Õppekava


RIIKLIK ÕPPEKAVA

LASTEAIA ÕPPEKAVA:

AJALUGU

Meie lasteaed avati 1956. aastal kultuuritöötajate lastele, lasteasutus kandis nime Tallinna 48. Lasteaed. Aastatel 1956- 1992 oli meie lasteaed Kultuuriministeeriumi alluvuses ning lasteaias õppisid ja kasvasid mitmete tuntud kultuuritegelaste lapsed ning erilist rõhku pöörati kultuuriloolisele õppele. 2003 aastal liideti Tallinna 48. Lasteaed (Gonsiori tn 3) ja Tallinna Kiisupere Lastesõim (Gonsiori tn 5) ning alates 2003. aastast ( 15. oktoober) alustas tööd Tallinna Kiisupere Lasteaed.

TÄNAPÄEV

Tallinna Kiisupere Lasteaed on munitsipaalasutus lastele vanuses 1,5- 7 eluaastat. Lasteasutuse kõrgemalseisvaks organiks on Tallinna Haridusamet. Õppetöö Tallinna Kiisupere Lasteaias toimub eesti keeles.

Lasteaias on neli rühma, vastavalt kaks sõimerühma lastele vanuses 1,5- 2,5 ja 2- 3,5 aastat (Kaisukiisud, Kaisumiisud) aadressil Gonsiori 5 ja kaks vanemat rühma lastele vanuses 3 - 7 (Mängukassid, Rõõmukassid) aadressil Gonsiori 3. Tallinna Kiisupere Lasteaia näol on tegemist nö korterlasteaiaga, st lasteaed paikneb kahe kortermaja (Gonsiori 3 ja 5) esimestel korrustel. Tallinna Kiisupere Lasteaed on avatud 7.00 – 19.00.

Igas rühmas töötab kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Rühmaõpetajad on tööl tööajakava alusel, õpetaja abid iga päev. Rühmaõpetaja tööd toetavad muusika- ja liikumisõpetaja. Kokku käib Kiisupere Lasteaias 82 last, lastega töötab 8 pedagoogi ja 4 õpetaja abi. Kord aastas teostab laste kõne-, keele- ja hääleuuringut logopeed. Tallinna Kiisupere Lasteaeda juhib direktor, õppe- ja kasvatustööd koordineerib õppealajuhataja.

 Tallinna Kiisupere Lasteaia eripära:

  1. Kultuuriloo kava  rakendamine ja lõimimine.
  2. Õuesõppemetoodika rakendamine.
  3. „Kiusamisest vaba lasteaed“ metoodika rakendamine.
  4. „Tervisedenduse“ metoodika rakendamine.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Lasteaia õppetegevuse aluseks on õppekava ja rühma tegevuskava, mis baseeruvad lasteasutuste riiklikul õppekaval. Õppekava on õpetaja töövahend, mis on võetud rühma tegevuskavade aluseks, arvestades laste vanust, eripära, sotsiaalset ja füüsilist küpsust.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Üldeesmärk – lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Lähtuvalt üldeesmärgist toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:

  • terviklik ja positiivne minapilt
  • tähelepanu ümbritseva vastu
  • vaatlusoskus
  • oskus teha valikuid
  • ümbritseva keskkonna mõistmine
  • Eesti kultuuri ja traditsioonide väärtustamine, arvestamine teiste kultuuride eripäradega
  • eetiline käitumine
  • hoolivustunne
  • algatusvõime
  • iseseisvus
  • esmased tööharjumused
  • nii kehaline kui ka vaimne aktiivsus
  • arusaam tervise hoidmise tähtsusest, turvatunne ning arenevad mänguoskused
  • õpioskused
  • sotsiaalsed oskused
  • enesekohased ning eneseteenindamisoskused

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustöö aluseks on tasakaalustatud päevakava, kus vahelduvad igapäevatoimingud, õppetegevused, laste vaba tegevus ning lõunauinak. Lapse põhitegevus koolieelses eas on mäng. Ka õppe-kasvatustöö toimub põhiliselt mängulises vormis.

Lapse arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, liigutakse lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine, toetamine
  • erivajaduste märkamine
  • lapse loovuse toetamine
  • õppimine läbi mängu
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • kodu ja lasteasutuse koostöö
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäradega arvestamine
  • meeskonnatöö väärtustamine

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad, kes arvestavad laste eripära: võimeid, keelelist tausta, kultuurilist tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuse protsessis aktiivne osaleja, kes tunneb rõõmu tegutsemisest, on kaasatud tegevuste kavandamisse, on suunatud tegema valikuid, on suunatud tehtut analüüsima.

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • Kavandada oma tegevust ning teha valikuid
  • Seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega
  • Kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevuses
  • Arutleda omandatud teadmiste üle
  • Hinnata oma tegevuse tulemuslikkust
  • Tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

ÕPPEAASTA KORRALDUS

Tallinna Kiisupere Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril  ja kestab 31. augustini.  Aktiivne õppeperiood kestab kalendriaasta 1. septembrist järgneva kalendriaasta 31. maini. Suveperioodil on rõhk õuesõppel, õpitu kordamisel ja kinnistamisel. 1. septembrist 30. septembrini on noorematel sõimelastel kohanemisperiood.

LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PLANEERIMINE JA ANALÜÜS

Lasteaia õppe- ja kasvatustöö planeerimisel lähtutakse alushariduse õppekavast, lasteaia õppekavast ja õppeaasta eesmärkidest.

Igal õppeaastal püstitavad õpetajad koos juhtkonna- ja lapsevanematega üldised lasteaia aasta eesmärgid ja suunad. Eesmärgid tulenevad eelmise aasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsist. Planeeritud eesmärgid ja (vastavad) tegevused kajastuvad lasteaia aasta tegevuskavas.

Õppeaasta eesmärkide analüüs toimub suveperioodi alguses pedagoogilises nõukogus juunikuus ja põhineb õpetajate rühmategevuse õppeaasta analüüsidel, lastevanemate- ja aiarühma laste tagasisidel ning õpetajate arenguvestlustel. Analüüsist tulenevalt tehakse ettepanekud järgmise õppeaasta tegevussuundade ja eesmärkide osas.

RÜHMA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE JA ANALÜÜS

Lähtudes lasteaia õppekavast ja aasta eesmärkidest koostavad rühmaõpetajad igal aastal oma rühma tegevuskava ja esitavad selle vähemalt nädal aega enne uue õppeaasta algust õppealajuhatajale.

Rühma tegevuskava  koosneb järgnevatest osadest:   

  • rühma  ja meeskonna iseloomustus
  • õppetegevuse korraldus, lasteaia käesoleva õppeaasta eesmärgid, rühma eesmärgid, mis lähtuvad möödunud õppeaasta eesmärkide täitmisest ja peamistest parendusettepanekutest.
  •  idividuaalne töö lapsega
  • päevakava
  • laste arengu hindamise põhimõtted, meetodid ja analüüs
  • nädala teemade jaotus kuude lõikes
  • koostöö lastevanemate ja teiste sihtrühmadega
  • ürituste kava

Õppe- ja kasvatustegevust planeerides arvestatakse laste vanust.

Igapäevane lapse õppe- ja kasvatustegevus on planeeritud kuuplaanides, mis omakorda tuginevad rühma aasta tegevuskavale. 

Kuuplaanis on püstitatud perioodi eesmärgid, teemad ja tegevuste sisu ehk rühma õpetajate kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevused. 

Viimati muudetud: 21.07.2015