Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Õpetajad viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes. Vaatluste plaan kajastatakse rühma tegevuskavas.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu (18.02.2009) otsusega kasutatakse lapse arengu hindamisel järgmisi meetodeid: vaatlus, intervjuu, laste tööd, fotografeerimine, filmimine, märkmed, sotsiomeetria. Valik lapse arengu hindamise erinevate meetodite alustest on kajastatud õppekava lisana nr 8.

Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. Vähemalt üks kord õppeaastas viib õpetaja lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:1)annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; 2) selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel ja hoitakse lapse arengumapis.

Lasteasutuse õpetaja jälgib ja hindab aasta vältel lapse arengut. Lapse arengu jälgimise käigus koostatakse igale lapsele arengumapp, mis on lapsega seotud ülestähenduste kogum. Täiskasvanute poolt koostatud arengumapp lähtub lapsest ja on individuaalne. Õpetajad teevad lapse arengust kokkuvõtte vähemalt üks kord aastas lapse arenguvestlusel vanemaga. Arengumapp on lapsevanemaga individuaalse arenguvestluse aluseks. Arengu kirjelduse annab õpetaja lapsevanemale (terviseasutusele) vajadusel ja/või nõudmisel. Suulise ülevaate lapse arengust ja edusammudest annab õpetaja vanemale jooksvalt igapäevase suhtlemise käigus.

Hinnatakse lapse  mänguoskusi, tunnetus- ja õpioskusi, sotsiaalseid oskusi ja enesekohased oskusi.

Kõne hindamisel osaleb lasteaia logopeed, tegeledes ka varajaste kõnepuuete väljaselgitamise ja kõneraviga. Lapse arengu kirjeldamisel osalevad oma tähelepanekutega liikumisõpetajad, muusikaõpetajad ja eripedagoog. (muusikaõpetajad ja liikumisõpetajad põhiliselt füüsilise arengu kirjeldamisel;  muusikaõpetajad ja eripedagoogid vaimse ja sotsiaalse arengu kirjeldamisel)

Lapse arengu hindamisel kasutatakse vaatluslehti hinnangute ja tähelepanekute tegemiseks ning laste tööde analüüsi. Tunnustatakse toimetulekut, arenemist, väärtustatakse saavutatut. Iga last hinnatakse lähtuvalt tema individuaalsest arengust.

Arengukirjelduse koostamisel on orientiiriks laste oskuste eeldatavad tulemused vanustes:

1,5 – 3 a (sõim)

3 – 4 a  (noorem rühm)

4 – 5 a  (noorem rühm)

5 – 6 a  (keskmine rühm)

6 – 7 a  (vanem rühm)

Oskuste taseme hindamise aluseks on lapse arengu eeldatavad tulemused (vt. alushariduse

riiklik õppekava). Lapsi vaadeldakse ja hinnatakse rühma õpetajate poolt valitud vaatlusvormide

ja arengu hindamise vormide alusel.

  • Mängusokuste hindamiseks kasutatakse:

Vaatlusi, intervjuusid, märkmeid, filmimist ja fotografeerimist.

  • Tunnetus- ja õpioskuste hindamiseks kasutatakse:

Vaatlusi, intervjuusid, märkmeid, filmimist ja fotografeerimist.

  • Sotsiaalsete oskuste hindamiseks kasutatakse:

Vaatlusi, intervjuusid, laste töid, märkmeid, filmimist, fotografeerimist ja sotsiomeetriat.

  • Enesekohaste oskuste hindamiseks kasutatakse:

Vaatlusi, intervjuusid, laste töid, märkmeid ja sotsiomeetriat.

  • Mina ja keskkonna valdkonna oskuste hindamiseks kasutatakse:

Vaatlusi, intervjuusid, laste töid, märkmeid, filmimist, fotografeerimist ja töölehtede täitmist.

  • Matemaatika valdkonna oskuste hindamiseks kasutatakse:

Orienteerumismängude vaatlusi, töölehtede täitmist, laste tööde analüüsi (näiteks kleepetöödes) ja märkmeid.

  • Keele ja kõne ning eesti keele, kui teise keele valdkonna oskuste hindamiseks kasutatakse:

Vaatlusi, intervjuusid, laste töid, töölehti ja märkmeid.

  • Kunsti valdkonna oskuste  hindamiseks kasutatakse:

Kunstitöid ja märkmeid.

  • Muusika ja liikumise valdkonna hindamiseks kasutatakse:

Lapse liikumise vaatlemist ja õpetajate märkmeid.   

Viimati muudetud: 20.09.2017