AvalehtHariduse kodulehtLasteaedLaps käib lasteaias › Õppemetoodikad

Õppemetoodikad koolieelses lasteasutuses


Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.

Lasteasutus koostab riikliku õppekava alusel oma õppekava ning tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära.

Õppekavas määratakse:

  • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti;
  • õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (sh suveperioodil);
  • lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted;
  • erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted;
  • koostöö lapsevanematega;
  • õppekava uuendamise ja täiendamise kord.


Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:

  • mina ja keskkond
  • keel ja kõne
  • eesti keel kui teine keel
  • matemaatika
  • kunst
  • muusika
  • liikumine.

 

Eesti keele kui teise keele õpetamist käsitletakse lasteasutuses või rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus toimub mõnes teises keeles.

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.    

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul põhimõttest - lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Toimub mängu kaudu õppimine, rakendades üldõpetuslikku tööviisi, sest teadmiste, oskuste, vilumuste kujunemisel  on asendamatu  üldõpetuslik lähenemine. Mängu kaudu õppimine tähendab nii õppemängude kasutamist, kui ka sellise õpikeskkonna kujundamist, mis pakub lastele võimalusi vabamängu kaudu õppida. Mängides areneb mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ja arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega.

Kasvatus- ja arendustegevuses arvestatakse nii laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, kui rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi, väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuri eripära. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest ning lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale ning üksikult üldisemale. Võimalusel tutvutakse õpitavaga (nähtused jm) loomulikus keskkonnas.

Lasteasutuse õpetaja kavandab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii, et tal oleks võimalik töötada lastega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi ja arengupotentsiaali.

Lapse igakülgse arengu soodustamiseks luuakse lasteasutuses turvaline keskkond. Lasteasutus on perekonnale avatud ja personal teeb tihedat koostööd lapsevanematega. Lasteasutuse pedagoogid nõustavad vajadusel lapsevanemaid ja abistavad õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel.

Koolieelsetes lasteasutustes õppekava rakendamisel kasutatavad metoodikad:

 

Ajaloost

Koolieelse kasvatuse alusepanijaks maailmas võib lugeda Fr. Fröbelit (1782 - 1852), kes võttis ka esimesena kasutusele lasteaia nimetuse.

P. Kees (1917 - 2008) on väitnud, et lapsele ei tohi avaldada survet, väikelapse eas peab õppimine toimuma mängu vormis. Väikelapse õppimise aluseks peab olema tema enda aktiivne praktiline tegevus. 

J. Käisi (1885 - 1950) põhimõtete kohaselt seotakse tänapäeva lasteaias kõik õpetatav üheks tervikuks, õpetatav peab olema seotud kodukohaga, ümbritseva loodusega, aastaaegade vaheldumisega, inimeste tööde ja tegemistega.

Kõige sellega seostatakse ka tänapäeval õpetatav materjal.

 

 

Viimati muudetud: 08.03.2016