Koolivalmiduse määratlemise põhimõtted


  Lapse valmisolek õpingute alustamiseks kujuneb samm-sammult kogu koolieelse elu jooksul. Valmisoleku kujunemist mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui ka kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb.

   Koolivalmidus on valmisolek minna üle mänguliselt põhitegevuselt õpitegevusele.

  Koolivalmidus koosneb füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest aspektist. Omavahel põimudes ja üksteisest sõltudes moodustavad nad terviksüsteemi, mis aitavad lapsel toime tulla koolipoolsete nõudmistega.

  Füüsilise aspekti seisukohalt on olulised:

  • lapse tervislik seisund, sellest olenevad lapse koormustaluvus ja töövõime;
  • lapse üldfüüsiline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus;
  • lapse oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist;
  • lapse motoorne areng – käelihaste tegevus ning käe ja silmade koostöö;

    Vaimse aspekti seisukohalt on olulised:

  • kuidas laps oma teadmised ja oskused esile toob, kuidas ta oskab neid kasutada,
  • kuidas ta lahendusteni jõuab jms;
  • lapse vaatlusoskus (oskus kuulata ja uurida, koondada tähelepanu);
  • lapse kujutlused ruumist ja ajast (orienteerumine ajas ja ruumis);
  • lapse oskus järjestada, rühmitada, võrrelda (loogiline mõtlemine) jms;
  • lapse kõne, väljendus- ja jutustamisoskus;
  • lapse oskus tajuda detaile ja tervikut, üldistada; tajude eristusvõime ja mõtestatus;

      Sotsiaalse aspekti sisukohalt on olulised:

  • lapse soov õppida ja omandada uusi teadmisi;
  • lapse igapäevane käitumine (on omandanud tavalised käitumismallid);
  • lapse oskus ja iseseisvus seada eesmärke ja ülesandeid;
  • lapse tahe täita täiskasvanu nõudmisi.

  Lapse koolivalmiduse kujunemist jälgitakse pedagoogide ja logopeedi poolt lapse arengu analüüsimise käigus kogu koolieelsel perioodil (vt ptk.11). Koolivalmiduse hindamine toimub arengu analüüsimise põhjal. 

  Koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi:

  • Arenguhindamise mäng  
  • Kontrollitud joonistuse vaatlus, mis näitab:
  1. Lapse kognitiivset arengut: sõnavara, verbaalsest instruktsioonist arusaamist, mälu,

arusaamist matemaatilistest mõistetest, joonistamis- ja kirjutamisoskust, oskust töötada paberi ja pliiatsiga.

2. Lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut: käitumisreeglite tundmist, kohanemist uue keskkonna ja inimestega, grupis töötamise oskust, iseendaga toimetulekut, tähelepanu ja kontsentratsioonivõimet, korraldustest arusaamist ja oskust nende järgi tegutseda.

  •  Frontaalne logopeediline koolivalmiduse kujundamise uuring, mille käigus logopeed selgitab välja:
  1. Lapse sõnavara ja väljendusoskuse taseme
  2. Hääldusprobleemid
  3. Õige grammatilise struktuuri olemasolu
  4. Häälikanalüüsi oskused
  5. Lugema ja kirjutamise eeldused ja oskused
  6. Kognitiivsed võimed

  Vaatlused ja hindamine viiakse läbi vastava juhendi alusel. Kõik saadud tulemused lisatakse lapse arengumappi ja antakse tagasisidet lapsevanemale.

  Lapsevanemat nõustatakse koolipikenduse küsimuses ja koolipikendust saavatele lastele töötatakse välja individuaalne arenduskava. Vajadusel kasutatakse erispetsialistide abi.

  Lasteaia õppekava läbinule väljastab lasteaed vastava õiendi

   Lasteaia ja kooli koostööna võimaldatakse koolieelikul tutvuda  kooliga.

 

 

Viimati muudetud: 28.01.2014
Hariduse koduleht
Märka last