Pelguranna Lasteaia õppekava

PELGURANNA LASTEAIA ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Lasteasutuse liik ja eripära

Pelguranna Lasteaed on 6-rühmaline eesti õppekeelega munitsipaallasteaed. Lasteaed asub Põhja-Tallinnas looduslikult kaunis asukohas - Kopli lahe ääres.

2012. aastast alates liitusid lasteaia 3 rühma „Kiusamisest vaba lasteaed“ programmiga. Kogu lasteaed peab oluliseks hoolivust ja väärtuspõhist kasvatust. Lasteaias töötavad erinevad huviringid. Lasteaia suurimaks väärtuseks on asukoht, mis võimaldab õppe – ja mängulisi tegevusi mitmekesistada erinevates looduslikes ja tehiskeskkondades. Lasteaial on oma laul, logo ja lipp.

Missioon

Koostöös lapsevanematega toetatakse lapse mitmekülgset arengut, arvestatakse tema individuaalsete võimetega ning luuakse tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks.

Visioon

Pelguranna Lasteaed on kodune ja turvaline, kus lapsed saavad loovalt tegutseda ja uudishimu rahuldada ehedates loodus- ja tehiskeskkondades ning kooli minnes on nad terved, sotsiaalselt toimetulevad ning tunnevad huvi ümbritsevas toimuva vastu.

Väärtused

Koostöö – väärtustatakse koostööd huvigruppidega, olles ise avatud ja huvitatud erinevatest võimalustest; personali jaoks on loomulik omavaheline meeskonnatöö, õppimine üksteiselt ning toetamine, arvestatakse laste arvamuste ja ettepanekutega;

Uuenduslikkus – kogu personal on huvitatud lasteaia järjepidevast arengust ning kaasaegsest mõttelaadist, pidev enesetäiendamine on meie elustiil;

Tervis – laste arusaama tervislikest eluviisidest kujundatakse eeskuju kaudu, terviseteadlikkuse tõstmine on oluline nii personali, kui lapsevanemate hulgas;

Hoolivus ja sallivus – märkamine ja toetamine on meie igapäevase lasteaiaelu loomulik osa, iga vanem, laps ja töötaja on võrdväärselt tähtsad, iga eripära mõistmist väärt.

Moto

Kui mängin toas ja õues ma, siis ümbrust uurin, avastan ja kõike seda armastan!

Lähtuvalt Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös (väärtustades arengut, loovust ja hoolivust).

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID:

Üldeesmärgist lähtuvalt on õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid:

  • lapsel on kujunenud terviklik ja positiivne minapilt
  • lapsel on kujunenud ümbritseva keskkonna mõistmine
  • laps käitub eetiliselt ja algatusvõimeliselt
  • lapsel on kujunenud arusaam tervise hoidmisest
  • laps kogeb sportlikus tegevuses tulenevat heaolutunnet
  • lapsel on kujunenud esmased eneseteenindus ja tööharjumused

ÕPPE- JA KASVATUSETEGEVUSE PÕHIMÕTTED

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali arvestamine
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
  • lapse loovuse toetamine
  • mängu kaudu õppimine
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist toetava keskkonna loomine
  • lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • Montessori pedagoogika põhimõtete ja metoodika  elementide rakendamine
  • kodu ja lasteasutuse koostöö
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine

Lapse arengu toetamine koolieelses lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

 

ÕPIKÄSITUS

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib  matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise ja harjutamise kaudu ning seda eelkõige läbi mängu.

Lasteaed osaleb õpikäsitlust toetavates projektides.

Õppe-ja kasvatustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit. Pedagoogid on laste arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad.

Õppe-ja kasvatustegevustes alustatakse eelkõige kodukoha looduse ja last ümbritseva keskkonna  tutvustamisega. Õpitavaga tutvutakse võimalikult palju loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Omavahel lõimitakse õppe-ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

Laps on õppe-ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Igapäevaelus edukaks toimetulekuks võimaldatakse lapsel kasutada valikuvabadust omandatud teadmiste, oskuste ja vilumuste harjutamiseks ja kinnistamiseks.

Õppe-ja kasvatustegevustes luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • kavandada oma tegevust, teha valikuid
  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega
  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes
  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle
  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust
  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega

RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Lasteaia õppeaasta:

  • Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini. Kolmel suvekuul: juuni, juuli, august toimub omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine ja enamus tegevusi viiakse läbi õues.
  • Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini viiakse läbi muusikategevusi, individuaalset tööd lastega, mänge laste vabal valikul ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues).
  • Ajavahemikul 15 august kuni 15.september on põhirõhk laste kohanemisel lasteaiaga. Sõime rühmas on kohanemisaeg kuni 30.septembrini.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine:

  • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ,eripära ning lapse huve.
  • Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
  • Õppe-ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha, inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse (võimalusel) loomulikus keskkonnas.
  • Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
  • Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi –nädala /kuu eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, sellest teavitatakse ka lapsevanemaid.
  • Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.
  • Õpetajad kaasavad lapsed planeerimisprotsessi – lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
  • Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.
  • Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe-ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

Rühma päevakava:

  • Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevused.
    • Õpetajad korrigeerivad rühmade tegevus- ja päevakavad  vastavalt rühma laste vanusele hiljemalt 31. augustiks lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Õppealajuhataja poolt kooskõlastatud tegevus- ja päevakavad  kinnitab käskkirjaga lasteasutuse direktor.
  • Lapsed viibivad õues 1 – 2 korda päevas. Talveperioodil jälgida temperatuuri, tuuleindeksi mõju ja õueala valgust.
  • Laste lasteaeda toomine ja äraviimine toimub üldjuhul väljaspool une- ja söögiaega ning õppe- ja kasvatustegevusi.

Lasteaia õppeaasta tegevuskava:

  • Enne õppeaasta algust kinnitab direktor Lasteaia õppeaasta tegevuskava (Lisa ...), mis lähtub lasteaia arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest.
  • Lasteaia õppeaasta tegevuskava täitmise kindlustab lasteasutuse direktor.

Rühma aasta tegevuskava ja analüüs:

  • Õppeaasta lahtise õppe-ja kasvatustegevuse analüüsi (Lisa...) ja lasteaia õppekava põhjal koostatakse igaks õppeaastaks rühma õppeaasta tegevuskava (Lisa…), arvestades rühmas olevate laste vanuselisi, individuaalseid ja arengulisi iseärasusi. Rühma õppeaasta tegevuskava koostatakse rühmaõpetajate poolt (kõiki rühma tegevusvaldkondi kajastava ühtse vormi alusel) koostöös  muusikaõpetaja, laste ja lapsevanematega iga õa 05.septembriks.
  • Rühma õppeaasta tegevuskava koosneb järgmistest osadest:
    • rühma iseloomustus: rühma lühitutvustus, personal, päevakava, eelmise õppeaasta eesmärkide täitmine
    • rühma õppeaasta eesmärgid, põhimõtted
    • lasteaia aasta teema/kuuteemad
    • õppe- ja kasvatustegevuste kava
    • eakohased üldoskused
    • lapse arengu eeldatavad tulemused õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade kaupa
    • lapse arengu jälgimine (kasvumapp, ind.töö lastega)
    • koostöö lastevanematega (nt kasvukeskkonna kujundamine (õppemängude, rollimängude valmistamine, täiendamine, arenguvestlused)
    • rühma üritused; projektid
    • ülelasteaialised üritused
    • Dokumenti Rühma aasta tegevuskava ja analüüs tutvustavad õpetajad vanematele sügisestel lastevanemate koosolekutel (15. septembriks) ja küsivad vanematelt ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks.
    • Lapsed ja lapsevanemad kaasatakse rühma/lasteaia tegevuste kavandamisse aastaringselt.
      Sügisestel lastevanemate koosolekutel annavad õpetajad vanematele tagasisidet ka eelmise õppeaasta tegevuskava täitmise kohta.
    • Õppeaasta üld- või rühmakoosolekul teeb Hoolekogu esindaja kokkuvõtte Hoolekogu eelmisel õppeaastal tehtud tööst.

Rühma õppe-ja kasvatustegevuse nädala-/kuuplaanid:

  • Õpetajad koostavad kindla vormi alusel rühmade mänguliselt lõimitud nädala-/kuuplaanid hiljemalt neljapäeva õhtuks. Õppealajuhataja vaatab e-posti teel edastatud/elasteaias vormistatud nädala/kuuplaanid üle hiljemalt reede lõunaks ja teeb plaani  (e-dokumenti) vajadusel täiendusi .
  • nädala-/kuuplaanid asetatakse stendile lastevanematele tutvumiseks
  • nädala-/kuuplaanides tuuakse välja nädala/kuu eesmärgid, temaatika, õppesisu ja õppetegevused. Nädala kokkuvõte koostatakse lastega vesteldes lähtudes nädala eesmärkidest tuues välja mida lapsed õppisid ja omandasid. Nädala jooksul tehtud kunstitöid eksponeeritakse vanematele jooksvalt ja maikuus antakse lapse aasta jooksul tehtud kunstitööd koju.
  • Muusikaõpetaja lõimib muusikategevused rühma nädala-/kuuplaani teemaga.
  • Õpetajad selgitavad nädala/kuu lõpus (või teema lõppedes) lastega vestluse tulemusena välja selle, mida lapsed teada said, mida nad tahaksid sellest teemast veel teada ja  uued ideed järgmiseks nädalaks/kuuks. Info tegevuse kohta kajastub nädala-/kuuplaanis ja tulemused õppe- ja kasvatustegevuse päevikus/e-päevikus (reedesel päeval või teema lõppemise päeval).

Õppe- ja kasvatustegevuse päevik:

  • Enne õppeaasta algust kinnitab lasteasutuse direktor allkirjaga iga rühma õppe- ja kasvatustegevuse päeviku.
  • Päeviku pidamise ja selle nõuetekohase täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja.
  • Rühmaõpetajad , muusika- ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.
  • Rühmaõpetaja kannab päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja) kohta; õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks õppeaasta alguseks.
  • Õpetajad märgivad päeviku paremale poole need lapsed, kes vajavad täiendavat individuaalset õpet või andekamad lapsed, kes vajavad keerulisemaid lisaülesandeid.
  • Päeviku täitmise eest vastutavad rühma õpetajad. Päevik, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid, asub kindlas õpetajate poolt kokkulepitud kohas. Õpetajad tagavad, et võõrad isikud päevikuga tutvuda ei saa.
  • Suveperioodil kui rühmad on ühendatud, täidavad õpetajad töötava rühma päevikut.
  • Õpetajad esitavad täidetud päevikud arhiveerimiseks direktorile õppeaasta lõpus, hiljemalt 31.augustil. Suveperioodiks suletud rühmade õpetajad teevad päevikusse sissekande rühma sulgemise kohta.

Õppe- ja kasvatustöö analüüs:

  • Rühma õpetajad ja muusikaõpetaja teevad mai/juuni ped. nõupidamisel kindlaksmääratud vormi alusel ettekande Rühma aasta tegevuskava täitmise osa kohta.
  • Rühma õpetajad tõstavad/saadavad  Pelguranna ühisserveri kausta Kokkuvõtted, analüüsid/Rühmade õ/a tegevuskava analüüsid/ (analüüs on lisatud rühma õa tegevuskava sisse).

Lapse arengu analüüsimine

  • Lapse arengu hindamise meetodid:  lapse  arengu jälgimise mäng (vaatlus, laste joonistused).
  • Lapse arengu hindamise põhimõtted: laste individuaalsete erisuste märkamine, laste kasvukeskkonnaga arvestamine, lapse jälgimine mängudes, tegevustes, igapäevases suhtlemises, lapse positiivsete hoiakute ja huvi, saavutatu ja toimetuleku väärtustamine.
  • Lapse arengu jälgimine ja analüüsimine on oluline: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe-ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
  • Analüüsi aluseks lapse arengu kohta on õpetajate poolt koostatud/täidetud materjal ”Lapse arengu jälgimise mäng”
  • Lasteaeda tulles seavad õpetajaid igale lapsele sisse kasvumapi (Lisa ...) (LAPSE KASVUMAPI KOOSTAMISE KORD), milline on arengu hindamise aluseks kuni lapse kooliminekuni.
  • Lasteasutuse õppekava läbinule koostavad õpetajad koolivalmiduskaardi (Lisa ...) milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolieelikute rühma õpetajad koostavad koolivalmiduskaardi kindlaks määratud vormi alusel hiljemalt 31. maiks. Koolivalmiduskaardi digiallkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik.
  • Lasteasutuse õpetaja annab lapse arengust põhjaliku ülevaate üks kord õppeaastas –

arenguvestlusel lapsevanemaga. Arenguvestlus annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

  • Arenguvestlused viiakse läbi sõimerühmas 1.oktoober-1.detsember, liitrühmadesja 3-6a. laste lasteaiarühmades 01. veebruarist kuni 31. märtsini, koolieelikute rühmas 01.oktoobrist kuni 30. novembrini. Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Pelguranna Lasteaia LAPSEVANEMATEGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST (Lisa ..). Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema vaheline ARENGUVESTLUSE KOKKUVÕTE (Lisa ...).
  • Meeskond kasutab kokkuvõtte järeldusi järgmise õppeaasta  tegevuskavade koostamisel.

Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust sügisestel lapsevanemate koosolekutel.

  • Muusika- ja liikumisõpetaja annavad rühmaõpetajatele lapse arengu kohta regulaarselt suulist tagasisidet. Kokkuvõtva ülevaate lapse kehalisest ja muusikalisest arengust edastavad muusika-ja liikumisõpetaja rühma õpetajatele enne lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimist.

Erivajadusega laps:

  • Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
  • Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
    Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste  olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.
  • Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös spetsialistide ja lapsevanemaga  erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
  • Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
  • Lapsi, kellel on nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse täitmine edasi lükatud, toetatakse igapäevaste tegevuste kaudu ning tehakse lapsega täiendavalt individuaalset tööd.
  • Kui lapse areng ei ole eakohane, siis tegeleb temaga rühma õpetaja individuaalselt.
  • Kui laps on andekas mõnes valdkonnas, siis tegeleb temaga täiendavalt rühma õpetaja.
  • Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret toetatakse lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
  • Eesti keelt emakeelena mittekõnelevad lapsed omandavad eesti keele igapäevaste tegevuste kaudu.
  • Logopeed selgitab õppeaasta jooksul välja (alates neljandast eluaastast) kõneravi vajavad lapsed ning koostab teatise  lapse  kõneuuringu tulemustest.

Eesti keele kui teise keele õpe:

  • Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.
  • Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
  • Kui lapsel esineb logopeedilisi või muid tervislikust seisundist ja/või arengulistest eripäradest tulenevaid vastunäidustusi teise keele õppimiskes, võib lasteasutus loobuda talle eesti keele õpetamisest.
  • Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

Koostöö lastevanematega:

  • Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
  • Lastevanematele tutvustatakse väärtusi, mis aitavad lapsi, õpetajaid ja vanemaid omavahel paremini mõista.
  • Lugupidav käitumine
  • Viisakus
  • Abivalmidus
  • Heatahtlikkus
  • Vastutustundlikkus
  • Tolerantsus, sallivus
  • Teistega arvestamine
  • Kokkulepete kehtimine
  • Rühmaõpetajad teavitavad regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Rühmaõpetajad loovad lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
  • Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
  • Koostöös lastevanematega lähtuvad pedagoogid LAPSEVANEMAGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST (Lisa ..), LASTEAIA KODUKORRAST (Lisa ..) ning PERSONALI  KODUKORRAST (Lisa ..).

Pelguranna Lasteaia lipu statuut:

  • Pelguranna Lasteaia lipul on kujutatud lasteaia logo.
  • Pelguranna Lasteaia logo kujutab endast luigeperet (üks suur ja kolm väikest luike). Luigepere sümboliseerib perekonda ja merelähedust.
  • Lasteaia lippu kasutatakse pidulikel üritustel (lasteaia sünnipäev, EV aastapäevale pühendatud pidulik aktus, Emakeelepäev, lasteaia lõpupeod, konverentsid)
  • Pidulikel sündmustel tuuakse lipp saali lippurite (õpetaja ja 2 koolieelikute rühma last) saatel. Pärast lipu asetamist alusele lippurid lahkuvad.
  • Lasteaia lipu sissetoomisel seisavad ruumisviibijad püsti.
  • Lasteaia lipu sissetoomisel kõlab  „Pelguranna Lasteaia laul”, laulu autor muusikaõpetaja Mare Jõesalu.  
  • Lasteaia lipu kasutamisel koos riigilipuga asetatakse lasteaia lipp riigilipust (vaataja poolt vaadatuna) paremale.
  • Lippu hoitakse lasteaia I korrusel asuvas raamatukogus.

 

6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED

MÄNGUOSKUSED
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
 
TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
 
SOTSIAALSED OSKUSED
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.
 
ENESEKOHASED OSKUSED
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.
 
Valdkond MINA JA KESKKOND
1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;
7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.
 
 Valdkond KEEL JA KÕNE
1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.
 
Valdkond MATEMAATIKA
1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
9) oskab öelda kellaaega täistundides;
10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.
 
Valdkond KUNST
1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil;
2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;
3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;
4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;
5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;
6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;
7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;
8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.
 
Valdkond MUUSIKA
1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;
3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;
5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge;
7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;
8) liigub vastavalt muusika meeleolule;
9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.
 
Valdkond LIIKUMINE
1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.
 

*Pelguranna Lasteaia õppekavaga on võimalik tutvuda lasteaias kohapeal.

Viimati muudetud: 17.01.2018