Õppekava

RIIKLIK ÕPPEKAVA 

Tallinna Kiisupere Lasteaia õppekavaga saab tutvuda rühmas.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Lasteaia õppetegevuse aluseks on õppekava ja  tegevuskava, mis baseeruvad lasteasutuste riiklikul õppekaval. Õppekava on õpetaja töövahend, mis on õppe- ja aksvatustegevste  aluseks, arvestades laste vanust, eripära, sotsiaalset ja füüsilist küpsust.

Üldeesmärk – lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Lähtuvalt üldeesmärgist toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:

  • terviklik ja positiivne minapilt
  • tähelepanu ümbritseva vastu
  • vaatlusoskus
  • oskus teha valikuid
  • ümbritseva keskkonna mõistmine
  • Eesti kultuuri ja traditsioonide väärtustamine, arvestamine teiste kultuuride eripäradega
  • eetiline käitumine
  • hoolivustunne
  • algatusvõime
  • iseseisvus
  • esmased tööharjumused
  • nii kehaline kui ka vaimne aktiivsus
  • arusaam tervise hoidmise tähtsusest, turvatunne ning arenevad mänguoskused
  • õpioskused
  • sotsiaalsed oskused
  • enesekohased ning eneseteenindamisoskused

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustöö aluseks on tasakaalustatud päevakava, kus vahelduvad igapäevatoimingud, õppetegevused, laste vaba tegevus ning puhkeaeg. Lapse põhitegevus koolieelses eas on mäng. Ka õppe-kasvatustöö toimub  mängulises vormis, lõimitult.

Lapse arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, liigutakse lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine, toetamine
  • erivajaduste märkamine
  • lapse loovuse toetamine
  • õppimine läbi mängu
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • kodu ja lasteasutuse koostöö
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäradega arvestamine
  • meeskonnatöö väärtustamine

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad, kes arvestavad laste eripära: võimeid, keelelist tausta, kultuurilist tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuse protsessis aktiivne osaleja, kes tunneb rõõmu tegutsemisest, on kaasatud tegevuste kavandamisse, on suunatud tegema valikuid, on suunatud tehtut analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • Kavandada oma tegevust ning teha valikuid
  • Seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega
  • Kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevuses
  • Arutleda omandatud teadmiste üle
  • Hinnata oma tegevuse tulemuslikkust
  • Tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

 

Nädalaplaanis on püstitatud tegevuste eesmärgid, teemad ja tegevuste sisu ehk rühma õpetajate kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevused. 

Viimati muudetud: 28.08.2017