Koolivalmiduse hindamine

Seoses üleminekuga lasteaiast kooli muutub laste põhitegevuse tüüp, mille läbi nad uusi oskusi ja teadmisi omandavad. Kui lasteaias on selleks mäng või mängulised tegevused, siis koolis juba hoopis formaalsemad õppimistegevused. Selline üleminek eeldab lastelt teatud arengutaset ja kehtiv koolieelsete lasteasutuste õppekava paneb lasteaedadele kohustuse seda hinnata. Samuti on lasteaedadel kohustus koolivalmiduse hindamise tulemused fikseerida koolivalmiduskaardil, mis lapsevanema vahendusel edastatakse kooli. Siinkohal märkus, et praegusel ajal pole koolidel siiski kohustust seda kaarti vastu võtta ja seega pole ka lapsevanematel kohustust seda kaarti kooli edastada.

Mida hinnatakse ehk küsimus koolivalmiduse olemusest?

Koolivalmidus on kogum kognitiivseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis aitavad lapsel üle minna mänguliselt põhitegevuselt formaalsele õppimisele. Kuna viimane eeldab päris kindlasti kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses nähaksegi põhiliselt kognitiivseid oskusi, mis peegelduvad selles, kuivõrd oskab laps lugeda, arvutada või kirjutada. Siiski ei ole need oskused ainsad, mida koolis vaja läheb ja nii on väga oluline lapse tervis ja füüsiline suutlikkus pikalt pingis istuda ja kooliteed käia nagu ka lapse sotsiaalsed oskused - teha koostööd võõra täiskasvanuga, alluda juhistele, mida jagatakse tervele klassile, suhelda klassitäe võõraste lastega jne. Koolivalmidusest saab täpsemalt lugeda nt E.Kulderknupu koostatud raamatust "Laps on peagi koolilaps".

Tänapäeva koolivalmiduse mõistes on küll tähtis koht sellel, kui valmis on laps kooliks, kuid samavõrra tähtis on see, kuidas koolieelne õpetus on last kooliks ette valmistanud ning kuidas kool toetab lapse kohanemist uute õppimistingimustega. Seega, lapse valmisolek sõltub küll tema võimetest, kuid võimete realiseerumine sõltub omakorda keskkonnast.

Millal hinnatakse?

Koolivalmidust hinnatakse 5-8-aastastel lastel.

  • 5-aastaste laste puhul saame rääkida kujuneva koolivalmiduse hindamisest, mis ei mõõda mitte koolimineku hetkeks vajalikke oskusi-teadmisi, vaid püüab ennustada, kas need pädevused paari aasta pärast saavutatakse või on praeguste oskuste põhjal ette näha, et lapsel võivad tekkida raskused. Selline hindamine aitab leida lapsed, kellega tuleb teha spetsiifilisemat tööd, et nad 7-aastaseks saades saavutaksid koolivalmiduse.
  • Koolivalmidust selle sõna kõige otsesemas tähenduses hinnatakse lasteaia viimases rühmas, ehk 6-7-aastastel lastel. Mõistlik on seda teha juba sügisel, et täpsustada iga lapse puhul valdkonnad, mille osas koolivalmiduse kujunemist toetada. Laste puhul, kelle oskused-teadmised jäävad selles hindamises teistest oluliselt maha, tuleks hakata mõtlema, millised võimalused on neil kevadel oma haridusteed jätkata - kas käia veel aasta lasteaias või minna küll kooli, kuid sellisesse eriklassi või erikooli, mis tema arengut kõige paremini toetaks. Siin on vajalik ka piisavalt varane vanemate nõustamine nende võimaluste osas, et neile jääks aega kevadel otsuse tegemiseks ennast vajaliku infoga kurssi viia.   
  • 8-aastaste laste koolivalmiduse hindamisest räägime just nende laste puhul, kes on saanud lisa-aasta lasteaias käimiseks. Kuigi kooliminekuga enam viivitada ei saa, on lasteaeda lõpetavale lapsele tarvis täita koolivalmiduskaart ehk ikkagi tuleb anda hinnang ka nende laste koolivalmidusele. Võimalik, et ka lisa-aasta järel ei ole laps valmis õppima tavakoolis ja sel juhul alustab ta oma kooliteed nt lihtsustatud õppekava alusel kas eriklassis või erikoolis.

Kes hindavad?

Eakohase arenguga laste koolivalmiduse hindamisega tegelevad lasteaia õpetajad, erivajadustega laste koolivalmiduse kohta annavad oma hinnangu ka lasteaia tugispetsialistid (I tasand). Laste puhul, kelle osas lasteaia õpetajad, tugispetsialistid või lapsevanemad näevad, et  laps ei saavuta õigeks ajaks koolivalmidust, lisandub hindamisprotsessi ka nõustamiskomisjon (II tasand). Just nõustamiskomisjonil on pädevus soovitada lapsele koolivalmiduse saavutamiseks ühte lisa-aastat lasteaias või soovitada küll kooliminekut, kuid seda eriõpetuse tingimustes (erikoolis või -klassis). Ka eakohasest kiirema arenguga laste koolivalmiduse hindamises osaleb nõustamiskomisjon, ilma kelle soovituseta ei saa laps alustada kooliteed aasta varem, kui ta vanuse järgi peaks. 

Kuidas hinnatakse?

  • Koolivalmiduse hindamist võib käsitleda lasteaias läbiviidava pideva hindamise loogilise lõpuna. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud 6-7-aastaste laste oskuste tase. Et lasteaia lõpuks sellele tasemele jõuda tehakse  lastega tööd kõigi aastate vältel ja lasteaia õppekavas fikseeritakse iga rühma lõpetamisel eeldatavad oskused-teadmised. Pidev hindamine annab jooksvat infot nende pädevuste saavutamise kohta ning kui lapsed jõuavad lasteaia viimas(t)esse rühma(desse), siis ongi see info tegelikult olemas. Sellisel viisil koolivalmiduse hindamine eeldab aga seda, et lasteaedades oleks iga rühma lõpetamisel oodatavad tulemused õppekavas korralikult fikseeritud. 
  • Teisalt võib koolivalmidust ka eraldi hinnata, sel juhul on kasulik see läbi viia sõeluuringuna, mis hindab kooliks vajalike oluliste oskuste olemasolu. Selliseks hindamiseks on Eestis viimase ajal kasutatud nt. Kontrollitud Joonistamise Vaatluse Testi. See on rühmatest ja seda võivad läbi viia lasteaia õpetajad. Test hindab lapse teadmisi ja ka sotsiaalseid oskusi - nt seda, kuidas laps rühmatingimustes töötab.

Tartu ülikooli kodulehekülg

Viimati muudetud: 21.09.2017