Erivajadusega laps

Laps on arenguliste erivajadustega kui tema võimed, tervislik seisund või muud omadused (sh keha-, kõne, meele- või kognitiivne puue, emotsionaalsed ja käitumisraskused, üld- või eriandekus, keeleline või kultuuriline taust) erinevad sedavõrd, et tavapärane õpikeskkond ning õppe- ja kasvatusprotsess ei toeta tema võimete arengut piisavalt. Lapse varane erivajaduste või andekuse määratlemine ning vastava arendustegevuse alustamine annavad parema võimaluse lapse arengu ja õppimise toetamiseks.

Et toetada lapse võimetekohast ja mitmekülgset arengut ja võimaldada jõukohaselt osaleda õppe- kasvatustöös, võivad olla vajalikud muutused:

- eesmärgistuses

- oodatavates tulemustes

- õppekorralduses

Selleks, et eelkooliealisele lapsele pakkuda võimetekohast kvaliteetset alusharidust, on vaja välja selgitada nende laste individuaalne võimekus, selle suhe eakohasusega ning individuaalsust arvestavalt kaasata laps õppe-kasvatustöö protsessi.

Võrdselt toetamist vajavad nii andekad kui ka arengus mahajäänud lapsed. Õigeaegse sekkumisega ennetatakse käitumis- ja suhtlemisraskusi. Mida varem lapse hariduslikke erivajadusi märgatakse, kirjeldatakse ja arendustööd alustatakse, seda paremad on lapse võimalused toime tulla igapäevaelus ja koolis.

Meeskonnaliikmete tegevussuunad erivajadusega lapse toetamisel

Rühmaõpetajad:

- Märkavad lapse probleemi, peavad lapse kohta vaatluspäevikut, kuhu fikseerivad kirjalikult lapse positiivsed ja negatiivsed situatsioonid, konfliktid, lahendused jm olulise.

- Analüüsivad lapse arengu analüüsi tulemusi ja situatsioone, toiminud lahendusi, toetamise võimalusi jm olulist.

- Pöörduvad lapsevanema poole, teavitavad probleemist, selgitavad koduse olukorra, kaasavad lapsevanema koostööle lapse toetamiseks jne.

- Soovitavad vajadusel lapsele erialaspetsialisti konsultatsiooni.

- Teavitavad lasteaia juhtkonda lapsega seotud probleemidest.

- Vestlevad rühma lastega, kujundades erivajadusega kaaslasesse positiivset hoiakut.

- Suhtuvad erivajadusega lapsesse mõistvalt, väldivad negatiivseid hoiakuid.

- Kujundavad või loovad lapse (laste) turvalise keskkonna.

- Vajadusel koostavad lapsele iseloomustuse esitamiseks erispetsialistile.

- Osalevad IAK (individuaalne õppe/arengukava) koostamisel ja elluviimisel.

Lapsevanem:

- Jagab oma kogemusi lapse tegutsemise, käitumise ja suhtlemise iseärasustest kodus.

- Vahendab infot erinevatelt lapsega tegelenud spetsialistidelt, arstidelt jne.

- Osaleb IAK koostamisel ja elluviimisel.

- Hoiab meeskonna liikmetega kontakti ja huvitub lapse edusammudest ja tegevustest lasteaias.

Muusikaõpetaja:

- Jälgib last muusikalistes tegevustes.

- Äratab huvi muusika, selle kuulamise ja musitseerimise vastu.

- Aktiviseerib positiivseid aistinguid ja emotsioone läbi muusikaliste impulsside.

- Toetab rütmi-ja kuulmistaju arengut.

Liikumisõpetaja:

- Jälgib lapse liikumismustreid ja kehalise aktiivsuse muutusi.

- Aktiviseerib ja toetab last liikumistegevustes.

- Toetab üldfüüsilist arengut.

Direktor:

- Vajadusel osaleb aruteludes, vestlusringides.

- Võimaldab rühma õpetajatele vajadusel täiendkoolitusi.

- Vajadusel muudab töökorraldust; tagab tugiisiku olemasolu jms lähtuvalt seadusandlusest.

- Võimalusel muudab rühma liiki ja vähendab laste arvu rühmas.

- Leiab võimalusi vajaliku materiaalse baasi jaoks.

- Nõustab vajadusel lapsevanemat nõustamiskomisjoni pöördumise osas.

Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga lapse toetamise põhimõtted:

- Pedagoogid toetavad erineva keele- ja kultuuritaustaga peresid eesti keele ja kultuuri tutvustamisel ja väärtustamisel.

- Teistele rühma ja lasteaiakaaslastele omakorda tutvustatakse lapse päritolumaa kultuuri ja kombeid.

Andekate laste toetamise põhimõtted:

- Andekad lapsed saavad õppeprotsessis vajadusel rohkem, keerulisemaid ja süvenemist nõudvaid (lisa) ülesandeid.

- Pedagoogid suunavad last ise teavet otsima ja seda hiljem rühmakaaslastega jagama.

- Pedagoogid leiavad võimalusi, et laps saaks kasutada oma tugevusi, fantaasiat või oskusi rakendades valida vahendeid ja väljundeid tegevusteks.

 

 

Viimati muudetud: 15.09.2013