küsimus: Müügimaksust on vabastatud ka osad püreestatud lastetoidud, millised täpsemalt?

Vastus: Müügimaksuga ei maksustata püreestatud toidusegusid. Tegemist homogeenitud köögiviljadega (segud, porgandid, gumbo, okra, juurseller, kapsas, spargel, muud). Termin „homogeenitud köögivili" tähendab peenelt homogeenitud köögiviljatoite, mis on mõeldud kasutamiseks imiku- või dieettoitudena ning pakendatud jaemüügiks taarasse, mis ei mahuta üle 250 g toodet.

 

III Tegevusalade ja asukoha üksikasjalikumad selgitused

3.1. Küsimus: Kas müügimaksu rakendatakse ka kinnisvara müügi puhul?

Vastus: Müügimaksu ei rakendata kinnisvara müügi puhul.

3.2. Küsimus: Kas müügimaksu kohustus kehtib ka osaühingute puhul, kes pakuvad väikelaste päevahoiu teenust?

Vastus: Antud teenindusvaldkonna teenuste maksumus ei ole müügimaksuga maksustatav.

3.3. Küsimus: Kui klient ostab kauplusest sideseadme, siis see müük maksustatakse müügimaksuga. Kas selle seadme hilisem paigaldusteenus kliendi kodus on ka maksustatav müügimaksuga? Kui klient ei asu Tallinnas, kas siis maksustatakse või mitte?

Vastus: Antud juhul on seadme paigaldusteenus kauba müügiga seonduv teenus ning kuulub müügimaksuga maksustamisele. Müügimaksu maksukohustuslane on kaupleja. Kui kaupleja on tegevuskohajärgselt Tallinna linnas tegutsev ettevõtja, siis peab ta müügimaksu tasuma sõltumata kliendi asukohast.

3.4. Küsimus: Kas tuleb maksta müügimaksu kinnisvara üüriteenustest?

Vastus: Kinnisvaraga seonduvad üüri- ja renditeenused ei ole müügimaksuga maksustatavad.

3.5. Küsimus: Kas majutus ja koos sellega osutatav toitlustamine läheb müügimaksu alla? Majutuse kliendile osutatavad muud teenused nt massaaž?

Vastus: Vastavalt Turismiseaduse § 19 lõikele 3 ei pea majutusteenust osutaval ettevõtjal olema ööbimisteenusega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumisel eraldi registreeringut kaubandustegevuse seaduse tähenduses. Majutusteenuse raames antakse kinnisasi kliendi valdusse, seega ei ole antud juhul tegemist müügimaksuga maksustatava teenusega. Majutusteenuse hinnas sisalduvat toitlustust ei maksustata samuti müügimaksuga. Samas kui toitlustusteenus müüakse eraldi majutusest, siis tuleb tehingu väärtusele lisada müügimaks.  Massaaži puhul on tegemist ilu- ja isikuteenusega ning tuleb lähtuda samadest alustest, mis toitlustamisel.

3.6. Küsimus: Millistele teenustele kohaldub Tallinna müügimaksu määrus?

Vastus: Teenindus on kaubandustegevus, mille korral tehakse töö kliendi tellimusel ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi (näiteks õmmeldakse riided), hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi (näiteks kingsepa teenus), vallasasi antakse või võetakse valdusse, vallasasi antakse või võetakse kasutusse (näiteks auto rent), pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust (ruumide koristamise teenuse pakkumine ja osutamine), pakutakse ja osutatakse ilu- ja isikuteenust (juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetika-, massaaži-, solaariumi- ja saunateenus).

3.7. Küsimus: Kui on tegemist FIE-st juuksuriteenuste osutajaga, kes maksab müügimaksu, kui FIE maksab „Toolimaksu“?

Vastus: Juuksuritest FIE-de puhul sõltub maksustamine sellest, kes on nö raha koguja. See tähendab, et lähtume salongi ja FIE vahelise lepingu sisust, kui salongi administraator arveldab klientidega, siis on maksukohustuslane salong. Kui aga FIE arveldab ise füüsiliste isikutega ning maksab nö „Toolimaksu“, siis on kohustus müügimaksu tasuda FIE-l. Müügimaksu tasutakse ilma käibemaksuta ja müügimaksuta  müügikäibelt,  mitte kasumilt.

3.8. Küsimus: Kas ühistranspordi teenustele läheb müügimaks otsa?

Vastus:  Ei, ühistranspordi teenuseid ei maksustata müügimaksuga.

3.9. Küsimus: Autosalong (klient helistab Tallinnas asuvasse müügiesindusse, kus töötaja puhkuse tõttu suunatakse telefonikõne Tartu esindusse, leping vormistatakse e-posti teel ning auto tuuakse Saksamaalt Viljandi esindusse, kus antakse ostjale üle, müüja asukoht on Tallinnas ning majandustegevuse registris on registreeritud tegevuskohad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Narvas).

Vastus:  Kui müügiesindaja, kes kliendiga lepingutingimustes kokku lepib ning ostu-müügilepingu sõlmib, asub Tartus, siis on auto müük toimunud Tartus asuva tegevuskoha kaudu ning nimetatud tehingult ei pea müügimaksu tasuma.

3.10. Küsimus: Kas rändkaupluse puhul peab Tallinna linnas müüdud kaupadelt müügimaksu tasuma?

Vastus:  Kaubandustegevuse seaduse kohaselt märgitakse kauba või teenuse müügi korral rändkaupluses tegevuskoha asukoha asemel seda sõidukit identifitseeriv tunnus (õigusaktis sätestatud korras registreeritud sõiduki registreerimisnumber). Eeltoodust tulenevalt ei ole rändkaupluse puhul võimalik määratleda Tallinnas asuvat tegevuskohta, mistõttu ei ole rändkaupluse raames tehtavad tehingud müügimaksuga maksustatavad.

3.11. Küsimus: Kas müügimaksuga maksustatakse Tallinna territooriumil asuvas tollilaos, vabatsoonis või vabalaos, maksulaos või aktsiisilaos asuva kauba võõrandamist?

Vastus:  Tollilaos, vabatsoonis, vabalaos, maksulaos või aktsiisilaos asuvat kaupa ei võõrandata üldjuhul füüsilise isikutele. Kui nimetatud ladudes siiski võõrandatakse kaupa füüsilistele isikutele ning võõrandajaks on müügimaksumääruse §-des 1 ja 2 nimetatud kaupleja tingimusi täitev isik, siis tuleb tehtud tehingud maksustada müügimaksuga.

3.12. Küsimus: Kas poes müüdavalt joogi  panditaaralt (1.00 ja 0.50) tuleb tasuda müügimaksu 1%?

Vastus: Tagatisrahaga pakenditelt ei pea müügimaksu tasuma, kuna tagatisraha ei ole määruse ega käibemaksuseaduse kohaselt tasuna käsitatav, sest tegemist ei ole kauba hinna komponendiga, vaid pakendit väärtustava tasuga.

3.13. Küsimus: Komisjonimüük (loteriipiletid, teatripiletid jne). Kas maksustatakse müügimaksuga müügihind, või kaupmehe vahendustasu?

Vastus: Loteriipiletite ning teatripiletite müük ei ole müügimaksuga maksustatud, kuna tegemist ei ole jaekaubanduse, toitlustuse ega teeninduse valdkonnaga.

3.14. Küsimus: Kas kliendikaardid kuuluvad müügimaksuga maksustamisele?

Vastus: Kliendikaardid ehk partnerkaardid ei kuulu müügimaksuga maksustamisele, sest kaardil endal puudub väärtus. Teda ostetakse soodustuste saamise eesmärgil.

3.15. Küsimus: Kuidas ja kas kinkekaardid maksustatakse?

Vastus: Kinkekaardid on olemuselt maksevahendid, nende müümine ei ole müügimaksuga maksustatav käive. Kuid kinkekaartide realiseerimisel, tasudes kauba või teenuse eest, kuuluvad antud tehingud müügimaksuga maksustamisele. Kui on tegemist kinkekaardiga, mis müüakse konkreetse teenuse eest, siis maksustatakse müügimaksuga kinkekaardi müümise hetkel. Näiteks: iluteenuse kinkekaart: pediküür, maniküür, juuksur jne.

3.16 Küsimus: Kui ettevõte müüb näiteks oma bilansis oleva sõiduauto oma töötajale, kas selline tehing kuulub müügimaksuga maksustamisele?

Vastus: Antud tehingu puhul ei ole tegemist jaekaubandusega vaid on avalikkusele mitte suunatud tegevus ning ei kuulu müügimaksuga maksustamisele.

3.17. Küsimus: Kui ettevõte müüb kauba koos kojuveoga, kas siis läheb transport müügimaksuga maksustamisele?

Vastus: Sellisel juhul on transport kauba müügi lahutamatu osa ja kogu tehing kuulub müügimaksuga maksustamisele. Kui tehing on sooritatud e-teenuse kaudu, siis ei maksustata ei kauba müüki ega transporti.

3.18 Küsimus: Kas sigarettide müük on müügimaksuga maksustatav?

Vastus: Sigarettide müümine ei ole maksuobjekt lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest.

 

IV E-kaubandus

4.1. Küsimus: Määruse kohaselt maksustatakse müügimaksuga Tallinna linna territooriumil müüdud kaubad ja teenused.  Kas ka internetikeskkonnas müüdavad kaubad ja teenused maksustatakse müügimaksuga?

Vastus: Määruse § 5 lõige 2 kohaselt ei maksustata müügimaksuga e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused.

4.2. Küsimus: Kui internetikeskkonnas tegeletakse tasuta informatsiooni vahendamisega, siis ei tule hakata müügimaksu tasuma?

Vastus: Antud juhul ei ole tegemist jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnaga, mistõttu ei ole teenus müügimaksuga maksustatav.

4.3. Küsimus: Kui internetikeskkonnas raamatuid või muid kaupu, siis tuleb hakata müügimaksu tasuma ettevõtetel, kelle asukoht on Tallinna linn?

Vastus: Määruse § 5 lõige 2 kohaselt ei maksustata müügimaksuga e-kaubanduse raames müüdud kaubad ja teenused.

4.4. Küsimus: Kas maksuvabastuseks e-kaubandusena võib lugeda müüki, kus kliendilt saabus tellimus e-mailiga ning kaup saadeti kliendile kullerfirmaga?

Vastus: E-kaubandus on kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. E-kaubandusega seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse § 621, mille lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes kasutab oma kaupade müümisel või teenuste osutamisel lepingu sõlmimist arvutivõrgu abil, annab oma klientide kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele on juurdepääs ja mille abil klient saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. E-kaubanduse puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1. Lepingu sõlmimise vahend. E-kaubandusega  on tegemist üksnes juhul, kui lepingu sõlmimiseks kasutatakse arvutivõrgus tahteavalduse edastamiseks loodud tehnilist lahendust, nt tellimuse sisestamise võimalus pakkuja kodulehel. Programm peaks juhtima kliendi tähelepanu sisestamata andmetele, mille esitamine on kohustuslik, tähtede sisestamise väljadele, kuhu tuleb sisestada üksnes numbreid, või näiteks  [ät] -märgi puudumisele e-posti aadressis. Tellijale tuleb anda ülevaade lepingu sõlmimise tehnilistest etappidest. Lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, tuleb kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada.

E-kaubanduseks ei kvalifitseeru e-posti või muu sarnase isikliku sidevahendi (SMS, helistamine interneti kaudu) teel kaupleja esindajaga toimuv suhtlus ning selle tulemusena tehtud tehing.

2. Müügitehingu lõpetamine internetikeskkonnas. Müügitehing (pakkumine-ostuotsus-tellimuse kinnitamine) peab olema tehtud ilma ostja ja müüja üheaegse füüsilise kohalolekuta. Pakkuja peab tellimuse saamist viivitamata elektrooniliselt kinnitama. Tellimus ja tellimuse saamise kinnitus loetakse kättesaaduks, kui isikul, kellele see on määratud, on võimalus sellega tutvuda. E-kaubanduseks loetakse, kui leping on sõlmitud arvutivõrgu abil. E-kaubanduseks ei loeta olukorda, kus lepingut ei saa lugeda sõlmituks arvutivõrgu abil. Näiteks ei ole tegemist e-kaubandusega juhul, kui tellija esitab internetikeskkonna kaudu tellimuse, kuid tellimuse saaja ei esita arvutivõrgu abil nõustumust, vaid võtab tellimuse täitmiseks isikuga e-posti või telefoni teel ühendust. Sisuliselt on sellisel juhul tegemist kaupleja esindaja vahendusel tehtava tehinguga.

3. Kauba väljastamine või teenuse reaalne osutamine võib toimuda poolte üheaegsel füüsilisel kohalolekul.

V Liisingutehingud

Liisingutehingutel ei kuulu intressid müügimaksuga maksustatava müügihinna hulka.

5.1. Küsimus: Kas enne 1. juunit 2010 sõlmitud kapitalirendi lepingute alusel – kaup on üle antud võibolla aastal 2007 ja praegu toimub sisuliselt järelmaksu tasumine – tuleb tasuda müügimaksu?

Vastus: Kapitalirendi lepingud, mis on sõlmitud varem, kui 1.juuni 2010 ei kuulu müügimaksuga maksustamisele.

5.2. Küsimus: Kas peale 1. juunit 2010 sõlmitud kapitalirendi lepingute alusel – tuleb müügimaks tasuda kauba üleandmisel auto müügihinnalt või lisandub see igakuulistele väljamaksetele?

Vastus: Kapitalirendi lepingud, mis sõlmitakse peale 1. juunit 2010 (k.a) tasutakse müügimaks kauba üle andmisel kogu müügitehingult.

5.3. Küsimus: Kas enne 1. juunit 2010 sõlmitud kasutusrendi lepingute alusel – kaup on üle antud võibolla aastal 2007 ja praegu toimub sisuliselt kasutusrendimaksu tasumine – tuleb tasuda müügimaksu?

Vastus: Kui kauba omandiõigus ei ole üle läinud, on tegemist teenuse osutamisega ning müügimaksu tuleb tasuda teenuselt, mis osutatakse alates 1. juunist 2010 perioodiliste liisingumaksetena.

5.4. Küsimus: Kas peale 1. juunit 2010 sõlmitud kasutusrendi lepingute alusel – tuleb müügimaks tasuda kauba üleandmisel auto müügihinnalt või lisandub see igakuistele väljamaksetele?

Vastus: Kui kauba omandiõigus ei ole üle läinud, on tegemist teenuse osutamisega ning müügimaksu tuleb tasuda perioodiliselt liisingumaksetelt.

5.5. Küsimus: Seega, kas näiteks autokauplustele ei laiene müügimaks?

Vastus: Autokauplused on majandustegevuse registri alusel jaekaubanduse ja teeninduse valdkondades tegutsevad ettevõtted ning nemad  on müügimaksu kohustuslased. Kui füüsiline isik ostab autokauplusest auto, tasudes kohe autokauplusele, siis kuulub antud tehing maksustamisele. Samuti pakuvad autokauplused hooldus- ja parandusteenuseid, mis kuulub maksustamisele.

 VI Deklareerimine

6.1. Küsimus: Kuidas toimub müügimaksu ümberarvutamine, kui pärast müügi toimumist otsustavad pooled tehingu tühistada või algset müügihinda vähendada või suurendada? Kas sel juhul tuleb parandada algse müügi toimumise perioodi kohta esitatud müügimaksu deklaratsiooni või rakendada KMS § 29 lg 7 toodud põhimõtet?

Vastus: Tulenevalt müügimaksumääruse § 8 lg 6 toimub müügimaksu ümberarvestamine teie poolt toodud näite puhul analoogselt KMS § 29 lg 7 sätestatule, see tähendab müügimaksu korrigeeritakse jooksvas perioodis. Näiteks kui juulis esitab maksukohustuslane juunis toimunud müügi kohta kreeditarve, siis sellest tulenevad muudatused kajastatakse maksustamisperioodil, mil kreeditarve esitatakse, selle näite puhul kolmanda kvartali eest esitatud deklaratsioonis. Muudel juhtudel (nt kui tehingut ei ole üldse deklareeritud, maksukohustuslane on kohaldatud alusetult maksuvabastust jms juhtudel) tehakse parandus selle maksustamisperioodi deklaratsioonis, millal oli maksukohustuse tekkimise aeg.

6.2. Küsimus: Kellele esitada müügimaksu deklaratsiooni?

Vastus: Vastavalt Tallinna linna ning Maksu- ja Tolliameti vahel sõlmitud halduslepingule tuleb müügimaksudeklaratsioon esitada  asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksu-ja tollikeskusele. Müügimaksu deklaratsiooni esitamiseks soovitame kasutada elektroonilist kanalit, milleks on e-maksuamet/e-toll. Paberdeklaratsioone võtab Maksu- ja Tolliamet vastu kõikides teenindusbüroodes üle Eesti.

6.3. Küsimus: Kuidas toimub deklareeritud müügimaksu tasumine?

Vastus: Müügimaks tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole sarnaselt teiste riigi maksudega, informatsiooni pangakontodest ja viitenumbritest leiate siit: http://www.emta.ee/index.php?id=1680.

Viimati muudetud: 17.06.2011