AvalehtPirita lasteaedLaps käib lasteaiasÕppetöö › Õppetöö korraldus

Pirita Lasteaia õppetöökorraldus


Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ja õpikäsitus

2.1. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.

2.2 Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased  tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

2.3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise põhimõteteks on:

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaaliga arvestamine
  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
  • lapse loovuse toetamine
  • mängu kaudu õppimine
  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
  • lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine
  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine
  • kodu ja lasteaia koostöö
  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine
  • Lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.

2.4. Õpikäsitus:

  • Õppimine on pidev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused lapse käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
  • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, kultuurilist tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit, huvisid jms. Õpetajad on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
  • Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
  • Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

-     kavandada oma tegevust, teha valikuid

-     seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega

-     kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes

-     arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle

-     hinnata oma tegevuste  tulemuslikkust

-     tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ja tulla toime ebaõnnestumistega.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

3.1. Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini. Aktiivne õppeperiood lasteaias kestab 1.septembrist kuni 31.maini. Suvekuudel toimub õpitu kordamine ja kinnistamine (valdavalt õuesõppena ja mänguliste tegevustena).

3.2. Õppe- ja kasvatustegevus lähtub Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ning Pirita Lasteaia õppekavast.

3.3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus tugineb tasakaalustatud päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ning õpetajate kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Päevakavas võib õpetaja teha muudatusi laste vajadusi ja arengut arvestades.

3.4. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestavad õpetajad laste vanuse, huvide ja arenguliste iseärasustega. Vastavalt õppekavale toimub õppe- ja kasvatustegevus lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Teemade planeerimine lasteaias tugineb aastaringile ja rahvakalendri tähtpäevadele. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias jaotub kuueks põhivaldkonnaks (Mina ja keskkond, Keel ja kõne, Matemaatika, Kunst, Liikumine, Muusika), kus õpetajad planeerivad ja viivad lõimitult läbi erinevaid tegevusi. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ning võimaldab õpetajatel teha vajadusel muudatusi.

3.5. Rühmaõpetajad koostavad oma rühma aasta tegevuskavad vastavalt järgmisele struktuurile:

       1. Ülevaade meeskonnast

       2. Rühma eripära

           2.1. Lastekontingendi lühiiseloomustus

           2.2. Rühma laste nimekiri

       3. Õppetegevuse korraldus

           3.1. Rühma päevakava

           3.2. Rühmas kasutatavad õppemeetodid

       4. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine

           4.1. Õppeaasta põhieesmärk

           4.2. Rühma eesmärk(-gid) …./…. õ.a.

           4.3. Lasteaia ürituste plaan

       5. Laste arengu hindamine

       6. Töö erivajadustega lastega

       7. Koostöö lastevanematega

3.6. Rühmaõpetajad koostavad nädalakavad arvestades:

  • laste vanust
  • laste arengutaset
  • laste individuaalsust ja huve
  • rühma traditsioone
  • lasteaia üldürituste kava

3.7. Muusika- ja liikumisõpetajad koostavad oma ainekavad arvestades:

  • lasteaia üldürituste kava
  • rühmade tegevuskavasid
  • rahvakalendri- ja looduskalendri tähtpäevi

3.8. Iga tööpäeva lõpuks täidavad nii rühmaõpetajad, kui ka muusika- ning liikumisõpetajad  rühma õppe- ja kasvatustegevuse päevikut vastavalt kehtestatud nõuetele. Õppe- ja kasvatustegevuse kokkuvõtted esitatakse kaks korda aastas – poolaasta kokkuvõte jaanuarikuus ning aasta kokkuvõte juunikuus.

3.9. Laste põhitegevuseks on mäng. Pirita Lasteaias omandavad lapsed teadmisi, täiendavad oskusi ja vilumusi, õpivad suhtlema ja ennast väljendama mängudes ning mänguliste võtetega tegevustes.

3.10. Õpetajad kasutavad õppe- kasvatusprotsessi läbiviimiseks üldõpetuslikku tööviisi, mille aluseks on keskkonna, looduse ja tervisedenduse teemad, millesse lõimuvad kirjandus, lavastus, muusika, liikumine ja käelised tegevused. Õpetajal on õigus kasutada oma töös alternatiivmetoodikate elemente.

3.11.  Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

 

Lehekülge haldab:

Helina Aaboja, õppealajuhataja
Telefon 58189591 e-post: Helina.Aaboja(ät)piritalasteaed.ee

 

 

Viimati muudetud: 28.12.2016