Hindamine lasteaias

Eesti haridussüsteemis toimub laste arengu hindamine pidevalt, läbi kõigi haridusastmete ning jaotub kahele tasandile :

  • I tasand - põhilisteks arengu jälgijateks ja hindajateks on lasteaia või kooli õpetajad; erivajadustega või erivajaduste kahtlusega laste puhul lisanduvad konkreetse lasteaia või kooli tugispetsialistid, kelleks on enamasti eripedagoog, logopeed ja/või psühholoog;
  • II tasand - kui lasteaia või kooli kompetentsist jääb väheseks, on võimalik ka asutuseväline hindamine. Viimast teostatakse õppenõustamisteenuse raames Rajaleidja keskustes ning lapse edasist õpetamist muutvaid otsuseid saab teha nõustamiskomisjon. Ka peale arengu- või õpetamistingimuste muutmist tuleb lapse arengut hinnata ja nüüd on kohane lasteaias või koolis teostada progressi hindamist - jälgida, kuivõrd tulemuslikud on olnud arendamises/õpetamises tehtud muudatused. 

Järgnevalt käsitletakse laste arengu hindamist eraldi enne kooli, kooli minekul ning koolis.

Laste arengu jälgimine ja hindamine on oluline kohe, kui laps haridussüsteemi jõuab, ehk juba lasteaias. Varajane hindamine võimaldab koheselt rakendada vajalikke meetmeid, et lapse arengut toetada tema individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. 

Mõtle! Eriti oluline on võimalikult varajane hindamine erivajadustega laste puhul. Seda vähemalt kolmel põhjusel, nimeta need!

1) paljud probleemid kipuvad süvenema, kui laps ei saa õigeaegselt vajalikku abi;

2) et hoida ära lapsele sobimatust õpetamisest-kasvatamisest tekkivaid lisaprobleeme ehk sekundaarseid arenguhälbeid;

3) mida noorem on laps, seda "paindlikum" on tema närvisüsteem ning seda tõhusamalt saab seda ka mõjutada.

Hindamise esimene tasand

Lasteaias on laste arengu hindamine plaanipärane ja pidev protsess. Üldine hindamine puudutab kõiki lapsi ja erivajaduste hindamine neid, kelle arengus on märgatud kõrvalekaldeid. Vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale jälgitakse ja hinnatakse lasteaias kõigi laste arengut, selleks kavandatakse ja viiakse läbi hindamistegevused, millele järgneb kogutud info analüüs. Kui selle protsessi käigus märgatakse mõne lapse arengus kõrvalekaldeid, siis on tarvis tuvastada, milles need kõrvalekalded seisnevad ja me räägime erivajaduste hindamisest. See kujutab endast  täpsemat ja suunatumat hindamist, mis peaks andma ammendava ülevaate, millistes arenguvaldkondades esineb mahajäämust, milliseid oskusi see puudutab ja kui tõsine see on, aga ka sellest, millised valdkonnad on suhteliselt paremini arenenud. Andekate laste puhul on vaja jõuda arusaamani, millised valdkonnad ja kui palju on eakaaslaste tasemest eespool.

Seega hinnatakse lasteaias pidevalt kõigi laste arengut ja kõrvalekallete märkamisel rakendatakse koheselt suunatumat hindamist. Kummagi hindamise sarnasusi ja erinevusi kajastab järgnev tabel, milles on välja toodud hindamisprotsessi tegevused ja nende järjekord.

Hindamise teine tasand

Teise tasandi hindamist pakuvad lasteaia tugispetsialistid või Rajaleidja keskused. Tugispetsialistide või Keskustesse võivad pöörduda:

  • õpetajad. Kui lasteaias on üldise hindamise käigus leitud, et mõnel lapsel võib olla olulisi arenguerisusi, kuid täpsemaks ehk erivajaduste hindamiseks ei ole lasteaias vajalikke spetsialiste, siis saavad Rajaleidja keskuse spetsialistid nõustada õpetajaid hindamise küsimustes.
  • lapsevanemad. Kui lapsevanem soovib oma lapse arengutaseme hindamist mõne Rajaleidja keskuse spetsialisti poolt. 

ui lasteaias on viidud läbi erivajaduste hindamine ja kasutatud ära lasteaia võimalused sekkumiseks ning on selgunud, et sellest ei piisa lapse erivajaduste arvestamiseks, siis võib osutuda vajalikuks lapse arengutaseme ja -potentsiaali hindamine nõustamiskomisjonis. Seaduse järgi  on just nõustamiskomisjoni soovitus tarvilik selleks, et paigutada laps nt sobitusrühma või erirühma, kus on paremad tingimused lapse arendamiseks lähtuvalt tema eripärast. Nõustamiskomisjoni pöördumise algatab kas lapsevanem või lasteaia direktor. Komisjoni spetsialistid hindavad omapoolselt lapse vajadusi arengutingimuste muutmise järele tuginedes seejuures lasteaia spetsialistide antud hinnangutele ning vajadusel ka meditsiinilistele uuringutele.

Nõustamiskomisjon toimib ka ühenduslülina kohaliku omavalitsuse võimaluste ja selles elavate laste vajaduste vahel. Nimelt kuulub komisjoni omavalitsuse esindaja, kes teab, millised sobitus- või erirühmad piirkonna lasteaedades on. Samas saab ta komisjonis olles infot selle kohta, milliste erivajadustega lapsed antud piirkonnas elavad ning kas olemasolevatest erivajadustega lastele mõeldud rühmadest piisab või tuleks neid juurde avada.

Kui nõustamiskomisjon soovitab lapse panna mõnda sobitus- või erirühma, siis ka neis rühmades jätkub lapse arengu jälgimine ja hindamine. Seda tehakse samuti pidevalt ning siin on oluline osa progressi hindamisel - hinnatakse, kuivõrd uued arendamis- ja õpetamistingimused toovad kaasa soovitud edasimineku.

Tartu Ülikooli kodulehekülg

Viimati muudetud: 21.09.2017