Erivajadusega laps

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse õpi- ja  kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm). 

 

ERIVAJADUSEGA LAPSE VÕIMALIKULT VARAJANE MÄRKAMINE, ARENGU HINDAMINE JA ANALÜÜS KOOSTÖÖS LAPSEVANEMAGA

  • Vaatlus. Last jälgitakse igapäevaselt, lapse arengu erivajaduse hindamisel lähtume tema arengust ja tervislikust seisukorrast. Igapäevase vaatluse käigus hinnatakse lapse taju, mälu, mõtlemist (jälgime näiteks loetust arusaamist, et varakult avastada düsgraafikud ja düsleksikud),  kõnet (et avastada võimalikud kõnepuuded), arutlus- ja meenutusoskusi, käitumist (et avastada emotsionaal- ja käitumisraskused). Tulemused fikseeritakse lapse individuaalses arengumapis ja lapse arenguhindamislehel.
  • Pidevalt õppeaasta käigus jälgitakse õpikeskkonna sobivust, sotsiaalset arengut, nõuete ja ülesannete jõukohasust.
  • Rühmaõpetajad koostavad lapsega aasta jooksul läbiviidud individuaalse töö (IT) kokkuvõtte ja hindavad eesmärkide saavutamist ja meetodite sobivust. Kokkuvõtted dokumenteeritakse ja tehakse ettepanekud edasiseks tööks lapsega.
  • Arengu hindamine vastavalt eale. Tallinna Kiisupere Lasteaia laste arengu hindamine toimub rühmas üks kord aastas kevadel. Hindamise tulemusena selgitatakse välja need arengu aspektid, mille osas lapse arengutase erineb eakohasest, tuuakse välja lapse tugevad ja arendamist vajavad küljed. Kevadisel arenguvestlusel antakse lapsevanemale tagasisidet lapse arengu kohta, tehakse kokkuvõte lapse vajadustest ning lepitakse kokku edasine tegevusplaan. Vajadusel toimub laiendatud arenguvestlus, kaasatakse erispetsialiste, direktor/õppealajuhataja.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö:

- Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
- Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.

Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele  lõimitud tegevuste kaudu.

 

Viimati muudetud: 08.11.2017