Õppekava

Lasteaia õppekava

1. Lasteaia liik ja eripära

Lasteasutuse liik

Tallinna Magdaleena Lasteaed on 6- rühmaline munitsipaallasteaed

Lasteasutuse eripära

Eesti rahvakalendri tähtpäevi ja traditsioone järgiv lasteaed. 

2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada lapse mitmekülgset ja järjepidevat arengut kodu ja lasteaia koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt on õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid järgmised:

Luua lapsekeskne lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut toetav arengukeskkond.

Soodustada lapse suhtlemisoskuse arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel vastutus- ja algatusvõime ning eetiline käitumine.

Mängu, loovtegevuse, eakohase töö ja õppimise kaudu suunata lapse positiivse minapildi ja üldoskuste arengut.

Eesti kultuuritraditsioonidele ja üldkultuurile toetudes omandab laps eakohasel tasemel põhiteadmisi ümbritsevast keskkonnast ja tervise hoidmisest/tugevdamisest ning huvitub erinevatest valdkondadest.

3. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

3.1 Tallinna Magdaleena Lasteaia õppekava toetub Eesti eelkoolipedagoogika traditsioonidele ja üldõpetuslikule tööviisile.

3.2 Tallinna Magdaleena Lasteaia õppekava toetab lapse individuaalsuse ja tema võimete arvestamist, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et tüdrukutel ja poistel on ühesugused võimalused ja õigused ning vastutus.

3.3 Mängu kaudu õppimist soodustab arenguliselt sobivate mängu- ja õppevahendite kasutamine. Laps tegutseb ja õpib oma rütmis.

3.4 Üldõpetuse olulisem joon lõimumine tuleneb lapse arengupsühholoogiast. Lõimumine on valdkondade õppesisu, üldoskuste ja erinevate tegevusliikide ühendamine tervikuks. Lapse teadmiste ja oskuste arenedes tullakse läbitud teemade ja õppesisu juurde tagasi ning käsitletakse neid mitmekülgsemalt, laiemalt või konkreetsetele nähtustele keskendudes.

3.5 Lasteaias rakendatakse õuesõppe metoodikat. Õues õppimine tagab liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte.

3.6 Lapsevanemad ja lasteaia personal teevad koostööd ja neil on ühine vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomisel, tema arengu ja õppimise toetamisel.

4. Õpikäsitus

4.1 Laps õpib oma keskkonnas aktiivselt tegutsedes. Õppides kujundab ta uusi teadmisi, sh oskusi, väärtushinnangud, hoiakute jm teadmiste vorme ning kujundab ümber nende ja olemasolevate teadmiste vahelisi seoseid. Õppimine toetub:

1) lapse kaasasündinud ja omandatud võimetele

2) lapse aktiivsusele ümbritseva maailma tundmaõppimisel

3) teiste inimeste hoolivusele, abile ja toetusele

4.2 Koolieelses eas õpib laps praktiliselt tegutsedes, olulisel kohal on õppimine mängu, kaaslaste ja teiste inimestega suhtlemise ja ümbruses toimuva jäljendamise kaudu. Lapse õppimise soodustamiseks on oluline, et:

1) tegevus tugineb tema huvile ja on vaheldusrikas

2) ta saab tegutseda mitmekülgses keskkonnas

3) tal on võimalik teha jõukohaseid valikuid ja tegutseda ka ilma täiskasvanute suunamiseta

4) talle on kättesaadavad teiste laste ja täiskasvanute nõuanded ja abi

4.3 Õppe- ja kasvatusprotsessis arendatakse lapse suutlikkust rakendada õpitut edaspidises elus. Luuakse tingimused, et laps saaks:

1) kavandada oma tegevust, teha valikuid

2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega

3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes

4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle

5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust

6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega

7) osata teha koostööd ja pidada kinni kokkulepitud (mängu-) reeglitest

8) viia alustatud töö/tegevus/mäng lõpule

4.4 Lasteaed loob lapse arengut ja õppimist soodustava keskkonna, mis:

1) annab lapsele turvatunde ja toetab emotsionaalset heaolu, sh pakkudes eduelamusi

2) tagab pedagoogide poolse toe ja küllaldase juhendamise

3) pakub erinevaid mängimis- ja harjutamisvõimalusi koos selleks vajalike mängu- ja õppevahenditega

4) võimaldab tegutsemist omaette ja koos teistega nii sees kui väljas.

5. Valdkond Mina ja keskkond

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult

2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas

3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone

4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult

5)väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi

6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Valdkond Mina ja keskkond sisu:

1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise  väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine

2)looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele

3)tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;

2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;

3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;
5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

6. Valdkond Keel ja kõne

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) tuleb toime igapäevases suhtlemises

2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust

3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

Valdkond Keel ja kõne sisu:

1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika

2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine

3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;

2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;

3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama. Ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;

4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;

5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

7. Valdkond Matemaatika

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) rühmitab esemeid ühe - kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki

2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal

3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi

4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas

5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid

6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid

7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Valdkonna Matemaatika sisu:

1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine

2) suurused ja mõõtmine

3)geomeetrilised kujundid.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;

2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;

4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);

5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

8 . Valdkond Kunst

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest

2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma

3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid

4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid

5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt

6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

Valdkonna Kunst sisu:

1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul

2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine

3)tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine

4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;

2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;

3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;

4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;

5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;

6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;

7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

9. Valdkond Muusika

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest

2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale

3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu

4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

Valdkonna Muusika sisu:

1) laulmine

2) muusika kuulamine

3) muusikalis-rütmiline liikumine

4) pillimäng.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;

2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;

3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõneKunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;

5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;

6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

10. Valdkond Liikumine

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu

2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel

3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas

4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele

5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

Valdkonna Liikumine sisu:

1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen

2) põhiliikumised

3) liikumismängud

4) erinevad spordialad

5) tants ja rütmika.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;

2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega –jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms'''

3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;

5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

11.  6 – 7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused

Mänguoskused

1) tunneb mängust rõõmu ja on suuteline kestvalt mängule keskenduma;

2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

3) algatab erinevaid mänge, on mängujuhiks ja arendab mängu sisu;

4) täidab mängudes erinevaid rolle (pea- ja kõrvalrollid), toob mängudes välja rollitoiminguid  ja –suhteid;

5) oskab kasutada lihtsamaid liisusalme erinevate mängurollide määramiseks;

6) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele arusaadavalt selgitada;

7) julgeb mängusituatsioonis teistele esineda;

8) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

9) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

10) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid, oskab vajadusel asendada puuduvaid lelusid kas mõne eseme või sõnaga.

Tunnetus- ja õpioskused

1) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, avastada ja katsetada oma teadmisi ja varasemaid kogemusi uues vormis ja kombinatsioonis;

2) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

3) tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna, saab aru lihtsamatest seostest  (hulk, põhjus, tagajärg);

4) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

5) mõtleb nii kaemuslik- kujundlikult kui verbaalselt; saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;

6) kavandab ja korraldab oma igapäevaseid tegevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

7) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

8) kasutab suunamise ja õpetamise korral lühiajaliselt õppimise strateegiaid;

9) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused

1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja  vestluses;

2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;

5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

6) loob sõprussuhteid;

7) saab aru oma – võõras – ühine tähendusest;

8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

11) selgitab oma seisukohti.

Enesekohased oskused

1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha,  sobival viisil väljendada;

2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist  vastavalt tagasisidele;

4) algatab mänge ja tegevusi;

5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

Valdkond Mina ja keskkond:

1) tutvustab iseennast, kirjeldab oma välimust, enda omadusi, huvisid jms;

2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;

3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;

4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;

6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;

7) julgeb keelduda (ühis) tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;

8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;

9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;

10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;

12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring, selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad:

13) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;

14) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

15) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;

16)teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattag.a sõita.

Valdkond Keel ja kõne:

1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel;

2) arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;

3) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

4) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

5) jutustab pildi, kuuldud jutu või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;

6) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

7) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

8) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

9) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki eesti keele häälikuid;

10) tunneb tähti ja veerib kokku 1-2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

11) kirjutab joonistähtedega1-2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

12) teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule.

Valdkond Matemaatika:

1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;

2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid ROHKEM, VÄHEM, VÕRDSELT;

3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1-12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;

4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke „+“, „-“ ja „=“;

5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;

6) järjestab kuni 5 eset suuruse järgi (suurus, pikkus, kõrgus jm);

7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;

8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;

9) oskab öelda kellaaega täistundides;

10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, tunneb kalendrit;

11) teab oma sünnikuud ja –päeva;

12) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (nöör, samm, pulk vms), eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (euro, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ja kus neid ühikuid kasutatakse;

13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.

Valdkond Kunst:

1) väljendab end loovalt ja isikupäraselt kunstivahendite kaudu;

2) kasutab oma tunnete ja mõtete väljendamisel ümbritsevast saadud muljeid;

3) loob soovitud esemed kasutades voolimismaterjale ja –vahendeid;

4) väljendab end töös, ühendades erinevaid jooni, vorme ja kujundeid;

5) kasutab iseseisvalt kattevärve, helestab-tumestab värve, segab põhivärve;

6) väljendab värvide abil meeleolusid ja fantaasiaid, kujutab ümbritsevat;

7) soovib kaunistada loodud esemeid ja valib selleks värve ja motiive, koostab mustreid;

8) on tuttav rahvakunstile iseloomuliku värvirikkuse, harmoonia, kontrastide, korduste ja rütmidega;

9) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;

10) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;

11) loob meisterduse erinevaid materjale ja ühendusvõtteid kasutades;

12) kasutab raamatuillustratsioone, fotosid, kunstiteoseid oma töö lähtealusena, luues oma vaba ja isikupärase variandi, märkab ja kirjeldab kunstiteose detaile, värve ja meeleolu.

Valdkond Muusika:

1) laps oskab väljendad suhtumist kuuldud palasse, hindab enda ja teiste laste ettekannet; teab, mis on eelmäng, järelmäng, refrään; tunneb kuulmise järgi ära mõningaid muusikariistu: klaver, viiul, kannel, löökpill;

2) oskab eristada ja nimetada muusikateoste tempot, heli kõrgust, pala iseloomu;tunneb ära aasta jooksul õpitud laulude meloodiad, tunneb ära 3-4 instrumentaalpala;

3)oskab mängida kehapilli rütmimänge; oskab kasutada muusikapala saateks mitmesuguseid rütme; oskab mängida 1-2 lihtsat laulukest meloodilisel rütmipillil;

4) oskab laulda ilmekalt, vastavalt tekstile ja meloodiala; oskab kuulda ennast ja teisi; tunneb SO, MI astet, oskab ka käemärke näidata ja nendel astmetel laulda;

5) laps on tuttav mõistetega: helilooja, luuletaja, rahvalaul;

6) laps oskab teadlikult kooskõlastada oma liigutusi muusikaga, püüab oma liigutused sooritada viimistletult, oskab galopp- ja polkasammu, käärhüppeid, hüpaksammu;

7) oskab plaksutada mitmes rütmis käsi, oskab aasta jooksul õpitud 3-4 tantsu ja laulumängu, oskab ise vastavalt muusika iseloomule välja mõelda tantsuliikumist;

Valdkond Liikumine:

1) käsitseb mängu ja spordivahendeid juhendatud aktiivsetes tegevustes ja loovmängudes;

2) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;

3) ronib varbseinal ja täidab seal lisaülesandeid;

4) püüab, viskab, põrgatab palli;

5) hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt;

6) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;

7) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendi;

8) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;

9) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;

10) sooritab rütmiliikumisi kaaslasega üheaegselt;

11) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;

12) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, pallid, rõngad, suusad, kelgud jne);

13) teab ja kasutab mõisteid õpitud terminoloogia piires (kõhuli lamang, harkiste jms);

14) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;

15) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

 
Lasteaed on koostanud oma õppekava Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava alusel.
 
Tallinna Magdaleena Lasteaia direktori 02.septembri 2011 a. käskkirjaga nr 1-5/13-t  on kinnitatud vorm  Lapse koolivalmiduskaart (.pdf)
 
 
 
Viimati muudetud: 12.12.2013