AvalehtTallinna Kiisupere LasteaedLapsevanemaleÕppetöö › Erivajadusega laps

Erivajadusega laps


Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

 

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.

Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös spetsialistide ja lapsevanemaga ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

 Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.

Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele kas:

  1. lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
  2. täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.

Kui lapsel esineb logopeedilisi või muid tervislikust seisundist ja/või arengulistest eripäradest tulenevaid vastunäidustusi teise keele õppimiseks, võib lasteasutus loobuda talle eesti keele õpetamisest.

Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.

Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

Arengulise ja haridusliku erivajadusega lapse integreerimine tavalasteaia juurde arvestades lapse individuaalset eripära, et tagada lapse maksimaalne võimalik integratsioon tavaühiskonda.

I etapp: septembris – oktoobris selgitatakse välja uute laste erivajadused:

  • lastevanemate ankeetküsitlused „TERE, MINA SIIN!“
  • vaatlused

II etapp: Vajadusel koostatakse individuaalsed arenduskavad erivajaduste rahuldamiseks

Arenduskavasse märgitakse: lapse nimi; vanus; erivajadus või probleem, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata; kuidas eelpoolnimetatud probleem väljendub; kui on, siis millised on kaasnevad probleemid; mida võetakse ette probleemi lahendamiseks/vähendamiseks õpetajate poolt, teiste spetsialistide poolt (kui selleks ilmneb vajadus); kas ja kuidas toimub koostöö eelpoolnimetatute vahel; kas ja kuidas mõjutab see probleem laste suhteid kaaslastega, täiskasvanutega.

Õppeaasta jooksul täiendatakse ja parandatakse arenduskavasid vastavalt vajadusele. Lapse erivajaduse rahuldamiseks tegutsetakse ühtse meeskonnana – rühma õpetajad, õpetaja-abi, lapsevanemad/hooldajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, logopeed

III etapp: Kokkuvõtte tegemine

Õpetaja vormistab individuaalse arenduskava kokkuvõtte ja annab sellest ülevaate lapsevanemale.

 

Erivajadusega lapse edukaks õpetamiseks on oluline:

  • võimalikult varane / õigeaegne probleemi väljaselgitamine;
  • hälbinud arengust positiivsete külgede eristamine ja nende maksimaalne arendamine ning läbi nende ka teiste valdkondade mõjutamine;
  • jõu- ja võimetekohaste arenduskavade koostamine;
  • eakohase arenguga lastega suhtlemise võimaldamine ja suhtlema julgustamine;
  • lapse ettevalmistamine jõu- ja võimetekohaseks õppimiseks koolis so. võimetekohase koolivalmiduse saavutamine.
Viimati muudetud: 21.07.2015