AvalehtKesklinna veebilehtElanikule › Elukoha...

Rahvastikuregistri toimingud


Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris


Rahvastikuregistri seadus sätestab, et kõik isikud on kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. 

Kui olete asunud elama kesklinna linnaossa või vahetanud elukohta linnaosas, siis tuleb Teil oma uue elukoha aadress teatada Kesklinna rahvastikuregistri sektorisse 30 päeva jooksul, esitades elukohateate. Seda vormi kasutage ka siis, kui lahkute kesklinna linnaosast elama välismaale. Tähelepanu! Isiku elukoht võib olla registreeritud korraga ainult ühes riigis ja õige elukoha aadress peab olema registreeritud nii Eestis kui välisriigis elades!

Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:

 1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;

 2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;

 3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

  

Elukohateadet saab esitada:

Elukohateate esitamisel riigiportaalis ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid see laekub pärast kõigi avaldusel märgitud täisealiste isikute poolt digiallkirjastamist ametniku töölauale. Peale esitatud andmete õigsuse kontrollimist teeb ametnik elukoha registreerimise kande rahvastikuregistrisse.

  

Euroopa Liidu kodanik, kes saabus Eestisse ja kavatseb siin elada üle 3 kuu, peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemisest arvates taotlema tähtajalist elamisõigust. Selleks tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab isikukoodi taotluse ja elukohateate lapse vanem või eestkostja. Lisaks tuleb esitada lapse isikut tõendav dokument, nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument ja mõlema vanema kirjalik nõusolek. 

Esitada tuleb Rahvastikuregistri seaduse § 40 nõuete kohaselt elukohateade ja taotlus isikukoodi saamiseks.

 

 

Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega omandab Euroopa Liidu kodanik Eesti Vabariigis elamiseks 5-aastase tähtajalise elamisõiguse. Pärast elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist peab ta 30 päeva jooksul pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse, et vormistada tähtajalist elamisõigust tõendav dokument - isikutunnistus (ID-kaart). Eestist lahkumisel tuleb tal esitada sellekohane elukohateade, mis lõpetab elamisõiguse ja informeerida ka Politsei- ja Piirivalveametit ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks. 

 

Info Siseministeeriumi kodulehel  eesti keeles ja in english.

 

Ruumi omanik (koos kaas- või ühisomanikega) saab taotleda isikute aadresside muutmist rahvastikuregistris, kui neil isikutel puudub sellele omanikule kuuluvas ruumis elamise õigus ja nad on sealt elamast lahkunud. Taotluses kinnitab ruumi omanik neid asjaolusid oma allkirjaga.

 

Vastav taotlus tuleb esitada kirjalikult:

  • Isiklikult kohapeal (vastuvõtt: E 16.00-18.00, N 10.00-12.00)
  • Posti teel
  • Riigiportaalis www.eesti.ee
  • Digitaalallkirjaga e-posti teel

 

Meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist dokumentaalselt oma õigust kasutada seda eluruumi, või kui nende isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

 

Elukohatõend väljastatakse isikule tema enda, tema alaealise lapse ja/või eestkostetava kohta. Elukohatõendit ei ole vaja esitada riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, sest neil on juurdepääs rahvastikuregistrile.

  

Teemakohast lisalugemist:  

Viimati muudetud: 15.03.2017