Tallinna regulaarse bussiliikluse aastapäevapäevapidu Vabaduse väljakul kestab kella 18-ni.

Teiste hulgas on vastuvõtule palutud õpilased, kes juba eelmisel aastal osalesid edukalt ka rahvusvahelistel olümpiaadidel. Sel õppeaastal on taas parimate hulgas Kaur Aare Saar (11. kl, Tallinna Inglise Kolledž), Aleksandra Jartseva (11. kl, Tallinna Tõnismäe Reaalkool), Timothy Henry Charles Tamm (10. kl, Gustav Adolfi Gümnaasium), Kristiine Leetberg (11. kl, Tallinna Prantsuse Lütseum), Mette Triin Purde (11. kl, Tallinna Prantsuse Lütseum) ning Tallinna Reaalkooli õpilased Uku-Kaspar Uustalu, Raid Vellerind ja Maria Krajuškina (10. kl), Sandra Schumann, Jaan Toots ja Janno Veeorg (11. kl) ning Anu Ainsaar, Erik Tamre, Ralf Ahi ja Taivo Pungas (12. kl).

Üleriigiliste olümpiaadide edukamad läbivad treeninglaagrid ja täiendavad võistlused, mille alusel komplekteeritakse Eesti koondised erinevatele rahvusvahelistele olümpiaadidele (käesoleval õppeaastal 11), mis enamikus toimuvad suvisel koolivaheajal. Õpingud ja ettevalmistused on mitme aasta pikkused ning konkurents koondisesse pääsemiseks tihe.

Eestis korraldatakse olümpiaade alates 1953. aastast, kogu maailmas täitub sellel haridusprogrammil 2012. aastal 118 aastat. Eesti õpilased on aastaid rahvusvahelistel olümpiaadidel silma paistnud heade ja väga heade teadmistega. Tallinna õpilaste teadmisi hinnati eelmisel õppeaastal rahvusvahelisel tasandil 3 kuld-, 8 hõbe- ja 11 pronksmedaliga.

Info olümpiaadide kohta http://olympiaadid.haridus.ee

Kui lapsele määratud kool ei sobi, võivad vanemad valida mõne teise kooli, kus on vabu kohti. Seda saab teha alates 15. juunist, pöördudes otse kooli poole. Vabade kohtade täitmine toimub kooli vastuvõtukorra alusel.

Prognoosi kohaselt alustab Tallinna munitsipaalkoolide esimestes klassides õppimist ca 4100 last, mis on 250 enam kui eelmisel õppeaastal.

Tervituse toob Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone, jutlustab Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastor Ago Lilleorg, õnnistussõnad kõlavad peapiiskop Andres Põdralt.

Muusikaga teenivad kaasa Rebecca Kontus, Elo Toodo ja erinevad ansamblid.

Vanalinna päevade kirikupäeva üritused toimuvad Aleksander Nevski katedraalis (Lossi plats 10), Issandamuutmise kirikus (Suur-Kloostri 14), Püha Nikolai kirikus (Vene 24), Oleviste kirikus (Lai 50), Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 7/9), Jaani kirikus (Vabaduse väljak 1), Ukraina kreeka-katoliku kirikus (Laboratooriumi 22), Nelipühi kirikus (Toompea 3), Püha Vaimu kirikus (Pühavaimu 2), Toomkirikus (Toom-Kooli 6) ja Peeter-Pauli kirikus (Vene 16).

Õhtul kell 20.45 helisevad Tallinna kirikute tornikellad ning kell 21 toimuvad mitmetes kirikutes õhtupalvused, millega lõpetatakse Vanalinna päevade kirikupäev.

Väikelastele on avatud mängunurk, tegevuste juures abistavad vabatahtlikud.

Avatud on kohvik.

Vihma korral toimuvad tegevused majas.

Perepäev on tasuta.

Osalemissoovist teatada tel 6564048 või e- mailile kylli[ät]samm.ee

Kontserdikülastajail on võimalus kuulata muidki populaarseid laule, üles astuvad ka žürii liikmed Boris Lehtlaan, Reet Linna ja Are Jaama.

Kontsert on kõigile tasuta.

Laulukonkurss „Laulame eakate hüvanguks“ toimus tänavu viiendat korda, selle korraldajateks on Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ja Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing.

Ühtlasi kohtub Tallinna linnapea Kiievi linnadministratsiooni esimehe Aleksandr Popoviga ning külastab renoveeritud spordikompleksi Olimpiysky, kus toimuvad 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste jalgpallis mängud ja finaalkohtumine.

Tallinna delegatsiooni koosseisu kuuluvad lisaks linnapeale Tallinna Linnakantselei välissuhete ja protokolli osakonna juhataja Heili Luik ja meediaspetsialist Maria Jufereva.

Linnapead asendab abilinnapea Kalle Klandorf. Linnapea saabub tagasi Tallinna pühapäeval, 27. mail.

Ümbersõit Peterburi teele on võimalik linna suunast tulles Pallasti ja Majaka tänava kaudu ning linna suunas tulles Suur-Sõjamäe ja Smuuli tee kaudu.

Tallinna Transpordiamet palub liiklejatel ühtlasi pöörata tähelepanu uuele liikluskorraldusele Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul, millel on võimalik sooritada linna poole pöördeid edaspidi kahelt sõidurajalt ning sõita kahelt sõidurajalt otse Suur-Sõjamäe tänavale. Järvevana teelt soovitatakse edaspidi sõita Peterburi teele Suur-Sõjamäe tänava kaudu.

Samuti palutakse olla tähelepanelik Tartu maanteel raudteeviadukti juures, kus sõidurajad formeeritakse ümber ning kitsenevad.

Kontserdikülastajail on võimalus kuulata muidki populaarseid laule, üles astuvad ka žürii liikmed Boris Lehtlaan, Reet Linna ja Are Jaama.

Kontsert on kõigile tasuta.

Laulukonkurss „Laulame eakate hüvanguks“ toimus tänavu viiendat korda, selle korraldajateks on Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ja Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing.

Nimetatud perioodil olid populaarsemad tüdrukunimed Tallinnas Maria, Mia, Mirtel, Nora, Sofia ja Elisabeth, poiste puhul olid eelistatumad nimed Karl, Nikita, Maksim, Romet, Henri ja Markus.

Tallinna linn kingib väikestele tallinlastele tavapäraselt Helina Tilga joonistusega piimakruusi koos pudrukausiga ja nimetunnistuse, mis on Tallinna vapiga kaante vahel.

Aprillis 2012 registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 391 sündi ja 349 surma, iive oli positiivne.

Konverentsi avaloenguks teemal „Kui väärtused teevad haiget...“ on sõna tuntud suhtekorraldaja Aune Pastil. Konverentsil käsitletakse lastehaiglasse sattunud väärkoheldud laste probleemide, meedia mõju lasteaiaealistele, vägivalda kogenute abistamist, kohtu poolt lahendatavaid vägivallajuhtumeid ja vastavaid seadusesätteid; tutvustatakse Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed, käsitletakse käitumist vägivallajuhtude esinemisel koolis, samuti seni väheuuritud eakate vägivalla probleeme.

Kokku kümmet ettekannet tulevad kuulama sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, perearstid ja –õed, koolide tervishoiutöötajad, pedagoogid, psühholoogid, hooldustöötajad ja erialaüliõpilased.

Konverents toimub Rahvusraamatukogus täna kell 10 - 16.

„See näitas, et inimestel on huvi oma kodulinna ja asumite ajaloo, sh arhitektuuriajaloo vastu,” tõdes Alatalu. Mitmed stalinismi perioodil rajatud terviklikud asumid on tunnistatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks. Samas on tegu vähetuntud paikadega, millel on keeruline ja lahtiseletamist vajav ajalugu.

„Ka rattaretk ning jalutuskäik vanalinnas viis paikadesse, kuhu inimesed tavaliselt ei satu. Spetsialistide juhendamisel läbiviidud ringkäigud võimaldavad näha erinevate elualade seotust, korrastada olemasolevaid teadmisi ning tekitada edasist huvi,” tõdes Alatalu.

Ekskursioonid Uues Maailmas, Pelgurannas, Laevastiku kvartalis ja Sikupillis olid täienduseks märtsis Leele Välja ja Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistide koostöös ilmunud raamatule „Stalinistlik maja”.

Tegu on neljanda raamatuga hoonetüüpe tutvustavast sarjast. Varem on ilmunud Lenderi maja, Tallinna maja ja funktsionalistliku väikeelamu tutvustused.

Näitus annab võimaluse piiluda ühe kursuse sisemaailma, selle pisemate konkreetsemate ning laiahaardelisemate mõtete teostusesse, kriipsudesse, pindadesse, värvi ning värvitusse, tööde lõplikusse ning lõpetamatusse.

Eksponeeritud töid saab vaadelda kui viiteid/ääremärkusi isikutele, kes on need teostanud, mõtetele mis on teostamisele eelnenud ning mõtetele mida oleks võimalik teostada.

Näitus avatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla tn 59) neljapäeval, 24. mail kell 15.30. Näitus jääb avatuks augustini 2012.

Lisainfo:
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
tel. 656 4048
e-post: koda[ät]tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Martinson toonitas, et tegemist on juba teise Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt rajatud tervisekeskusega, kus on ühendatud esmatasandi- ja eriarstiabi kõige kaasaegsemal ja patsiendisõbralikumal kujul; mullu avas uksed renoveeritud Tervisekeskus Nõmmel. „On oluline, et tervishoiuteenus oleks hästi kättesaadav ja asumikesksed rajatised teevad selle võimalikuks.“

LTKH avab 1. juunil uue Hooldusravikliinikus esimesed 60 kohta ja Haabersti Tervisekeskuse (Ehitajate tee 137). Kokku 150 voodikohaga Hooldusravikliinik alustab täismahus tööd 2013. aasta jaanuaris, kliinikus asub tööle ka nelja kohaga dialüüsiüksus.

LTKH Hooldusravikliiniku rekonstrueerimise maksumuseks on 4,6 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus LTKH-le on 3,1 miljonit.

Haabersti Tervisekeskuse näol on tegemist endise Väike-Õismäe polikliiniku rekonstrueeritava hoone ja juurdeehitusega. Tervisekeskuse peaeesmärk on pakkuda arstiabi asumikeskselt, kuid keskusesse on oodatud ka teised Tallinna ja selle lähiümbruse patsiendid.

Tervisekeskuses hakkavad tööle 20 perearsti, ühtlasi on plaanis laiendada sinna edaspidi ka munitsipaalse perearstikeskuse tegevus. Tööd alustavad LTKH Psühhiaatriakeskus ja ambulatoorse eriarstiabi üksus, kus hakkavad toimuma kirurgi, naistearsti, nahaarsti, kõrva-nina- kurguarsti vastuvõtud, samuti leiavad koha Hambaravi kliinik ning Diagnostikakliinik. Taastusavi üksuses on võimalik pakkuda veeteraapiat nii imikutele kui täiskavanutele, elektriravi, füsioteraapiat ja massaaži.

Haabersti Tervisekeskuse ehituse maksumus on 4,1 miljonit eurot ja selle on täismahus finantseerinud Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Ehitus- ja renoveerimistööd teostas Fund Ehitus.

Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna linn sõlmisid Tallinna linna kasuks Raja tn 4A kinnistule tasuta hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega linn kohustus rekonstrueerima kinnisasjal asuva staadioni ja kaks tenniseväljakut ning ehitama staadionihoone. Lepingu ajendiks oli nõudlus ajakohase kergejõustikustaadioni ja jalgpalliväljaku järgi Mustamäe linnaosas.

Praeguseks on aga TTÜ selle staadioni rekonstrueerimise otstarbekuse ümber hinnanud. TTÜ seisukohalt on logistiliselt ja planeeringuliselt palju otstarbekam arendada ülikooli sporditsoon lõplikult välja praeguse spordihoone ja J. Sütiste tee vahelisel vabal maa-alal. Juba 2009. aasta oktoobris kehtestatud detailplaneeringuga on spordihoone kõrvale Ehitajate tee, J. Sütiste tee ja Mustamäe nõlva vahelisele alale kavandatud ujula ja sportmängude hoone. Olemasoleva spordihoone tagusele Ehitajate tee ja J. Sütiste tee vahelisele maa-alale on plaanis rajada ka uus staadion koos spordihoone ja tribüüniga.

Sellise mahuka spordilinnaku väljaehitamise kavast tulenevalt ei oleks Raja tn 4a kinnisasjal asuva staadioni ja tenniseväljaku rekonstrueerimine ning kinnisasjale staadionihoone ehitamine enam otstarbekas.

Eelnõuga kehtestatav uus arengukava määratleb linna noorsootöö arenguprioriteedid, toetab noorsootöö järjepidevust, plaanipärast arengut koos vajalike ressursside kavandamisega ja täpsustab arengudokumentides seatud eesmärke valdkonna tasandil.

Arengukava eesmärk on pakkuda ja edasi arendada mitmekülgseid teenuseid ning võimalusi, et Tallinna noored saaksid sisukalt vaba aega veeta, osaleda ühiskonna elus ning mitteformaalses õppes väljaspool tasemeõpet, kodu ja tööd. Arengukavas on määratud teadmistepõhised suunad ja väljundid noorsootöö teenuste kavandamisel, elluviimisel ja uuendamisel. Seeläbi pakutakse linna noortele võimalusi mitmekülgseks osalemiseks ja vabatahtlikuks tegevuseks kogukonnas, toetatakse noorte aktiivsust ning isiksuslikku arengut.

Arengukava annab konkreetsed juhised ja meetmed koostöövõrgustiku heaks toimimiseks ning ühtlase noorsootöö kvaliteedi määramiseks ja tõstmiseks linnas. Samuti on täpsustatud noorsootöötajate, noortejuhtide, noorteühenduste, noorsootööühingute, vabatahtlike ning rahvusvaheliste partnerite kui olulise ressursi rolli linna noorsootöös ning kirjeldatakse koostööd teiste eluvaldkondade võimaluste kasutamisel noorsootöös.

Foorumisse kaasatakse erinevaid sihtgruppe transpordi, keskkonna, linnaplaneerimise, transpordi valdkonnast, samuti vabaühendusi, asumiseltse, korteriühistuid ja haridusasutusi. ,

Foorumil esinevad Euroopa ja maailma tunnustatud ekspertid Leena Silferberg Helsingi Linnaplaneerimisametist ettekandega linnatranspordi säästvatest lahendustest ja kõrgelt hinnatud maailma ekspert Eric Britton, kes räägib säästva transpordi kogemustest Euroopas ja USAs. Foorumil esinevad ka eksperdid Riia Linnavalitsusest, Eesti tuntud eksperdid, sh Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna filiaali ja Tallinna Linnavalitsuse spetsialistid.

Kell 18.20 ja 19.20 on eetris uudistesaate „TÄNA“ lühiuudised ning kell 20.30 algavad põhiuudised, kus tehakse ülevaade Tallinna Vanalinna päevade programmist, räägitakse Mustamäe linnaosa 50. aastapäeva tähistamisest ja projektist „Roheline õu“. Lisaks külastatakse koolilastele suunatud liiklusüritust „Vigurvänt 2012“ ning projekti „Aita aidata“ lõppvõistlust, kus koolieelikud annavad esmaabi.

Kell 19.30 algab saate „Meedia keskpunkt“ hooaja viimane osa, kus tehakse kokkuvõte hooaja tulisematest teemadest. Juttu tuleb Reformierakonna nö. musta raha skandaalist ning peavoolumeedia rünnakutest Tallinna linna ja selle võimu vastu, kui ajakirjandus unustab riigi pealinna tähtsate sündmuste, näiteks Tallinna päevade, kajastamise üldse ära. Lisaks räägitakse kaitsepolitsei kõrge ametniku Indrek Põdra juhtumist, mis jäi lõpuni uurimata ja sellest, et tegelikult tegutses kapo seinte vahel kuritegelik grupeering. Sõna võtavad saatejuht Heimar Lenk, Tallinna TV peatoimetaja Mart Ummelas, ajalehe Kesknädal peatoimetaja Urmi Reinde ja Tallinna Meedianõukogu esimees Allan Alaküla.

Kell 20.50 on eetris saade „Linnaruum“, kus tehakse ülevaade Kalarannast. Piirkonnast, kust kunagi sai alguse Tallinna vürtsikilude tootmine, on algsest miljööst säilinud vähe. Ajaloolane Rorbert Nerman tutvustab selle põneva kandi ajalugu, lisaks saavad sõna inimesed, kes on seotud Kalaranna detailplaneeringu koostamisega ning mille vastu kohalikud elanikud protestisid.

Kell 21.20 algavas saates „Inimlikkusest ja inimestest“ mõtiskleb professor Mart Raukas, kas turumajanduse tingimustes oleme tunnistajateks inimlikkuse kadumisele.

Õhtu jätkub dokumentaalfilmiga „Rein Otsason ja tema aeg“ (Eesti Kultuurfilm 2010). Filmis räägitakse Rein Otsasoni lapsepõlvest, kujunemisest mõjukaks rahandustegelaseks, ettevalmistustest Eesti oma rahale üleminekuks ja tema elufilosoofiast. Autor ja produtsent Juhan Aare.

Lisainfot saadete kohta leiab Tallinna TV veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/. Lisaks on saateid võimalik vaadata Tallinna TV arhiivist aadressil: http://tallinnatv.eu/index.php?id=97.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa piiril Kivimurru ja Katusepapi tänava vahelisel maa-alal Lasnamäe tänava ääres. Lasnamäe tn 8 kinnistu kuulub Mident OÜ-le, kinnistul paikneb amortiseerunud ja lammutamisele kuuluv viiekorruseline endine Mäekalda polikliinik koos majaesise haljasala ning hoovisisese asfaltplatsiga.

Piirkonda iseloomustavad mitmest ajastust pärinevad eriilmelised hooned ja ühtse ehitusjoone puudumine. Lasnamäe nõlval planeeritavast krundist kirde pool asub 70 meetri pikkune 9-korruseline elamu, edelasse jäävad 7- ja 10-korruseline ärihoone, lähialale 4–5-korruselised paneelelamud ja kaugemale neli 14-korruselist tornelamut.

Piirkond on ühistranspordiga hästi varustatud ning tagatud on hea ühendus linna keskusega ja linna teiste piirkondadega. Läheduses asuvad mitmed koolid ja lasteaiad, perearstikeskus ning mitmesugused sportimisvõimalused. Kadrioru park jääb planeeritud maa-alast ligikaudu kilomeetri kaugusele. Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga, arvestatud on ka Sossi mäe struktuurplaani kui põhimõttelise lahendusettepanekuga, millega on määratud piirkonna hoonestamise üldised põhimõtted.

Detailplaneeringuga moodustati kolm hoonestatavat 30% ärimaa ja 70% elamumaa sihtotstarbega krunti. Igale krundile on planeeringus määratud ehitusõigus ühe maapinnast kuni 45 meetri kõrguse kuni 13 maapealse korrusega ja 2 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone ehitamiseks. Planeeringulahendus võimaldab kavandada tornelamutesse korterid vaatega merele ja vanalinnale.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Mident OÜ. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 18. novembri 2009 korraldusega ja võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 26. oktoobri 2011 korraldusega.

Peale vastuvõtmist oli detailplaneering 29. novembrist kuni 13. detsembrini 2011 avalikul väljapanekul, väljapaneku ajal ei laekunud ühtegi kirjalikku ettepanekut ega vastuväidet.

2. juunil kella 12.15-12.45 on liikluseks suletud Suur-Rannavärava tänav Rannamäe teest kuni Põhja puiestee trammiülesõidukohani. Rüütli tänaval on lubatud sõidukite kahesuunaline liiklemine 26. maist 2. juunini kella 10-19.

Neil, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Vene, Niguliste, Harju, Nunne ja Laia tänaval ja kellele on väljastatud nimetatud tänavale elaniku sõiduki soodushinnaga parkimiskaart, on võimalik tasuta parkida parkimislubade alusel Mere pst (Väike-Rannavärava 6) tasulises kinnises parklas, Rannamäe teel Balti jaama kõrval asuvas parklas või naaberpiirkonna tänavatel, kus parkimine ei ole keelatud.

Koostöös festivaliga Tallinn Treff toimub 26. mail teatripäev. Aset leiab suurejooneline etendus „Balthasar ja Põhjakonn“ (lavastaja Aleksander Pepeljajev, ansambel Metsatöll jpt), lisaks astuvad Raekoja platsil üles Ungari ja Prantsuse trupid ning rikkalikku valikut pakub Teater Treff programm.

Kirikupäev toimub 27. mail. Päev algab ja lõpeb vanalinna kirikukellade koosmänguga. Keskpäeval toimub Raekoja platsil kogupere jumalateenistus ning lisaks toimuvad mitmetes vanalinna kirikutes erinevad ekskursioonid, loengud ja kontserdid, millest märkimist väärib Dave Bentoni õhtune kontsert Raekoja platsil.

Teaduspäeval, 28. mail näeb Gustav Adolfi gümnaasiumi hoovis roboteid, saab osaleda Raekoja platsil teadusteatri etenduses „Plahvatav ja vahutav keemia“, kuulata linna muuseumides huvitavaid loenguid ning võtta osa ekskursioonidest.

Tervisepäeval, 29. mail toimub traditsiooniline heategevuslik kontorirottide jooks „Rat Race“, kus vanalinna tänavad vallutavad ülikondades ja kostüümides valgekraed. Lisaks toimub koostöös UNESCO Eesti Rahvusliku komiteega vanalinna päevade pärastlõunakonverents „Meie maailmapärand, meie vanalinn“.

Kunstide päeval, 30. mail toimub uuenduslik „Kohvikuöö“, kus vanalinna kohvikutes jutustavad oma lugusid kirjanikud. Lisaks on avatud erinevad kunstialaseid meistrikojad ja töötoad, päeva võtab kokku kontsert „Eesti Film 100. Vanalinna filmimuusika galakontsert“.

Koduõuede päeval, 31. mail avavad ligi poolsada vanalinna koduõue oma väravad, et huvilised saaksid tutvuda hoovidega, mis tavapäevadel on rahva eest peidus. Lisaks on avatud mitmed kodukohvikud, näidatakse filmi ning tehakse muusikat, Raekoja platsil valitsevad jazzi meeleolud.

Mängude päeval, 1. juunil on kõik oodatud mängulisse vanalinna, korstnapühkijate paraadile ja Lilleballile.

Traditsioonide päev toimub 2. juunil ning algab keskaegse rüütliturniiri avatseremooniaga. Skoone staadionil toimub keskaegne rüütlite mõõduvõtmine hobuste, mõõkade ja vibudega, lisaks on turniiripaigas lastele mõeldud maikrahviturniir, mängud ja meisterdamised. Vanalinna päevadele tuleb oma suvesõnumeid tooma Pärnu linn.

Lisainfo: www.vanalinnapaevad.ee

„Pean seda ettevõtmist lastevanematele väga oluliseks ja kasulikuks, nagu näitas ka huviliste suur hulk,“ ütles Martinson. „Aga eriti rahul olen linnaosa terviseedendaja initsiatiiviga – siit nähtub kui vajalik on terviseedendustöötaja amet linnaosas.“

Tallinna lastehaiglasse tuuakse sageli lapsi, kes on kukkunud, saanud põletada kuuma toidu või joogiga, leidnud kodukeemiat ning ravimeid jne. Enamus õnnetustest juhtub kodus, samas oleks võimalus palju õnnetusi ära hoida, kui kodus teadlikult midagi ümber paigutada või olla lihtsalt ettenägelikum.

Mustamäe tervisenõukogu eesotsas Mustamäe linnaosavalitsuse tervisedendaja Riina Jõgiga otsustas hakata tegema koostööd Tallinna Lastehaiglaga, mille tulemusena nõustavad lastehaigla õed Männi pargi mänguväljakutele vaba aega veetma tulnud lapsevanemaid. Ühtlasi jagatakse infovoldikuid ja helkureid. Lastehaigla terviseauto tuleb parki kohale aprillist augustikuuni kord kuus teisipäeviti kell 10-12.

Läbiv teema on laste koduste traumade ennetamine, kuid lisaks saab õdedelt nõu küsida ka teistes küsimustes, näiteks allergia, toitumine ja liikumine, esmaabi jne.

Terviseauto alustas oma tegevust eelmise aasta aprillist ja on leidnud väga positiivset tagasiside lastevanemate poolt. Talvekuudel jagatakse infot Mustika ostukeskuses.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Linnavaraamet. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 14. septembri 2011 korraldusega. Detailplaneeringu koostas arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus pretensioone ega ettepanekuid ei esitatud.

Praeguseks on valminud ja lastekodulaste kasutusse antud kaks peremaja – paarismaja Nõmmel Männiku asumis ning ühepereelamu kesklinnas Veerenni asumis. „Juunis-juulis valmivad juba järgmised - Pirita linnaossa Purde tänavale ja Lasnamäe linnaossa Hooldekodu teele kerkinud lastekodulaste perekodu,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Pihlaka ja Veerenni tänava peremajad ehitas AS Remet. Hooldekodu ja Purde tänavale ehitab asenduskodud OÜ Elinord Ehitus. Lisaks Künni tänavale planeeritavale perekodule on kavas rajada veel kaks paariselamut Haabersti linnaossa Mirta tänavale. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava elukeskkonna arendamise projekti „Lastele perelähedane elukeskkond” raames rajatakse kokku viis kaheperemaja ja kaks üheperemaja. Projekti kogumaksumus on 2,88 miljonit eurot, millest Tallinna linna omafinantseering moodustab 15%. „Ligi 2,4 miljoni euro ehk 85% ulatuses rahastatakse projekti Euroopa Liidu struktuurivahenditest,“ ütles Võrk.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Tallinn seadnud eesmärgiks kindlustada lastekodulastele perelähedased elamistingimused ning selleks tuleb lastekodud peremudeli lähedaseks ümber kujundada. „Eesmärgiks on nö. laagertüüpi lastekodud kaotada ja täielikult peremudelile üle minna – see tähendab, et lastekodulapsed hakkavad elama 6-8 lapse kaupa omaette väikemajades,” ütles Martinson.

Asenduskodude projekteerimisel on aluseks ideekonkursi võitnud OÜ Celander Projekt kavand. Asenduskodude ehitamisel on eesmärgiks seatud madala energiavajaduse saavutamine – soojusenergia saamiseks kasutatakse õhk-vesi tüüpi soojuspumpa ja päikesekollektoreid ning energiatagastusega ventilatsioonisüsteemi, paksemat soojustuskihti, eriti õhu- ja soojapidavaid aknaid ja uksi; hoonete projekteerimisel arvestatakse parima paiknemisega ilmakaarte suhtes.

Täiendav info Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna juhatajalt Reet Ojasoolt telefonil 683 0919 ja aadressil begin_of_the_skype_highlighting end_of_the_skype_highlightingreet.ojasoo[ät]tln.lib.ee.

Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC koos loodavast ühisettevõttest 50 protsenti kuulub Tallinna linnale ja 50 protsenti kuulub Tallinn Entertainment LLC-le.

Ühisettevõte saab olema Tallinna Linnahalli projekti arendaja. Projekti esimene etapp näeb ette olemasoleva väärtusliku Linnahalli hoone rekonstrueerimise oma kontsertteatri, müügikohtade, restoranide ja meelelahutuse mängukohtadega, ehitatakse hotell ja konverentsikeskus ning järgneb kogu ümbritseva ala väljaarendamine. Ühisettevõte eesmärk on et Tallinna Linnahalli arendusprojektist saaks ainulaadne maailmatasemel meelelahutuskeskus.

Oma 174 tegutsemiskohaga 53 riigis, milliste hulgas on 138 kohvikut, 16 hotelli ja kasiinot, on Hard Rock International üks ülemaailmselt kõige tunnustatumaid kaubamärke. Alates Eric Clapton kitarrist , omab Hard Rock maailma suurimat muusika meenete kollektsiooni, mida näidatakse ka Hard Rock’i tegutsemispaikades üle maailma. Hard Rock on tuntud ka oma moe ja muusikaga seotud kollektsioneeritavate kaupade müügiga, Hard Rock Live esinemiskohtade ja oma auhinnatud veebilehe poolest. Pühenduna toetama muusikat ja alustavaid artiste üle maailma korraldas Hard Rock International 2011 aastal üle 17000 live muusika üritust üle maailma.

Üksikasjalikumat teavet Hard Rock International kohta saate külastades kodulehekülge www.hardrock.com .

Enampakkumisel leidis ostja ka Lasnamäel asuv Vesse põik 7 kinnistu - tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega, hoonestamata, 2508 m² suuruse kinnistu müügihinnaks kujunes 162 000 eurot, parima pakkumise tegi ADV Möbel OÜ. Pelgurannas Randla tn 13 hoones asuvad mitteeluruumid kogupindalaga 172,9 m² ostab koguhinnaga 29 240 eurot World7 OÜ.

Gonsiori tn 33-103 mitteeluruum üldpinnaga 68,1 m² leidis ostja hinnaga 75 102 eurot ning Lille tn 12-2 korteriomand, mille reaalosaks mille reaalosaks 51 m² suurune eluruum, hinnaga 47 555 eurot - seega kujunes müügihind 31 400 euro suurusest alghinnast poole kallimaks. Ostja leidsid ka Sõle tn 7-112 korteriomand ja Narva mnt 38 M40G korteriomand. Kaheksa objekti müügist laekub linnakassasse kokku 1 024 607 eurot.

Aprilliku lõpuks oli kinnisvara müügist laekunud linnakassasse 1,9 miljonit eurot ehk 54,7% aastaks planeeritust müügitulust. Koos viimaste enampakkumiste tulemuste realiseerimisega on täidetud on 84,2% müügiplaanist - üle 2,9 miljoni euro.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu avalik väljapanek toimus Tallinna Linnaplaneerimise Ametis 26. jaanuarist kuni 23. veebruarini 2012.

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse Haabersti linnaosa territooriumi edasised arengusuunad, antakse võimalused mitmekesistada territooriumi funktsionaalsust ning määratakse uute elamu- ja ettevõtlusalade võimalikud asukohad.

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna linna koduleheküljel aadressil: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti-linnaosa-uldplaneering

Näitus annab võimaluse piiluda ühe kursuse sisemaailma, selle pisemate konkreetsemate ning laiahaardelisemate mõtete teostusesse, kriipsudesse, pindadesse, värvi ning värvitusse, tööde lõplikusse ning lõpetamatusse.

Eksponeeritud töid saab vaadelda kui viiteid/ääremärkusi isikutele, kes on need teostanud, mõtetele mis on teostamisele eelnenud ning mõtetele mida oleks võimalik teostada.

Näitus avatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla tn 59) neljapäeval, 24. mail kell 15.30. Näitus jääb avatuks augustini 2012.

Tallinna esindus Euroopa Liidu juures osales 12. mail Brüsselis Regioonide Komitees Avatud Uste Päeva programmis koos neljakümne regiooni-linna partneresindusega EL riikidest. Regioonide Komitee hoonet külastas sel päeval üle nelja tuhande inimese.

Pildil Brüsseli prantsusekeelne perekond, kes otsis Avatud Uste Päeval Tallinna stendi üles just tasuta ühistranspordi algatusega tutvumiseks.

Tallinna lillefestivali eesmärk on anda osalejatele võimalus kujundada silmapaistev iluaed ning seeläbi tutvustada oma ettevõtet lillefestivali külalistele. „Iluaia ideekavandi koostamiseks pakuti sel aastal teemadeks „Feng shui aias“ ja „Valgus ja värv“,“ ütles Kadrioru pargi direktor Ain Järve. „Nagu ikka, ootavad parimaid töid auhinnad ja rajatavate aedade hulgast valivad oma lemmiku ka festivali külalised.“

Sel aastal osalevad festivalil Carcassonne Prantsusmaalt; Artes Terrae OÜ ; Toomas Altnurme; Luua Metsanduskool; Fiskars Estonia AS; Ungari pealinn Budapest; Artegarten OÜ; Martin Allik, Karin Bachmann, Antti Pääsukene, Evelin Reimand, Mirko Traks; Festival „Heartbeat”; Leedu pealinn Vilnius; Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakond; Moskva; Igavere Puukool OÜ;Helsing; Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts; GreenTeam OÜ; Skopje Makedooniast; Ruumi Grupp OÜ; Eesti Nooraednike Liit; Kadi Markna, Eleriin Tekko; Tallinna Kesklinna Valitsus; Topiary Art Today OÜ ja Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, Eesti Põllumajandusmuuseum; Saksamaa, Schwerin; Husqvarna Eesti OÜ, Mustamäe Haljastus AS; Olga Dvortsova ja Julia Kinzevskaja ning SÜ PinkMonumental.

Aedade kavanditega saab eelnevalt tutvuda Tallinna Kodulinnamajas.

Räägitakse õpilaste traumadega haiglasse sattumise põhjustest ning lastega juhtuvate õnnetuste statistikast, koolivägivallast ja selle vastu astumisest, vee- ja raudteeohutusest, lõhkeainete ja -kehadega seotud ohtudest ja uimastiennetusest.

Seminari toimumist toetab Eesti Haigekassa.

22. mail toimub Tallinna Toomklubis järjekordne kunstnike päev, mil maalitakse vaateid Toomklubi akendest. Töid saavad näha ka tallinlased, suve alguses viiakse aga läbi oksjon, millest saadud rahaga korraldatakse Tallinna lastekodu laste suvist kunstilaagrit (kunstivahendite ost, muuseumite ja näituste külastamine).

22. mail toimub Tallinna Loomaaias linnulaulu kuulamise ja õppimise õhtu, mille viib läbi harrastusornitoloog, Tallinna linnuklubi liige Peep Veedla. Vajalik registreerimine. Algavad ka hilisõhtused ekskursioonid loomaaias.
Täpsemalt vt. www.loomaaed.ee

24. – 27. maini toimub järjekordne Tallinn Treff Festival. Festivali raames saab Tallinna vanalinna tänavatel ja teatrisaalides näha maailma visuaal- ja nukuteatrite tipplavastusi. Põhiprogrammi ühe osana toimuvasse lasteprogrammi on hoolikalt valitud kõrgetasemelised väikelastelavastused. Värsket lähenemist ja uusi tuuli pakuvad etenduskunstide tudengid Eestist ning mujalt maailmast. Täpsemalt vt. www.nuku.ee.

25. mail kell 19.00 avatakse Tornide väljakul Tallinna Lillefestival 2012. Tutvustatakse osalejaid ja suveprogrammi. Muusikalist elamust pakuvad Maarja ja Ultima Thule.
Infot saab www.lillefestival.tallinn.ee

26. ja 27. mail toimuvad Tallinna Toomklubi eestvedamisel vabaõhuetendused ”Tallinna loomine”. Etendus algab kell 20.00 Vabaduse väljakult, kust suundutakse vanalinna. Teel peatutakse ajalooliste hoonete ees, kus etendatakse linna ajalooga seonduvaid lugusid. Teel kohtutakse Vanapagana, Ülemiste Vanakese, vargapoiste, kerjuste ja nunnadega.

26. mail avatakse järjekordsed Vanalinna Päevad. Vanalinna hoovid, platsid, tänavad ja kohvikud täituvad neil päevil muusika, kunsti, teatri ning mitmete teiste suuremate ja väiksemate ettevõtmistega. Uudistatakse, mis on vanalinna hoovides peidus, taaselustatakse viivud vanalinna pikast ja kõnekast ajaloost. Kava vt. www.vanalinnapaevad.ee

Muuseumiööl näidatakse ka põnevat filmiprogrammi. TTÜ peahoone sisehoovi välikinos näeb legendaarse Johannes Pääsukese filmi ning teisi Eesti filmikunsti kullafondi kuuluvaid filme. Glehni lossis näidatakse õudusfilme ning kõigele lisaks toimuvad ka uue õudusfilmi võtted.

Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuva muuseumiöö Nõmme-Mustamäe piirkonna programmis teevad kaasa TTÜ muuseum, filmiklubi ja Tipikas TV, TTÜ mehaanika- ja energeetikateaduskonnad, Tehnoloogiakool, Glehni loss, Tallinna Tähetorn ja Nõmme Muuseum.

Muuseumiöö on pühendatud saja-aastasele Eesti Filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale. Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail on muuseumid külastajaile tasuta.

Täpne ajakava: http://www.ttu.ee/asutused/muuseum/muuseumioo/

Seoses Tallinna Linnamuuseumi 75. juubeliaastaga on teise korruse ekspositsioonisaalis võimalik näha ainulaadset, 16. sajandi keskelt pärineva altarikatet – Oleviste kiriku antependiumit ja „Heade lootuste karikat“. Kell 22.00 toimub Oleviste kiriku antependiumi tutvustus.

Muuseumis „Kiek in de Kök ja bastionikäigud” toimub proloogiruumisfilmi „Verekivi“ non-stop-esitus. Filmiga seotud muuseumiöö mängus saab panna proovile teadmisi vanast Tallinnast või lahendada ristsõnu. Õigesti vastanuid ootavad väikesed auhinnad. Avatud on laste joonistamisnurk.

Kiek in de Köki 3. ja 4. korrusel linastuvad lühifilmid „Kroonik Balthasar Russow jutustab. Tallinna lugu 1219–1600“, „Tallinn sõdades 16.–19. sajandil“ ja „Tallinn sõdades 20.–21. sajandil”.

Bastionikäigud on muuseumiööl suletud.

A. H. Tammsaare muuseum tähistab muuseumiööl A.H. Tammsaare noorteraamatu „Meie rebane” 80.juubelit. Üritus algab kell 19.00. Fred Jüssi mõtiskleb rebastest, saab näha rebastest tehtud haruldasi ülesvõtteid ja kuulda saladusi, mida rebased eneste kohta vaid mõnedele üksikutele väljavalitutele on rääkinud. Töötoas on lastel võimalus meisterdada endale rebane.

Tervel õhtupoolikul saab muuseumis ringi liikuda perekaartidega ning mängida otsimismängu. Lastele auhinnad!

Ilusa ilmaga on avatud aiakohvik, vihmase ilmaga saab kohvi juua verandal.

Eduard Vilde muuseum tähistab muuseumiööd kavaga „Huumor öös”. Kell 11.00–21.00 saavad lapsed meisterdada Naerukivisid, 16.00-st aga kuulata grammofonilt naljapalu 1970–80. aastatest, terve päeva toimub otsimismäng Vilde ajaloolises interjööris. Kiirematele auhinnad!

Fotomuuseumis on võimalus vaadata Peeter Toominga dokumentaalfilme: “Hetked” (1976), „Aastad“ (1977), „Minoxi lugu ehk millega pildistas Stirlitz“ (1995). Algus kell 19.00.

Lastemuuseumis linastub igal pooltunnil filmiprogramm laste tegemistest 1960. aastatel. Toimub otsimismäng püsiekspositsioonis, avatud on Taumatroobi töötuba.

Muuseumi ees murulapil on avatud ühepäevakohvik.

Muuseum Miia-Milla-Manda pakub huvilistele igal täistunnil kino Artise koostatud animafilmide programmi ehk “Mudilaste multilaekad“, avatud on MTÜ Nukufilmi Lastestuudio multifilmide valmistamise töötuba. Muuseumiööl on avatud kaks selleks puhuks koostatud näitust: Artise kino filmiplakatid ja nukufilmi “Miriami lugude” makett.

Peeter I majamuuseumis toimuvad igal täistunnil ekskursioonid rühmadele suurusega 5-25 inimest.

Vaata lisa: http://www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumioo

„Eesti rahvas on väga laululembeline ja seda tõestavad ka kesklinna sotsiaalkeskuse kõrge vokaaltasemega lauluansamblid, kes on pakkunud väga mitmekülgseid kontserte,“ rääkis Korb.

Kontserdil esinevad külalisena Gustav Adolfi Gümnaasiumi mudilaskoor Ly Tammeriki juhendamisel ja Salme Kultuurikeskuse segakoor „Videvik“, keda dirigeerib Vaike Sarn. Lisaks esinevad Kesklinna Sotsiaalkeskuse naisansambel „Miraaž“ Vaike Sarni juhendamisel ning vokaal-instrumentaalansambel „Liivabänd“. Solistina esineb ka Kesklinna Sotsiaalkeskuse juhataja Jane Raidvee.

„Uue institutsiooni loomine Tallinnas on oluline samm linnakodanike õiguste tagamisel ja toetab kindlasti linnavõimu paremat toimimist elanike huvides,“ põhjendas Kaljuvee ombudsmani institutsiooni loomise vajalikkust. „Lisaks on maailma praktika näidanud, et paljudel inimestel ei ole võimalik oma õigusi kohtu kaudu kaitsta, sest see on nende jaoks liiga kulukas ja aeganõudev.“

Tallinna põhimääruse kohaselt on linna ombudsman ehk õigusvahemees oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle põhiülesanne on kontrollida hea halduse tava ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtete järgmist linnaasutustes. Volikogu esimees pidas esmatähtsaks, et õigusvahemehe tööleasumise järel paraneb linnaelanike teenindamine.

Ombudsmani nimetab ametisse ja vabastab linnavolikogu heakskiidul volikogu esimees. Analoogiliselt õiguskantsleri valimise protseduuriga, mille puhul president esitab enda poolt valitud kandidaadi riigikogule heakskiitmiseks, toimis ka volikogu esimees linna ombudsmani valiku puhul. Ettepaneku kandideerida tegi Toomas Vitsut ka Tallinna õigusdirektorile Priit Lellole, kes aga loobus.

Kaljuvee sai linnavolikogult 43 toetus- ja ühe vastuhääle.

Kell 19.00 pakume muusikalist elamust kitarrimuusika austajatele kontserdiga „Üks roos kasvas orus“. Kitarrimuusikat esitab kitarrivirtuoos Heiki Mätlik. Heiki on solistina ja kammermuusikuna andnud kontserte Euroopas, USAs, Kanadas, Austraalias, Jaapanis ja käesoleva aasta veebruaris/märtsis Argentiinas. Tal on ilmunud üle 40 CD- ja DVD-plaadi koostöös firmade Harmonia Mundi (USA), Warner Music Comp (USA), Antes (Saksa) ja Forte (Eesti), sealhulgas J. S. Bachi lautoteoste duubelplaat. Alates 1990 aastast on Heiki Mätlik Eesti Muusikaakadeemia klassikalise kitarri õppejõud.

Peale õhtust muusikaelamust saab tutvuda Kadrioru ajaloo ning minevikuga filmide ning piltide kaudu.

Päevasündmused on kõigile tasuta ja muuseum-raamatukogu hoiab uksed avatuna kuni kella 23.00 õhtul.

Lisainfot sündmuse kohta leiab www.kadriorupark.ee ja www.facebook.com/kadriorupark

Vitsut meenutas, et koostöö Tallinna ja Moskva vahel on alates 1996. aasta sügisest reguleeritud esinduskogude tasandil sõlmitud kokkuleppega. Aastate vältel on korraldatud vastastikuseid kultuuripäevi ja näitusi, arendatud õpilasvahetust, Moskvas on koolitatud Eesti teatritudengeid. 2009. aastal sõlmisid kaks linna koostööprotokolli kommunaalmajanduse ja heakorra vallas. Kokkuleppe värske lisa nimetab ühishuvi pakkuvate valdkondadena üliõpilas- ja õpilasvahetust, toetust elanike- ja kodanikeühenduste vaheliste kontaktide arengule ning kultuurisündmuste korraldamisele, samuti vananenud paneelelamute renoveerimist. Viimati nimetatud valdkonnas toimunud arutelu ja kogemuste vastastikust tutvustamist, mis sai alguse möödunud sügisel Tallinna visioonikonverentsist, avaldasid mõlemad pooled soovi jätkata.

Tallinna volikogu ja Moskva duuma vahelise koostöö kokkuleppe kirjutasid 21. oktoobril 1996 Moskvas alla tollane Tallinna linnavolikogu esimees Koit Kaaristu ja Moskva duuma esimees Vladimir Platonov, kes on praegugi samas ametis. Kokkuleppe kinnitas Tallinna volikogu 27. detsembril 1996. Tänavu 3. mail kiitis linnavolikogu heaks nii senise koostöö kui selle arendamise deklaratsiooni.

Kontsert algab kell 15 puhkpilliorkester Kutteriga, pärast mida astuvad üles Meie Mees, Svjata Vatra, Jüri Homenja ja Mait Maltis. Kontsert lõppeb kell 21.

Lisaks toimuvad batuudivõistlused, kiired itaalia keele õpingud, liiklusülesannete lahendamised ja kõige lõpuks saab teha näomaalinguid ning uudistada kirbuturul. Muuhulgas saab suurtes läbipaistvates pallides tunda Õismäe tiigil kuiva veemõnu ning sõidutada väikeseid paadikesi.

Üritust korraldab Haabersti Linnaosa Valitsus.

Kokku on esindatud 71 autori tööd ning Eesti Fotokunstiühingu fondist on valitud pildid just fondi esimestelt liikmetelt, keda küll täna enam meie hulgas ei ole, kuid kelle panus Eesti fotokunsti arengusse on suur.

Näitus on avatud Kiek in de Köki I korrusel ning jääb avatuks kuni 9. juunini.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ei planeerinud linn seda raamatut kommertseesmärgil. „Eeldame, et raamatu saavad nii linnaarhiiv kui ka raamatukogud, muuseumid, kõrgkoolid, gümnaasiumid, kesk- ja põhikoolid. Samuti need omavalitsused, firmad/ettevõtted, kes selle vastu huvi üles näitavad,“ ütles Klandorf. „Oma ajaloo võiksid kaante vahele jäädvustada ka teised linna- ja riigiametid,“ arvas Klandorf . „Selliste trükiste väärtus kasvab teatavasti aastatega.“

Raamatu „Tallinna kommunaalmajandus 1940-2011“ autorid on Robert Nerman ja Küllike Kaplinski.

Raamat koosneb 16 peatükist (Tallinna Kommunaalamet, Elamumajandus, Heakorra- ja haljasmajandus, Hotelli- ja suvilamajandus, Kalmistumajandus, Kommunaalprojekt, Küttemajandus, Pandimaja, Reklaamimajandus, Sauna- ja pesumajandus, Teedemajandus, Tänavavalgustus, Veemajandus ja kanalisatsoon, Vesiehitus, Ühistransport, Kommunaalmajanduse Valitsuse spordielu), eessõnast, sissejuhatusest, fotodest (133 tükki), nimeloendist, lühendite selgitustest, kasutatud allikmaterjali ja kirjanduse loetelust, ingliskeelsest sisukokkuvõttest.

Tiraaž on 3 300. Raamatu formaat 170 x 240 mm, õmmeldud kõvaköide. Maht: 818 lk

Kolmapäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil tegi lõppenud heakorrakuust ülevaate abilinnapea Arvo Sarapuu, mida saab vaadata http://www.tallinnatv.eu/?id=2222

Heakorrakuu kampaania eesmärk oli linna puhtamaks ja ilusamaks tegemine Tallinna päevaks 15. maiks. Lisaks ebaseaduslike prügilate likvideerimine ja selleks korraldatavad heakorratalgud koos kohalike elanike kaasamisega ning selle tulemusena elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Heakorrakuu kampaania algas 14. aprillil suurte talgute ja kogupereüritusega Stroomi rannas, millest võttis osa ligi 400 vabatahtlikku, kes kogusid rannaalalt ning mänguväljakutelt ca 35 tonni prahti. Avaürituse üks toetajaid oli Euroopa regionaalarengu fondi programmi INTERREG IV A rahvusvaheline projekt ”Läänemere väljakutse - linnad tervema mere nimel”.

Heakorrakuul korrastati haljasalad, likvideeriti ebaseaduslikke prügilaid, korrastati mänguväljakuid, puhastati soditud linnarajatisi ja –hooneid ning viidi läbi üritusi linnakodanike jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks. Heakorrakuul toimus Tallinnas üle 50 talgu ning heakorraürituse, kus kokku osales ca 3500 talgulist üle linna.

Tallinna Keskkonnaamet koostas linnaelanikele eesti- vene- ja ingliskeelse infovoldiku „Heakorra ABCˮ, kuhu on koondatud teave linna heakorra kohta. Eestikeelseid voldikuid trükiti 1900, venekeelseid 1400 ja ingliskeelseid 600 eksemplari, kokku 3900 voldikut. Voldikuid saab linnaosavalitsuste ja linnavalitsuse infosaalidest ning samuti jagatakse neid heakorratalgutel.

Iga linnaosa valis heakorra kampaania jaoks endale kindla sihi, millele pöörati rohkem tähelepanu. Põhja-Tallinnas . „Mereääred ja rannad puhtaks!” ning sellest tulenevalt toimusid talgud ja koristustööd peamiselt rannaaladel.

Kristiines jäädi truuks oma ajaloolisele omapärale – sihiks oli ja on kujundada aed linna südamesse.

Haabersti kutsus tegema „Kergliiklusteed ja nende ääred korda!”, kus töötandriks olid endisel raudteetammil ehitatav kergliiklustee, mille aastakümnete jooksul prügistunud ääred vajavad korrastamist. Kesklinnas oli tähelepanu keskmes rohelised hoovid. Mustamäe linnaosa aga tähistab sel aastal oma 50.aastapäeva ja seepärast oli eesmärk linnosa juubeliks lilleliseks muuta. Nõmme linnaosas koristati rohealad. Pirital pöörati põhitähelepanu piirdeaedade korrastamisele. Lasnamäel oli eesmärk teha puhtaks suured tühermaad, mis laiuvad linnaosa asumite vahel ning mänguväljakutelt likvideeritakse vanad ohtlikud metallelemendid.

Heakorrakuu 2012 tippsündmuseks kujunesid 27. aprillil toimunud heakorratalgud, mis toimusid kõikides linnaosades. Sihtrühmaks olid koolid ja lasteaiad. Nt Pirital toimus Merivälja pargis tavaks saanud traditsiooniline laste keskonnateadlikkuse suurendamine läbi heakorratalgute, kokku osales seal ca 160 last. Nt Põhja-Tallinnas tulid Süsta parki appi 80 Mereväe kadetti ning Professorite Küla Selts jt, kes aitasid puhastada nii pargi eelvoolu kraave kui ka muud prahti. 27 aprilli ülelinnalistest heakorratalgutest võttis osa kokku ca 900 talgulist ja kokku koguti ca 70 tonni prahti. Lisaks korraldavad linnaosade valitsused heakorratalguid jooksalt terve kuu, nt on toimunud talgud Skoone bastionil, Kakumäe rannas, Sõjakooli pargis, Paevälja asumis, Võidu puiestikus jne. Koristustöödele kaasatakse linnaosa elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre.

5. mail toimusid heakorratalgud peamiselt kodanikeühenduste eestvedamisel ning koostöös linnasutustega ja seda nii Aegna saarel, Botaanikaaias, Kadrioru pargis, Hipodroomil, Pikakaris, Glehni pargis kui ka mujal Tallinnas, kus osales kokku ca 1100 inimest ja kokku korjati ca 90 tonni prahti ning ca 14 tonni rehve.

OÜ KESTO ja Tallinna Keskkonnaamet korraldasid linnaosades ohtlike jäätmete kogumisringid, mille käigus koguti 17 531 kg jäätmeid. AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS andmete kohaselt on Heakorrakuu jooksul neile üle antud ca 502 tonni jäätmeid.

Tänavune heakorrakuu lõpuüritus toimus 12. mail Tondimõisa pargis Kristiine kevadlaadal, kus autasustati aktiivsemaid heakorrakuust osavõtjaid. Laadal tegutses ka väsimatu keskkonnateadlikkuse propageerija Prügihunt, kes õpetas nii lastele kui täiskasvanutele mängude ja vestluse abil keskkonnasõbralikku käitumist ning jäätmete sorteerimist tutvustavat programmi.

Arvestades heakorrakuu raames tehtud tööde mahtusid on linn jälle tunduvalt puhtam ja ilusam. Talgutel osalesid MTÜ-d, Tallinna koolid ja lasteaiad, KÜ-te liikmed, omavalitsuse töötajad ja linnaelanikud. Graffitit eemaldatakse maja seintelt, plankudelt ja muudelt rajatistelt kokku 4000 ruutmeetrilt.

Tallinna Keskkonnaameti tellimusel istutati linnaosade peenardesse ja vaasidesse ca 40 000 kirevaõielist võõrasema.

Tallinna Keskkonnaamet tänab talgulisi ja kõiki, kes toetasid Heakorrakuu läbiviimist.

Heakorrakuu 2012 toetajad: Tallinna Linnateater, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Salme Kultuurikeskus, AS Tallinna Vesi, Akzo Nobel Baltics AS, OÜ Besur, T-Puhtax OÜ, Pireka Eesti OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Kuusakoski AS, Coca-Cola HBC Eesti AS, Kesk-Läänemere INTERREG- IV A programmi projekt „Läänemere väljakutse - Linnad tervema mere nimel”, kohvik Willa, Eesti Meremuuseum, Cornet Grupp, Tallinna TV, Harmoonia ilusalong.

Teise koha pälvis laul "Ema silma valgus", viisi ja sõnade autor Lea Kangur, esitaja Indrek Vainu ja Lea Kangur.

III koht läks jagamisele Maie Parriku laulu "Kodu, minu lemmikpaik“, esitaja Väino Puura ja Rein Õuemaa laulu "Mere hingus" vahel, mille sõnade autor on Riina Jalone ja esitajad Asta Koppel ning Siim Lilleoja.

Konkursile oodati laule, mis väärtustavad eakaid inimesi ja nende tegemisi, sh laule vanaemadest, vanaisadest, pensioniea rõõmudest jmt.

Lauluvõistluse tingimuste kohaselt pidid konkursile esitatavate kuni neljaminutiliste laulude meloodia ja sõnad olema algupärased, autor või kollektiiv võis konkursile saata kuni kaks võistlustööd ning laulu esitajaks sai olla mistahes earühma (lapsed, noored, täisealised tööeas või eakad) kuuluvad solistid, ansamblid, laulukoorid vm kollektiivid.

Lauluvõistluse lõppkontsert toimub 25. mail kell 14 Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja (Vilde tee 118) , kus tuleb ettekandele konkursi paremik. Kontsert on tasuta.

Kultuuriõhtul tutvustatakse Saksamaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm.

Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia, Kreeka, Hispaania, Poola ja Slovakkia kultuuri õhtud, kus eri riikide Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Tel: 656 4048

e-post: koda[ät]tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

„Kui kuulame muusikat, siis me enamasti ei mõtle, et iga heli taga on rida füüsikaseadusi. Meie uus näitus muudab helid nähtavaks ning teeb keerulised loodusseadused lihtsasti mõistetavaks,“ ütles AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk.

Kõiki eksponaate saab ise katsuda ja katsetada. Saab mängida hiiglase paaniflööti, õhukitarri ja katkematut klaverit, juhatada sümfooniaorkestrit, taguda nähtamatut trummi ning testida oma musikaalsust. Lisaks saab kuulata erinevate rahvaste muusikat ning võrrelda, kuidas kõlab sama pala vaharullilt või CD-plaadilt mängides.

Väikeste AHHAA-sõprade rõõmuks on Tallinna filiaalis taas liivakast, kust on võimalik välja kaevata päris kuldmünte ning teisi aardeid. Lisaks saab uudistada AHHA püsieksponaate.

Muusikanäitus sobib nii peredele kui kooliklassidele. Näitus asub teaduskeskus AHHAA Tallinna filiaalis (Vabaduse Väljak 9) ning jääb avatuks kuni oktoobri lõpuni k.a.

Näituse veebileht: http://www.ahhaa.ee/et/ahhaa_helisev_fuusika

Savisaar tänas artiste külaskäigu eest ja seda eriti tänasel, tallinlastele nii olulisel päeval, mil tähistatakse Tallinnale vabalinna staatuse andmist ja linna astumist Euroopa linnade liitu ja avaldas lootust, tänane kohtumine ei jää viimaseks.

Maailmakuulsa ansambli “Berjozka” asutas aastal 1948 Nadežda Nadeždina, kelle nime kannab ansambel praegugi. Nadeždina juhtis ansambli 30 aastat, seejärel sai kunstiliseks juhiks ja peakoreograafiks Mira Koltsova.

Ansambel on enam kui 60 aastase ajaloo vältel külastanud üle 80 välisriigi Ameerika Ühendriikidest Jaapanini, väisanud Põhjamaid, Kesk-ja Lõuna-Ameerikat, Türgit, Hiinat ja paljusid teisi riike.

„Austatud maestro, olgu tänane kontsert Tallinna tänukummardus Sinu poole. Oma elutööga oled rikastanud nii Tallinna kui ka kogu Eesti kultuurielu. Peeter Sauliga seostub terve epohh Eesti kergemuusikas. Sinu taktikepi all on esitatud paremik igihaljast kodumaisest estraadimuusikast ning Sinu juhendamisel on kasvanud terved põlvkonnad muusikuid.“

Linnapeal oli maestro Saulile ja kontserdipublikule teatada ka uudis. „Nimelt on Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arhiivides palju Sinu osalusel salvestatud suurepärast muusikat. Suur osa sellest vajab restauraatorite terast kõrva ja nõudlikku silma, et kuulajate-vaatajate rõõmuks uuele elule ärgata. Nagu jaanuarikuus rääkisime, võtab Tallinna linnavalitsus selle töö nüüd koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga ette. Tänaseks on ka leping sõlmitud ja veel selle aasta lõpuks on uuele elule aidatud osake Sinu rikkalikkust loomingust.“

Peeter Saul on omal ajal mänginud kõikides suuremates ja väiksemates Tallinna restoraniorkestrites, järgnesid filharmoonia, tele-ja raadioorkester ning muusikateatrite orkestrid. Ta on dirigent, pianist, orkestreerija ning õpetaja, aga ka mitmekordne Eesti meister poksis.

Vapimärki antakse Tallinnas välja 1997. aastast. Seni on vapimärgi saanud Neeme Järvi, Eri Klas, Veljo Tormis, Jaan Kross, Olev Subbi, Dmitri Bruns, Heinz Valk, Olga Kistler – Ritso, Lennart Meri, Mati Hint, Ita Ever, Jüri Kuuskemaa, Urmas Ott, Arnold Rüütel, Jüri Uppin, Ellen Niit, Eino Baskin ja Arvo Pärt.

Tallinna Linnavolikogu otsustas käesoleval aastal annetada vapimärgi, Eesti Vabariigi pealinna kõrgeima tunnustuse Toomas Vitsutile.

„Täname ja tunnustame linnavolikogu esimeest Toomas Vitsutit aastatepikkuse, pühendunud töö eest Tallinna linna juhtimisel. Toomas Vitsut on juhtinud Tallinna Linnavolikogu alates 2005. aastast, olles taasiseseisvunud Eestis pikima pideva staažiga linnajuht. Toomas Vitsuti suureks teeneks oma kodulinna ees tuleb lugeda Tallinna visiooninõukoja ellukutsumist 2006. aastal ja paljude visioonikonverentside korraldamist, millega on algatatud Tallinna arengut ja tulevikku puudutavaid mõttevahetusi. 2009. aastal loodi Toomas Vitsuti algatusel üle – eestiline kultuurilinnade võrgustik, mis on elavdanud koostööd ja kultuurikontakte omavalitsuste vahel,“ kõneles Savisaar.

Tallinnale osutatud teenete eest saavad linna teenetemärgi 19 inimest: Jüri Aarma, Ilma Adamson, Allan Alaküla, Paul Alekand, Sirje Argus, Mihhail Gusev, Olga Ilgina, Kaia Jäppinen, Katrin Kendra, Mart Koldits, Šmuel Kot, Mart Kuurme, Andres Lepik, Anne Männik, Heimar Nõlvak, Loone Ots, Enno Tamm, Kairi Teniste ja Leonid Tsenter.

Täna anti teistkordselt välja ka Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia – 2010. aastal asutatud preemia antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunsti, teatri, filmi, tantsu, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Tänavu pälvis preemia näitleja, lavastaja, teatrijuht, pedagoog ja mitmete teatrisõprade põlvkondade poolt palavalt armastatud Ferdinand Veike.

2004. aastast tänab Tallinn oma kodanikke raemedaliga – tänavu tunnustas linn tehtu eest raemedaliga Ene Annust ja Reet Orustet.

„Tallinna linnale au ja kuulsust toonud inimeste tunnustamine on suurim austus, mida meie linn teenekate inimeste tööle võib anda,“ tõdes linnapea.

Tallinna Kommunaalameti tellimusel on valminud ka 3000 voldik-kaarti „Jalgrattateed Tallinnas 2012“, mida jagatakse soovijatele linnaosade infosaalides, turismiinfokeskuses Niguliste 2 / Kullasepa 4, ning hooaja jooksul toimuvatel ratta- ja liiklusteemalisel väliüritusel.

Kaardi ühel poolel on Tallinna kergliiklusteed koos looduslike vaatamisväärsustega, viidetega kesklinna huviväärsustele ning kardile on kantud ka suuremad terviserajad. Kaardi teisel poolel on ülevaade Tallinna lähivaldade kergliiklusteedest koos Harjumaal asuvate looduslike vaatamisväärsustega. Lisaks on kaardil eraldi välja toodud suuremad rattapoed, kus on võimalik jalgrattaid remontida ja hooldada.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul on tegemist olulise päevaga Eesti Vabariigi pealinna ajaloos, sest just tänasel päeval aastal 1248 kinnitas Taani kuningas Tallinnale vabalinna staatuse, mis tähendas, et Tallinnas hakkas kehtima Lübecki õigus ning ta hakkas kuuluma Euroopa linnade liitu. Ka praegu on Tallinnal kindel koht Euroopa linnade seas,“ sõnas Savisaar. „Tallinn on arenev linn ja pidevalt muutuvad nii linna välisilme kui ka tema inimesed.“

Taani Kuninga Aias avatud skulptuuri „Tuli lipp“ avamistseremoonia ühe osana esitas Ajateater ka stseeni „Lipp selgest taevast“ Loone Otsa näidendist „Dannebrog, Pitka ja keisrid“.

Linnapea Edgar Savisaar märkis, et avatav mälestusmärk on piire avardavaks lisanduseks Taani kuninga aias olevatele Taani-Eesti Seltsi rajatud mälestuskivile ning juba nõukogude ajast pärinevale Heino Mülleri sepistatud „Mälestusmärgile vanale kuningale“.

„Uuel mälestusmärgil on kolm sümbolikihti. Esiteks märgistab see muinasaegset püüet avatuse, ja suhtluse poole mistahes külalistega. Teine kiht tähistab legendikohast Taani lipu, dannebrogi saamislugu ja selle kujunemist maailma vanimaks riigilipuks. Taanlastele on 15. juuni tänini dannebrogi päev ehk rahvuspüha, aasta tähtsaim päev. Kolmas sümboolikakiht seostub dannebrogist võrsunud Põhja-Euroopa riikide lippudega. Teatavasti on dannbrogi eeskujul kõik Põhja-Euroopa riigid Islandist Soomeni võtnud omaks sama kompositsiooniga lipu,“ rääkis Savisaar. „Kehastagu mälestusmärk „Tuli lipp“ tänapäeval meie eurooplust ja avatust, koostöösoovi ja partnerlust kõigi nende riikide ja rahvastega, kes on saanud oma riigilippude algtõuke meilt, siitsamast praeguse Toompea ja Reisisadama vaheliselt alalt.“

Istutamise eesmärk oli täiendada olemasolevat alleed ning pakkuda silmailu jalakäijatele ja möödasõitjatele. Tööde käigus vahetati välja istutusala kasvupinnas ning iga puu sai kastmissüsteemid, juure- ja tüvekaitsed ning rajati tugialused.

Maikuu lõpuks lõpevad ka Sõle tn noorte puude istutustööd. Kunagine põhiliselt saarvahtrate allee oli vananenud ja osa vandest puudest olid lausa eluohtlikud. Sõle tn lõigule, Kopli tn kuni Madala tn istutatakse 78 sanglepa püramiidset vormi ja kolm okaspuud (3 kuriili lehis ja 1 ebatsuuga). Valitud on liigid, mis sobivad linnakeskkonda ja on vastupidavad. Uute puude istutamisel arvestatakse olemasolevate trasside kulgemist.

Tööde käigus vahetatakse välja istutusala saastunud kasvupinnas, et tagada puudele paremaid pikaajalisi kasvutingimusi. Noored puud saavad ka tüvekaitsmed, et kaitsta tüve vigastuste eest.

Puude istutamine on osa linna vanade alleede korrastamise kavast.

Vahetult enne jaanipäeva asendatakse võõrasemad suvelilledega, millede õiteilu jääb meid rõõmustama kuni oktoobrikuu keskpaigani.

Heakorrakuu kampaania eesmärk oli linna puhtamaks ja ilusamaks tegemine Tallinna päevaks 15. maiks. Lisaks ebaseaduslike prügilate likvideerimine ja selleks korraldatavad heakorratalgud koos kohalike elanike kaasamisega ning selle tulemusena elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine.

Heakorrakuu kampaania algas 14. aprillil suurte talgute ja kogupereüritusega Stroomi rannas, millest võttis osa ligi 400 vabatahtlikku, kes kogusid rannaalalt ning mänguväljakutelt ca 35 tonni prahti. Avaürituse üks toetajaid oli Euroopa regionaalarengu fondi programmi INTERREG IV A rahvusvaheline projekt ”Läänemere väljakutse - linnad tervema mere nimel”.

Heakorrakuul korrastati haljasalad, likvideeriti ebaseaduslikke prügilaid, korrastati mänguväljakuid, puhastati soditud linnarajatisi ja –hooneid ning viidi läbi üritusi linnakodanike jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks. Heakorrakuul toimus Tallinnas üle 50 talgu ning heakorraürituse, kus kokku osales ca 3500 talgulist üle linna.

Tallinna Keskkonnaamet koostas linnaelanikele eesti- vene- ja ingliskeelse infovoldiku „Heakorra ABCˮ, kuhu on koondatud teave linna heakorra kohta. Eestikeelseid voldikuid trükiti 1900, venekeelseid 1400 ja ingliskeelseid 600 eksemplari, kokku 3900 voldikut. Voldikuid saab linnaosavalitsuste ja linnavalitsuse infosaalidest ning samuti jagatakse neid heakorratalgutel.

Iga linnaosa valis heakorra kampaania jaoks endale kindla sihi, millele pöörati rohkem tähelepanu. Põhja-Tallinnas . „Mereääred ja rannad puhtaks!” ning sellest tulenevalt toimusid talgud ja koristustööd peamiselt rannaaladel.

Kristiines jäädi truuks oma ajaloolisele omapärale – sihiks oli ja on kujundada aed linna südamesse.

Haabersti kutsus tegema „Kergliiklusteed ja nende ääred korda!”, kus töötandriks olid endisel raudteetammil ehitatav kergliiklustee, mille aastakümnete jooksul prügistunud ääred vajavad korrastamist. Kesklinnas oli tähelepanu keskmes rohelised hoovid. Mustamäe linnaosa aga tähistab sel aastal oma 50.aastapäeva ja seepärast oli eesmärk linnosa juubeliks lilleliseks muuta. Nõmme linnaosas koristati rohealad. Pirital pöörati põhitähelepanu piirdeaedade korrastamisele. Lasnamäel oli eesmärk teha puhtaks suured tühermaad, mis laiuvad linnaosa asumite vahel ning mänguväljakutelt likvideeritakse vanad ohtlikud metallelemendid.

Heakorrakuu 2012 tippsündmuseks kujunesid 27. aprillil toimunud heakorratalgud, mis toimusid kõikides linnaosades. Sihtrühmaks olid koolid ja lasteaiad. Nt Pirital toimus Merivälja pargis tavaks saanud traditsiooniline laste keskonnateadlikkuse suurendamine läbi heakorratalgute, kokku osales seal ca 160 last. Nt Põhja-Tallinnas tulid Süsta parki appi 80 Mereväe kadetti ning Professorite Küla Selts jt, kes aitasid puhastada nii pargi eelvoolu kraave kui ka muud prahti. 27 aprilli ülelinnalistest heakorratalgutest võttis osa kokku ca 900 talgulist ja kokku koguti ca 70 tonni prahti. Lisaks korraldavad linnaosade valitsused heakorratalguid jooksalt terve kuu, nt on toimunud talgud Skoone bastionil, Kakumäe rannas, Sõjakooli pargis, Paevälja asumis, Võidu puiestikus jne. Koristustöödele kaasatakse linnaosa elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre.

5. mail toimusid heakorratalgud peamiselt kodanikeühenduste eestvedamisel ning koostöös linnasutustega ja seda nii Aegna saarel, Botaanikaaias, Kadrioru pargis, Hipodroomil, Pikakaris, Glehni pargis kui ka mujal Tallinnas, kus osales kokku ca 1100 inimest ja kokku korjati ca 90 tonni prahti ning ca 14 tonni rehve.

OÜ KESTO ja Tallinna Keskkonnaamet korraldasid linnaosades ohtlike jäätmete kogumisringid, mille käigus koguti 17 531 kg jäätmeid. AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS andmete kohaselt on Heakorrakuu jooksul neile üle antud ca 502 tonni jäätmeid.

Tänavune heakorrakuu lõpuüritus toimus 12. mail Tondimõisa pargis Kristiine kevadlaadal, kus autasustati aktiivsemaid heakorrakuust osavõtjaid. Laadal tegutses ka väsimatu keskkonnateadlikkuse propageerija Prügihunt, kes õpetas nii lastele kui täiskasvanutele mängude ja vestluse abil keskkonnasõbralikku käitumist ning jäätmete sorteerimist tutvustavat programmi.

Arvestades heakorrakuu raames tehtud tööde mahtusid on linn jälle tunduvalt puhtam ja ilusam. Talgutel osalesid MTÜ-d, Tallinna koolid ja lasteaiad, KÜ-te liikmed, omavalitsuse töötajad ja linnaelanikud. Graffitit eemaldatakse maja seintelt, plankudelt ja muudelt rajatistelt kokku 4000 ruutmeetrilt.

Tallinna Keskkonnaameti tellimusel istutati linnaosade peenardesse ja vaasidesse ca 40 000 kirevaõielist võõrasema.

Tallinna Keskkonnaamet tänab talgulisi ja kõiki, kes toetasid Heakorrakuu läbiviimist.

Heakorrakuu 2012 toetajad: Tallinna Linnateater, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Salme Kultuurikeskus, AS Tallinna Vesi, Akzo Nobel Baltics AS, OÜ Besur, T-Puhtax OÜ, Pireka Eesti OÜ, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Kuusakoski AS, Coca-Cola HBC Eesti AS, Kesk-Läänemere INTERREG- IV A programmi projekt „Läänemere väljakutse - Linnad tervema mere nimel”, kohvik Willa, Eesti Meremuuseum, Cornet Grupp, Tallinna TV, Harmoonia ilusalon

Korbi sõnul on tähtis, et juba varakult lapsed tegeleksid spordiga ja mõtleksid oma tervisele: „Läbi selliste suurte võistluste õpivad lapsed tegutsema ühtse meeskonnana ning see motiveerib lapsi tegelema spordiga.“ Igast lasteaiast võistlevad 6 last liivakoti viskes, klotsijooksus, kaugushüppes ja täpsusviskes väravasse ning läbides takistusrada. Lisaks jagab Politsei teadmisi liiklusohutusest, jalgratta varustusest ning tsirkusestuudio Folie õpetab köiel kõndimist ja trikke lastele.

Spordipäeva lõpus auhinnatakse sportlikumaid mudilasi ja edukamaid lasteaedu. Üritust toetavad Eesti Olümpiakomitee, Saku Õlletehas ja AS Bambona. Spordipäeva, millest võtab osa 14 lasteasutust, korraldab Kesklinna Valitsus koostöös Siisikese ja Kiisupere lasteaiaga.

Säntpooliate mitmekesisus on uskumatult suur. Nad erinevad üksteisest taime suuruse, lehe kuju, õie värvi ja paljude muude tunnuste poolest. On nii liht- kui täidisõielisi, valgeid, roosasid, punaseid, siniseid või roheliste õitega taimi.

Nädalavahetusel on võimalik osta säntpooliate haruldasi sorte, neile sobilikku mulda ja eriväetist. Samuti on huvilistel võimalik saada konsultatsiooni säntpooliate kasvatamise kohta.

Näitus on avatud 17. – 20.mai, 2012, iga päev kell 11.00-18.00

Näituse kuraator on Urmas Laansoo.

Tallinna Autobussikoondis kuulutas mullu veebruaris 2011 välja riigihanke 35 uue linnaliinibussi ostmiseks Tallinna linnaliinide teenindamiseks.

Vabaduse väljaku äärsel Kunstnike majal avati mälestustahvel, mis tutvustab 31 samas hoones eri aegadel elanud-töötanud eesti kunstnikku, sh Richard Uutma, Johannes Greenberg, Adolf Vabbe, Aino Bach, Richard Sagrits, Esko Lepp jt. Mälestustahvli avasid linnapea Edgar Savisaar ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm.

Mälestustahvel on varustatud QR koodiga, mis võimaldab huvilistel saada väärikate elanike kohta rohkem informatsiooni.

Tallinna päeval koguneb traditsiooniliselt raekotta Tallinna aukodanike kogu, pidulikul koosviibimisel antakse üle teenete- ja vapimärgid vastsetele aukodanikele. Jaan Poska majas antakse aga üle Jaan Poska ja Johan Pitka stipendiumid.

Tallinna päeva avab kell 13 Raekoja platsil Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tähtpäeva auks lastakse Raekoja karniisilt spetsiaalselt Tallinna päeva avamiseks Kiek in de Köki muuseumist kohale toodud suurtükist avapauk. Avamisele järgneb külalisesinejate esinemine Raekoja platsi suurel laval, esimesena astub üles riiklik akadeemiline vene koreograafiaansambli „Berjozka“. Raekoja platsil esinevad päeva jooksul veel Airi Allvee ja Politsei- ja Piirivalveorkester, mudilaskoor „Mariel“, Getter Jaani ja Jazz Club: Tafenau ja Veski, esinemised linna ajaloolisel peaväljakul lõpetavad Liis Lemsalu ning ansambel Kosmikud.

Taani Kuninga Aias avatakse kell 14 skulptuur „Tuli lipp“, mille autorid on Mari Rass ja Liina Stratskas. Avamistseremoonia ühe osana esitab Ajateater stseeni „Lipp selgest taevast“ Loone Otsa näidendist „Dannebrog, Pitka ja keisrid

Kell 18 Vene Teatris algaval Peeter Saulile pühendatud juubelikontserdil „Frakis kogu elu – Peeter Saul 80“ esinevad Ivo Linna, Hanna-Liina Võsa, Voldemar Kuslap ja Pärnu Linnaorkester, dirigeerib Jüri Alperten. Vabaduse väljakul aga algab kell 18.00 liikuv vabaõhuetendus „Tallinna loomine“.

Tallinna päeva ürituste kavas on ka teatejooks ümber Toompea, talgud, korvpalliturniir Vana Tallinna kilud, orienteerumisvõistlus, kirjanduslikud jalutuskäigud, laste käsitöötoad ja ekskursioonid. Sündmusteportaalis Kuhuminna leiad Tallinna päevade täpsema kava.

Lisainfot Tallinna TV saadete kohta saab veebilehelt: http://www.tallinnatv.eu/.

Abilinnapea Mihhail Kõlvart kinnitab, et see on vale ja lisaks puudub kapol pädevus eraisikute kohta selliseid hinnanguid avaldada. „Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel – see käib ka kapo kohta. Kapo ei või esitada ebaõigeid faktiväiteid ja subjektiivseid hinnanguid. Õigusriigis on lubamatu, et julgeolekuasutus tegeleb isikute märgistamisega esitades valeväiteid,“ selgitas Kõlvart.

Mihhail Kõlvart taotleb, et kohus kohustaks kapot avaldama oma kodulehel vabanduse ja kohustaks kapot korraldama uut pressikonverentsi, kus vabandatakse esitatud valede faktiväidete eest.

Mihhail Kõlvart lükkab ümber 11. mail k.a. levitatud väited, justkui oleks kohus jätnud rahuldamata tema nn aastaraamatu kaebuse kapo vastu – antud kaebuse menetlus kestab. Mihhail Kõlvart taotles, et kohus kohustaks kapot juba menetluse ajaks aastaraamatut kodulehelt eemaldama. Kohus leidis, et enne asja sisulist arutelu ei pea kapo seda veel tegema. Mihhail Kõlvart aktsepteerib vastavat kohtu seisukohta, kes sõltumatuna lahendab tavapärast vaidlust. Antud vaidluses nõuab Mihhail Kõlvart kapolt muuhulgas uue aastaraamatu trükkimist, kus oleks kustutatud või kinni kaetud tema kohta käiv info, samuti isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamist, samuti seda, et kohus kohustaks kapot kõrvaldama 2011. aasta aastaraamatu eksemplarid Rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia raamatukogudest ning maakondade keskraamatukogudest ning asendada sealsed aastaraamatud uue versiooniga.

„Ebaaus ja valedel faktiväidetel tuginev avalik süüdistamine-ristilöömine ei ole demokraatlikule asutusele kohane,“ nentis Kõlvart ning kinnitab, et vaidlus kapoga ei ole vaidlus vaidluse pärast, vaid kapo vastu kaebuste esitamine on tingitud kapo ebakorrektsest käitumisest.

Lisaks paigaldatakse tahvlid Kunstnike majale ja Heliloojate majale, mis jäävad möödujatele meenutama seal aastate jooksul elanud suurmeistreid.

Kesklinna vanema Mihhail Korbi sõnul on mälestustahvlid ühelt poolt kultuurimälu hoidmine, kuid teisalt annavad need hoonetele vaimse mõõtme, mis väärtustab nii meie linna kui ka avab huvilistele ja Tallinna külalistele sidemed möödanikuga. „Kui 1248. aastal Tallinnale antud Lübecki linnaõigus tähendas Tallinna vastuvõtmist Euroopa linnade liitu, siis täna avatavad mälestustahvlid jäävad meenutama Eesti suurmeistreid, kes oma töö ja eluga on viinud nii meie kodulinna kui riigi mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma kultuurikaardile“.

Mälestustahvlid on varustatud QR koodiga, mis võimaldab huvilistel saada suurmeistrite kohta rohkem informatsiooni.

Mälestustahvlid on paigaldatud koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Kultuuriväärtuste ametiga.

Allikas: Tallinna Kesklinna Valitsus

Tallinna Linnamuuseumi peamaja (Vene tn. 17) viib kella 14.30 – 16.00 läbi orienteerumispäeva vanalinnas, kella 17.00 – 18.00 toimub ajaloolase Sulev Mäevälja linnaekskursioon ”Kaasaegsed kaupmehemajad ja uksed Tallinna vanalinnas”. Muuseum ”Kiek in de Kök ja bastionikäigud” korraldab bastionikäikudes tsiviilkaitseteemalised ekskursioonid ”Kodanikud – õhuhäire!”, A. H. Tammsaare ja E. Vilde muuseumid tähistavad Tallinna päeva ühiselt programmiga ”On aasta 1937”, Tallinna päeval avab suveks taas uksed ka Jaani Seegi muuseum, kus avatakse kell 13.00 laste joonistuste näitus. Täpsem info www.linnamuuseum.ee

Tallinna Linnateatris on avatud uste päev ning teatrimajas toimuvad tasuta ekskursioonid. Teatrikunstnik Kustav-Agu Püümani juhtimisel käiakse neis kohtades, kuhu teatrikülastaja tavaliselt ei satu. Vabade kohtade olemasolu vaata www.linnateater.ee

Tallinna Filharmoonia korraldab Peeter Sauli 80. sünnipäeva tähistamiseks kontserdi ”Frakis läbi elu”. Tasuline kontsert (pilet 3 EUR) toimub Vene Teatris algusega kell 18.00. (vt. www.filharmoonia.ee)

Tallinna Loomaaias algavad kell 15.00 lasteloomaaias talgud ”Suveks korda!”. Pärast seda räägib Aleksei Turovski loomaaiajutte. Talgulistele on sissepääs ja loeng tasuta. Vajalik on eelregistreerimine last[ät]tallinnzoo.ee. (vt. www.loomaaed.ee)

Tallinna Rahvaülikoolis jätkuvad lahtiste uste päevad, toimub August Alopi loeng suveveinidest, Pelgulinna Rahvamaja kutsub kell 16.00 lapsi meisterdama OMA LINNA.Tallinna Toomklubi korraldab linlastele liikuva vabaõhuetenduse "Tallinna loomine"! Etendus algab kell 18.00 Vabaduse platsil vabaduse risti all.

Sündmusteportaalis Kuhuminna leiad Tallinna päevade täpsema kava.

Kokku osteti 35 madala põrandaga linnaliinibussi, millest 25 on kaheteljelised kolme uksega bussid pikkusega 11,857 meetrit ning 10 on kolmeteljelised nelja uksega liigendbussid pikkusega 18,75 meetrit. Kõik bussid on madalapõhjalised ja varustatakse häälseadmetega. Bussid saabuvad 2012.-2013. aasta jooksul.

Homsel üritusel esitletakse huvilistele kümmet uut sõidukit, mis jõuavad liinile juuni alguses.

Konkursid tegusatele õpilastele toimusid juba neljandat aastat järjest, nende eesmärgiks on algusest peale olnud aktiivsete koolinoorte tunnustamine ja motiveerimine. Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on oluline, et noor saaks lisaks akadeemilistele teadmistele koolist kaasa ka sotsiaalsed oskused ning positiivse ellusuhtumise. „Noorele inimesele on oluline teadmine, et tema tegevust märgatakse ning väärtustatakse. See annab talle enesekindluse ja julguse edaspidises elus olla uute ideede genereerija ja eestvedaja nende elluviimisel,“ rääkis Kõlvart. „Noorte loovuse arendamine ja loomupärase innukuse toetamine on vajalik ka ühiskonna tuleviku võtmes.“

Tallinna tegusad õpilased 2012 on Kuldar Rosenberg (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Jenny Tuppits (Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 12. kl), Marko Maisa (Rahumäe Põhikool 9. kl), Anna Stepanova (Läänemere Gümnaasium, 11. kl), Teele Hein (Lilleküla Gümnaasium, 12. kl), Aune Maria Marjapuu (Lasnamäe Üldgümnaasium, 8. kl), Andry Padar (Rocca al Mare Kool, 12. kl), Raili Laansalu (Pirita Majandusgümnaasium, 12. kl) ja Madlen Hirtentreu (Tallinna 21. Kool, 12. kl).

Tallinna tegusa sporditegija 2012 tiitli pälvisid Maria Jõesoo (Nõmme Noortemaja, 4. kl), Karl Sander Kase (Tallinna Lilleküla Gümnaasium, 12. kl), Anna Pohlak (Tallinna Reaalkool, 12. kl), Eduard Ülevainu (Tallinna 21. Kool, 8. kl), Darja Barsukova (Tallinna Pae Gümnaasium, 9. kl) ja Kristella Jurkatamm (Tallinna Rahumäe Põhikool 9. kl).

Tallinna nooreks kultuuritegijaks 2012 valiti Janek Valgepea (Tallinna Pae Gümnaasium, 11. kl), Kertu Raja (Tallinan Õismäe Gümnaasium, 12. kl), Vahur Hansen (Gustav Adolfi Gümnaasium, 12. kl), Hanno Padar (Vanalinna Hariduskolleegium, 12. kl), Pärtel Toompere (Kadrioru Saksa Gümnaasium, 12. kl) ja Helis Oidekivi (Rocca Al Mare Kool, 11. kl).

Auhindadeks on keraamilised taiesed Eesti keraamikutelt, Piletilevi kinkekaart ning diplom. Muusikalist külakosti toob publikule Artjom Savitski.

Konkursse korraldab Tallinna Haridusamet.

Tallinna meeskond alistas B alagrupi mängudes Tartu, Otepää ja Pärnu esindused, mis viis neid finaalis kokku Aalagrupi võitja Türi meeskonnaga. Seisuga 46:32 alistati Türi esindus, kus põhiraskust kandnud Erik Luts viskas 12 ja Priit Ilver 18 punkti, sealhulgas kolmepunktivisked tabati 4/4. Kolmanda koha saavutas Pärnu, neljanda Tartu, ERR jäi viiendaks, kuuenda koha sai Otepää ning Rakvere saavutas kokkuvõttes seitsmenda koha.

Tallinna meeskonnas mängisid linnasekretär Toomas Sepp, kes tabava kolmepunktiviskega lõpetas finaalmängu ja pani sellega ilusa punkti kogu turniirile. Lisaks mängisid Spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilves (seekord treenerina), Spordi- ja noorsooameti juhataja asetäitja-osakonna juhataja Priit Ilver, Erik Luts Lasnamäe Spordikompleksist, Priit Aunroos Pirita Spordikeskusest, Toomas Klasen ja Riho Järvelainen Nõmme Spordikeskusest, Johannes Merilai Tallinna Linnakantseleist ja Egon Tintse MuPo-st.

Seitsme meeskonna kõrval astusid tänavu esmakordselt võistlustulle ka neli naiskonda. Omavahelise mõõduvõtu võitis kindlalt Sungate naiskond, alistades vastased keskmiselt 22 punktiga. Teise koha saavutas Sibatigu, kolmanda TarkEiTorma ja neljandaks jäid seekord visalt võidelnud hiidlased ehk KK Askus. Võitja naiskonnas mängisid kõik omaaegsed koondislased: Kai Lass, Kai Puumets, Katrin Olmari, Olga Didõk ning õed Elina Kivivare ja Ele Saarem.

Turniiri käigus peeti maha ka viskevõistlus nii naistele kui meestele. Naiste päeva parima tulemuse eest kandis hoolt Katrin Olmari, tabades korvi alt, vabaviske ja 3-punktivikse 14,40 sekundiga. Meeste arvestuses läks võit ajaga 14,22 Aleksander Gabitovile.

Turniiri võitja sai auhinnaks suure rändkarika ning kõikidele osalejatele pakuti Tallinna kilu- ja magusat kohupiimatorti. Aastatel 2006-2007 võitis turniiri Tallinna Linnavalitsus, 2008. aastal Keila Linnavalitsus ning 2009-2012 tuli võit taas Tallinna.

Välja on pandud paremik kunsti- ja käsitöökursuslaste töödest: joonistusi, maale, kalligraafiataieseid ja erinevaid käsitööesemeid.

Neljandal korrusel saab näha fotokursuslaste töid.

14. mail algavad monogrammi tikkimise töötoad, vajalik on eelregistreerimine. Monogrammi tikkimise kursuse hind on kaheksa eurot. Kursused algavad kell 18.

Uksed on avatud esimesel korrusel sissepääsuga Estonia pst poolt kell 12 -19.

Registreerimine sügiskursustele kodulehel www.kultuur.ee.

Preemiat antakse alates 1973. aastast ning tegemist on vanima ja ihaldusväärseima kunstipreemiaga Eestis. Aastapreemia antakse välja eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest.

Välja antakse neli võrdväärset preemiat suurusega à 2240 eurot. Pidulikul tseremoonial saavad laureaadid ka Enn Johannese kujundatud medalid.

Preemia väljaandmist rahastab 12 790 euroga Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

„Peeter Saul on suur tegija nii kerges kui tõsises muusikas,” märgib Klas. „Saul on pianist, dirigent, arranžeerija ning õpetaja - ta on üles kasvatanud terve põlvkonna suurepäraseid dirigente.” Eri Klas soovitab kontserdile tulla kõigil, kes peavad lugu heast muusikast.

Kontserdil kõlavad laulud Kustas Kikerpuust Frank Sinatrani, esitajateks Hanna-Liina Võsa, Ivo Linna ja Voldemar Kuslap. Esinejaid saadab Pärnu Linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel.

Kontsert toimub Vene Teatris algusega kell 18, pilet maksab 3 eurot.

Taani kuninga aiast siirdutakse Lindamäe parki, kus Tallinna päevaks uuendati amortiseerunud teekatendid, teede kõrvale rajati ajuveerennid ning parandati Linda kujul ja selle graniitpostamendil ilmnenud vigastused.

Lindamäe pargi järsematele teelõikudele paigaldati graniit-täringukivist kate ning laugematele nõlvadele sõelmetest kate. Uuendati ka kuju ümber paikneva platsi haljastust ning paigaldati uus pargimööbel.

Rekonstrueerimistööde peatöövõtja on Lemminkäinen Eesti AS.

Kultuuriõhtul tutvustatakse Saksamaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm.

Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Tel: 656 4048

e-post: koda[ät]tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Projekti käigus saab toetust küsida puude, põõsaste, püsikute ning ronitaimede ostmiseks ja istutamiseks. Kesklinna valitsus annab projekti käigus toetust ka lillekonteinerite, -vaaside, -amplite ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks, aga ka puude raideks ja ohtlike okste lõikuseks.

Projektis saavad osaleda kõik kesklinna majaomanikud ja korteriühistud. Toetuse suurus on kuni 60% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 800 eurot. “Roheline õu” on täienduseks populaarsele projektile „Hoovid korda“.

Kesklinna Valitsus ootab taotlusi hiljemalt 15.maiks kella 12.00-ks. Lisainfo: http://www.tallinn.ee/kesklinn

Allikas: Tallinna Kesklinna Valitsus

Turistid viibisid Tallinnas keskmiselt 1,92 ööd sh nii välisturistide reisid (1,96 ööd) kui ka siseturistide reisid (1,67 ööd) olid lühemad kui eelmisel aastal. Linnakülastustest olid 71% puhkusreisid, 28% ärireisid, sh 3% konverentsireisid, ja 1% muud reisid.

Ahtri tn, Mere pst, Suur-Rannavärav, Tuukri tn, Tondi tn, Kalasadama tn, Ehte tn, Mere pst 20 (Lindliini tee), Paldiski mnt, Põhja pst, Laagna tee, Suur-Ameerika tn, Poska tn, Weitzenbergi tn, Jõe tn, Jahimehe tee, Kõivu tee, Lauri tee, Lõhmuse tee, Lõhmuse tee, Lükati tee, Mesika tee, Metsakooli tee, Metsniku tee, Mähe tee, Ranniku tee.

Teepeenarde remonti tehakse Betooni tn, Paneeli tn ja Suur-Sõjamäe tn. Vabaduse väljakul vahetatakse välja ühissõidukite peatuse sinine klaas ja jätkatakse vanalinna tänavate sillutise remonti.

Tiheda liiklusega magistraalidel ja suuremate liiklussõlmede piirkonnas saab teid remontida ainult öisel ajal. Teeremontijad vabandavad võimaliku öörahu rikkumise pärast.

Teavet remonditavate tänavate kohta saab ka Tallinna abitelefonilt 1345 ja Tallinna kodulehelt rubriigist operatiivinfo, http://www.tallinn.ee/est/opinfo

Ahtri tn, Mere pst, Suur-Rannavärav, Tuukri tn, Tondi tn, Kalasadama tn, Ehte tn, Mere pst 20 (Lindliini tee), Paldiski mnt, Põhja pst, Laagna tee, Suur-Ameerika tn, Poska tn, Weitzenbergi tn, Jõe tn, Jahimehe tee, Kõivu tee, Lauri tee, Lõhmuse tee, Lõhmuse tee, Lükati tee, Mesika tee, Metsakooli tee, Metsniku tee, Mähe tee, Ranniku tee.

Teepeenarde remonti tehakse Betooni tn, Paneeli tn ja Suur-Sõjamäe tn. Vabaduse väljakul vahetatakse välja ühissõidukite peatuse sinine klaas ja jätkatakse vanalinna tänavate sillutise remonti.

Tiheda liiklusega magistraalidel ja suuremate liiklussõlmede piirkonnas saab teid remontida ainult öisel ajal. Teeremontijad vabandavad võimaliku öörahu rikkumise pärast.

Teavet remonditavate tänavate kohta saab ka Tallinna abitelefonilt 1345.

Laupäeval, 12. mail kell 13 toimub loeng "Taani kuninga aia kindlustuste ansambel".

Muuseumipedagoog-giid Edith Ulm kõneleb Neitsitornist, Tallitornist ja Lühikese jala väravatornist ning nende jalamile jäänud linna vanast tööhoovist.

Loengule pääseb sooduspiletiga (2,60 EUR), pensionäridele sissepääs tasuta.

19. mail kell 19.00 on kõigil Muuseumi öö raames võimalik kuulama tulla Heiki Mätliku kontserti, kus Eesti üks suurimatest kitarrivirtuoosidest esitab kava “Üks roos kasvas orus”. Kontsert toimub Kadrioru Pargi Muuseum-raamatukogus. Kava on kokku pandud kitarrisolisti viimastest kontserdiprogrammidest, mis on kõlanud maailma eri paigus. Kuulata saab Johann Sebastian Bachi heliteoste kõrval ka Jaapani, Argentiina ja Malta heliloojate teoseod.

Reedel 25. mail toimub Tornide väljaku pargis rahvusvahelise Tallinna lillefestivali avakontsert. Tutvustatakse külalistele festivali neljanda aasta osalejaid ja programmi ning muusikalist elamust pakuvad õhtul Maarja ja Ultima Thule. Festival on avatud sellel aastal 25.maist kuni 24. augustini ning kokku rajatakse seekord 28 iluaeda teemadel „Feng shui aias“ ja „Valgus ja värv“. Väliskülalisi Eesti tegijate kõrval on oodata Soomest, Saksamaalt, Ungarist, Leedust, Makedooniast, Prantsusmaalt ja Venemaalt.

Kadrioru Pargi juhataja Ain Järve sõnul „On oodata huvitavat ning sündmuste ja tegevusterohket suve nii Kadrioru pargis kui Tornide väljaku pargis Tallinna lillefestivali raames. Loodame silmailu ning emotsionaalseid muusikaelamusi pakkuda sellel aastal kõigis vanuserühmades pargikülastajatele, alates väiksest õest, vennast kuni vanaemade, vanaisadeni“.

Kõikide Kadrioru pargis ja Tallinna lillefestivali raames toimuvate sündmustega saab kursis hoida ennast lehekülgedel www.kadriorupark.ee, lillefestival.tallinn.ee ning kõige värskemaid uudised ja üritused leiab meie ametliku facebooki lehe ajajoonelt www.facebook.com/kadriorupark.

Heakorrakuu jooksul viidi koostöös Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ja Linnaplaneerimise Ameti esindajatega läbi viis kontrollreidi heakorra kontrollimiseks ehitusobjektidel ja nende ümbruses. Kokku käidi 44 ehitusobjektil. Korrastatud ehitustandritega paistsid silma Skanska EMV AS, OÜ Fund Ehitus, Riito Ehituse OÜ ja NCC Ehitus.

Selleks, et linn päris nukraks ja mänguelementidest tühjaks ei jääks, lisatakse uusi mänguelemente 26-le avalikule mänguväljakule, ühtekokku 52 elementi. Haabersti linnaossa kahele, Mustamäele neljale, Lasnamäele 16-le, Kesklinna ühele ja Piritale ühele mänguväljakule. Üle linna paigaldatakse vastavalt vajadusele mänguväljakutele vedrukiikesid, kaalukiikesid, rippkiikesid ja liivakaste. Uute mänguelementide paigaldamine juba käib ja peagi saavad väikesed mänguväljakute sõbrad neid turvaliselt kasutada.

Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse kuulub 342 avalikku mänguväljakut, millest korralises tehnilises hoolduses on 242. Heakorrakuuga mänguväljakute uuendamine ei lõpe, vaid jätkub väiksema intensiivsusega kogu aasta vältel.

Lisainfot saab Tallinna Keskraamatukogu avalike suhete spetsialistilt Igor Kotjuhilt telefonil 683 0907 ja aadressil Igor.Kotjuh[ät]tln.lib.ee.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand soovitab kõigil autojuhtidel varuda kannatust ja võimalusel vältida antud probleemset kohta. „Erinevad ametkonnad on oma jõud ühendanud, et Laagna tee algus võimalikult kiiresti korda teha,“ lisas Rand.

Lisaks eemaldatakse mitme lasteaia mänguväljakult ka graffiti ning värvitakse üle tuhmunud mänguatraktsioonid. Viiele linnaosa lasteaiale tuuakse ka koorem mulda, kokku 30 tonni ulatuses.