Õppetöö korraldus

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Lasteaia õppeaasta:

  • Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini. Kolmel suvekuul: juuni, juuli, august toimub omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine ja enamus tegevusi viiakse läbi õues.
  • Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini viiakse läbi muusikategevusi, individuaalset tööd lastega, mänge laste vabal valikul ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues).
  • Ajavahemikul 15 august kuni 15.september on põhirõhk laste kohanemisel lasteaiaga. Sõime rühmas on kohanemisaeg kuni 30.septembrini.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine:

  • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ,eripära ning lapse huve.
  • Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
  • Õppe-ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha, inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse (võimalusel) loomulikus keskkonnas.
  • Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
  • Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi –nädala /kuu eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, sellest teavitatakse ka lapsevanemaid.
  • Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.
  • Õpetajad kaasavad lapsed planeerimisprotsessi – lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
  • Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.
  • Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe-ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

Rühma päevakava:

  • Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevused.
    • Õpetajad korrigeerivad rühmade tegevus- ja päevakavad  vastavalt rühma laste vanusele

hiljemalt 31. augustiks lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Õppealajuhataja poolt kooskõlastatud tegevus- ja päevakavad  kinnitab käskkirjaga lasteasutuse direktor.

  • Lapsed viibivad õues 1 – 2 korda päevas. Talveperioodil jälgida temperatuuri, tuuleindeksi mõju ja õueala valgust.
  • Laste lasteaeda toomine ja äraviimine toimub üldjuhul väljaspool une- ja söögiaega ning õppe- ja kasvatustegevusi.

Lasteaia õppeaasta tegevuskava:

  • Enne õppeaasta algust kinnitab direktor Lasteaia õppeaasta tegevuskava (Lisa ...), mis lähtub lasteaia arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest.
  • Lasteaia õppeaasta tegevuskava täitmise kindlustab lasteasutuse direktor.

Rühma aasta tegevuskava ja analüüs:

  • Õppeaasta lahtise õppe-ja kasvatustegevuse analüüsi (Lisa...) ja lasteaia õppekava põhjal koostatakse igaks õppeaastaks rühma õppeaasta tegevuskava (Lisa…), arvestades rühmas olevate laste vanuselisi, individuaalseid ja arengulisi iseärasusi. Rühma õppeaasta tegevuskava koostatakse rühmaõpetajate poolt (kõiki rühma tegevusvaldkondi kajastava ühtse vormi alusel) koostöös  muusikaõpetaja, laste ja lapsevanematega iga õa 05.septembriks.
  • Rühma õppeaasta tegevuskava koosneb järgmistest osadest:
    • rühma iseloomustus: rühma lühitutvustus, personal, päevakava, eelmise õppeaasta eesmärkide täitmine
    • rühma õppeaasta eesmärgid, põhimõtted
    • lasteaia aasta teema/kuuteemad
    • õppe- ja kasvatustegevuste kava
    • eakohased üldoskused
    • lapse arengu eeldatavad tulemused õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade kaupa
    • lapse arengu jälgimine (kasvumapp, ind.töö lastega)
    • koostöö lastevanematega (nt kasvukeskkonna kujundamine (õppemängude, rollimängude valmistamine, täiendamine, arenguvestlused)
    • rühma üritused; projektid
    • ülelasteaialised üritused
    • Dokumenti Rühma aasta tegevuskava ja analüüs tutvustavad õpetajad vanematele sügisestel lastevanemate koosolekutel (15. septembriks) ja küsivad vanematelt ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks.
    • Lapsed ja lapsevanemad kaasatakse rühma/lasteaia tegevuste kavandamisse aastaringselt.
      Sügisestel lastevanemate koosolekutel annavad õpetajad vanematele tagasisidet ka eelmise õppeaasta tegevuskava täitmise kohta.
    • Õppeaasta üld- või rühmakoosolekul teeb Hoolekogu esindaja kokkuvõtte Hoolekogu eelmisel õppeaastal tehtud tööst.

 

Rühma õppe-ja kasvatustegevuse nädala-/kuuplaanid:

  • Õpetajad koostavad kindla vormi alusel rühmade mänguliselt lõimitud nädala-/kuuplaanid hiljemalt neljapäeva õhtuks. Õppealajuhataja vaatab e-posti teel edastatud/elasteaias vormistatud nädala/kuuplaanid üle hiljemalt reede lõunaks ja teeb plaani  (e-dokumenti) vajadusel täiendusi .
  • nädala-/kuuplaanid asetatakse stendile lastevanematele tutvumiseks
  • nädala-/kuuplaanides tuuakse välja nädala/kuu eesmärgid, temaatika, õppesisu ja õppetegevused. Nädala kokkuvõte koostatakse lastega vesteldes lähtudes nädala eesmärkidest tuues välja mida lapsed õppisid ja omandasid. Nädala jooksul tehtud kunstitöid eksponeeritakse vanematele jooksvalt ja maikuus antakse lapse aasta jooksul tehtud kunstitööd koju.
  • Muusikaõpetaja lõimib muusikategevused rühma nädala-/kuuplaani teemaga.
  • Õpetajad selgitavad nädala/kuu lõpus (või teema lõppedes) lastega vestluse tulemusena välja selle, mida lapsed teada said, mida nad tahaksid sellest teemast veel teada ja  uued ideed järgmiseks nädalaks/kuuks. Info tegevuse kohta kajastub nädala-/kuuplaanis ja tulemused õppe- ja kasvatustegevuse päevikus/e-päevikus (reedesel päeval või teema lõppemise päeval).

 

Õppe- ja kasvatustegevuse päevik:

  • Enne õppeaasta algust kinnitab lasteasutuse direktor allkirjaga iga rühma õppe- ja kasvatustegevuse päeviku.
  • Päeviku pidamise ja selle nõuetekohase täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja.
  • Rühmaõpetajad , muusika- ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.
  • Rühmaõpetaja kannab päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja) kohta; õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks õppeaasta alguseks.
  • Õpetajad märgivad päeviku paremale poole need lapsed, kes vajavad täiendavat individuaalset õpet või andekamad lapsed, kes vajavad keerulisemaid lisaülesandeid.
  • Päeviku täitmise eest vastutavad rühma õpetajad. Päevik, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid, asub kindlas õpetajate poolt kokkulepitud kohas. Õpetajad tagavad, et võõrad isikud päevikuga tutvuda ei saa.
  • Suveperioodil kui rühmad on ühendatud, täidavad õpetajad töötava rühma päevikut.
  • Õpetajad esitavad täidetud päevikud arhiveerimiseks direktorile õppeaasta lõpus, hiljemalt 31.augustil. Suveperioodiks suletud rühmade õpetajad teevad päevikusse sissekande rühma sulgemise kohta.

Õppe- ja kasvatustöö analüüs:

  • Rühma õpetajad ja muusikaõpetaja teevad mai/juuni ped. nõupidamisel kindlaksmääratud vormi alusel ettekande Rühma aasta tegevuskava täitmise osa kohta.
  • Rühma õpetajad tõstavad/saadavad  Pelguranna ühisserveri kausta Kokkuvõtted, analüüsid/Rühmade õ/a tegevuskava analüüsid/ (analüüs on lisatud rühma õa tegevuskava sisse).

Lapse arengu analüüsimine

  • Lapse arengu hindamise meetodid:  lapse  arengu jälgimise mäng (vaatlus, laste joonistused).
  • Lapse arengu hindamise põhimõtted: laste individuaalsete erisuste märkamine, laste kasvukeskkonnaga arvestamine, lapse jälgimine mängudes, tegevustes, igapäevases suhtlemises, lapse positiivsete hoiakute ja huvi, saavutatu ja toimetuleku väärtustamine.
  • Lapse arengu jälgimine ja analüüsimine on oluline: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe-ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
  • Analüüsi aluseks lapse arengu kohta on õpetajate poolt koostatud/täidetud materjal ”Lapse arengu jälgimise mäng”
  • Lasteaeda tulles seavad õpetajaid igale lapsele sisse kasvumapi (Lisa ...) (LAPSE KASVUMAPI KOOSTAMISE KORD), milline on arengu hindamise aluseks kuni lapse kooliminekuni.
  • Lasteasutuse õppekava läbinule koostavad õpetajad koolivalmiduskaardi (Lisa ...) milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolieelikute rühma õpetajad koostavad koolivalmiduskaardi kindlaks määratud vormi alusel hiljemalt 31. maiks. Koolivalmiduskaardi digiallkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik.
  • Lasteasutuse õpetaja annab lapse arengust põhjaliku ülevaate üks kord õppeaastas –

arenguvestlusel lapsevanemaga. Arenguvestlus annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

  • Arenguvestlused viiakse läbi sõimerühmas 1.oktoober-1.detsember, liitrühmadesja 3-6a. laste lasteaiarühmades 01. veebruarist kuni 31. märtsini, koolieelikute rühmas 01.oktoobrist kuni 30. novembrini.

Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Pelguranna Lasteaia LAPSEVANEMATEGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST (Lisa ..). Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema vaheline ARENGUVESTLUSE KOKKUVÕTE (Lisa ...).

  • Meeskond kasutab kokkuvõtte järeldusi järgmise õppeaasta  tegevuskavade koostamisel.

Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust sügisestel lapsevanemate koosolekutel.

  • Muusika- ja liikumisõpetaja annavad rühmaõpetajatele lapse arengu kohta regulaarselt suulist tagasisidet. Kokkuvõtva ülevaate lapse kehalisest ja muusikalisest arengust edastavad muusika-ja liikumisõpetaja rühma õpetajatele enne lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimist.

 

Erivajadusega laps :

  • Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
  • Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
    Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste  olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.
  • Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös spetsialistide ja lapsevanemaga  erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
  • Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
  • Lapsi, kellel on nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse täitmine edasi lükatud, toetatakse igapäevaste tegevuste kaudu ning tehakse lapsega täiendavalt individuaalset tööd.
  • Kui lapse areng ei ole eakohane, siis tegeleb temaga rühma õpetaja individuaalselt.
  • Kui laps on andekas mõnes valdkonnas, siis tegeleb temaga täiendavalt rühma õpetaja.
  • Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret toetatakse lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
  • Eesti keelt emakeelena mittekõnelevad lapsed omandavad eesti keele igapäevaste tegevuste kaudu.
  • Logopeed selgitab õppeaasta jooksul välja (alates neljandast eluaastast) kõneravi vajavad lapsed ning koostab teatise  lapse  kõneuuringu tulemustest.

 

Eesti keele kui teise keele õpe:

  • Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.
  • Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
  • Kui lapsel esineb logopeedilisi või muid tervislikust seisundist ja/või arengulistest eripäradest tulenevaid vastunäidustusi teise keele õppimiskes, võib lasteasutus loobuda talle eesti keele õpetamisest.
  • Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

Koostöö lastevanematega:

  • Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
  • Lastevanematele tutvustatakse väärtusi, mis aitavad lapsi, õpetajaid ja vanemaid omavahel paremini mõista.
    • Lugupidav käitumine
    • Viisakus
    • Abivalmidus
    • Heatahtlikkus
    • Vastutustundlikkus
    • Tolerantsus, sallivus
    • Teistega arvestamine
    • Kokkulepete kehtimine
  • Rühmaõpetajad teavitavad regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Rühmaõpetajad loovad lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
  • Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
  • Koostöös lastevanematega lähtuvad pedagoogid LAPSEVANEMAGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST (Lisa ..), LASTEAIA KODUKORRAST (Lisa ..) ning PERSONALI  KODUKORRAST (Lisa ..).

Viimati muudetud: 01.09.2017