Erivajadusega laps

Erivajadusega lapse arengu toetamine

Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud õpikeskkond).


Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema  poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused.

Erivajadusega lapse koolieelse arengu toetamiseks toimub tihe koostöö perekonna, lasteasutuse ja vajadusel eriala spetsialistide vahel.

Andekate laste arengu toetamiseks kasutab õpetaja lapse arendamiseks õppekava järgmist raskusastet, valides lapsele õppetegevuseks jõukohast ja huvipakkuvat materjali.
Õpetaja teavitab ja annab soovitusi lapsevanemale lapse võimetest, suutlikkusest, annab nõu mil viisil annet edasi arendada.
Erineva kultuuritaustaga lapsevanematel (usk, teine rahvus) soovitavad õpetajad  tutvustada oma pere eelistusi ja kombeid.

Teise emakeelega lastele eesti keele õpetamiseks kasutatakse keelekümbluse põhimõtteid.

Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted

  1. Erivajadustega lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
  2. Lapsevanem annab lasteaia personalile teada oma lapse erivajadustest ja koos personaliga leitakse lapsele sobiv rühm ja edasine tegevusplaan.
  3. Vastavalt lapse arengu jälgimise tulemustele teeb rühmaõpetaja vajadusel lapsevanemale ettepaneku pöörduda spetsialisti poole, et määrata kindlaks erivajadus.
  4. Kord aastas käib lasteaias logopeed selgitades välja kõne, taju tähelepanu, motoorika, mälu ja mõtlemise iseärasused. Logopeedilisest nõustamisest teavitatakse lapsevanemat.
  5. Erivajadustega laps võtab osa rühma ja lasteasutuse ühistest ettevõtmistest vastavalt oma tasemele. Teadmisi omandab laps vastavalt tema arengutasemele ja kiirusele.
  6. Vajadusel koostab rühmaõpetaja koostöös liikumis- ja muusikaõpetajaga lapsele individuaalse arenduskava arenguliste erivajaduste rahuldamiseks:
    • neis valdkondades milles laps abi vajab;
    • kavade koostamisel arvestatakse lapse arenguanalüüsi;
    • vajadusel kaastakse kava koostamisse ka logopeed, eripedagoog või psühholoog.
  7. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arengukava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning edasistest arenguvajadustest.
  8. Andekate laste puhul soodustab rühmaõpetaja eriandekusi omavatel lastel tegelemist oma lemmikalal. Otsides lisamaterjale.
  9. Töö erivajadustega lastega toimub koostöös lastevanematega. Lasteaia päevakavas leida selleks aeg enamasti hommikusel ja õhtusel ajal.
  10. Koolipikenduse küsimustes nõustab rühmaõpetaja lapsevanemat. Vastavalt Tallinna Haridusameti nõustamiskomisjoni otsusele saavad lapsed vajadusel aastast koolipikendust.
  11. Koolipikendust saavatele lastele töötab rühmaõpetaja välja individuaalse õppekava lähtudes nõustamiskomisjoni soovitustest.

 

 

Lehekülge haldab:

Lehekülge haldab Times New Roman-9.JPG