Rahvastikuregistri toimingud

Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris

Rahvastikuregistri seadus sätestab, et kõik isikud on kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. 

Kui olete asunud elama Põhja-Tallinna linnaossa või vahetanud elukohta linnaosas, siis tuleb Teil oma uue elukoha aadress teatada Põhja-Tallinna   rahvastikuregistri sektorile 30 päeva jooksul, esitades elukohateate

Tähelepanu! Isiku elukoht   võib olla registreeritud korraga ainult ühes riigis ja õige elukoha aadress peab olema registreeritud nii Eestis kui välisriigis elades!

Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:

 1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;

 2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;

 3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Elukohateadet saab esitada:

Isiklikult kohapeal

Posti teel (juurde lisada koopia isikut tõendavast dokumendist)

Riigiportaalis www.eesti.ee (juhend elukohateate täitmiseks riigiportaalis www.eesti.ee)  

Digitaalallkirjaga e-posti teel

Elukohateate esitamisel riigiportaalis ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid see laekub pärast kõigi avaldusel märgitud täisealiste   isikute poolt digiallkirjastamist ametniku töölauale. Peale esitatud andmete õigsuse kontrollimist teeb ametnik elukoha registreerimise kande rahvastikuregistrisse.

Euroopa Liidu kodanik, kes saabus Eestisse ja kavatseb siin elada üle 3 kuu, peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemisest arvates taotlema tähtajalist elamisõigust. Selleks tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsusüksuse poole elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Alaealise lapse või eestkostetava eest esitab isikukoodi taotluse ja elukohateate lapse vanem või eestkostja. Lisaks tuleb esitada lapse isikut tõendav dokument, nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument ja mõlema vanema kirjalik nõusolek. 

Esitada tuleb Rahvastikuregistri seaduse § 40 nõuete kohaselt elukohateade ja taotlus isikukoodi saamiseks.

Info Issuance of a right of temporary residence to a citizen of European Union ja Registration of residence kohta inglise keeles

Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega omandab Euroopa Liidu kodanik Eesti Vabariigis elamiseks 5-aastase tähtajalise elamisõiguse.   Pärast elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist peab ta 30 päeva jooksul pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse, et vormistada tähtajalist   elamisõigust tõendav dokument - isikutunnistus (ID-kaart). Eestist lahkumisel tuleb tal esitada sellekohane elukohateade, mis lõpetab elamisõiguse ja   informeerida ka Politsei- ja Piirivalveametit ID-kaardi kehtivuse   lõpetamiseks. 

Info Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel  eesti keeles ja in english.

Ruumi omanik (koos kaas- või ühisomanikega) saab taotleda isikute aadresside muutmist rahvastikuregistris, kui neil isikutel puudub sellele omanikule kuuluvas   ruumis elamise õigus ja nad on sealt elamast lahkunud. Taotluses kinnitab ruumi omanik neid asjaolusid oma allkirjaga.

Vastav taotlus tuleb esitada kirjalikult Põhja-Tallinna rahvastikuregistri sektorile:

Isiklikult kohapeal

  • Vastuvõtuajad:

E  8.15-12.00 ja 13.00-17.30 

T  8.15-12.00 ja 13.00-16.30

K  8.15-12.00 

N  8.15-12.00 ja 13.00-16.30

R  8.15-12.00 ja 13.00-15.30

  • Posti teel
  • Riigiportaalis www.eesti.ee
  • Digitaalallkirjaga e-posti teel

Meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist   dokumentaalselt oma õigust kasutada seda eluruumi, või kui nende isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

Elukohatõend väljastatakse isikule tema enda, tema alaealise lapse ja/või eestkostetava kohta. Elukohatõendit ei ole vaja esitada riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, sest neil on juurdepääs rahvastikuregistrile.

Teemakohast lisalugemist:  

Rahvastikuregistri seaduse (Population Register   Act) paralleeltekst eesti keeles ja in english 

Haagi konventsioon ja sellega ühinenud riigid

Euroopa Liidu kodaniku seadus (Citizen of the European Union Act1) eesti keeles ja in english

CIEC-i perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete   väljastamise 1976. aasta Viini konventsioon

Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri   dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe

Perekonnaseadus (Family Law Act) eesti keeles   ja in english

Viimati muudetud: 07.06.2017