Nõmme ajalugu


Nikolai von Glehn6. oktoobril 1873. aastal andis Jälgimäe mõisa peremees Nikolai von Glehn Pärnu maantee ja raudtee ristumiskoha lähedusse välja esimese suvilakrundi Tallinna kooliõpetajale Johan Pihelmannile. Rahvajutu järgi olevat ta seejuures lausunud: "Seie saagu lenn".

1880-1893

Sajandivahetuseni arenes Nõmme vaid kui suvitus- ja väljasõidukoht. Pidurdavaks asjaoluks kujunes esialgu Balti eriseadus, mis keelas rüütlimõisa maade tükeldamist ja ehituskruntideks müümist - maad sai ainult rentida. Alles 1880. aastal saavutas Glehn vastava loa, misjärel Nõmme eraldus administratiivselt Jälgimäe mõisast ja allutati Saue vallale.

Samal aastal otsusas Glehn mõisa oma poja järelvalve alla jätta ja ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlva all sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. 1. oktoobriks 1886 valmis keskaegse rüütlilossi stiilis ehitis, mis sai nimeks Kõrgepea ning mida tänapäeval tuntakse Glehni lossina.

1894-1913

Nii tekkiski Nõmme arengus kaks keskust, mis arenesid teineteisest sõltumatult - üks lossi ümbruses ja teine jaama piirkonnas.

Koos ehituskruntide väljaandmisega üritas Glehn mõningal määral kujundada oma "tulevikulinna" põhiplaani, arvestades sealjuures ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Lõuna poole raudteed oli kavandatud suvilate piirkond, sinna kerkisid esimesed majad praeguste Valdeku, Rohelise, Õie ja Mai tänava piirkonda, kuhu asusid elama enamasti sakslased. Seda kutsuti tol ajal Uus-Nõmmeks. Suvilate jaoks oli ka piirkond, kus omal ajal kerkis esimene niisugune ehitus. See ala oli põhja pool raudteed - Pärnu maantee, Idakaare ja Glehni tänavate ümbrus. Mainitud piirkonnas, mida kutsuti Vana-Nõmmeks, olid omanikeks põhiliselt rikkamad eestlased ja "kadakad".

Sajandi lõpus hakati ehitama ka kapitaalsemaid, aastaringseks elamiseks mõeldud maju. Siis valitses Nõmmel tõeline ehitusbuum. Seitsme aastaga (1893 - 1900) kasvas majade arv 50-lt 300-ni. Seejärel tekkis aga seisak, aastatel 1900 - lisandus vaid 10 maja. Ehitustegevus hoogustus taas I Maailmasõja eelõhtul ning alaliste elanike arv ulatus 1913. aastal 1500-ni. Samas ületas suvitajate arv endiselst "päriselanike" arvu.

Nõmmest saab alev

1917. aastaks oli Nõmme de facto Saue vallast juba eraldunud, jäi ainult see akt ka de jure vormistada. 11. mail toimuski Nõmme elanike koosolek, kus otsustati eraldumise küsimuses pöörduda Harju maakonna miilitsaülema ja komissari poole. Oma istungil 12. septembril 1917 arutas Harju maanõukogu seda palvet ning otsustas Nõmme eraldada Saue vallast iseseisva alevina, luues siin alevivalitsuse. Ühtlasi liideti Nõmmega Liiva ja Männiku.

20-ndate aastate keskpaigaks sai aga selgeks, et alevieelarve nappide vahenditega pole võimalik Nõmmet majandada. Väljapääsuna teatas vabariigi valitsus 1925. a. siseministeeriumi kaudu otsusest muuta rida aleveid eesotsas Nõmmega linnadeks. Nõmme alevivolikogu arutas seda küsimust ning üksmeelne otsus oli ettepanek vastu võtta. Et teada saada ka elanike arvamust, kutsuti kokku alevi majaomanikud ja üürnikud. Neile kodanikele, kes koosolekule tulla ei saanud, korraldati hääletus. Kuna aga selgus, et nõmmelased suhtuvad asjasse ükskõikselt, jõuti järeldusele, et küsimuse peab lahendama volikogu siinse rahva seadusliku esindajana. Tulemustest saadeti teade siseministeeriumi. Nii oli terve aasta väldanud võitlus lõppenud linnapooldajate võiduga. 12. novembril 1926, kell 15.45 saabus telegramm Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmmele linnaõiguste andmise kohta.

Nõmme iseseisva linnana

Nõmme majandusliku olukorra paranedes 1930. Aastatel muutus ka suhtumine iseseisva linna eksisteerimise võimalikkusse. Samas tekkisid Nõmmel uued administratiivsed taotlused, üha rohkem võimendus mõte muuta see maakonnalinnaks - Harjumaa keskuseks. Avalikult hakati seda välja ütlema 1937. aasta kevadel - selleks ajaks oli Nõmme suuruselt viies Eesti linn ja rühkis jõudsalt neljandale kohale.

Nõmme oli väljakujunenud linn oma infrastruktuuri ning hästi funktsioneeriva omavalitsusega. Siin ei puudunud midagi, mis ühel linnal olema pidi: oma teater, raadiojaam, muuseum, ajaleht. Puudus vaid üks - suurtööstus ja sellega keesnev proletariaat. See asjaolu saigi Nõmmele saatuslikuks pärast 1940. aasta juunipööret. Nõmme oma sotsiaalse kooslusega ei pakkunud uuele võimule mingit tuge. Parempoolsus ja tugev isamaaline vaim üritati summutada Nõmme liitmisega tunduvalt proletaarsema Tallinna külge, lammutades kohalikud struktuurid ja likvideerides kohaliku omavalitsuse. 27. juulil ilmus vastav Vabariigi Valitsuse määrus.

Nõmme taassünd

1980. aastate esimest poolt ja keskpaika iseloomustatakse kui kõige sügavamat stagnatsiooniperioodi. Tõeline läbimurre Nõmme kui omaette üksuse teadvustamisel oli sügispäevade korraldamine siinses asumis. Üritus nimega "Nõmme Sügis" toimus 19. - 22. septembril 1986. Programm oli väga laiaulatuslik, suurt tähelepanu oli pööratud kohaliku ajaloo tutvustamisele ja propageerimisele. Nõmme päevad oma mitmekesistes vormides (sügis, talv ning kuni tänaseni kevad) muutusid järgnevatel aastatel traditsiooniks, süvendades veelgi nõmmelaste iseteadvust.

1989. aastaks oli poliitiline olukord Eestis põhjalikult muutunud, nüüd võisid uuesti tegevust alustada "eestiaegsed" organisatsioonid. Nõmmel lõi see hea pinnase omaaegse suurima ühenduse, majaomanike seltsi taastamiseks. Selts koondas tähelepanu Nõmme omapära toe ja aluse, majaomaniku probleemidele. Teiseks tegevuse suunaks oli Nõmme kui ajalooliselt väljakujunenud omavalitsusüksuse taastamine.

Paari lähima aasta jooksul asutati veel mitmeid kodanike algatusel põhinevaid seltse ja ühendusi. 1992. aastal jõudis "seltside periood" Nõmme arengus aga lõpusirgele, ühiskondlike survegruppide kõrvale hakkasid tekkima omavalitsusasutused. Nõmmele linnaosa staatuse andmine oli Tallinna Linnavalitsuses arutusel 22. mail 1992. aastal. Pärast raskeid võitlusi toimus hääletus, mis lõppes tulemusega 7: 4 nõmmelaste kasuks, 4. juunil kinnitas uue staatuse ka linnavolikogu.

31. augustil 1993 jõudis haldureform Tallinnas uude etappi, oma tegevuse lõpetasid senised rajoonivalitsused ning järgmisel päeval võtsid nende funktsioonid üle kaheksa linnaosa. Sama aasta 7. oktoobril kinnitati linnaosa põhikiri, mille järgi oli Nõmme "Tallinna Linnavolikogu poolt määratletud territooriumil tegutsev piiratud omavalitsusega üksus".

Pilt: Leho Lõhmus "Nõmme vanadel fotodel" Koolibri 2005.

Viimati muudetud: 26.08.2008