Tallinna abilinnapea Taavi Aas toob välja, et Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 5 paneb kohalikule omavalitsusüksusele mitmeid ülesandeid. Kohalik omavalitsus:

• suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, riigieelarvest ning ettevõtjate sihteraldistest (p 1).
• korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused; määrab kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid valla- või linnaliinidel ning koos vedajatega tagab nende järgimise (p 2).
• kujundab linna ühistranspordi liinivõrgu, kehtestab valla- või linnaliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise korra ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades maakondlikku ja üleriigilist liinivõrku (p 3).

„Tallinna linna ja Harjumaa uus ühtne ühistranspordi piletimüügisüsteem on loodud just ja eelkõige eelnevalt loetletud kohustusi arvestades. Juhul kui ühistranspordi kasutajad ei oleks kohustatud sõiduõiguse saamiseks ühiskaarti valideerima (registreerima) puuduks omavalitsusel võimalus konkreetsemalt hinnata inimeste vajadusi ning nende andmete puudumisel ei saaks kavandada ühistranspordikasutajale vastuvõetavamat liinivõrku ja sõiduplaane,“ selgitab Aas.

Abilinnapea sõnul teiste linnade (Helsingi, Stockholm, Riia, Vilnius, London, Peterburi jne) kogemused on näidanud, et andmete kogumine ühistranspordi planeerimiseks ja korraldamiseks vaatluste, loenduste ja küsitluste teel on aeganõudev ja ressursimahukas. „Seepärast on enamus Euroopa linnu võtnud kasutusele elektroonilise piletisüsteemi, mis lisaks sõiduõiguse tuvastamisele või pileti müügile võimaldab automaatselt ühistranspordi korraldamiseks vajalikku infot koguda, mis on ühiskonnale kokkuvõtlikult säästlikum,“ ütleb ta.

Lisaks eelnevale võimaldab valideerimine tekitada ka ühiskondlikku kontrolli ühistransporti sisenejate üle ja igal sisenejal on võimalus oma sõidu valideerimisega saada koheselt infot sõiduõiguse kohta välistades hilisemad ebameeldivad vahejuhtumid kontrolöridega. Seega täidab ühiskaardi valideerimine üheaegselt mitut eesmärki. „Oleme tänulikud kõigile, kes ühissõidukisse sisenemisel oma ühiskaardi valideerivad,“ sõnab ta.

Terve nädala jooksul räägivad õpetajad ja lapsed koolitundides tervislikust eluviisist, mida see tähendab ning mis mõju avaldab selline eluviis edaspidises elus. Käsitletakse teemasid nii spordist, toidust kui ka vaimsest tervisest. Konkursil saavad lapsed ennast väljendada, joonistades võistluse raames asfaldile tervise teemalisi pilte. Võistlemine toimub kahes kategoorias: lasteaialapsed koos esimesete ja teisete- ning kolmandate ja neljandate klassidega.

Projektis osalevad Tallinna Ranniku Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Karjamaa Gümnaasium, Kunstigümnaasium, L/A Sitsi, Kajakas, Taime, Pääsupesa, Naeratus ja Mesipuu. Joonistusvõistlus viiakse läbi koostöös Põhja-Tallinna Valitsusega ja MTÜ Akvarellid Huvikooliga.

Ürituse eesmärk on motiveerida lapsi jälgima tervislikku eluviisi, tegelema spordiga ja sööma tervislikku toitu.

Laupäeval kell 14.35 on eetris saate „Peterburi – Tallinn“ hooaja viimane osa. Peterburis külastatakse rahvuste raamatukogus Eesti osakonda ja 100 aastat tagasi eestlaste poolt asutatud õigeusu kirikut. Kell 15.35 algab saade „Linnaruumi arhiivist. Linnahall“. Raine Karp on arhitekt, kelle loodud ehitised Tallinna kesklinnas on olnud märgilise tähtsusega - postimaja, Sakala keskus, Rahvusraamatukogu ja Linnahall on unikaalsed juba oma funktsiooni poolest. Tänasel päeval on murelapseks just Linnahall. Kell 19.05 on eetris menukas BBC loodussari „Meie imelised loomad“ (Extraordinary Animals), kus seekord tuleb juttu eriti targast rongast, kes muude trikkide kõrval oskab isegi arvutit kasutada. Kell 22 on eetris saate „Kas tohib?“ hooaja viimane osa, kus tehakse kokkuvõte parimatest hetkedest. Kell 22.30 saavad vaatajad osa bändi Vennaskond esinemisest Rock Cafes.

Pühapäeval kell 12 algab perefilm „Kiki kulleriteenus “ (Kiki’s Delivery Service, Jaapan, 1989). Kiki, noor nõiaõpilane, on saanud just 13-aastaseks, mil nõiatraditsioonide kohaselt tuleb kodunt üheks aastaks lahkuda, et õppida elus ise toimetulemist. Kiki hakkab oma uue eluga just kohanema, kuid ootamatult kaotab ta võime luuaga lennata. Lavastaja Hayao Miyazaki. Kell 15 algavas saates „Pühapäevatee“ külastatakse põnevaid persoone ning uuritakse, mida uut toimub sotsiaalvallas ja tervishoius. Kell 16 on eetris „Koolitants“. Tantsufestivali esimeses finaalisaates selguvad parimad vaba-, laste- ja showtantsud. Kell 16.50 on eetris roheline mälumäng „Loodusetark“, kus parima loodusgümnaasiumi tiitlile võistlevad 24 kooli üle Eesti. Kooliviktoriini kuuendas võistlusvoorus kohtuvad Tapa Gümnaasiumi ja Põlva Ühisgümnaasiumi tarkushimulised õpilased. Kell 17.35 on eetris dokumentaalfilm „Leelo“ ( Tallinnfilm, 1969/2007), mis räägib 1969- aasta juubelilaulupeost. Režissöör Jüri Müür. Kell 19.30 algavas saates „Arhiivivaramu. HeadRead 2012“ jagatakse inspireerivaid hetki koos kirjanikega Indiast, Hollandist, Suurbritanniast, Venemaalt ja Eestist. Nädala võtab kokku kell 20 algav uudistesaade „TÄNA“. Kell 22 on eetris „Suured helid. Urmas Sisaski autorikontsert 2011“.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://www.tallinnatv.eu/

Urva sõnul on keskkonnamõjude hindamise seadus praegu üks suuri valupunkte. „Sisuliselt sõnastab seadus, et tellija, näiteks arendaja, tellib muusika ja tõestab siis, mida tal endal on tarvis tõestada,“ ütles Urva. „Karistused kõikvõimalike looduses sigatsejate vastu on ka kohati liiga leebed. Mulle tundub, et ei ole hea, kui ametiasutustes liiga pikalt samadele ametikohtadele jäädakse, tekib mingi sumbumine, elatakse mugavusstsoonis, ei nähta enam tervikut. Tehakse auditeid, aga mitte midagi ei muutu. Aga kõrgkoolidest tuleb pidevalt idealistlikke keskkonnaharidusega noori peale, tahaks uskuda, et olukord ikka paraneb,“ sõnas Urva.

Looduskaitsja soovib muutusi ka maailma reostatuima sisemere, Läänemere, kasutamisel. „Inimtegevus tema kallastel, pinnal ja järjest enam ka põhjas üha kasvab,“ ütles Urva. „Mis puudutab näiteks tehaseid, siis on suudetud reostus mõningal määral kontrolli alla haarata, kuid põllumajandusreostus on endiselt väga suur probleem, mis põhjustab veeõitsenguid ja surnud tsoone meres. Valitsus võiks lõpetada väetiste subsideerimise. Mõistlik, ja ka normaalne oleks kehtestada tankeritele maksud, millest siis soetada laevu ja vahendeid õlitõrjeks. Tore on see, et hülgepopulatsioonid on mõningal määral taastunud, nagu ka mõned ilusad röövlinnud, kes keskkonnamürkide tõttu vahepeal juba kadumise piiril olid. Tahaks loota, et ka meie kalavarud saavad taastuda.“

Urva kinnitas, et ka iga inimene saab reostamist vähendada, kui inimene ei viska vanu ravimeid vetsupotti ja käitub prügiga vastutustundlikult. Ka üldine roheline mõtlemine algab väga tavalistest asjadest, harjumusest käia jalgsi või hommikul mitte üksinda autosse istuda. „Kõige otsesem viis keskkonda positiivselt mõjutada on oma tarbimisharjumuste ülevaatamine“ seletas Urva. „Mina sõidan ühistranspordi või rattaga nagunii, pole mõtteski linnasõite autoga teha. Muide – uued bussiajatabelid meeldivad mulle väga! On positiivne, et linn üritab keskkonnasõbralikumas suunas tegutseda, oleks väga hea, kui Tallinnas oleks vähem autoliiklust.“

Urva soovitas kõikidele linlastele kasvatada kodus ürte ning panna lillekastid rõdudele ja akendele. „Üks väike ja ilus hobi, millega roheline linlane võiks tegelda, on olla aednik,“ lausus Urva. „See on hea võimalus oma närve rahustada ja naabritega tuttavaks saada. Mulle meeldib, et kodanikualgatus on ühendanud paljusid Tallinna rajoone ja tänavaid ning pannud inimesed koos parema keskkonna nimel tegutsema. See, et Tallinn pakuks meile tervemat elukeskkonda, on ju ka meie endi kätes.“

Loe pikemat intervjuud siit

«Kahjuks on tänapäeval eriti tööstuses jäme ots finantsistide ja projektijuhtide käes. Nemad ei suuda aga aru saada, et suurtööstus pole arvuti, mille paned käima või seisma siis, kui tuju tuleb.» Nõnda iseloomustas põlevkiviõli tuntud asjatundja, endine Viru Keemia Grupi (VKG) juhtivtöötaja Mati Pallasma Eesti Energia (EE) ponnistusi saada käima Auvere põlevkiviõli tehas. Selle taolisi peaks aga ehitatama nii USAsse kui Jordaaniasse, kui väljahõigatud toodangunumbreid analüüsida, kokku ligi 40 tükki.

Praegu reklaamitavat Enefit280 esimest seadet, mille sarnaseid kavatsetakse ehitada nii USAsse kui Jordaaniasse kümnete viisi, alles Auveres seadistatakse. Millal see projektvõimsuseni jõuab, EE esialgu välja ei paku, sest mitmed varasemad tähtajad on «lõhki läinud».

Mati Pallasma kui praktiku hinnangul oleks Auvere-suguseid tehaseid EE poolt väljareklaamitud koguste põlevkiviõli tootmiseks USAsse ja Jordaaniasse kokku vaja 35-40 ringis. Arvestades ühe tehase maksumuseks vähemalt paarsada miljonit eurot ja lisades juurde puuduva infrastruktuuri ehituskulud, küünivad kavandatavate projektide rahalised mahud hulga miljarditeni.

Pallasma sõnul on ta kolleegidelt kuulnud, kuidas Moskva Kržižanovski-nimelise instituudi töötajad on öelnud, et kui EE oma uued Enefit-tehased käima on saanud, on paras aeg protsessima hakata, kellele see tehnoloogia õigupoolest peaks kuuluma. «Ma ei oska öelda, kui palju selles ütluses oli sõbralikku naljatamist, aga mingi tõetera siin kindlasti leidub,» märkis Pallasma. Nimelt pärineb Enefiti alustehnoloogia, mida on aastakümnetega edasi rendatud, 1950ndate simesest poolest, mil Moskva instituut selle Eestisse tõi.

Riigikogu liige, Eesti Põlevkivi kunagine juht Lembit Kaljuvee ütles Auvere tehase ehituse venimist kommenteerides, et selle puhul on võetud Enefit140 tehnoloogia ja ehitatud lihtsalt kaks korda suurem tehas, nimetades seda Enefit 280-ks.

«Kui aga võtad näiteks auto ja ehitad selle kaks korda tavalisest suuremaks, võivad sel autol tee peale ära mahtumisega probleemid tekkida, ja sama on ka suurema tehasega,» selgitas Kaljuvee. «Põlevkivi on väga kapriisne kütus ja kui näiteks 350 tonni põlevkivi asemel on ahjus 700 tonni, ei käitu ahi nii, nagu 350 tonni puhul. Tehniliselt muutuvad väga paljud ülesanded märksa keerulisemaks. Seega võeti Enefit280ga ikka väga suur risk. Selle asemel võinuks ehitada juurde veel ühe Enefit140 tehnoloogial põhineva tehase, nagu neid mitu tükki Virumaal juba töötavad, ja kui see oleks juba toodangut andnud, võinuks veel ühe samasuguse juurde ehitada. Aga selle asemel seisab Auvere all täna meeletu raha kinni ja pole imestada, kui pangad ütlevad, et vaatame Eesti Energia reitingu üle. Kunagi saadakse Auvere tehas kindlasti käima, aga millal? Niikaua on asjatult kulutatud aeg ja raha.»

«On tõsi, et oleme uue tehase käivitamisele kuluvat aega prognoosides olnud liiga optimistlikud ning tootmiseks vajalikke seadistusi alles tehakse,» ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. «Nii kallist seadet ei tohi panna tööle rutakalt. Õigele seadistamisele tuleb pühendada aega, et kogu protsess ladusalt ning suurtel võimsustel veatult toimiks,» lisas pressiesindaja.

Järgmine kuumkäivitus peaks Venniku väitel praeguste plaanide järgi toimuma suve keskel: «Tehase täisvõimsusele jõudmine on protsess, mis võtab aega. Ka meie esialgsetes käivitusplaanides ei ole täisvõimsuse saavutamine olnud käesoleva aasta ülesanne.»

Pressiesindaja lisas, et USA ja Jordaania projektid ei ole Auvere tehase edenemisega seotud. «Jordaania põlevkivielektrijaama ehitusega loodame järgmisel aastal alustada ning praeguse ajakava kohaselt alustab tehas tööd 2017. aastal. Jordaaniasse plaanitava õlitehase päevane tootmismaht on 38 000 barrelit, projekt on eelarendusfaasis ning praeguste plaanide kohaselt alustab tehas tööd 2020. aastal.»

Pikemalt saate lugeda siit: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=119&lang=5&nid=11475

Endiselt on Eesti Posti kontoritest võimalik Ühiskaarte osta ja tasu eest isikustada.

Turniiri reeglite kohaselt kestab üks mäng 2x25 minutit. Igas võistkonnas peab väljakul olema kogu aeg vähemalt üks naismängija ning viigilise tulemuse korral lõpetatakse mäng penaltitega. Turniiri avamisel peavad kõne Tallinna Kesklinana vanem Mihhail Korb ja

Soome suursaadik Eestis Aleksi Härkönen.

Tallinna linn on võitnud turniiri „Kuldne Kirves“ kolmel korral – 2004., 2011. ja 2012. aastal.

Päev algab jalutuskäiguga Kopli parkides, kasulikke nõuandeid tervislikeks eluviisideks jagavad tervisekõnni spetsialistid Põhja-Tallinna sotsiaalkeskusest. Jalutuskäigust võib osa võtta nii käimiskeppide, lapsevankri kui ka ainult hea tujuga. Kopli ajaloost pajatab Jüri Kuuskemaa.

Alates kella kolmest on Kopli Ametikooli õueala täis erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Avatud on kevadlaat ja õpitoad (footbagede meisterdamine, näomaalingud, viltimine, ehete valmistamine, nahast tarbeesemete valmistamine). Lastele on batuut, asfaldikriidid ja jätsiauto! Lisaks toimuvad tõukerattavõistlused ekstreemspordihuvilistele ning tänavakorvpalli karikavõistlused. Päeva juhib Üllar Luup.

Täpsem programm kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/kopliarenduskeskus/Kopli-Arenduskeskuse-koduleht

Osavõtt on TASUTA.

Taastusremonti teostatakse Kreutzwaldi tn-l (lõigus Tartu mnt – Kunderi tn) ning Seli asumi kvartalisisestel teedel.

Täna teostatakse järgnevaid hooldusremonttöid:

1. Freesimis- ja asfalteerimismeetodil:

- Laagna tee (Smuuli tee – M.Härma tn);

- Sõle tn (Kolde pst – Ädala tn).

1. Immutusmeetodil:

- Pirita tee (Narva mnt – Pirita sild);

- Linnu tee;

- Raua tn;

- Laagna tee (peale- ja mahasõidud).

1. Pindamistööd:

- Laagna tee (Lubja tn – Mäekalda viadukt);

- Tuisu tn;

- Vesivärava tn;

- Västriku tn.

Päevane vahetus töötab 08.00-19.00.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub jälgida liikluskorraldust ning olla tähelepanelik.

Kinnistu asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis, Sihi tn ja Voolu tn ristumiskohal. Lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam, lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega. Kinnistul paiknev arhitektuurselt väärtuslikuks hinnatud hoone vajab kapitaalremonti. Hoone võeti kasutusele 1959. aastal saunahoonena, mis on rahva hulgas tuntud kui Kivimäe saun. Hoone projekteeris tuntud arhitekt Peeter Tarvas.

Hoone soovitatav funktsioon on ühiskondlik hoone, mis toetab avalikku huvi (spordisaalid, SPA jne). Hoonesse on võimalik kavandada kortereid, kuid tuleb arvestada hoone varasemast funktsioonist tingitud eripäradega ja arhitektuurse välisilme säilitamise vajadusega.

Kogu hoone lammutamine on võimalik juhul, kui hoonele koostatav ehitustehniline ekspertiis tunnistab hoone seisukorra niivõrd halvaks, et selle säilitamine ei ole otstarbekas.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist (Vabaduse pst 10, IV korrus) telefonidel 640 4641 ja 640 4500 või Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Objektiga saab tutvuda tööpäeviti eelneval kokkuleppel - Nõmme Linnaosa Valitsus, tel. 645 7314, 5116161, kaja.hints[ät]tallinnlv.ee

Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% tegevusele kulutatud summast.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside ja -amplite ostmiseks ja paigaldamiseks, muru rajamiseks, puude raideks ja hoolduslõikuseks.

Toetuse saamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehel või volitatud esindajal Tallinna Linnavaraametile taotlus kas elektrooniliselt aadressil linnavaraamet[ät]tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn.

„Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Võiks öelda ka nii, et see linnakeskkonda kaunistav projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 850 korteriühistut.“

Võrgu sõnul on lisaks sellele linn toetanud 70 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 30 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastatavate korteriühistute toetamise korra kehtestas Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2013.

„Pilootprojektina käivitas sellise tegevuse Kesklinna valitsus juba mullu ning see näitas, et huvi niisuguse toetusmeetme vastu oli päris suur,“ lisas Võrk.

Täpsem teave Tallinna kodulehel www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Laadalt saadava tulu eest ostetakse puukborellioosi tõttu liikumisvõime kaotanud noormehele elektriline lamamistool. MTÜ Kopli Selts kutsub sel eesmärgil annetusi tegema SEB panga arvele 10220207908225. Selgitusse palume kirjutada „sihtannetus lamamistool“.

Eelmisel laupäeval samal eesmärgil Mustamäe turul peetud kevadlaat ostus väga rahvarohkeks, ühes laadaga toimus ka turuhoone sarikapidu - jaanipäevaks saab turg juurde liha- ja kalahoone, kuhu on kavandatud 35 külmletiga müügikohta. „Lisaks hakkab turulkäijatele kehakinnitust pakkuma väike kohvik ning turualale rajatakse ka laste mänguväljak ja purskkaev,“ ütles Tallinna abilinnapea Eha Võrk. „Müügipaviljonid võimaldavad turul aastaringselt kaubelda. Ühes kauplemistingimuste paranemisega on Mustamäe turu külastajaskond iga kuuga aina kasvanud.“

Iluaedade autorid on: Maali Roomet – EMU maastikuarhitektuuri I kursus; OÜ Hansax Communications; 3Olives OÜ – Maria Rühka, Andre Rühka SÜ Pink Monumental; Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts; Odessa; Kiiev; Kuressaare; Bakuu, Surahanõ rajooni Kultuurikeskus; Hüüp OÜ; OÜ Kino; Kiel; Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond; Luua Metsanduskool; Eve Christa – Räpina Aianduskool, maastikuehitus; Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakond; Keskkonnahoolduse OÜ; Kadrin Kaasik ja Pojad Haljastus OÜ; Moskva; Schetelig Eesti AS; Maastikuarhitektid Piret Kümmel ja Kristel Ratassepp; Helsingi; Schwerin. Tallinna Kesklinna Valitsus, Vladparal Õppekeskus, Fiskars Estonia AS, Husqvarna Eesti OÜ; Kaarel Lääne, Kreete Mägi ja Priit Paalo ning Budapest .

Festivali pidulik lõpetamine toimub 24. augustil. Žürii valib välja rahvusvahelise Tallinna lillefestival 2013 mõlema teema parima aia. Ära märgitakse ka Rahva lemmik.

Õhtu on kõigile tasuta.

Lisainfo:

Lillefestival.tallinn.ee

www.facebook.com/kadriorupark

Kell 21.05 algab lühifilm „Pokumaa“, kus räägitakse Antsla lähiümbruses paiknevatest vaatamisväärsustest, nagu Pokumaa, Karula Rahvuspark, Tamme-Lauri tamm, Uhtjärve Ürgorg, Nõiariik ja Liikluslinn. Kell 21.15 on eetris ajalooline saatesari „Nõukogude Eesti 1961“. Sündmusi 50 aastat tagasi kommenteerib Hardo Aasmäe. Kell 21.30 algab BBC krimiseriaal „Surm paradiisis“ (Death in Paradise), kus jätkatakse salapäraste juhtumite lahendamist jalustrabavalt kaunil Kariibimere saarel.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://tallinnatv.eu.

Päev algab jalutuskäiguga Kopli parkides, kasulikke nõuandeid tervislikeks eluviisideks jagavad tervisekõnni spetsialistid Põhja-Tallinna sotsiaalkeskusest. Jalutuskäigust võib osa võtta nii käimiskeppide, lapsevankri kui ka ainult hea tujuga. Kopli ajaloost pajatab Jüri Kuuskemaa.

Alates kella kolmest on Kopli Ametikooli õueala täis erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Avatud on kevadlaat ja õpitoad (footbagede meisterdamine, näomaalingud, viltimine, ehete valmistamine, nahast tarbeesemete valmistamine). Lastele on batuut, asfaldikriidid ja jätsiauto! Lisaks toimuvad tõukerattavõistlused ekstreemspordihuvilistele ning tänavakorvpalli karikavõistlused. Päeva juhib Üllar Luup.

Täpsem programm kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/kopliarenduskeskus/Kopli-Arenduskeskuse-koduleht

Osavõtt on TASUTA.

Kaasamiskeskuste kaudu kogutud ideedest ja ettepanekutest koostatakse „Tallinna positiivse programmi 2014–2018“ projekt.

Kõik huvilised on konverentsile oodatud!

Freesimis- ja asfalteerimismeetodil: Laagna tee (Pae tn – Võidujooksu tn); Sõle tn (Sitsi tn – Kolde pst).

Immutusmeetodil: Akadeemia tee; Endla tn (Tehnika tn – Tõnismägi tn); Luise tn; Laagna tee (peale- ja mahasõidud).

Pindamistööd: Laagna tee (Lubja tn – Mäekalda viadukt); Tuisu tn; Vesivärava tn.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub jälgida liikluskorraldust ning olla tähelepanelik.

Hooldusremonttöid teostavad päevasel ja öisel ajal kokku 13 remondibrigaadi.

Infolaudadega on üritusel väljas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (võlanõustamine), Tallinna Ettevõtlusamet - Tallinna linna tööbüroo, tööõigusnõustamine, ettevõtja infopunkt (ettevõtlusega alustamine ja ettevõtlustoetused), Tallinna Keskraamatukogu (arvutikoolitused algajatele ja tööotsijatele) ja Capacity Kool (koolitused tööotsijale).

Infopäev on tasuta ja toimub ka sünkroontõlge vene keelde.

Toompea ja Kaarli puiestee ümbruse veevarustuseks 1882. aastal ehitatud Tõnismäe veetornist sai alguse Tõnismäe tänava kapitaalne hoonestamine. Tõnismäe veetorn on Tallinna 19. sajandi silmapaistvamaid historistlikke paeehitisi.

Tallinna Tehnikaülikool näeb võimalust endine veetorn lähema viie aasta jooksul rekonstrueerida ja restaureerida. Rekonstrueerimise järel võtaks veetorni kaks ülemist korrust kasutusele ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituut. Veetorni kaks alumist korrust oleks võimalik rekonstrueerimise järel kasutusele võtta avalikes huvides näiteks kunsti- või fotogaleriina või ka ülikooli enda muuseumi filiaalina. Galeriid on tulevikus võimalik kasutada ka teadlaste ja tudengite kohtumiste, arutelude ja ümarlaudade läbiviimiseks.

Tallinna linnavalitsus teeb ettepaneku veetorn tasuta TTÜ-le võõrandada, arvestades ashjaolu, et veetorn on halvas seisukorras ning läbirääkimistega pakkumise teel üürile andmine ei ole õnnestunud.

Linnavara võõrandamise korra kohaselt võib linnavara võõrandada kui vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, kinnisvara otsustuskorras võõrandamise otsustab linnavolikogu.

Pea pilvedes, pliiats või pintsel käes on ta alati ise oma laulud kirjutanud ja komponeerinud, joonistanud ja ümisenud, sammudes eluteel. Isa surm tüdruku varases nooruses jättis laulja hinge kustumatu märgi elu ebakindlusest ja hindamatust väärtusest. Arusaama, et igapäevases peitub ilu.

Kogumik Acidulé anti Jaapanis välja 2005. aastal ning Euroopas 2007. aastal, kui Marina oli ringreisil bändiga Nouvelle Vague. Ajakirjanduses (L'Express, Marie-Claire, Vsd, À Nous Paris, Open Mag) võeti Acidulé hästi vastu ning kogumikku müüdi 10 000 eksemplari. Niisiis edukas algus karjäärile. Nüüd hakkas Marina Céleste andma kontserte välismaal, – Moskvas, Peterburis, Amsterdamis, Iserlohnis (Saksamaal), Brightonis, Londonis - kus tal paluti esineda oma nime all isekirjutatud teostega.

Artisti uus kogumik The Angel Pop ilmus Euroopas 2011. aasta aprillis. Siin kompis Marina poppmuusika piire, esitades lisaks omaloomingule muuhulgas kaveri bändi Midnight Oil samanimelise kogumiku loost Beds Are Burning, prantsuskeelse versiooni Accroc aux Bimbos grupi Buzzcocks kerglasest laulust Orgasm Addict ja kummardusena nii naise karjäärile aluse pannud Nouvelle Vague’ile kui punk-rokile ansambli Trio pop-rokiloo Da Da Da.

Marina laulab armastusest, millesse ta endiselt usub, mille aga Rimbaud’ sõnul võib igaüks ise ümber kujundada. Laulu Love Is sõnades kirjutab laulja: „Vajan uut romanssi... midagi ebatavalist... mis muudaks kõike... et avastada uus maailm...“. Entusiastlikult loodab ta, et tema laulud on lootuseannusteks eluraskuste ees, mis peaksid andma kuulajale jõudu hommikul tõusta.

27.–30. juunil toimub uutmoodi kultuuri- ja muusikafestival Tallinn Star Weekend. 28. juunil esineb eksklusiivse kontserdikavaga maailma hiilgavaim tenor José Carreras, koos temaga astub publiku ette Eesti ooperidiiva Annely Peebo. Festivali kolmandal päeval, 29. juunil annab suurkontserdi Sir Elton John, samal laval esinevad Tõnis Mägi ja Briti üks kuulsamaid tantsumuusikastaare Sophie Ellis-Bextor. Tallinn Star Weekendi korraldab EM-Contsert koostöös Tallinna linnavalitsusega.

Olete oodatud Tallinn Star Weekendi suurkontsertidele ja festivali teistele üritustele!

„Kümme aastat oleme taotlenud riiklikku toetust laste vaimse tervise keskuse rajamiseks, juhtides tähelepanu vaimse tervise häirete pidevale kasvule laste ja noorukite seas. Tallinna linna toel valmis 2008. aastal keskuse tehniline projekt, väljastati ehitusluba ja tegelikult võinuks keskus ammu töötada. Kahju, et kaotsi on läinud väärtuslikku aega ja paljud abivajajad on nüüdseks võitluse kaotanud. Loodan siiski, et rajatav keskus tagab edaspidi tervenemisvõimaluse probleemsetele lastele ja noortele.“

2003. aastal koostatud Tallinna Lastehaigla arengukava nägi ette laste vaimse tervise keskuse rajamise haigla juurdeehitusena aastaks 2008. Euroopa tõukefondidelt taotleti selleks raha juba 2004. aastal, kuid vaatamata sellele, et haigla arengukava oli saanud Sotsiaalministeeriumi kinnituse ja Tallinna linna abiga oli loodud sõltlaste osakond ning ambulatoorne psühhiaatriline teenistus, jäi taotlus rahuldamata. Järgmine taotlusvõimalus oli aastal 2008 ning kuigi haigla juhtis oma järjekordses taotluses tähelepanu narkomaania levikule laste seas, psüühikahäirete kasvule, õpi-ja käitumishäirete ja väikelaste psüühikahäirete mitmekordistumisele, jäi taotlus segi kord tulemuseta.

Nüüd sõlmitava lepingu kohaselt rahastatakse laste vaimse tervise keskuse rajamist Norra finantsmehhanismi toel. Projekti koguarve on üle 6,6 miljoni euro, programmi raames eraldatakse 4 165 000 eurot, osa katab lastehaigla. Keskus valmib hiljemalt 2016. aasta kevadeks.

Turvaliseks loetakse kogukonda, kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ning kus teadlikult ja koordineeritult tegeldakse väliskeskkonnast põhjustatud vigastuste ning surmajuhtumite arvukuse vähendamisega. Turvaline kogukond püüab ühendada kohaliku elanikkonna, majanduse ja keskkonna tervise ja turvalisusega.

1989. aastal tunnustati esimese turvalise kogukonnana Rootsis Lidköping, praeguseks on rahvusvahelise võrgustiku liikmeid üle 300, need asuvad üle maailma kõigil kontinentidel. Eestist on senini võrgustikuga ühinenud Viljandi, Rapla ja Lääne maakonnad.

2008. aastal moodustatud Tallinna Tervisekoalitsioon alustas ettevalmistusi liitumiseks rahvusvahelise turvaliste kogukondade võrgustikuga. Tallinn esitas rahvusvahelisele sertifitseerimiskeskusele taotluse võrgustikuga liitumiseks 2010. aastal. Lähtudes turvalise kogukonna põhimõtetest on Tallinna linna peamisteks strateegilisteks tegevussuundadeks lähiaastatel meetmete kaardistamine, mis aitavad vähendada lastega juhtuvate kodu- ja vabaaja vigastuste arvu, liikluskasvatuse ja -õpetuse alase töö tõhustamine, noorte riskikäitumist vähendavate ennetusprogrammide ja -projektide jätkamine, linna kergliiklusteede võrgustiku laiendamine jm.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on võrgustikuga liitumise nimel tehtud aastaid tubli tööd. „Nüüdseks oleme jõudnud niikaugele, et Euroopa Turvalise Kogukonna Sertifitseerimiskeskuse otsuse kohaselt vastab Tallinn turvalise kogukonna nõuetele ja võetakse teise pealinnana maailmas võrgustikku vastu,“ avaldas Martinson heameelt.

Turvalise kogukonna leppe allkirjastamine toimub 28. mail Tallinnas

Tagasihoidlik 93-aastane Olga Kistler-Ritso elab koos oma 94-aastase abikaasa Walter Kistleriga Redmondis Ameerika Ühendriikides. Neil on tütar Sylvia Thompson ja viis lapselast.

Olga Kistler-Ritso on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, kus töötas silma- ja lastearstina põgenikelaagris. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.

Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas Olga oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal.

1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler-Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ja kultuuri toetamiseks ning sündis muuseumi asutamise idee.

Näitusel saab ühtlasi vaadata pooletunnist dokumentaalfilmi Olga Kistler-Ritsost.

Okupatsioonide muuseum
avatud T-P 11.00-18.00
Toompea 8, 10142 Tallinn
Telefon 66 80 250
muuseum[ät]okupatsioon.ee

Salme Kultuurikeskusesse oli kogunenud üle 300 aktiivse inimese, kes otsustusprotsessis osaleda soovisid. Iga osaleja sai erinevatest valdkondadest välja valida just need viis ideed, mis temale kõige olulisemad tundusid.

“Nelja aasta pärast oleme me jälle siin. Nii teie kui linnajuhid ning vaatame, kui palju inimesi on meil korterijärjekorras. Vaatame, kas Sõle tänava spordikompleks on lõpuks valmis saanud. Nelja aasta pärast uurime, kas on juurde tekkinud mänguväljakuid ja ostukeskusi. Kuhu on arenenud Stroomi rand. Loodan, et üheskoos teeme järgmiste aastate plaanid valmis ning viime need ka ellu,“ sõnas Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma kõnes.

Konverentsi käigus sai kuulata lisaks ekspertgruppide ideede analüüsile ka Liina Kilemiti ettekannet linnaosa väärtustest põhjatallinlase pilgu läbi ning nautida suupisteid ja meelelahutusprogrammi.

Rahva hääletusel välja valitud ettepanekutega saate tutvuda Põhja-Tallinna linnaosa kodulehel http://www.tallinn.ee/est/pohja/Positiivne-Pohja-Tallinn-2014-2018

Muusikaprogramm „Kuula“ on mõeldud täiskasvanud muusikasõbrale, kes oskab hinnata erinevaid muusikastiile – jazzist elektroonilise muusikani. Eesmärk on korraldada professionaalselt heal tasemel kontsertprogrammi. „Kuula“ ei ole suur rockkontsert ega muusikashow, pigem midagi ainulaadset, kus täiskasvanu saab ilusal suveõhtul linnaruumis asuval alal head muusikat nautida.

Ühe õhtu jooksul astub üles 2 – 4 esinejat. Muusika- ja esinejavalikul koostatakse programm nii, et öisele ajale jääb akustiline, meloodilisem ja rahulikum muusika. Esinemiskohti planeeritakse nii, et see ei segaks elanike öörahu.

Illuste mõis asub Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu külas, kinnistu maakasutuse sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistul asuvad mõisa peahoone, abihoone, elamu, puhkemaja, kuur, kelder, pesuruum, pumbamaja, telkmajad ja puittelgid ning väravpalliplats, korvpalliplats ja katusealune. Mõisa peahoone on juugendlik vahvärkehitus.

Kinnistu asub ca 900 meetri kaugusel merest, lähiümbruses paiknevad talumajad ja hoonestamata kinnistud.

Spordibaasina kasutatav Illuste mõisa kinnistu läks omandireformi tulemusena 2000. aastal Tallinna linna omandisse ning anti Tallinna Spordi- ja Noorsooameti valitsemisele ning bilanssi. Kinnistut koos erinevate rajatiste ja mõisahoonega ei olnud otstarbekas senisel viisil edasi kasutada, laagrikompleks ei ole linna valitsemiseks ega muude linna ülesannete täitmiseks vajalik.

Täpsemat teavet saab Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Toimub hispaania keele ekspress-tund, mille läbiviijaks on MTÜ Centro Picasso kooli direktor Raul Ramiro Troitiño, esinevad flamenkotantsijad.

Kultuurielamustele lisaks pakutakse teed, kohvi ja suupisteid.

Teave:

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 65 64048

E-post: koda[ät]tallinakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Kell 20.30 on eetris erisaade „SEB Maijooks 2013“. Tegemist on igakevadise Eesti suurima rahva - ja tervisespordisündmusega, mis kutsub kokku tuhanded naised üle Eesti. Saatejuhid on Revo Raudjärv ja Maxim Tuul. Kell 21.05 algavas saates „Tallinlase tarbeks“ räägitakse Nõmmel toimuvast üritusest Roheliste Väravate Tänav ning uuritakse suviste lastelaagrite ja sportimisvõimaluste kohta Tallinnas. Kell 21.30 on eetris otsesaade „TeleTallinn. Linnapea tund“, kus Tallinna linnapea Edgar Savisaar vastab otse-eetris televaatajate küsimustele.

Kell 22.20 algab saade „Valgust!“, kus Rein Veidemanniga arutatakse Eesti kultuuri kaugema eesmärgi üle. Õhtut jääb lõpetama kell 23.20 algav mängufilm „Issi väikesed tüdrukud“ (Daddy’s little girls, USA, 2007). Tegemist on lihtsa ja liigutava looga kahest väga erineva taustaga inimesest, kes kõigist eluraskustest hoolimata otsivad armastust. Lavastaja: Tyler Perry. Osades: Gabrielle Union, Idris Elba, Louis Gossett Jr.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://tallinnatv.eu.

Kaasamiskeskuste kaudu kogutud ideedest ja ettepanekutest koostatakse „Tallinna positiivse programmi 2014–2018“ projekt.

Kõik huvilised on konverentsile oodatud!

Päev algab jalutuskäiguga Kopli parkides, kasulikke nõuandeid tervislikeks eluviisideks jagavad tervisekõnni spetsialistid Põhja-Tallinna sotsiaalkeskusest. Jalutuskäigust võib osa võtta nii käimiskeppide, lapsevankri kui ka ainult hea tujuga. Kopli ajaloost pajatab Jüri Kuuskemaa.

Alates kella kolmest on Kopli Ametikooli õueala täis erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Avatud on kevadlaat ja õpitoad (footbagede meisterdamine, näomaalingud, viltimine, ehete valmistamine, nahast tarbeesemete valmistamine). Lastele on batuut, asfaldikriidid ja jätsiauto! Lisaks toimuvad tõukerattavõistlused ekstreemspordihuvilistele ning tänavakorvpalli karikavõistlused. Päeva juhib Üllar Luup.

Täpsem programm kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/kopliarenduskeskus/Kopli-Arenduskeskuse-koduleht

Osavõtt on TASUTA.

Hooldusremonti teostatakse freesimis- ja asfalteerimismeetodil Laagna teel (Varraku tn – Rahu tee), Sõle tn-l (Sitsi tn – Kolde pst) ja Pärnu mnt-l (Tammsaare tee – Viljandi mnt).

Immutusmeetodil teostatakse remonttöid Rävala pst-l (Rävala pst 7 – Liivalaia tn), Estonia pst-l (G.Otsa tn – Kaubamaja tn), Akadeemia teel, Endla tn-l (Tehnika tn – Tõnismägi tn), Luise tn-l, Laagna tee peale- ja mahasõitudel ning Pärnu mnt ja Tammsaare tee ristmiku peale- ja mahasõitudel.

Teekatte pindamist teostatakse Laagna teel (Lubja tn – Mäekalda/Ilvese viadukt), Tuisu tn-l ja Vesivärava tn-l.

Hooldusremonttöid teostavad 9 brigaadi.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub jälgida liikluskorraldust ning olla tähelepanelik

Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees Ilmar Lingi sõnul on maa aluste kommunikatsioonide ja -trasside rajamine oluliselt aeganõudvam töö, kui järelejäänud pinnakattetööd, seepärast võib jääda mulje aeglasest töötempost, kuigi ollakse graafikus.

Ehitust külastanutele antud ülevaatest selgus, et Tartu mnt rekonstrueerimisel on põhiosas lõpetatud kommunikatsioonide rajamine, on rajatud müraseinte vundamendid ning teostatakse tee-ehituslikke tõid. Tööd lõpetatakse 2013. aasta augustikuus. Maikuus lõpetatakse Ülemiste liiklussõlme põhirajatiste betoonitööd, välja arvatud tööde tehnoloogiast tingituna Filtri tee piirkonnas oleva kahe kergliiklustunneli betoonitööd.

Välja on ehitatud enamus maa-alustest kommunikatsioonidest. Suve- ja sügisperioodil jäävad teostada põhiliselt tee-ehituslikud ja liikluskorralduslikud tööd.

Ülemiste liiklussõlme projekti kogumaksumus on 99,2 mln €, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 65,4 mln € ja linna finantseering 33,8 mln €.

Ülemiste liiklussõlmes ehitatakse ja rekonstrueeritakse 12,9 km teid, rajatakse 2 sõiduteetunnelit, 1 viadukt ja 2 raudteeviadukti, ehitatakse ja rekonstrueeritakse 10,02 km kergliiklusteid ning ehitatakse 3 kergliiklustunnelit, rajatakse üle 14,2 ha haljasala ja ligi 16,5 km erinevaid sademevee kanalisatsioonirajatisi.

Ülemiste liiklussõlme väljaehitamist alustati 2010. aasta suvel. Liiklussõlm valmib 2013. aasta oktoobrikuus.

Päev algab jalutuskäiguga Kopli parkides, kasulikke nõuandeid tervislikeks eluviisideks jagavad tervisekõnni spetsialistid Põhja-Tallinna sotsiaalkeskusest. Jalutuskäigust võib osa võtta nii käimiskeppide, lapsevankri kui ka ainult hea tujuga. Kopli ajaloost pajatab Jüri Kuuskemaa.

Alates kella kolmest on Kopli Ametikooli õueala täis erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Avatud on kevadlaat ja õpitoad (footbagede meisterdamine, näomaalingud, viltimine, ehete valmistamine, nahast tarbeesemete valmistamine). Lastele on batuut, asfaldikriidid ja jätsiauto! Lisaks toimuvad tõukerattavõistlused ekstreemspordihuvilistele ning tänavakorvpalli karikavõistlused. Päeva juhib Üllar Luup.

Täpsem programm kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/kopliarenduskeskus/Kopli-Arenduskeskuse-koduleht

Osavõtt on TASUTA.

Albaania pealinn Tirana kasvab ja areneb linnapea sõnul väga kiiresti; viimase paarikümne aastaga on elanike arv kolmekordistunud ning ligi pool riigi rahvastikust elab pealinnas ja selle lähiümbruses. Et sama suundumus – elanike koondumine pealinnaregiooni ja sellega kaasnevad probleemid või võimalused – on ka sügisel toimuva Tallinna visioonikonverentsi teemaks, siis huvitus linnajuht Vitsut sellekohastest kogemustest Tiranas. Nagu kinnitas Lulzim Basha, on Albaania valitsuse ja linnavõimu koostöös käivitatud hulk edukaid projekte sihiga luua nii töökohti, arendada taristut kui ka lahendada sotsiaalprobleeme.

Nüüdne Tirana linnapea on varem kahel korral valitud Albaania parlamenti, ta on töötanud mitmes valitsuskabinetis nii välis-, sise- kui transpordiministrina. Kohtumisel ei teinud ta saladust oma praegustest ambitsioonikatest plaanidest arendamaks riigi pealinna, rõhutades seejuures korduvalt, et edu tagab üksnes keskvõimu toetus.

Koos Tallinna linnavolikogu esimehega viibivad Tiranas ka Tallinna visiooninõukoja liikmed, et tutvuda Albaania pealinna hoogsa arengu ja edasiste kavadega ning valmistuda sügisel toimuvaks visioonikonverentsiks. Vitsut esitas Tirana linnapeale küllakutse Tallinnasse.

Konkursi korraldaja, Vene Romansi klubi kunstiline juhi Olga Bunderi sõnul osaleb konkursil 50 lauljat Eestist, Venemaalt, Saksamaalt, Moldovast ja Ukrainast. „Soovijaid oli mõnevõrra rohkem, kuid sõelale jäid need 50 lauljat,” märkis Bunder.

Eelvoorud toimuvad 25. ja 26. mail algusega kell 12.00 Kanutiaia Noortemajas, piletid on müügil tund enne algust.

Konkursi laureaatide ja diplomandide galakontsert leiab aset Mustpeade majas 27. mail kell 18.30. Pileti info telefonil 50 12 208, tund enne algust on piletid müügil ka kohapeal.

Lauljad hindab žürii Olga Bunderi juhtimisel, liikmed Edita Krilavičiene, Vene Romansi Klubi president ja muusikaline juht (Eesti), Andrei Barshai, Vene Föderatsiooni (VF) teeneline kunstnik( Moskva), Sergei Zaitzev, VF teeneline kunstnik, pedagoog (Moskva), Siiri Nieländer, pedagoog ja kontsertmeister (Moskva), Igor Perfiljev, VF teeneline kunstnik, Arhangelski filharmoonia solist, Arhangelski Ülikooli vokaalosakonna professor, Tatjana Smelkova, St.Peterburgi Herzeni nim.ülikooli professor, kateedrijuhataja, Olga Sosnovskaja, VF teeneline kunstnik, Komi Vabariigi rahvakunstnik, Komi ooperi- ja balletiteatri solist jt.

Konkursil antakse välja Grand Prix ning esimene, teine ja kolmas preemia, samuti parima kontsertmeistri preemia.

Konkurss jätkub 28. mail Kohtla-Järvel.

Konkursi toimumist toetab teiste seas ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Turvaliseks loetakse kogukonda, kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ning kus teadlikult ja koordineeritult tegeldakse väliskeskkonnast põhjustatud vigastustening surmajuhtumite arvukuse vähendamisega. Turvaline kogukond püüab ühendada kohaliku elanikkonna, majanduse ja keskkonna tervise ja turvalisusega.

1989. aastal tunnustati esimese turvalise kogukonnana Rootsis Lidköping, praeguseks on rahvusvahelise võrgustiku liikmeid üle 300, need asuvad üle maailma kõigil kontinentidel. Eestist on senini võrgustikuga ühinenud Viljandi, Rapla ja Lääne maakonnad.

Turvaliste kogukondade rahvusvahelise võrgustiku peamisteks indikaatoriteks on pikaajalised kõiki vanuserühmi katvad programmid (turvaline transport, olme ja vaba aja turvalisus, laste ja eakate turvalisus, töökeskkonna turvalisus, õnnetusjuhtumite ennetus, suitsiidide ennetus, valmisolek katastroofideks); programmid riskirühmadele, osalus riiklikes ja rahvusvahelistes turvaliste kogukondade võrgustikes jm.

2008. aastal moodustati Tallinna Tervisekoalitsioon ning alustati ettevalmistusi liitumiseks rahvusvahelise turvaliste kogukondade võrgustikuga. Tallinn esitas rahvusvahelisele sertifitseerimiskeskusele taotluse võrgustikuga liitumiseks 2010. aastal, taotlus sisaldab nimetatud indikaatorite täpset kirjeldust.

Lähtudes turvalise kogukonna põhimõtetest on Tallinna linna peamisteks strateegilisteks tegevussuundadeks lähiaastatel meetmete kaardistamine, mis aitavad vähendada lastega juhtuvate kodu- ja vabaaja vigastuste arvu, liikluskasvatuse ja -õpetuse alase töö tõhustamine, noorte riskikäitumist vähendavate ennetusprogrammide ja -projektide jätkamine, linna kergliiklusteede võrgustiku laiendamine, erinevate statistiliste andmebaaside pidev analüüs ja seire jne.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on võrgustikuga liitumise nimel tehtud aastaid tubli tööd. „Nüüdseks oleme jõudnud niikaugele, et Euroopa Turvalise Kogukonna Sertifitseerimiskeskuse otsuse kohaselt vastab Tallinn turvalise kogukonna nõuetele ja võetakse teise pealinnana maailmas võrgustikku vastu,“ avaldas Martinson heameelt.

Turvaliste kogukondade võrgustikuga liitumise leppe allakirjutamine on kavandatud 28. maiks 2013 Tallinnas.

Kell 19.30 on eetris saade „Linnaosa lood“, kus võetakse vaatluse alla Tallinna rannad ning peagi algav rannahooaeg. Kell 20.30 algavas saates „Mõtleme taas“ räägitakse Rahvakomisjoni uutest paljastustest ning Igor Gräziniga arutatakse parteide rahastamise üle. Kell 21.35 on eetris hooaja viimane osa BBC õudus-fantaasiasarjast „Varjud“ (The Fades). Õhtut jääb lõpetama kell 22.35 algav mängufilm „Üle koridori“ (Across the Hall, USA, 2009). Lavastaja: Alex Merkin. Osades: Mike Vogel, Danny Pino ja Brittany Murphy.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://www.tallinnatv.eu/

Ära jäävad Männiku teel Pihlaka peatus, Kauge peatus ja Männiku peatus.

Eelnõu kohaselt lubab linnavalitsus Vabaduse väljaku aluste ruumide haldajal AS Tallinna Tööstuspargid anda vastavad ruumid Tallinna Kesklinna Valitsuse ning SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskusallkasutusse kuni 16. septembrini 2019.

Tallinna Kesklinna Valitsus kasutab äriruumi muuseumiruumina ning SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus teadussuunitlusega vaba aja teenuste pakkumiseks, tasudes mõlemad igakuiselt üüri 6,50 eurot/m². Üürile lisanduvad äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised;

Neid ruume enne rentinud Tallinna Noorsootöö Keskus ning SA Teaduskeskus Ahhaa esitasid taotluse üürilepingu lõpetamiseks ning sellest johtuvalt on nendega sõlmitud üürilepingud käesolevaks ajaks lõpetatud ja äriruumid vabastatud.

Võistlusel on esindatud ligi 20 riiki: Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Montenegro, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Venemaa. Välisvõistlejaid, treenereid ning teisi võistlusega seotud ametnikke ja külalisi saabub Tallinna ligi 1100.

Tasuta sõidu õigust tõendavaks tunnuseks on igale osalejale, treenerile ning külalisele korraldaja, Eesti Korvpalliliidu poolt väljastatud nimeline akrediteerimiskaart.

Turniiril osalejatele on korraldatud transport hotelli ja spordiürituse toimumiskoha vahel. Tallinna ühistransporti kasutatakse linnaga tutvumiseks.

U20 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir on tähtsaim EM turniiride järel ning seda korraldatakse Eestis esimest korda. FIBA Euroopa valis turniiri korraldajaks Eesti Korvpalliliidu. Tegemist on 2013. aasta ühe tähtsaima spordiüritusega Eestis.

Eesti Korvpalliliit soovib teha kõik endast oleneva, et U20 vanuseklassi Euroopa Meistrivõistlused oleks korraldatud kõrgeimal võimalikul tasandil, mis võimaldaks Eestil lähitulevikus kandideerida Euroopa või Maailmameistrivõistluste läbiviimisele koostöös naaberriikidega.

Tänavu 85. sünnipäeva tähistava Aino Johansoni juhtimisel on Kullo Lastegaleriist kujunenud laste loomingu- ja näitusekeskus ning arvestatav esinemispaik. Tema juhendamisel ja kureerimisel on 25 aasta jooksul toimunud mitmeid vabariiklikke ja rahvusvahelisi laste kunstikonkursse ja näitusi ning külastajaile on olnud vaadata üle 650 ekspositsiooni.

Aino Johanson oli aastaid Kullo Lastegalerii juhataja ning hiljem peaadministraatorina galerii hing ja süda. Aino Johanson on töötanud Huvikeskuses Kullo 54 aastat, sellest 26 aastat Kullo Lastegaleriis.

Raemedal antakse Aino Johansonile kätte 30. mail 2013 Lillepaviljonis õppeaasta pidulikul lõpetamisel.

Tallinna raemedal on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena. Raemedal on antud alates 2004. aastast pälvinud kokku 41 isikut.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringuga tekib üks uus Astangu tänavalt algav ja läbi planeeringuala lõunasse kulgev tänav. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon pooldas Astangu tänava nimest tulenevalt pinnavormide nimeteema kasutamist ja kuna tegemist on paekalda jalamiga, peeti sobivaimaks Jalami tänava nime. Nimekomisjoni pakutud tänavanime on kooskõlastanud ka Haabersti Linnaosa Valitsus.

Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis tekib Niine tn 8, 8b, 8e ja Soo tn 5 kruntide ja lähiala detailplaneeringuga üks uus tänav, millega rajatakse juurdepääs kvartalisisestele kruntidele. Tänav algab Niine tänavalt Põhja puiestee ja Vana-Kalamaja tänava vaheliselt alalt ning kulgeb algul Soo tänava ja lõpuosas Vana-Kalamaja tänava suunas.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon kaalus erinevad nimesid - Niine põik, Säsi tänav, Viisu tänav. Selle piirkonna ajaloo osas konsulteeriti ka ajaloolase Robert Nermaniga, kuid ajaloost tulenevate nimevariantide puudumise tõttu otsustati Niine põigu nime kasuks, mis Niine tänavalt kvartali sisse põikavat lühikest umbtänavat hästi iseloomustab. Niine põigu nime on kooskõlastanud ka Põhja-Tallinna Valitsus.

Alates 17. maist on Põhja-Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/pohja/ kättesaadavad ekspertide poolt välja valitud ideed, mis lähevad konverentsil hääletusele.

Allikas: Põhja-Tallinna Valitsus

Hooldusremonti teostatakse freesimis- ja asfalteerimismeetodil Laagna teel (Varraku tn – Rahu tee), Sõle tn-l (Ehte tn – Kolde pst), Pärnu mnt-l (Rohula tn – Pääsküla rdt. ülesõit) ja Pärnu mnt-l (Tammsaare tee – Viljandi mnt.

Lisaks toimuvad suuremahulised remonttööd Pärnu mnt/ Kadaka pst/ Rohula tn ringristmikul ja Suur-Sõjamäe tn-l (linna piir- J. Smuuli tee).

Immutusmeetodil teostatakse remonttöid Pronksi tn ja Raua tn ristmikul, Rävala pst-l, Estonia pst-l, Ehitajate teel (Turu plats – Õismäe tee), Pärnu mnt-l (Valdeku tn – Hiiu tn), Pärnu mnt ja Tammsaare tee ristmiku peale- ja mahasõitudel.

Teekatte pindamist teostatakse Üliõpilaste teel ja Tervise tn-l.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub jälgida liikluskorraldust ning olla tähelepanelik.

Infolaudadega on üritusel väljas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (võlanõustamine), Tallinna Ettevõtlusamet - Tallinna linna tööbüroo, tööõigusnõustamine, ettevõtja infopunkt (ettevõtlusega alustamine ja ettevõtlustoetused), Tallinna Keskraamatukogu (arvutikoolitused algajatele ja tööotsijatele) ja Capacity Kool (koolitused tööotsijale).

Infopäev on tasuta ja toimub ka sünkroontõlge vene keelde.

Teisipäev, 21. mai
9.00 abilinnapea Merike Martinson juhib nõupidamist sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtkonnaga
9.00 Mustamäe linnaosa valitsuse juhtkonna nõupidamine, juhatab linnaosa vanem Helle Kalda.
10.00 linnapea Edgar Savisaarejuhib nõupidamist Riigikogu liikmete Mailis Repsi ja Priit Toobaliga.
10.00 abilinnapea Mihhail Kõlvart kohtub Jacob Westholmi Gümnaasiumi hoolekogu esimehega
11.00 Linnaosa vanema Helle Kalda töökohtumine firma KH Energia Konsult juhtkonnaga.
11.45 Mustamäe Sotsiaalkeskuses loeng-tutvustus HÄIREKESKUS 112 tööst.
11.00 Mustamäel Männi pargis on TERVISEAUTO, nõustavad SA Tallinna Lastehaigla meedikud.
12.00 Mustamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek Mustamäe polikliinikus, teemaks polikliiniku hoone olukord.
12.00 linnapea Edgar Savisaarejuhib nõupidamist abilinnapea Eha Võrgu ja Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemäega.
12.00 abilinnapea Merike Martinson osaleb Tallinna Hoolekande Keskuse Rehabilitatsioonikeskuse 10. tegevusaastale pühendatud pidulikul üritusel (aadressil Suur- Sõjamäe tn. 6a)
13.00 Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda töökohtumine AS Leibur juhtkonnaga.
13.00 Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova kohtub BalticMediaAliance esindajaga
14.00 Mustamäe alaealiste komisjoni istung.
14.00 Nõmme linnaosa alaealiste komisjoni koosolek
14.00 „Positiivne Tallinn 2014-2018“ avakonverents Salme Kultuurikeskuses
14.00 linnapea Edgar Savisaar, abilinnapea Eha Võrk ja Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe osalevad konverentsil „Positiivne Põhja-Tallinn 2014-2018“ Salme Kultuurikeskuses.
15.00 Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova võtab vastu eelregistreeritud kodanikke
16.00 abilinnapea Mihhail Kõlvart võtab vastu linnakodanikke
16.30 abilinnapea Mihhail Kõlvart kohtub eesti arhitekti ja arhitektuuriteoreetiku Dmitri Brunsiga
17.00 abilinnapea Mihhail Kõlvart kohtub Mustamäe Gümnaasiumi hoolekogu esindajaga
17.00 linnapea Edgar SavisaarkohtubRiigikogu liikme Valeri Korbiga.
18.00 linnapea Edgar SavisaarkohtubRiigikogu liikme Kalev Kalloga.
19.00 linnapea Edgar Savisaarejuhib nõupidamist Linnavalitsuse nõuniku Liina Oja, meediajuht Mati Kirotari ja linna avalike suhete direktori Ain Saarnaga.

Kolmapäev, 22. mai
9.00 abilinnapea Eha Võrk osaleb maaküsimuste nõupidamisel abilinnapea Kalle Klandorfiga
9.30 linnavalitsuse kabinetinõupidamine.
9.30 abilinnapea Mihhail Kõlvart osaleb Linnavalitsuse kabinetinõupidamisel
10.00 linnavalitsuse istung.
10.00 Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi osaleb linnavalitsuse istungil
10.00 Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova kohtub Prantsuse Instituudi Eestis direktori Bernard Paqueteau’ga
11.00 abilinnapea Eha Võrk osaleb lastekodulaste perekodude ja sotsiaalmajutuseüksuste teemalisel nõupidamisel
11.30 Mustamäe linnaosa valitsus võõrustab Võru linna sotsiaaltöötajaid, tervitussõnad linnaosa vanemalt Helle Kaldalt.
12.00 linnavalitsuse istungile järgnev pressikonverents.
12.30 Järveotsa tee ja Astangu vahelisel kergliiklusteel toimub Tallinn Rocca al Mare Lions Klubi korraldatud rulluisupäev Haabersti koolidele, avasõnad ütleb Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.
13.00 Konverentsi „Tallinna positiivne programm 2014–2018“ läbiviimiseks moodustatud ajutise komisjoni koosolek. Juhatab Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda.
14.00 Mustamäe Kultuurikeskuse KAJA galeriis tugikeskuse JUKS õpilastööde näituse "Rõõmuvärv" avamine.
14.00 abilinnapea Eha Võrk osaleb elamumajanduse teemalisel nõupidamisel
15.00 abilinnapea Merike Martinson osaleb Tallinna Lastehaiglas toimuval Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitamise rahastamislepingu allakirjutamisel SA Tallinna Lastehaigla, Norra Kuningriigi saatkonna ja sotsiaalministeeriumi esindajate vahel
16.00 abilinnapea Eha Võrk osaleb Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul
16.00 abilinnapea Eha Võrk osaleb Mustamäe transpordi teemalisel koosolekul
16.00 Nõmme linnaosa vanem Erki Korp osaleb Tallinna Laste Turvakeskuse nõukogu koosolekul.
18.00 Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi osaleb aktiivsete korteriühistute esimeeste vastuvõtul Lennusadamas
21.30 Tallinna linnapea Edgar Savisaar esineb Tallinna Televisiooni otsesaates „TeleTallinn“.

Neljapäev, 23. mai
9.30 abilinnapea Mihhail Kõlvart juhib nõupidamist infotehnoloogia direktoriga
10.00 kepikõnd Männi pargis.
11.00 linnapea Edgar Savisaarejuhib nõupidamist Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemäega.
11.00 Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova osaleb Pirita jõe puhkepaviljoni avamisel
12.00 Mustamäe koolide noorema kooliastme õpilaste luulefestivali lõpetamine Mustamäe Avatud Noortekeskuses. Tervitab Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda.
12.30 Nõmme linnaosa eluasemekomisjoni koosolek.
13.00 Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova võtab vastu Laagna gümnaasiumi Comeniuse projekti delegatsiooni
13.00 Kepikõnd Stroomi rannas kõigile huvilistele
14.00 Nõmme linnaosa vanem Erki Korp osaleb Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse nõukogu koosolekul.
15.00 abilinnapea Merike Martinson osaleb SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi pidulikul tänuüritusel Raekojas
16.00 abilinnapea Mihhail Kõlvart juhib Noorte Nõukogu koosolekut
18.00 Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson osalevad konverentsil „Positiivne Haabersti 2014-2018“ Haabersti Vaba Aja Keskuses (Ehitajate tee 109A/2).

Reede, 24. mai
10.00 Konverentsi „Tallinna positiivne programm 2014–2018“ läbiviimiseks moodustatud ajutise komisjoni koosolek. Juhatab Helle Kalda.
10.00 Kultuurikeskuses KAJA filmihommik lastele filmiga "Politseiauto Pelle".
10.30 abilinnapea Mihhail Kõlvart kohtub Reaalkooli direktoriga
11.00 Nõmme linnaosa vanem Erki Korp osaleb Nõmme Maja avamisel.
12.00 abilinnapea Merike Martinson juhib Tallinna Heleni Koolis toimuvat Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni koosolekut
13.00 Haabersti linnaosa sotsiaalhoolekande komisjoni koosolek.
14.00 Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi osaleb Kopli Noortemaja 30. juubeli vastuvõtul.
14.00 abilinnapea Mihhail Kõlvart tervitab Tallinna Kopli Noortemaja 30. aastapäeva puhul
14.30 Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson kohtub Tiskre elanike MTÜ-ga.
17.30 Lasnamäe Linnaosa vanem Olga Ivanova osaleb Tallinna vene koolide hoolekogude ümarlaua I koosolekul
19.00 Kultuurikeskuses KAJA filmiõhtu Margit Kilumetsa filmiga "Viru. Vabaduse saatkond".
24.-26. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad Nõmme Kevad 2013, programm aadressil www.tallinn.ee/nommekevad2013
Linnapea Edgar Savisaar viibib lähetuses Leedus, Vilniuses. Linnapead asendab abilinnapea Taavi Aas.

Laupäev, 25. mai
12.00 Kevadlaat Õismäe tiigi ääres.
15.00 Kevadkontsert „Haabersti Kevad“ Õismäe tiigi ääres. Avasõnad ütleb Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson.

Pühapäev, 25. mai
11.00 Lastekaitsepäeva perepäev Mustamäe Laste Loomingu Maja õuealal.
14.00 Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi osaleb Kopli Noortemaja 30. juubeli kevadkontserdil.

„Praeguseks on Tallinna Hoolekande Keskus kujunenud ülimalt vajalikuks ja populaarseks paigaks elu hammasrataste vahele jäänud inimestele ja kus neid võetakse vastu sõbralikult ning abivalmilt,“ ütles abilinnapea Merike Martinson keskuse tegevust tunnustades.

Talvepäevadel käib Suur-Sõjamäel tavaliselt umbes 60 inimest, kuid on olnud perioode, kus see arv ulatub 90-ni. Soovijatele on alati jätkunud jagamiseks kasutatud riideid, kuivtoitu, teed ja muud toiduabi. Saalis on televiisor, raamatukogu ja internetiühenduses arvutid, mille arv aastate jooksul sõltunud headest toetajatest.

Tallinna Hoolekande Keskuse juhi Imbi Eesmetsa sõnul on soovijail alati võimalik saada sotsiaalnõustamist, ka on püütud kliente suunata vaimsete huvide poole noorte muusikute minikontsertide ja ühiste filmivaatamiste abil. „Alates sellest aastast saame aga olla toeks kunstitoa ja loovtegevuse abil neile, kellele sobib paremini mittesõnaline eneseväljendus ja sügiseks planeerime majja uusi aktiveerivaid tegevusi,“ ütles Eesmets.

Keskuse majutusteenus on väga nõutud ja populaarne eriti vanglast tulijate ja puudulike elamise oskustega inimeste seas. „Meie majutusest on paljud saanud ellu kaasa oskuse näiteks enda järelt koristada ja planeerida oma nappe rahavarusid. Selliseid teadmisi on saadud nii grupis õppides kui koostööd tehes meie nõustajatega – sotsiaaltöötajate, psühholoogide, võlanõustajate, hingeabi andjatega,“ rääkis Imbi Eesmets.

Kokku on 13 aasta jooksul Tallinna Hoolekande Keskuse teenuste kaudu abi saanud ligi kolm tuhat inimest. Tallinna Hoolekande Keskuse tegevust rahastab Tallinna linn, suurimad regulaarsed toetajad on aastate jooksul olnud Eesti Punase Risti Tallinna Selts ning suurhotellid Olümpia ja Radisson.

Teave ka: www.thk.ee

Festivali pidulik lõpetamine toimub 24. augustil. Žürii valib välja rahvusvahelise Tallinna lillefestival 2013 mõlema teema parima aia. Ära märgitakse ka Rahva lemmik , mille mõistagi valivad festivali külastajad.

Lillefestivali iluaeadade rajamine algab homme.

Kell 20 on eetris Tallinna TV uudistesaade „TÄNA“ ning kell 20.30 on eetris dokumentaalfilm „USA vs John Lennon“ (The U.S. vs. John Lennon, USA, 2006), kus räägitakse ansambli The Beatles kuulsaimast liikmest John Lennonist. Film jälgib muusiku elu ja tegemisi, keskendudes Lennoni suhetele USA valitsuse, eriti president Richard Nixoniga. Režissöörid: David Leaf ja John Scheinfeld.

Kell 22.20 algab teine osa saatest „Poliitika õhtukool. Harri Hursti e-valimistest“, kus häkker Harri Hursti põrmustab e-valimised, tuues välja ohud, mis varitsevad sidekanalites ja operatsioonisüsteemides. Õhtut jääb lõpetama kell 23.30 algav saade „Vintskapist soklini“, kus räägitakse vannitubade ehitamisest vanasse majja ning tutvustatakse toetusi, mida on võimalik taotleda vana maja renoveerimiseks.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: www.tallinnatv.eu/

Turniiri reeglite kohaselt kestab üks mäng 2x25 minutit. Igas võistkonnas peab väljakul olema kogu aeg vähemalt üks naismängija ning viigilise tulemuse korral lõpetatakse mäng penaltitega. Turniiri avamisel peab kõne Soome suursaadik Eestis Aleksi Härkönen.

Tallinna linn on võitnud turniiri „Kuldne Kirves“ kolmel korral – 2004., 2011. ja 2012. aastal.

«Minu praktikas on olnud juhtum, kus lapse ema ilmus kohtusse ja teatas kõigi kuuldes, et kutsikas – laps – on vahend, millega isale kätte maksta. Kohtunik ei teinud neid repliike märkamagi,» rääkis jurist, kelle hinnangul on kohus tihti nn lahutussõdade lahendamisel jõuetu või lihtsalt mugav ning laseb asjadel venida, kahjustades sellega laste huve. «See kohtusaaga kestis kokku poolteist aastat, kusjuures kogu selle aja käitus ema nagu draamakuninganna – sõimas, nuttis, ähvardas. Kui mees taotles naisele psühhiaatrilist ekspertiisi, siis sellest kohtunik keeldus.»

Selle juhtumi puhul jäi laps lõpuks siiski isale ja lastekaitse määras lapsega suhtlemise korra – millal ja kuidas ema lapsega kohtub. «Kohtus kaotajaks jäänud ema ei jätnud asja niisama, kõigepealt esitas ta lastekaitsele võltsitud kohtumääruse, et last valega tagasi saada,» rääkis jurist. «Kui sellele jälile jõuti, siis ühel päeval ta lihtsalt võttis lapse lasteaiast ja enam isa juurde tagasi ei viinud. Kusjuures ei sotsiaalametnik, politsei ega kohtutäitur, kes lapsel ema juures järel käisid, ei saanud teda sealt kätte – nemad jõudu ei kasuta, ema sülest last ära ei kisuta. Ning kuna proual on magistrikraad õiguses, tunneb ta praktikat ja oskab seda enda kasuks keerata. Jube kurb, et kohus laseb sellel sündida. Nüüd jätkub see saaga juba järgmistes kohtuastmetes. Ma ei leia, et selline venitamine kohtus kuidagiviisi lapse huvides oleks.»

Juristi sõnul esineb loomulikult ka juhtumeid, kus manipulaator pole mitte ema, vaid isa. «Teises loos oli isa see, kes tuli pisaraid valades kohtusse, valetas naise alkohoolikuks ja kutsus kohale hulga tunnistajaid, kes tema sõnu kinnitasid, kuigi naine ei olnud osa neist inimestest isegi näinud,» meenutas jurist. «Aga mees suutis olla sedavõrd veenev, et kohus tegigi otsuse tema kasuks.» Kui kohtuvõit käes, ei olnud sel isal pojast enam sooja ega külma, nii et lõpuks jäi laps ikkagi ema kasvatada.

«Vanemad kohtlevad tihti last nagu asja,» tõdes ka Tartu maakohtu kohtunik Donald Kiidjärv. «Temaga kaubeldakse nagu asjaga ja teda jagatakse nagu asja.» Samas ei peaks kohtuprotsessi pikkus kohtuniku meelest lahutuslugude puhul teemaks olema. «Kohus võib abielu lahutada, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta,» tsiteeris Kiidjärv perekonnaseadust. «Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Teisest küljest, kuhu kiirustada? Minu isiklik arvamus on, et meie riigis on väga liberaalne kord abielu lahutamiseks, tuleb mõte abieluraskustele alla anda – ja saabki asi teoks.»

Jurist leiab, et n-ö kummivenitamine kohtuasjades, mis toimuvad lapse hooldusõiguse üle, on siiski vale. «Minu isiklik seisukoht on, et kohtul puudub julgus jõulisemaid võtteid kasutada ja ka tegelikult lapse huvide eest seista,» ütles ta. «Meil üritavad kõik – lastekaitse, kohtunikud – olla hästi humaansed, anda muudkui uusi võimalusi, tulla välja uute asitõenditega. Tegelikult on see üleüldine ükskõiksus ja mugavus, mis sellist jama võimaldab. Seda enam, et enamus riigi antud vandeadvokaatidest võtab neid juhtumeid kui tüütut kohustust ja ei süvene üldse teemasse.»

Kiskleva lahutuse korral tunneb laps kaotusvalu, sest ühest vanemast ilmajäämine võib tähendada ka senise kodu kaotust ja harjumuspärase elukorralduse kokkukukkumist.

Samuti hirmu üksijäämise ees (kui üks vanem lahkus, miks ei või siis teinegi teha samamoodi), viha ühe või mõlema vanema vastu (miks nad lasksid kooselul laguneda),

muret (mina olen vanemate lahkuminekus süüdi) ning turvatunde puudumist ja tõrjutust. Neid tundeid tugevdab veelgi asjaolu, kui laps on pidanud senisest kodust ja koolist/lasteaiast lahkuma.

Hoolimata sellest, et vanemate suhe on pikka aega olnud pingeline või isegi vägivaldne, võib laps siiski loota, et vanemad lepivad ära. Emotsionaalsed ja käitumisprobleemid on tavalisemad siis, kui lahutuse käigus vanemad tülitsevad – see võib mõjuda isegi lapse füüsilisele tervisele. laps võib hakata püksi pissima, nägema luupainajalikke unenägusid jms. Samuti võib laps olla ärritatud ja sõnakuulmatud, eriti enne kokkusaamist lahus elava vanemaga.

Teemast pikemalt saab lugeda http://www.pealinn.ee/index.php?pid=172&lang=5&nid=11447

Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia eesmärk on tunnustada tallinlastest teenekate kultuuritegelaste loomingulist tegevust. Preemia antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunsti, teatri, filmi, tantsu, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Preemia andmisega tunnustatakse loovisiku panust Tallinna kultuuriellu.

Tallinna Transpordiamet teatab, et seoses Tartu mnt ja Peterburi tee ristmiku järgmise etapi ehitustöödega on Peterburi teel suunaga Tartu mnt poole enne ristmikku kahest sõidurajast üks liiklusele suletud alates esmaspäevast 20. maist kuni 25. juunini.

Liiklejatel palutakse hoolikalt jälgida ajutiselt paigaldatud liiklusmärke. Suuremahulised remonttööd toimuvad Pärnu mnt/Kadaka pst/Rohula tn ringristmikul ja Suur-Sõjamäe tn-l (linna piir- J.Smuuli tee).

Hooldusremonttöid teostavad vastavalt tööde graafikule üheksa brigaadi.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub jälgida liikluskorraldust ning olla tähelepanelik.

Infolaudadega on üritusel väljas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (võlanõustamine), Tallinna Ettevõtlusamet - Tallinna linna tööbüroo, tööõigusnõustamine, ettevõtja infopunkt (ettevõtlusega alustamine ja ettevõtlustoetused), Tallinna Keskraamatukogu (arvutikoolitused algajatele ja tööotsijatele) ja Capacity Kool (koolitused tööotsijale).

Infopäev on tasuta ja toimub ka sünkroontõlge vene keelde.

Üks põnev sihtkoht on Riisi sõnul Tallinna lähiümbruses veel- Aegna saar. „See kuulub ju Tallinna Kesklinna alla! Väärib kindlasti külastamist,“ soovitas Riis.

„Looduse omnibuss“ peab tema sõnul laienemisplaane. „Vaikselt unistan Looduse Omnilaevast, mis sõidaks mitte kindlal marsruudil, vaid erinevatele Eesti väikesaartele. Loodan, mu silmad sellist imeasja ikka näevad. Huvilisi kindlasti jätkuks, tallinlastel näiteks on tõeline nõrkus väikesaarte vastu. Ja mitte ainult saarte. Mõelge, kui põnev oleks sõita laevaga Tallinnast näiteks Narva-Jõesuusse ja vaadata Eestit mere poolt! Lisaks Looduse Aasta Fotole tahaksin hakata välja andma ka Looduse Aasta Kunstiteose ja Looduse Aasta Kirjandusteose auhindu. Aga ehkki mul on hulk abilisi ja häid toetajaid, pean siiski vaatama, et jalad väga õhku ei tõuseks,“ rääkis Riis.

Igal neljapäeval saab tema sõnul 12 000 inimest üle Eesti Omnibussi elektroonilise uudiskirjaga teada, kuhu Omnibuss puhkepäevadel sõidab. „Lisaks on meil Facebooki konto. Aga ei mingit reklaami teles, ajalehtedes, internetis. Sõite on kokku toimunud üle 1500, umbes 100.000 inimest on meiega sõitnud. Rekordeid ma ei tea, aga arvan, et neid, kes on nende aastate jooksul käinud kolmesajal reisil, on mitmeid. See on päris suur hulk. On ka neid, kes käivad aastas kolm või viis korda, aga jälgivad kogu tegevust ja tunnevad ennast Omnibussi seltskonna liikmena. Palju sõidab selliseid loodushuvilisi, kes paari aasta jooksul sõidavad pidevalt, teevad Eestile nö. tiiru peale ja hiljem juba valivad sihtkoha järgi, kuhu sõita,“ jutustas Riis.

Populaarseimad sihtkohad on tema sõnul olnud talvised matkad väikesaartele mööda merejääd. „ Tänavu matkasime näiteks Manijale kuue bussitäie rahvaga ehk siis 300 inimesega,“ rääkis Riis. „Soomaa kevadised suurveed on igal aastal populaarsed. Tänavu osales meie matkal Soomaale ca 250 inimest. Ei raatsinud kedagi maha jätta, ehkki suurvett oleks seal jätkunud ka järgmiseks nädalavahetuseks. Narva koski vaatama matkasime tänavu 1. Mail kuue bussitäie retkelistega.“

Looduse omnibuss pakub loodusesõpradele teadmisterikkaid reise juba 13 aastat. Lisaks ekskursioonidele loodusesse korraldab Riis fotovõistlust Looduse Aasta Foto. Igal aastal antakse Jaan Riisi eestvõttel välja „Looduse Kalendrit“ ja kirjastatakse kogumikke, korraldatakse näitusi ning „Loodusõhtuid“ Rahvusraamatukogus.

Loe intervjuud: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=141&lang=5&nid=11419

„Detsembris avasime Mustamäe turul ruumika müügipaviljoni, kus kaubeldakse peamiselt puu- ja juurviljadega, jaanipäevaks saab turg juurde veel ka liha- ja kalahoone, kuhu on kavandatud 35 külmletiga müügikohta,“ ütles Tallinna abilinnapea Eha Võrk. „Lisaks hakkab turulkäijatele kehakinnitust pakkuma väike kohvik ning turualale rajatakse ka laste mänguväljak ja purskkaev.“

Mustamäe turg avati nn. Kännu kuke kvartalis, Vilde tee 75a kinnistul 2011. aasta mais, kuid esialgu olid kauplemiseks üles seatud vaid väliletid. „Müügipaviljonid võimaldavad turul aastaringselt kaubelda. Ühes kauplemistingimuste paranemisega on Mustamäe turu külastajaskond iga kuuga aina kasvanud,“ kinnitas Võrk.

Võrgu sõnul näitasid sügisel korraldatud Sibulalaat, detsembris toimunud Jõululaat ja veebruaris peetud Küünlakuu laat, et osalejate arvukust arvestades on Mustamäe turul potentsiaali kujuneda linnaosa rahvast ühendavate ürituste läbiviimise kohaks.

„Loodetavasti saab Mustamäe turust populaarse Nõmme turu eeskujul lisaks kauplemisele ja vajalike toiduainete ostmisele ka kooskäimise ja seltsielu edendamise koht, kus korraldatakse linnaosa elanike rõõmuks rahvarohkeid meeleolukaid üritusi.“

Laadalt saadava tulu eest ostetakse puukborellioosi tõttu liikumisvõime kaotanud noormehele elektriline lamamistool. MTÜ Kopli Selts kutsub sel eesmärgil annetusi tegema SEB panga arvele 10220207908225. Selgitusse palume kirjutada „sihtannetus lamamistool“.

25. mail peetakse aga laata Põhja-Tallinnas aadressil Sõle 31 (Minski poe esisel platsil).

Päev algab jalutuskäiguga Kopli parkides, kasulikke nõuandeid tervislikeks eluviisideks jagavad tervisekõnni spetsialistid Põhja-Tallinna sotsiaalkeskusest. Jalutuskäigust võib osa võtta nii käimiskeppide, lapsevankri kui ka ainult hea tujuga. Kopli ajaloost pajatab Jüri Kuuskemaa.

Alates kella kolmest on Kopli Ametikooli õueala täis erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Avatud on kevadlaat ja õpitoad (footbagede meisterdamine, näomaalingud, viltimine, ehete valmistamine, nahast tarbeesemete valmistamine). Lastele on batuut, asfaldikriidid ja jätsiauto! Lisaks toimuvad tõukerattavõistlused ekstreemspordihuvilistele ning tänavakorvpalli karikavõistlused. Päeva juhib Üllar Luup.

Täpsem programm kodulehelt http://www.tallinn.ee/est/kopliarenduskeskus/Kopli-Arenduskeskuse-koduleht

Osavõtt on TASUTA.

“Lastega on alati tore midagi koos teha, eriti kui see toob kaasa nii palju positiivseid emotsioone, “ lausus Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi.

Täna, 17. mail toimub suur puude istutamine Stroomi pargis. Puude istutamisest võtavad osa kõik Põhja-Tallinna koolid. Iga kool saab endast jäle maha jätta, istutades rannaparki kaks kaske.

Üks e-kirja teel toimunud arutelus osalenutest, erukindral Aleksander Einseln nentis Pealinnale, et raske on öelda, kas praeguse administratsiooni kukkumine pärast USA vägede lahkumist 2014. aastal on kuude, nädalate või päevade küsimus. «Kaldun arvama, et pigem on asi nädalates,» lausus Einseln. «Praeguse režiimi võimult kukkumine seab omakorda surve alla paljud maailma, sealhulgas Euroopa pangad, kel tekib küsimus, kuidas käsitleda Karzai ja tema lähikondlaste kapitali.»

Enesestmõistetavalt otsitakse Karzai varale turvalisi «kodusid» seda intensiivsemalt, mida kiiremini läheneb 2014. aasta lõpp ehk USA väljatõmbumise tähtaeg. Sellega on ilmselt hõivatud kümned, kui mitte sajad juristid. Kuigi Afganistanis on tänini levinud raha tassimine kartulikottides, ei ole dollarihunnikute vastuvõtmine siiski omane tsiviliseeritud maailma pangandusele.

Küsimus on seda diskreetsem, et Karzai puhul puudub Einselni sõnul võimalus eristada illegaalset kapitali legaalsest ehk n-ö ausalt teenitud raha ebaausast. Summad, mis võivad Euroopa mõistes olla «mustad», võidakse Afganistanis käibivate islami arusaamade ja tavade järgi olla täiesti tavalised ja «puhtad».

Erukindral Einseln osundas, et seetõttu ongi oluline, et keskpanga nõukogu esimees, kelleks saab teatavasti pikaaegne poliitik ja endine kaitseminister Mart Laar, oleks apoliitiline persoon. Praegu tekib Einselni arvates paratamatult oht, et Karzai abil segatakse ka Eesti Pank poliitilistesse mängudesse. Laaril on head suhted ka Swedbankiga, mille juhtgrupi nõukogusse ta mõne aasta eest kuulus. Kui ühel päeval kerkib küsimus suhtumisest Karzai kapitalisse näiteks Euroopa keskpangas, ei saa Laar selles arutelus erapooletu olla. Kaitseministrina on ta aktiivselt osalenud Karzai režiimi toetuses ja/või ülesehitustöös ning ise ka režiimi külalisena Afganistanis viibinud.

Karzail on üsna palju ja suuri sissetulekuallikaid, kust pärinevad isegi mitte kümned, vaid sajad miljonid dollarid. «Ta on maailma võimsaim narkoboss ja võlgneb oma võluva eksistentsi eest tänu Ameerika õhu- ja maavägede protektsioonile,» märkis USA õhuväes teeninud analüütik ja tänaseni USAs elav Aadu Karemaa. «Esimestel aastatel tegeles Karzai peamiselt raha pesemisega ja pangandusega, samas kui tema poolvend tegeles oopiumi produktsiooni, produktide transpordi ja turustamisega,» ütles Aadu Karemaa. «Läinud aastal tema poolvend tapeti ja nüüd on osa tema tööst langenud Karzai õlgadele. Sellel alal on kuuldavasti hiljuti raskusi tekkinud – nii rahaga üldisemalt, kui ka oopiumitoodete transiitkaubanduse kui ka raha hoiupaikadega.»

Mõni aasta tagasi puhkes skandaal Kabuli panga ümber, kust kadus raha umbes 900 miljoni USA dollari väärtuses. Suur osa sellest rahast pumbati «lõdvemate pangandusreeglitega» riikidesse. Suurvargust kaeti fiktiivsete laenulepingutega olematute firmade nimele. Märkimisväärne, et suure osa pihtapandud rahast moodustas nn doonorriikide abi Afganistanile. Ka Eesti on sinna viimasel kümnel aastal panustanud – ametlikel andmetel kokku enam kui 6 miljonit eurot ehk vanas rahas üle 100 miljoni krooni.

Pikemalt saate lugeda siit: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=172&lang=5&nid=11425

Koerte jalutusväljakud on Tallinnas kohad, kus lubatud koeri rihma otsast vabastada. Väljakuid koristatakse ja vajadusel remonditakse viis korda nädalas. Väljakud on varustatud ekskremendikastide ja biolagunevate kottidega, et oleks mugav oma lemmiku järelt koristada. Kivila koerte väljakutel on kuus erinevat treeningelementi, mis panevad proovile koera tasakaalu, jõu ja täpsuse.

Kivila koerte jalutusväljakud läksid maksma kokku 20 770 eurot. Maksumus kujunes soodsaks, kuna Kivila tn 3h haljasalal on juba välja ehitatud sademeveedrenaaž, tehtud vertikaalplaneerimine, rajatud pargiteed, välisvalgustus ja haljastus ning selle koerte jalutusväljaku ehitusel tuli paigaldada ainult piirded, väravad, koerte treeningelemendid ja pargimööbel (pingid, jäätmemahutid).

Koertepargi avamisel toimub Agility demonstratsioon väikeste koerte väljaku elementidel.

Agilityon hasartne, lõbus, põnev ja vaatemänguline koeraspordiala, kus koer läbib aja peale mitmesugustest takistustest koosneva raja. Koerajuht võib koera suunata vaid hääle ja kehakeele abil.

Eesmärgiks on läbida takistused kindlas järjekorras, vigadeta ja võimalikult kiiresti.

Selle juures on peamine inimese ja koera omavaheline koostöö ja kontakt – koerajuht kasutab juhtimisstiili ja -võtteid, mis sobivad neile kõige paremini ja mida koer mõistab.

Üritust juhatab Roland Anton Rand Tallinna Keskkonnaametist.

21. mail leiab aset Tallinna Slaavi Kultuuriühingu kontsert, kus esinevad ka solistid rahvusooperist „Estonia”, Vene filharmooniaühing, kammerkoor Raduga ja teater „ABC”. Algus samuti kell 19.00.

22. mail toimub vaimuliku muusika kontsert, kus esinevad kammerkoor „Eleegia”, Nikolai kiriku koor ning stuudio „Raduga” kontsertkoor.

23. mai kontsert on pühendatud Ukraina kultuurile (algus kell 19.00) ja 24. mail annab kontserdi ühendus „Sadko” (kell 13.00).

Slaavi kirjakeele ja kultuuripäevad lõpevad 26. mail kell 13.00 algava Vene Kultuurikeskuse stuudiote piduliku kontserdiga.

Kultuuripäevad on pühendatud slaavi kirjakeele 1150 aastapäevale. Vene kirjakeele ja kultuuri tähistamisele pani 20 aastat tagasi aluse Tallinna Slaavi Kultuuriühingu juht Nikolai Solovjov.

KÕIK KONTSERDID ON TASUTA.

Täpsema sõiduplaaniga saab tutvuda ja pileteid osta saab AS Kihnu Veeteede kodulehelt http://www.veeteed.com/ .

Lisaeelarve olulisemad rahaeraldised lähevad linnapea Edgar Savisaare sõnul põhiliselt kolme valdkonda: haridusse, teede-tänavate korrashoiuks ja linnatranspordile. 2,35 miljonit eurot on täiendavalt kavandatud haridustöötajate palgatõusuks 7-13% võrra, 4 miljonit eurot teede-tänavate korrashoiule ning 1,5 miljonit eurot ühistranspordi korraldamise kulude katteks. Väiksemad summad on lisaeelarves ette nähtud loomaaia, mänguväljakute, Rahvarinde muuseumi jt vajaduste katteks.

Suurem osa kavandatud kulutustest on võimalik katta 1,3 miljoni euroga prognoositava tulumaksu paremast laekumisest, 2,6 miljoni euroga maamaksutulust, 1,6 miljoni euroga linnaasutuste omatulust ning muudest laekumistest.

Lisaeelarve kolmas lugemine seisab ees linnavolikogu erakorralisel istungil 27. mail. Muudatusettepanekuid saavad fraktsioonid esitada 20. mai keskpäevani.

Uute busside ostmise riigihankes tunnistas hankija ehk TLT 24.aprillil vastavaks nelja pakkuja pakkumused. Nendeks olid EvoBus GmbH koos Silberauto AS-ga, Man Truck & Bus AG, Volvo Bus Corporation ja Scania CV AB. Edukaks tunnistati MAN Truck & Bus AG pakkumus.

Viimase kahe aasta jooksul on TLT ostnud kokku 35 firma MAN linnaliinibussi. Esimesed viisteist 12 meetri pikkust bussi jõudsid Tallinna 15.maiks 2012, järgmised 10 samasugust sõidukit 15.septembriks. Viimane partii ehk 10 liigendbussi jõudis kohale tänavu 12.aprilliks.

TLT andmetel on need 35 MAN-i bussi tallinlastelt hea vastukaja saanud. Samuti kiidavad uusi ühissõidukeid nendel sõitvad juhid.

Liigendbuss MAN Lion´s City GL on 18.75 meetrit pikk, 2.5 meetrit lai ja 2.98 meetrit kõrge. Bussis on kokku 166 sõitjakohta, neist 122 seisu- ja 44 istekohta. Keskkonnasõbralikele bussidele on paigaldatud 235 kW ehk 320 hobujõu võimsusega diiselmootor, mille heitenorm on EURO V, kuid vastab ka EEV (enhanced environmentally friendly vehicle) nõuetele. Bussidel on 6-käiguline automaatkäigukast ning tõhus ja Põhjamaade kogemusel põhinev salongiküte. Samuti on olemas ventilatsioonisüsteem, invaramp ja külgkallutus.

12 meetri pikkune buss MAN Lion´s City LE on 2.55 meetrit lai ja 3.15 meetrit kõrge. Bussis on 29 istekohta ja 55 seisukohta, kokku seega 84 sõitjakohta. Sõidukile on paigaldatud diiselmootor võimsusega 213 kW ehk 290 hobujõudu. Ka nende busside mootorite heitenorm on EURO V ning vastavad EEV nõuetele. Loomulikult on bussid varustatud Põhjamaade kogemusel põhineva tõhusa salongikütte, ventilatsioonisüsteemi, invarambi ja külgkallutusega.

Uute busside ostmise riigihankes tunnistas hankija ehk TLT 24.aprillil vastavaks nelja pakkuja pakkumused. Nendeks olid EvoBus GmbH koos Silberauto AS-ga, Man Truck & Bus AG, Volvo Bus Corporation ja Scania CV AB. Edukaks tunnistati MAN Truck & Bus AG pakkumus.

Viimase kahe aasta jooksul on TLT ostnud kokku 35 firma MAN linnaliinibussi. Esimesed viisteist 12 meetri pikkust bussi jõudsid Tallinna 15.maiks 2012, järgmised 10 samasugust sõidukit 15.septembriks. Viimane partii ehk 10 liigendbussi jõudis kohale tänavu 12.aprilliks.

TLT andmetel on need 35 MAN-i bussi tallinlastelt hea vastukaja saanud. Samuti kiidavad uusi ühissõidukeid nendel sõitvad juhid.

Liigendbuss MAN Lion´s City GL on 18.75 meetrit pikk, 2.5 meetrit lai ja 2.98 meetrit kõrge. Bussis on kokku 166 sõitjakohta, neist 122 seisu- ja 44 istekohta. Keskkonnasõbralikele bussidele on paigaldatud 235 kW ehk 320 hobujõu võimsusega diiselmootor, mille heitenorm on EURO V, kuid vastab ka EEV (enhanced environmentally friendly vehicle) nõuetele. Bussidel on 6-käiguline automaatkäigukast ning tõhus ja Põhjamaade kogemusel põhinev salongiküte. Samuti on olemas ventilatsioonisüsteem, invaramp ja külgkallutus.

12 meetri pikkune buss MAN Lion´s City LE on 2.55 meetrit lai ja 3.15 meetrit kõrge. Bussis on 29 istekohta ja 55 seisukohta, kokku seega 84 sõitjakohta. Sõidukile on paigaldatud diiselmootor võimsusega 213 kW ehk 290 hobujõudu. Ka nende busside mootorite heitenorm on EURO V ning vastavad EEV nõuetele. Loomulikult on bussid varustatud Põhjamaade kogemusel põhineva tõhusa salongikütte, ventilatsioonisüsteemi, invarambi ja külgkallutusega.

Savisaare sõnul on haridusvaldkonda kavandatud lisaraha eeskätt ette nähtud pedagoogilise personali palga tõstmiseks.

„Tallinna linn on siiani olnud üks vähestest, kui mitte ainus omavalitsus Eestis, kes on oma vahenditest suutnud tagada kõigile koolieelsete lasteasutuste, huvikoolide ning munitsipaalkutseõppeasutuse juhtidele ja pedagoogidele ning põhikoolide ja gümnaasiumite osas ka nendele pedagoogidele, kes ei ole klassiõpetajad, põhikooli aineõpetajad, gümnaasiumi aineõpetajad või parandusõppe õpetajad, riigieelarve vahenditest tasustatud pedagoogidega võrdsed palgaalammäärad,“ rõhutas Savisaar.

„Haridustöötajate täiendavateks palgavahenditeks on ette nähtud kokku 2,35 miljonit eurot. Peame tähtsaks, et linn jätkaks linnaeelarvest tasustatavate pedagoogide senist palgapoliitikat,“ ütles Savisaar. „Seetõttu oleme esitanud linnavolikogule samaaegselt lisaeelarve eelnõuga ka vastava palgamäärade muutmise eelnõu.“

Alates 1. maist on kavas kehtestada linnaeelarve vahenditest tasustatavate pedagoogide töötasu alammäärad järgmiselt: noorempedagoog ja pedagoog 715 eurot, vanempedagoog 808 eurot ja pedagoog-metoodik 922 eurot, lasteaedades töötavate õpetajaabide palga alammääraks saab aga 380 euroni kuus, mis on 13% praegusest enam.

Tallinna teede ja tänavate korrashoiuks on lisaeelarve eelnõus ette nähtud täiendavalt 4 miljonit eurot.

Savisaar juhtis tähelepanu, et Tallinn on vaidlustanud halduskohtus valitsuse määruse, millega omavalitsustele teedel ja tänavate korrashoiuks aktsiisivahendeid eraldati.

„Meie hinnangul ei taga täna kehtiv kord kohalikele omavalitsustele teehoiu kulude katmiseks piisavat rahastust,“ tõdes Savisaar. „Tallinn on valmis seisma teekasutajate ja kütuseaktsiisi maksjate huvide eest, seetõttu võtsime äärmuslikuma võimalusena ette isegi kohtutee, et sundida valitsust oma kohustusi täitma.“

Linnapea sõnul on tasuta ühistransport esialgsete andmete kohaselt kasvatanud ühissõidukikasutajate arvu umbes kümnendiku võrra ning linna liiklusvood on vähenenud hinnanguliselt ligikaudu 15 protsenti.

„Ühistranspordi paremaks korraldamiseks ning ühissõidukijuhtidele keskmiselt 6% palgatõusu tagamiseks on lisaeelarves ühistranspordile ette nähtud täiendavalt 1,5 miljonit eurot,“ ütles Savisaar.

Lisaeelarvega eraldatakse täiendavalt raha, kokku 1,5 miljonit eurot ka investeeringuteks - Tallinna Loomaaia paksunahaliste väliekspositsiooni sadevee kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks, Rahvarinde muuseumi ruumide remondiks ja sisustamiseks, Õpetajate maja ruumide remondiks, Pirita Spordikeskuse filiaalides ja Pääsküla noortekeskuses remonditööde teostamiseks. Lisaks saavad uue kuue neli kesklinnas asuvat mänguväljakut, Nõmme linnaosas valmib aga sügiseks saun ja spordisaal.

Arvestades viimaste kuudega tuhandete maksumaksjate lisandumist on tulumaksu prognoosi täpsustatud 1,3 miljoni euro võrra - aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 6283 inimese võrra ning praeguseks elab pealinnas juba üle 426 000 inimese, selgitas Savisaar.

„See aga tähendab linnale ka rohkem maksumaksjaid. Tulumaksu paremale laekumisele avaldab mõju ka keskmise palga mõõdukas kasv.“

Maamaksutulu prognoosi suurendatakse lisaeelarvega 2,6 miljoni euro võrra.

Lisaks eeltoodule on ka linna asutused soovinud korrigeerida oma tulusid, mille tulemusena asutuste omatulud suurenevad kokku 1,6 miljonit euro võrra.

Toimub hispaania keele ekspress-tund, mille läbiviijaks on MTÜ Centro Picasso kooli direktor Raul Ramiro Troitiño, esinevad flamenkotantsijad.

Kultuurielamustele lisaks pakutakse teed, kohvi ja suupistet.

Huvilistel palutakse oma tulekust eelnevalt teada anda e-posti aadressil hiljemalt 20. maiks: tiiu[ät]tallinnakoda.ee või tel 65 64048.

Teave:

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 65 64048

E-post: koda[ät]tallinakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Kiek in de Köki muuseumiöö programm sisaldab loenguid 16. sajandi Rootsi väejuhist ja Eestimaa kubernerist Pontus De la Gardie´st, Tallinna timuka autust ametist, 17. sajandi Tallinna kiviraidurist Arent Passerist, 18. sajandi Tallinna salapärasest vangist Arseni Maciejewiczist ning Tallinna ja Narva bastionide rajajast Erik Dahlebergist.

A.H. Tammsaare Muuseumis toimuvad giidiga ekskursioonid, mängida saab otsimismängu „Öös on inimesi” (mäng hõlmab kõiki Linnamuuseumi Kadrioru filiaale), lauamängu ja Mauruse viktoriini. Kell 19.00 aga leiab aset Erve Sõõru (Põhja-Eesti Regionaalhaigla) loeng unetusest. Avatud on kohvik.

E. Vilde muuseumissaavad nii suured kui väikesed tutvuda kirjaniku ainulaadse kodukorteriga ning meisterdada vuntse endale, sõbrale või kogu perele. Mängida saab Vilde kaardimängu ja otsimismängu. Parimatele auhinnad.

Peeter I Majamuuseumis esineb keskpäeval Karjamaa Gümnaasiumi plokk-flöödi ansambel, õhtul aga osaleb muuseum auhinnalises otsimismängus „Öös on inimesi”.

Huvipakkuvaid üritusi jätkub ka lastele. Lastemuuseumis saab päeval Kalamaja Päevade raames osaleda programmis „Tallinna kilud”. Tegemist on töötoaga, kus osalejad saavad valmistada kalakujulise prossi või kaelaehte.

Muuseumiööl leiab aset non-stop meisterdusprogramm „Pärandi-järjehoidja” ning auhinnaline otsimismäng Lastemuuseumi püsinäitusel.

Muuseumis Miia-Milla-Manda sünnib aga muuseumiööl eriline näpujälje näitus, kus iga külastaja saab jätta endast erilise jälje.

Üritustest vt www.linnamuuseum.ee või www.muuseumiöö.ee

Kell 20.30 on eetris esimene osa BBC dokumentaalfilmist „Kuidas Facebook maailma muutis - araabia kevad“. Vaade seestpoolt sellele, kuidas interneti jõul puhkesid hiljutised revolutsioonid Araabia riikides ja kuidas internet aitas neid ka võiduka lõpuni viia. Lisaks revolutsioonide algatajatele näidatakse ka intervjuusid mässuliste ning langenud režiimide esindajatega.

Kell 21.30 algab BBC krimiseriaal „Surm paradiisis“ (Death in Paradise), kus jätkatakse salapäraste juhtumite lahendamist jalustrabavalt kaunil Kariibimere saarel. Kell 22.30 on eetris „Maatriks+“, kus tutvustatakse erinevaid raamatuid, filme ja loenguid, lisaks jagatakse saates praktilisi näpunäiteid oma elu parendamiseks.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://tallinnatv.eu.

Ühissõidukiradade rajamisel arvestatakse olemasolevat ühistranspordi võrgustikku ning kohti, kus esinevad suurimad liiklusummikud. Analoogselt teiste arenenud linnadega tagatakse üleüldise autostumise juures liikumise võimalused ühistranspordiga.

Populaarsemad tüdrukute nimed märtsi- aprillikuus olid Sofia, Sandra, Anna; poistele pandi sagedamini nimeks Markus, Robert ja Mattias.

Tallinnas oli märtsis ja aprillis 2013 iive positiivne, nendel kuudel registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 839 lapse sünd ja 759 isiku surm.

Tallinna linn kingib väikestele tallinlastele traditsiooniliselt Helina Tilga joonistusega piimakruusi koos pudrukausiga ning nimetunnistuse, mis on Tallinna vapiga kaante vahel.

Rahvapäraselt kutsutakse säntpooliaid aafrika kannikesteks, kuid tõeliste kannikestega säntpooliad sugulased ei ole, kuna kuuluvad gesneerialiste sugukonda. Selles sugukonnas on 2900 liiki ja 139 perekonda puid, põõsaid, rohttaimi, liaane ja pealistaimi ehk epifüüte. Tuntumad lisaks säntpoolitele on sinningia, sipelgalill, leitselill, punahuul, keerdviljak, vasklehik, urnõis, õnnekann ja teised.

Näitus valmis koostöös erakollektsionääridega. Eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli. Näitusel on võimalik saada konsultatsiooni toataimede kasvatamise kohta.

Lisainformatsioon: aed[ät]botaanikaaed.ee või 606 2666.

Lisaks toimuvad suuremahulised remonttööd Pärnu mnt/Kadaka pst/Rohula tn ringristmikul ja Suur-Sõjamäe tn-l (linna piir- J.Smuuli tee).

Immutusmeetodil teostatakse remonttöid Pärnu mnt-l (Vabaduse pst – linna piir; Männiku tee – Valdeku tn; Viru väljak – Liivalaia tn), Gonsiori tn-l (Raua tn – Estonia pst) ja Õie tn-l

Teekatte pindamist teostatakse Raudtee tn-l (Valdeku tn – Ränduri tn ja Raudtee tn 74 – Pärnu mnt), Männi tn-l, Valdeku tn-l (Vabaduse pst – Õie tn) ja Haava tn-l (Vabaduse pst – Sihi tn).

Hooldusremonttöid teostavad 9 brigaadi.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub jälgida liikluskorraldust ning olla tähelepanelik.

Ranna tee taastusremonttöid finantseeriti Tallinna linna ja Viimsi valla poolt Merivälja teest linnapiirini. Viimsi valla piiresse jääva Ranna tee osa ja raudteeülesõidu ehitustöid finantseeris Maanteeamet ning Viimsi valla territooriumile jääva kergliiklustee remonti finantseeriti Viimsi valla ja EAS-i poolt. Ranna tee ehitustööde kogumaksumus oli 2 137 572 eurot. Ranna tee taastusremonttööde töövõtjaks oli AS Teede REV-2. Remonditava lõigu pikkus oli 1,2 km.

Ranna tee taastusremonttööde raames teostati olemasoleva asfaltkatte freesimine, äärekivide vahetus, sõidu- ja kõnniteede asfalteerimine, tänavavalgustuse renoveerimine, sadevete kanalisatsiooni rajamine, kergliiklustee ehitus linnast väljuvale suunale, haljastuse taastamine ja liikluskorraldusvahendite paigaldamine. 2012. aasta lõpuks valmisid uus tänavavalgustus ja kõnniteed, paigaldati sõidutee asfaltkatte alumised kihid ning rajati ohutussaared. 2013. aasta kevadel paigaldati sõiduteele pealmine asfaldikiht, teostati teekattemärgistus ja taastati haljastus.

Ranna tee avamine toimub Tallinna linna ja Viimsi valla piiril Hõbekuuse tänava ja Ranna tee ristmikul.

„Detsembris avasime Mustamäe turul ruumika müügipaviljoni, kus kaubeldakse peamiselt puu- ja juurviljadega, jaanipäevaks saab turg juurde veel ka liha- ja kalahoone, kuhu on kavandatud 35 külmletiga müügikohta,“ ütles Tallinna abilinnapea Eha Võrk. „Lisaks hakkab turulkäijatele kehakinnitust pakkuma väike kohvik ning turualale rajatakse ka laste mänguväljak ja purskkaev.“

Mustamäe turg avati nn. Kännu kuke kvartalis, Vilde tee 75a kinnistul 2011. aasta mais, kuid esialgu olid kauplemiseks üles seatud vaid väliletid. „Müügipaviljonid võimaldavad turul aastaringselt kaubelda. Ühes kauplemistingimuste paranemisega on Mustamäe turu külastajaskond iga kuuga aina kasvanud,“ kinnitas Võrk.

Võrgu sõnul näitasid sügisel korraldatud Sibulalaat, detsembris toimunud Jõululaat ja veebruaris peetud Küünlakuu laat, et osalejate arvukust arvestades on Mustamäe turul potentsiaali kujuneda linnaosa rahvast ühendavate ürituste läbiviimise kohaks.

„Loodetavasti saab Mustamäe turust populaarse Nõmme turu eeskujul lisaks kauplemisele ja vajalike toiduainete ostmisele ka kooskäimise ja seltsielu edendamise koht, kus korraldatakse linnaosa elanike rõõmuks rahvarohkeid meeleolukaid üritusi.“

Laadalt saadava tulu eest ostetakse puukborellioosi tõttu liikumisvõime kaotanud noormehele elektriline lamamistool. MTÜ Kopli Selts kutsub sel eesmärgil annetusi tegema SEB panga arvele 10220207908225. Selgitusse palume kirjutada „sihtannetus lamamistool“.

25. mail peetakse aga laata Põhja-Tallinnas aadressil Sõle 31 (Minski poe esisel platsil).

„Igaühel meist on Põhja-Tallinnaga oma seos ja toredad mälestused. Selleks, et saaksime ühtselt rõõmustada meie erilise kodukandi üle, oleme võtnud endale eesmärgiks tähistada edaspidi igal aastal 18. mail Põhja-Tallinna päeva. Just siis, 1945. aastal, kui moodustati Kopli rajoon, sai meie linnaosa alguse,“ sõnas linnaosa vanem Karin Tammemägi.

Üritus on kõigile huvilistele vaba sissepääsuga!

Rohkem infot ürituse kohta ja ajakava www.tallinn.ee/Pohja-Tallinna-Paev-Suur-Kevadlaat ning www.facebook.com/PohjaTallinn

Lisaks toimuvad suuremahulised remonttööd Pärnu mnt/Kadaka pst/Rohula tn ringristmikul ja Suur-Sõjamäe tn-l (linna piir- J.Smuuli tee).

Immutusmeetodil teostatakse remonttöid Peterburi teel (Mustakivi tee – Smuuli tee), Männiku teel (Pärnu mnt – Vabaduse pst), Gonsiori tn-l (Laagna tee – Kreutzwaldi tn) ja Valdeku tn-l (Viljandi mnt – Silikaltsiidi tn).

Teekatte pindamist teostatakse Raudtee tn-l (lõikudes Valdeku tn – Ränduri tn ning Raudtee tn 74 – Pärnu mnt) ja Männi tn-l.

Hooldusremonttöid teostavad kaheksa brigaadi.

Sügiseni jätkuvad Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd ja seetõttu on liiklus oluliselt häiritud Ülemiste-Järvevana ristmikul ja Tartu mnt- Peterburi mnt ristmikul. Tartu maanteed rekonstrueeritakse lõigus Vana-Tartu mnt – Tähnase tee. Männiku teed rekonstrueeritakse Valdeku tänavast linna piirini. Põhja -Tallinnas rekonstrueeritakse Soo tänavat. Kreutzwaldi tänavat rekonstrueeritakse lõigus Kunderi tn – Tartu mnt. Lasnamäele Kivimurru tänavale ehitatakse sadeveekollektorit ja Lasnamäel Seli kvartalis rekonstrueeritakse kvartali siseteid.

Seoses Soo tänava rekonstrueerimisega on liiklus Skoone bastioni ümbritsevatel tänavatel ühesuunaline ja ümber bastioni on ringliiklus.Ühesuunaline liiklus on Rannamäe teel alates Suurtüki tänava ristmikust, Põhja puiesteel ja Suurtüki tänaval. Kopli tänava liiklus on kuni Volta tänavani ühe suunaline.

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub olla tähelepanelik!

Linna asutuste majandustegevusest laekus nelja kuuga 19,6 miljonit eurot ehk 37,2% aastaks kavandatust. Muid tulusid laekus nelja kuuga 700 tuhat eurot, moodustades 32,7% aastaks kavandatust. Toetusi riigilt ja välisrahastuse andjatelt laekus kokku summas 32 miljonit eurot, mis moodustab 36% rahakäibe plaanis kavandatust.

Linna investeerimistegevusest laekus nelja kuuga ligi 1,73 miljonit eurot ehk 10,3% aastaks planeeritust.

Välja maksti nelja kuuga kokku 154,5 miljonit eurot, mis moodustab 31,6% aastaks kavandatust. Väljamakseid haldustegevuseks tehti kokku summas 142,6 miljonit eurot, mis moodustab 34,1% aastaks kavandatust ning väljamakseid investeerimistegevuseks 9,5 miljonit eurot ehk 17,4% aastaks kavandatust; finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 2,5 miljonit eurot.

Aprillis ületas laekumiste maht 10,2 miljoni euro võrra väljamakseid, mille tulemusena kujunes linna vabade rahaliste vahendite jäägiks kuu lõpu seisuga 31,8 miljonit eurot.

Tallinna kõrgeimat tunnustust – vapimärki – antakse välja 1997. aastast. Tallinna Linnavolikogu otsustas käesoleval aastal omistada linnapoolse erilise austusavaldusena vapimärgi Prantsuse Lütseumi direktorile Lauri Leesile.

„Täname ja tunnustame üht Eesti tuntuimat pedagoogi, koolijuhti, õppekirjanduse koostajat ja Eesti haridusvaldkonna arvamusliidrit Lauri Leesit märkimisväärse panuse eest Eesti hariduselu edendamisel ning prantsuse keele – ja kultuuri propageerimisel. Lauri Leesi eestvedamisel taasavati 1992. aastal Tallinna Prantsuse Lütseum. Parimate õpitulemustega gümnaasium, mis on populaarne nii õpilaste kui lastevanemate hulgas. Lauri Leesi on üks vähestest arvamusliidritest haridusvaldkonnas, aktiivne ja julge kaaskõneleja hariduselu edendamisel, korraldamisel ja vajadusel ka ümberkorraldamisel. Ta on ainuke koolijuht Eestis, kes on koostanud rohkesti õppekirjandust prantsuse,- vene- ja eesti keele õpetamiseks. Tallinn tänab ja tunnustab Lauri Leesit hindamatu töö eest Tallinna ja kogu Eesti hariduselu edendamisel,“ kõneles Savisaar.

Tallinnale osutatud teenete eest said linna teenetemärgi 28 väärikat linnakodanikku: Lilian Aun, Alo Brandt, Irina Embrich, Lonni Floren, Heino Harak, Andres Hiie, Vladimir Issakov, Igor Jermakov, Aave Jürgen, Helle Kalda, Olev Kallas, Vahur Keldrima, Eve Kivi, Merle Klandorf, Jüri Kriis, Tarmo Leinatamm, Ilmar Link, Charles Lloyd, Jüri Mõis, Valeri Novikov, Marje Paljak, Juri Poljakov, Ly Pärn, Viljo Rannala, Vello Saluste, Marju Sepp, Lagle Suurorg ja Tiit Vähi.

Kolmandat korda anti välja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia, mille pälvis helilooja ja publitsist Valter Ojakäär, kes tähistas 10. märtsil oma 90. sünnipäeva. 2010. aastal asutatud preemia antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunsti, teatri, filmi, tantsu, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal.

„Tänasel Tallinna päeval võime olla uhked, et pärast põhjalikke renoveerimistöid on Neitsitorni muuseum-kohvik õige varsti valmis vastu võtma külastajaid. Täna avame Kadrioru pargis ajaloolise ringkanali. Tallinn elab aktiivsete ja põhjalike muutuste aega,“ märkis Savisaar. „Linnakodanikud on tasuta ühistranspordi hästi vastu võtnud. Tallinn on seadnud eesmärgiks kandideerida 2018. aasta Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. 22 aastat kodanikualgatuse korras korraldatavad heakorratalgud muutsid ka sel kevadel meie linna puhtamaks ja kaunimaks.“

Linnapea sõnul on Tallinn linn, kus tahetakse elada. „Eesti Vabariigi pealinnas elab tänaseks juba üle 426 000 inimese. Möödunud aasta algusega võrreldes on meie linna elanike arv kasvanud 9969 inimese võrra,“ ütles Savisaar. „Olen korduvalt rõhutanud, et me peame tegema kõik selleks, et inimesed armastaksid oma linna. Sellest saab tugevamaks meie identiteet. Linnavalitsus on alati pidanud oluliseks oma kodanike arvamust Tallinna arendamisel ja linnale oluliste otsuste tegemisel. Tallinna positiivse programmi 2014 - 2018 raames on linnaosade kaasamiskeskuste kaudu kogutud tuhatkond ideed, mille läbiarutamiseks, parimate väljasõelumiseks ja ellurakendamiseks korraldatakse laiapõhjalised konverentsid linnaosades.“

Linnapea avaldas lootust, et ninasarvikupoiss Kigoma ja -tüdruk Kibibi on nende paari nädalaga siinse ümbrusega kohanenud ja tunnevad end aina kodusemalt. „Eks neil on ju ka natuke raske. Kolmeaastased ninasarvikud on ikka alles noored jõnglased, igatsevad oma vanemaid ja tuttavaks saanud ümbrust. Küllap on neile algul võõras ka eesti keele kõla, on nad ju mõlemad saksa keelega harjunud. Aga tean omast käest, et ninasarvikul on paks nahk ja igast väiksest asjast nad end kõigutada ei lase.“

See, et nende eelkäija Murray elas siin kõrge vanuseni, tõendab, et Tallinna loomaaed on neile heaks koduks, lisas linnapea.

Tallinna loomaaias avati uus teravmokk-ninasarvikute ekspositsioon ning esitleti ühtlasi äsja Saksamaalt uude koju saabunud kaht noort haruldast isendit .

Uude aedikusse kolisid Saksamaal Krefeldi ja Berliini loomaaias sündinud noored teravmokk-ninasarvikud, kes saabusid Tallinna 27. aprillil. Viimati oli Tallinna Loomaaias ninasarvik 2010. aastal, kui suri kõrges vanuses, 41 aastaselt teravmokk-ninasarvik Murray.

Ninasarvik on maailmas äärmiselt ohustatud. 2010. aasta andmeil on teravmokk-ninasarvikuid looduses alla 4900 isendi, loomaaedades elab 188 looma.

„Juba kaheksandat aastat on mul Tallinna volikogu esimehena rõõm kätte anda linna stipendiume meie kõrgkoolide parimatele. Mida aeg edasi, seda enam selgineb mus arusaam, et see stipendium on midagi märksa enamat kui lihtsalt kodulinna tunnustus. See on Tallinna investeering noorte linlaste mõistusesse, pühendumusse ning edukusse,“ märkis Vitsut.

Tallinna linnalt said õpperaha kokku 37 tublimat tudengit. Jaan Poska nimelise stipendiumi pälvisid Tallinna Tehnikaülikooli kümme üliõpilast: Marti Arak, Kati Kõrbe Kaare, Liina Kanarbik, Anders Levandi, Birgit Maaten, Aleksandr Požidajev, Tanel Sarnet, Monika Sergejeva, Tõnis Teinemaa ja Kleiri Vest.

Tallinna linna stipendiumomistati kaheksale Tallinna Ülikooli magistrandile ja doktorandile. Need on Jelena Kuštšenko, Triin Lauri, Gina Manuela Mankin, Anna Müürisepp, Erik Rüütel, Raigo Püü, Liis Vahter ja Epp Vahtramäe.

Eesti Mereakadeemia edukamatele kadettidele ja teistele õppuritele annab Tallinna linn admiral Johan Pitka nimelist stipendiumi.Selle said tänavu Igor Berendejev, Alina Eidemiller, Pavel Jegorov, Anders Kaljas, Oleksii Kokosha, Gerli Kulm, Aivo Liiv, Kaidi Nõmmela, Georgi Petrov ja Tauri Roosipuu.

Möödunud aastal määrati esmakordselt Tallinna linna õpperaha EBS-i (Estonian Business School) üliõpilastele. Sel aastal pälvisid selle Martin Kuustik, Lea Roostalu ja Märt Summatavet. Teist aastat järjest omistati akadeemik Mihhail Bronšteini nime kandev stipendium viiele tudengile Majanduse ja Juhtimise Instituudist. Tänavu said selle Veronika Danilevskaja, Natalia Limantova, Viktor Mustonen, Karina Novikova ja Aleksei Širokov.

Vastavalt linnavolikogu otsusele anti sel aastal esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasele pikima staažiga kunagise Tallinna linnapea Anton Uessoni stipendium. Selle pälvis Iie-Mall Püüa.

Tallinna linna stipendiumi omistamise aluseks on üliõpilase akadeemiline edukus, pühendumus eriala omandamisel ja positiivsed isikuomadused, mis kujundavad temast Tallinna linna ja Eesti riigi väljapaistva kodaniku.

Savisaar rõhutas, et linnade puhul on üheks oluliseks keskkonnaprobleemiks välisõhu kvaliteet, mis on paljudes maailma linnades niivõrd halb, et inimesed on sunnitud respiraatoreid kandma. Tolmu ja lämmastikdioksiidi näitajad ei ole ka Tallinnas eksponeerimiseks kõige mugavamad parameetrid, vaid näitajad, mille väärtusi on vaja pidevalt kahandada. „Tänasest anname linlastele võimaluse jälgida mitmete keskkonnanäitajate seisu ja võrrelda seda teiste Euroopa linnadega,“ ütles Savisaar. „Igal juhul püüdleme selle poole, et inimestel oleks Tallinna tänavatel turvaline ning et aastal 2018 vääriks Tallinn Euroopa Rohelise pealinna tiitlit!“

Kahemeetriste skulptuuride loomine sai idee Hiina keiser Qin´i 8099-st elusuuruses terrakotasõdalasest ja hobustest koosnevast armeest, mis leiti 1974. aastal maa alt Shaanxi provintsist Xianis.

Skulptuurid kehastavad tänapäeva visiooni rahumeelselt armeest, millesse pole programmeeritud vallutusi ega vägivalda, vaid soov ühendada maailma ning tekitada Ida-Lääne dialoog läbi kultuuri ja kunsti.

„Tegemist on mitmes mõttes olulise näitusega. Esiteks sümboliseerib skulptuurinäitus koostööd kahe rahvusvahelisel areenil suurt mõju omava jõu – Euroopa Liidu ja Hiina – vahel,“ ütles näituse avamisel Tallinna linnapea Edgar Savisaar„Lisaks rahvastevahelisele dialoogile rõhutab näitus kultuurierinevuste arvestamist ja sidet eri ajastute ja kultuuride vahel. Kui ükskõik millise riigi armee läheb liikvele, saadavad seda tavaliselt purustused. „Kunstiarmee” on olemuselt rahumeelne, sest ta kutsub unustama erisused ning koondama tähelepanu olulisele – eri rahvusi ühendavatele väärtustele,“ rõhutas Savisaar, tänades ühtlasi Tallinna Kultuuriväärtuste Ametit ja Kunstihoonet, kelle ühistöö tulemusena sai näituse eksponeerimine Tallinnas võimalikuks.

Näituse koostas Brüsseli galerii QuArt. Tallinna näituse kuraator ja kujundaja on skulptor Tiiu Kirsipuu. Näitusest vt veel www.inspiringculture.com

Mai tn 4 kinnistu asub Nõmme raudteejaama naabruses Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses. Mai tn 4 hoones asus Nõmme vanim apteek, hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m².

Mai tn 4-1 korteriomandi müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud enampakkumistel leidsid hinnaga 65 200 eurot ostja ka Liivalaia tn 40-182 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m² ning hinnaga 18 800 eurot F. R. Faehlmanni tn 26-8 korteriomand, mille reaalosaks 14,7 m² suurune eluruum, kusjuures viimati nimetatud objekti hind kerkis alghinnast (12 700 eurot) ligi poole kõrgemaks.

Lasnamäel asuv Katusepapi tn 7-15 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 18,1 m², ostuhinnaks kujunes 7800 eurot – seega kerkis hind alghinnast (4800 eurot) üle 60% kõrgemaks.

Kell 21.30 algab otsesaade „Tallinn24“, kus tehakse ülevaade täna tähistatud Tallinna päeva olulisematest sündmustest ja hetkedest. Stuudiosse on palutud linnaelust ja selle juhtimisest vestlema mitmed Tallinna aukodanikud - Hardo Aasmäe, Jüri Aarma, Mati Kaal ning sel aastal Tallinna linna teenetemärgi saanud Aave Jürgen. Kokkuvõtteid Tallinna päevast aitab teha ka kultuurivaldkonna eest vastutav abilinnapea Mihhail Kõrvart. Saatejuht on Mari Torga. Õhtut jääb lõpetama kell 22.50 algav mängufilm „Agoraa“ (Agora, Hispaania, 2009). Režissöör: Alejandro Amenabar. Osades Rachel Weisz, Max Minghella, Oscar Isaac.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://tallinnatv.eu.

Alates 17. maist on Põhja-Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/pohja/ kättesaadavad ekspertide poolt välja valitud ideed, mis lähevad konverentsil hääletusele.

Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt 17. maiks telefonil 6457000 või e-mailil kaili.muru[ät]tallinnlv.ee.

Allikas: Põhja-Tallinna Valitsus

„Noortenädala ja Tallinna päeva lõppkontsert toob Vabaduse väljakule kokku paremad noored bändid ja tantsijad üle Eesti. Seekordne kontsert-etendus on küll Noortebändi ja Koolitantsu esimene suurem koostööprojekt, kuid loodame sellest teha iga-aastase traditsiooni,“ ütles Noortebändi korraldaja Karl-Gustav Kello.

Noortenädala programmis oli kultuuri, sporti, filme ja palju muud. Toimus erinevaid kontserte, kohtumisõhtuid, seminare ja kultuurisündmusi.

Tallinna noortenädalat korraldab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, koostöös partneritega mittetulundus-, avalikust ja erasektorist.

Savisaar tänas nähtud suure vaeva eest projekteerijat AS-i Restor, ehitajat OÜ Tarrest, sisekujundajat Maile Grünbergi, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametit ja Linnamuuseumi. „Tänan kõiki tublisid inimesi, kelle töö tulemusena on Neitsitorn taas ellu ärganud ja saanud uue põneva sisu,“ ütles Savisaar.

„Siit pääseb nüüd ka külgnevasse Kiek in de Köki torni ning maa-alustesse käikudesse bastionide all,“ ütles linnapea, „siit saab sõjaajalukku rändama minna, aga ka lihtsalt kohvitassi juures jalga puhata ja nautida imepärast vaadet Tallinna vanalinnale, mõelda mineviku ja oleviku seostele.“

Savisaar viitas, et Neitsitorni jalamile jääv Taani kuninga aed meenutab Tallinnale Lübecki linnaõiguse annetamist ja korduvat kinnitamist Taani kuningate poolt. „Meie maid seob ühine ajalugu ja ajaloost märgitud paigad, mis on olulised nii tallinlastele kui taanlastele, kes meie linna külastavad.“

Linnapea meenutas, et Taani riik toetas Taani Kuninga Aia alumise astangu korrastamist juba 1993. aastal. „Ka täna toetavad Taani Kuninga Aia heakorrastamise plaani annetusega kaks Taani fondi - Kuninganna Margrete fond ja A. P. Moller Maersk Fond. Suur tänu toetuse eest!“

Neitsitorni avamise tseremoonial osales Taani kaubanduse ja investeeringute minister Pia Olsen Dyhr, ühtlasi tutvuti renoveerimise ootel Taani Kuninga Aiaga. Renoveerimist toetavad Taani fondid kokku 1 miljoni Taani krooniga (ca 134 140 eurot). Renoveerimine on kavas lõpetada 20. augustiks.

Neitsitorni ehitustööd jõudsid lõpule märtsis, nüüdseks on vanalinna uus tõmbenumber ka sisustatud ja valmis peagi külalisi vastu võtma.

Renoveerimistööde käigus renoveeriti Neitsitorni neli korrust ning ehitati välja ruumid muuseumi ja kohviku tarbeks. Lisaks renoveeriti Neitsitorni Kiek in de Köki suurtükitorni ja Tallitorniga ühendav kaitsekäik ning korrastati Taani kuninga aia välilava.

Torni kolmel korrusel hakkavad paiknema vanalinnavaatega kohvikuruumid, kelder, esimene korrus ja Kiek in de Köki suurtükitorni viiv kaitsekäik annavad külastajale võimaluse tutvuda Linnamuuseumi koostatud püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega.

Vaatamisväärsuste nimistusse lisanduvas Neitsitornis saavad kõik huvilised tutvuda väärtusliku linnakindlustuste ansambliga, Linnamuuseumi koostatud püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega ning avatavas kohvikus meie söögikultuuriga tutvuda.

Planeeritud ehitustööd sisaldavad uut sillutist, terrassi ja monumendi uut valgustust, graniitastmete, terrassi ja müüride renoveerimist, käimlate paigaldamist ning peenarde uuendamist. Renoveerimisprojekt on tellitud arhitektuuribüroolt „Järve ja Tuulik OÜ“. Renoveerimine on kavas lõpetada 20. augustiks.

Neitsitorni pidulikku avamist ilmestasid linnamüüri rõdult mängiv puhkpilliorkester ning keskajatantsud Neitsitorni ees.

Neitsitorni renoveerimine on Tallinna Linnamuuseumile uueks väljakutseks ja heaks võimaluseks tutvustada väärtuslikku, UNESCO maailmapärandisse kuuluvat linnakindlustuste ansamblit, aga ka Tallinna värvikat ajalugu ja söögikultuuri.

Renoveerimistööde käigus renoveeriti Neitsitorni neli korrust ning ehitati välja ruumid muuseumi ja kohviku tarbeks. Lisaks renoveeriti Neitsitorni Kiek in de Köki suurtükitorni ja Tallitorniga ühendav kaitsekäik ning korrastati Taani kuninga aia välilava.

Torni kolmel korrusel hakkavad paiknema vanalinnavaatega kohvikuruumid, kelder, esimene korrus ja Kiek in de Köki suurtükitorni viiv kaitsekäik annavad külastajale võimaluse tutvuda Linnamuuseumi koostatud püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on tegemist Tallinnale olulise kultuuriobjektiga, mis kujuneb kahtlemata vanalinna uueks turismimagnetiks. Suuremahulistele, aasta tagasi alustatud riigihanke korras teostatud renoveerimistöödele kulus ligi 1,2 miljonit eurot.

Vaatamisväärsuste nimistusse lisanduvas Neitsitornis saavad kõik huvilised tutvuda väärtusliku linnakindlustuste ansambliga, Linnamuuseumi koostatud püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega ning avatavas kohvikus meie söögikultuuriga tutvuda.

Ühe torni tarvis istutati botaanikaaia direktori Karmen Kähri sõnul umbes 250 lilletaime – täpsemalt viltlehte ja rippkannikest. Idee autoriks on botaanikaaia maastikuarhitekt Kersti Kuus, töö teostati Lõuna-Eestis asuvas Kanepi aiandis. «Numbrid on välja kirjutatud halli viltlehega, taustaks on aga värvilised lilled,» selgitas Kähr.

Lilled istutati juba aiandis metallkarkassi paigaldatud muldkehasse, kus on ka kastmissüsteemid. Ühe lilletorni ehitamiseks koos istutamisega kulus poolteist päeva. «Minu meelest on ilus žest elanikele ja külalistele meelde tuletada just Tallinna päeval, palju meid on, ja tunda selle üle ka uhkust!» mainis Kähr. «Lisaks ei saa linnas olla kunagi liiga palju lilli.»

Kadrioru parki üles seatud kontserdi- ja konverentsitelgis toimub rahvusvaheline konverents „Tallinna tähtpäevad turismitõmbe ainena - Kadrioru merekuurort 200 ja Lüübeki koodeks 765“ ning kell 18 taasavatakse Kadrioru pargis ajalooline ringkanal, sellele järgneb kell 19 ansambli „Jäääär“ kontsert.

Kell 15 avatakse Tallinna Kunstihoones kutsutud külaliste osavõtul Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi koostöös teoks saanud rahvusvahelise kaasaegse skulptuuri näitus „Kahekõne keiser Qin’iga“, kõigile huvilistele on näitus avatud alates 16. maist.

Kahemeetriste skulptuuride loomise ideeliseks lähtekohaks on Hiina kuulus terrakotasõdalaste armee. Näitusel osalevad skulptuurid kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist ja Hiinast moodustavad rahumeelse kunstiarmee, mis alustab Tallinna Kunstihoonest Euroopa näituseturneed. Näitust toetab Tallinna linn.

Vabaduse väljakul avatakse kell 15.30 Tallinna keskkonnateabe ekraan. Tallinna Loomaaias avatakse aga kell 16.30 ninasarvikute ekspositsioon ning tutvustatakse äsja Saksamaalt Tallinna kolinud kaht noort teravmokk-ninasarvikut. Kell 18.45 stardib Komandandi aiast teatejooks „Toompea 18.45“.

Esmakordselt korraldatakse kell 14 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, Mare maja) ülelinnaline Tallinna-teemaline etteütlus, registreerimine kuni 10. maini www.haridus.ee. Ülelinnalise eesti keele etteütluse teksti loeb kirjanik Jan Kaus, Tallinnast ja tallinlastest rääkiva romaani „Koju“ autor. Tallinna-teemalist etteütlust kirjutama ning kirjanikuga kohtuma on oodatud kõik soovijad – nii õpilased, üliõpilased, töötavad täiskasvanud jne.

Tallinna päev toimub juba 12. korda. Esimest korda peeti Tallinna päeva 2002. aastal ning päeva korraldamise peaeesmärk on tõsta tallinlastes oma kodulinna tunnet. Tallinna päev meenutab rahvale aastal 1248 saadud Lübecki linnaõigust ehk Tallinna vastuvõtmist Euroopa linnade liitu.

Lisainfo: http://kuhuminna.tallinn.ee/Sundmused/tallinna-paev

Planeeritud ehitustööd sisaldavad uut sillutist, terrassi ja monumendi uut valgustust, graniitastmete, terrassi ja müüride renoveerimist, käimlate paigaldamist ning peenarde uuendamist. Renoveerimisprojekt on tellitud arhitektuuribüroolt „Järve ja Tuulik OÜ“. Renoveerimine on kavas lõpetada 20. augustiks.

Neitsitorni pidulikku avamist ilmestavad linnamüüri rõdult mängiv puhkpilliorkester ning keskajatantsud Neitsitorni ees.

Neitsitorni renoveerimine on Tallinna Linnamuuseumile uueks väljakutseks ja heaks võimaluseks tutvustada väärtuslikku, UNESCO maailmapärandisse kuuluvat linnakindlustuste ansamblit, aga ka Tallinna värvikat ajalugu ja söögikultuuri.

Renoveerimistööde käigus renoveeriti Neitsitorni neli korrust ning ehitati välja ruumid muuseumi ja kohviku tarbeks. Lisaks renoveeriti Neitsitorni Kiek in de Köki suurtükitorni ja Tallitorniga ühendav kaitsekäik ning korrastati Taani kuninga aia välilava.

Torni kolmel korrusel hakkavad paiknema vanalinnavaatega kohvikuruumid, kelder, esimene korrus ja Kiek in de Köki suurtükitorni viiv kaitsekäik annavad külastajale võimaluse tutvuda Linnamuuseumi koostatud püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on tegemist Tallinnale olulise kultuuriobjektiga, mis kujuneb kahtlemata vanalinna uueks turismimagnetiks. Suuremahulistele, aasta tagasi alustatud riigihanke korras teostatud renoveerimistöödele kulus ligi 1,2 miljonit eurot.

Vaatamisväärsuste nimistusse lisanduvas Neitsitornis saavad kõik huvilised tutvuda väärtusliku linnakindlustuste ansambliga, Linnamuuseumi koostatud püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega ning avatavas kohvikus meie söögikultuuriga tutvuda.

Tallinna linnavolikogu otsustas omistada tänavu linnapoolse erilise austusavaldusena vapimärgi Prantsuse Lütseumi direktorile, kauaaegsele koolijuhile, õppekirjanduse koostajale ja Eesti haridusvaldkonna arvamusliidrile Lauri Leesile ning tunnustada teenetemärgiga 28 silmapaistva isiku aastakümnete pikkust panust linna ja linlaste hüvanguks.

Tallinna vapimärke on antud alates 1997. aastast, seni on välja antud 21 vapimärki. Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast, praeguseks on teenetemärgi pälvinud 241 isikut.

Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia pälvis tänavu helilooja ja publitsist Valter Ojakäär, kes tähistas 10. märtsil oma 90. sünnipäeva.

NB! Korraldajad paluvad rõivastuda pidulikule üritusele kohaselt!

Projekti raames korrastavad MTÜ Nabanemi noored jalgrattahuvilised politsei poolt kohalikule omavalitsusele üle antud leiurattad. Koostöös noortega muudetakse rattad turvaliseks ning linnapildis hästi nähtavaks. Lisaks jalgratta rentimisele on noortel võimalik muuta oma ratas isikupäraseks, võtta osa ratta remontimise ja hooldamise töötubadest. Samuti korraldatakse lastele ühiseid väljasõite ratastel juunis-juulis mere äärde.

Alates 15. maist on kõigil huvilistel võimalus kultuurikatla aias rentida suvehooajal tasuta rattaid ning veeta seeläbi sportlikult ja meeldivalt vaba aega linna avastades.

Ratta laenutamine toimub Kultuurikatla aia (Kalasadama 6) hoovis isikut tõendava dokumendi alusel.

Infot leidude kohta võite leida politsei lingilt : http://politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/

Linnapea Edgar Savisaar hakkab eraisikuna vaderiks ühele uuele asukale ja kohapeal toimub ka vastavasisulise lepingu allkirjastamine.

Uude aedikusse kolivad Saksamaal Krefeldi ja Berliini loomaaias sündinud noored teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma, kes saabusid Tallinnasse 27. aprillil. Viimati olid ninasarvikud Tallinna Loomaaias 2010. aastal, kui suri kõrges vanuses, 41 aastaselt teravmokk-ninasarvik Murray.

Ninasarvik on maailmas äärmiselt ohustatud. 2010. aasta andmeil on teravmokk-ninasarvikuid looduses alla 4900 isendi, loomaaedades elas 2013. aastal 188 looma.

”Me oleme ju Siuru majas ja Siuru vaim oli avatud, elav ja tegudeküllane. Peaaegu sada aastat on mööda läinud, aga asja sisu on sama – kirjandus tuleb viia inimese juurde ja inimene tuleb tuua kirjanduse ligi. Laul tahab laulmist ja lugu jutustamist,“ ütles Sinijärv. „Siuru raamaturuum Rohelise turu piiril annab selleks ühe mõnusa võimaluse. Raamatupood on õdus vorm, mida mitmesuguse sisuga täita. Kõik on palutud kaasa mõtlema ja ütlema, mismoodi seda väikest, ent olulist paika kõige sisukamalt toimima panna.“

Siuru raamaturuum pakub kodumaisele raamatuhuvilisele väikekirjastuste väljaandeid, eesti ja eestivene kirjanduse põnevamaid palasid ning intrigeerivat valikut ingliskeelset kirjandust. Arvesse võttes ruumi asukohta vanalinnas, pannakse rõhku võõrkeeltes välja antud Eesti kirjanduse müügile. Tulevikus leiab raamaturuumist valiku olulisemaid kultuuriajakirju eri keeltes. Raamaturuum on Eesti kirjanduse (sh e-raamatud ja võrgukirjandus), kirjandussündmuste ja muu kultuurielu infopunktiks, seal hakkavad toimuma raamatuesitlused ja kirjanduskohtumised.

Tallinnast ja tallinlastest rääkiva romaani „Koju“ autori Jan Kausi sõnul ei lõpe keele õppimine mitte kunagi. „Ühesõnaga – keel on elukestev õpe. Kusjuures hädavajalik õpe, sest mida kergemini liigub inimene keeles, seda paremini on tal võimalik orienteeruda maailmas, mida keel kirjeldada püüab,“ arvab Kaus. „Nii et kui kusagil avaneb võimalus anda väikest panust keele ja maailma avardamisse, siis mina olen käsi.“

Kell 14.00 algab etteütluse kirjutamise teemaline seminar ja seejärel etteütluse kirjutamine. Tööde parandamise ajal saavad osalejad kirjanikuga vestelda ja talle küsimusi esitada. Üritus lõpeb parimate autasustamisega umbkaudu kell 16.

Etteütluse korraldab Tallinna Linnavalitsus koostöös haridusameti ja eesti keele õpetajate ainesektsiooniga. Eesmärgiks on lisaksTallinna päeva tähistamisele pakkuda keele- ja kirjandushuvilistele võimalust ennast eesti keele tundmises proovile panna.

Tänavu juba 12. korda toimuv Tallinna päev pakub linnarahvale ja -külalistele mitmekesist kultuuriprogrammi, päeva jooksul toimuvad üritused terves linnas. Esimest korda peeti Tallinna päeva 2002. aastal ning päeva korraldamise peaeesmärk on tõsta tallinlastes oma kodulinna tunnet.

Populaarsemad tüdrukute nimed märtsi- aprillikuus olid Sofia, Sandra, Anna; poistele pandi sagedamini nimeks Markus, Robert ja Mattias.

Tallinnas oli märtsis ja aprillis 2013 iive positiivne, nendel kuudel registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis 839 lapse sünd ja 759 isiku surm.

Tallinna linn kingib tallinlastele Helina Tilga joonistusega piimakruusi koos pudrukausiga ning nimetunnistuse, mis on Tallinna vapiga kaante vahel.

Reisilaev "Juku" väljub Tallinnast Kalasadamast ning ülesõit Aegna saarele kestab ~ 60 minutit.

2012 aasta navigatsioonihooajal tegi Reisilaev Juku 256 reisi mille jooksul külastas Aegna saart 9132 reisijat.

Tallinna linna stipendiumomistatakse kaheksale Tallinna Ülikooli magistrandile ja doktorandile. Need on Jelena Kuštšenko, Triin Lauri, Gina Manuela Mankin, Anna Müürsepp, Erik Rüütel, Raigo Püü, Liis Vahter ja Epp Vahtramäe.

Eesti Mereakadeemia edukamatele kadettidele ja teistele õppuritele annab Tallinn admiral Johan Pitka nimelist stipendiumi.Selle saavad tänavu Igor Berendejev, Alina Eidemiller, Pavel Jegorov, Anders Kaljas, Oleksii Kokosha, Gerli Kulm, Aivo Liiv, Kaidi Nõmmela, Georgi Petrov ja Tauri Roosipuu.

Möödunud aastal määrati esmakordselt Tallinna linna õpperaha EBS-i (Estonian Business School) üliõpilastele. Sel aastal pälvivad EBS-ist stipendiumi Martin Kuustik, Lea Roostalu ja Märt Summatavet.

Teist aastat järjest omistatakse akadeemik Mihhail Bronšteini nime kandev stipendium viiele tudengile Majanduse ja Juhtimise Instituudist. Tänavu saavad selle Veronika Danilevskaja, Natalia Limantova, Viktor Mustonen, Karina Novikova ja Aleksei Širokov.

Vastavalt linnavolikogu otsusele annab Tallinn sel aastal esmakordselt välja pikima staažiga kunagise linnapea Anton Uessoni stipendiumi ühele Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasele. Selle pälvib Iie-Mall Püüa.

Tallinna linna stipendiumi omistamise aluseks on üliõpilase akadeemiline edukus, pühendumus eriala omandamisel ja positiivsed isikuomadused, mis kujundavad temast Tallinna linna ja Eesti riigi väljapaistva kodaniku. Stipendiumi saamist tõendavad tunnistused annab üle linnavolikogu esimees Toomas Vitsut homsel Tallinna päeval Poska majas.

Kell 19.30 on eetris saade „Linnaosa lood“, kus võetakse põhjaliku vaatluse alla Tallinna Päeva üritused. Kell 20.30 algava saate „Vaba mõtte klubi“ külaliseks on majandusteadlane Andres Arrak. Saates arutletakse selle üle, kas Eesti on asunud majanduslanguse teele, kui palju võiks kulutada presidendiproua ja millal jõuame Euroopa föderatsiooni.

Õhtuseid põnevusminuteid sisustab kell 21.35 algav meelierutav BBC õudus-fantaasiasari „Varjud“ (The Fades). Õhtut jääb lõpetama kell 22.30 algav mängufilm „Eleegia“ (Elegy, USA, 2008). See on vananeva õppejõu David Klepeshi ja noore rikkumata kuubalanna Consuela Castillo suhte lugu. Esmapilgul ületamatu kuristik nende kahe vahel saab pinnaseks, millelt võrsub põletav romaan. Režissöör: Isabel Coixet. Osades: Ben Kingsley, Penélope Cruz, Patricia Clarkson, Dennis Hopper.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://www.tallinnatv.eu/

„Detsembris avasime Mustamäe turul ruumika müügipaviljoni, kus kaubeldakse peamiselt puu- ja juurviljadega, jaanipäevaks saab turg juurde veel ka liha- ja kalahoone, kuhu on kavandatud 35 külmletiga müügikohta,“ ütles Tallinna abilinnapea Eha Võrk. „Lisaks hakkab turulkäijatele kehakinnitust pakkuma väike kohvik ning turualale rajatakse ka laste mänguväljak ja purskkaev.“

Mustamäe turg avati nn. Kännu kuke kvartalis, Vilde tee 75a kinnistul 2011. aasta mais, kuid esialgu olid kauplemiseks üles seatud vaid väliletid. „Müügipaviljonid võimaldavad turul aastaringselt kaubelda. Ühes kauplemistingimuste paranemisega on Mustamäe turu külastajaskond iga kuuga aina kasvanud,“ kinnitas Võrk.

Võrgu sõnul näitasid sügisel korraldatud Sibulalaat, detsembris toimunud Jõululaat ja veebruaris peetud Küünlakuu laat, et osalejate arvukust arvestades on Mustamäe turul potentsiaali kujuneda linnaosa rahvast ühendavate ürituste läbiviimise kohaks.

„Loodetavasti saab Mustamäe turust populaarse Nõmme turu eeskujul lisaks kauplemisele ja vajalike toiduainete ostmisele ka kooskäimise ja seltsielu edendamise koht, kus korraldatakse linnaosa elanike rõõmuks rahvarohkeid meeleolukaid üritusi.“

Laadalt saadava tulu eest ostetakse puukborellioosi tõttu liikumisvõime kaotanud noormehele elektriline lamamistool. MTÜ Kopli Selts kutsub sel eesmärgil annetusi tegema SEB panga arvele 10220207908225. Selgitusse palume kirjutada „sihtannetus lamamistool“.

25. mail peetakse aga laata Põhja-Tallinnas aadressil Sõle 31 (Minski poe esisel platsil).

Tunnustuse saavad professionaalne vormelipiloot Kevin Korjus, olümpiamängudel osalenud sõudja Jüri-Mikk Udam, Eestimaa Uhkus Johanna Maria Juhandi ja paljud teised silmapaistvad noored.

Abilinnapea Mihhail Kõlvart peab õpilaste tunnustamist ka õppetöö välise tegevuse eest väga oluliseks. „Tunnustust ja toetust vajab igaüks, olenemata vanusest. Noore inimese pingutuste märkamine ja tema saavutuste tunnustamine motiveerivad teda ühiskondlikus elus aktiivselt kaasa lööma. See annab kindlustunde, et valitud tee on õige ning jõudu sellel teel jätkata,“ märkis Kõlvart.

Konkursside eesmärgiks on tunnustada õpilaste loovat tegevust ja saavutusi ning tutvustada neid ka avalikkusele. Kandidaate said esitada haridusasutuse juhtkond, õpetajad, õpilasomavalitsus, kaasõpilased, hoolekogu ning lapsevanemad.

Konkursile „Tallinna tegus õpilane“ olid oodatud õppurid, kes oma tegutsemisega on suureks eeskujuks teistele, innustavad eakaaslasi, viivad ellu omaalgatuslikke ideid, korraldavad heategevuskampaaniaid, toredaid õpilasüritusi ning on aktiivsed linnakodanikud. „Tallinna noor kultuuritegija“ on mõeldud Tallinna üldhariduskoolide aktiivsetele, loomingulistele ja kultuurihuvilistele õpilastele ning „Tallinna tegus sporditegelane“ spordivaldkonna eestvedajatele ning tervislike eluviiside propageerijaile.

Muusikalist külakosti pakuvad Tallinna tegus sporditegelane 2013 Jüri-Mikk Udam (Tallinna Reaalkool) ja Tallinna noor kultuuritegija 2013 Marie Margarite Vaigla (Rocca al Mare Kool).

Sel nädalal tehakse Tallinnas tänavate jooksvat remonti järgmistel objektidel: Vabaduse pst (Raba tn - Hiiu tn), Sõle tn (Kopli tn - Kolde pst), Narva mnt/Pirita tee (objektil alustati tööd eelmisel nädalal), Pärnu mnt (Tammsaare tee - Viljandi mnt), Peterburi tee, Laagna tee mahasõidud, Tuukri tn ja Pärnu mnt. Teekatte remonttööd immutamisega on kavas Pärnu mnt (Kadaka pst - Vabaduse pst), Vabaduse pst, Kaarli pst, Toompuiesteel, Gonsiori tn, Ahtri tn, Tuukri tn, Tartu mnt ja Peterburi teel. Teekatte remonti pindamisega on kavas teha järgmistel objektidel: Pedaja tn, Raudtee tn (Valdeku tn - Ränduri tn), Männi tn, Vesivärava tn (Poska tn - Raua tn), Õie tn ja Valdeku tn lõigus Vabaduse pst - Õie tn.

Teekatte remonti pindamisega on kavas teha järgmistel objektidel: Pedaja tn, Raudtee tn (Valdeku tn - Ränduri tn), Männi tn, Vesivärava tn (Poska tn - Raua tn),l Õie tn ja Valdeku tn (Vabaduse pst - Õie tn).

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub olla tähelepanelik!

Tallinna tänavatel töötab tööpäeviti kaheksa kuni kümme brigaadi ja nädalavahetustel on väljas viis brigaadi.

Tallinna Kommunaalamet teatab, et homme, 14. mail jätkuvad linnas suuremahulised tänavate ehitustööd Ülemiste liiklussõlmes ja Tartu mnt-l.

Kapitaalremonti teostatakse Ranna teel, Soo tn-l ja Männiku teel. Taastusremonti teostatakse Kreutzwaldi tn-l (lõigus Tartu mnt – Kunderi tn).

Hooldusremonti teostatakse freesimis- ja asfalteerimismeetodil Sõle tn-l (Sitsi tn – Kolde pst), Peterburi teel (Kuuli tn – Smuuli tee), Ahtri tn-l (Jõe tn – Mere pst) ja Pärnu mnt-l (Tammsaare tee – Viljandi mnt).

Lisaks toimuvad suuremahulised remonttööd Pärnu mnt/Kadaka pst/Rohula tn ringristmikul ja Suur-Sõjamäe tn-l (linna piir- J.Smuuli tee).

Immutusmeetodil teostatakse remonttöid Peterburi teel (linna piir – Kuuli tn), Toompuiesteel (Kaarli pst – Rannamäe tee), Kaarli pst-l (Endla tn – Tõnismägi tn ja Toompea tn – Toompuiestee), Männiku teel (Pärnu mnt – Vabaduse pst) ja Gonsiori tn-l (Laagna tee – Kreutzwaldi tn).

Teekatte pindamist teostatakse Raudtee tn-l (Valdeku tn – Ränduri tn ja Raudtee tn 74 – Pärnu mnt) ja Männi tn-l.

Saksamaal Krefeldi ja Berliini loomaaias sündinud noored teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma saabusid Tallinnasse juba 27. aprillil ja on paari nädala jooksul uute elutingimustega harjuda jõudnud, kuid ülehomme avatav õueekspositsioon vajab veel uudistamist ja tundmaõppimist.

Tallinna loomaaias ei ole ninasarvikuid olnud alates 2010. aasta algusest, mil suri kõrges vanuses, 41 aastaselt, teravmokk-ninasarvik Murray. Ninasarvikud on elevandi järel suuruselt teisel kohal olevad maismaaimetajad ja seetõttu oma kogu ja väärikusega loomaaedade ja loodusparkide külastajate poolt hinnatud ja imetletud. Teravmokk-ninasarvikut (Diceros bicornis) tuntakse ka musta ninasarviku nime all. Tema pikk ülahuul võimaldab hästi puulehti ja võrseid toiduks tarvitada. Loomu poolest on nad sõjakamad kui laimokk-ninasarvikud ja armastavad üksi tegutseda.

Ninasarvik on maailmas äärmiselt ohustatud. 2010. aasta andmeil on teravmokk-ninasarvikuid looduses alla 4900 isendi, loomaaedades elab 188 looma. Loodusparkides, kus ninasarvikuid kaitstakse ja nende asurkondi suurendada püütakse, peetakse jätkuvat võitlust salaküttide vastu. Ninasarviku sarv on hinnatud jahitrofee ja imerohu kuulsusega ravim Hiina rahvameditsiinis, mille eest ollakse valmis välja andma uskumatuid summasid. Lisaks võib ninasarvikute arvu vähenemist ja väljasurevate liikide nimekirja jõudmist seostada ka looduslike alade drastilise vähenemise ja põllumajandusliku ületootmisega liigi levikupiirkondades.

Üritusele pääseb loomaaia piletiga.

Kell 20 on eetris Tallinna TV uudistesaade „TÄNA“ ning kell 20.30 on eetris põnevusfilm „Nuhk“ (Sleuth, USA, 2007). Põnevusfilm, kus kaks väga nutikat britti etendavad pettuse mängu. Režissöör: Kenneth Branagh. Osades: Michael Cane, Carmel O´Sullivan, Jude Law. Õhtut jääb lõpetama kell 22.05 algav saade „Poliitika õhtukool. Harri Hursti e-valimistest“, kus häkker Harri Hursti põrmustab e-valimised, tuues välja ohud, mis varitsevad sidekanalites ja operatsioonisüsteemides.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: www.tallinnatv.eu/

Kuna kanalid said rekonstrueerimistööde käigus uue praktilise funktsiooni, siis muudeti ka nende konstruktsiooni. Valati betoonist vann, mis vooderdati raudkividega ja kaeti ilmastiku kaitseks betoonplaatidega.

Tööde käigus taastati 611 jm ringkanalit, paigaldati 1,8 km torusid ja rajati ühtekokku 1 278 jm betoonkanaleid.

Kahemeetriste skulptuuride loomine sai idee Hiina keiser Qin´i 8099-st elusuuruses terrakotasõdalasest ja hobustest koosnevast armeest, mis leiti 1974. aastal maa alt Shaanxi provintsist Xianis.

Skulptuurid kehastavad tänapäeva visiooni rahumeelselt armeest, millesse pole programmeeritud vallutusi ega vägivalda, vaid soov ühendada maailma ning tekitada Ida-Lääne dialoog läbi kultuuri ja kunsti.

Näitusel saab vaadata filmiklippi keiser Qin`i terrakotasõdalaste armeest. Saalides kõlava muusika on komponeerinud Kreeka skulptor Kostis Georgiou, kes ka ise oma tööga näitusel osaleb.

Näitusel osalevad kunstnikud: Birgit Pleschberger (Austria),Félix Roulin (Belgia),Zhivko Sedlarski (Bulgaaria),Lia Lapithi Shukuroglou (Küpros),Alena Matéjka (Tśehhi), Poul Baekhoj (Taani),Tiiu Kirsipuu (Eesti),Antero Toikka (Soome),Alain Clément(Prantsusmaa),Gloria Friedmann (Saksamaa),Kostis Georgiou (Kreeka), Apolka Eros (Ungari),Linda Brunker (Iirimaa),Alessandro Filippini (Itaalia), Aigars Bikse (Läti), Martynas Gaubas (Leedu), Marie-Josée Kerschen (Luksemburg), Anton Grech (Malta), Tim Breukers (Holland), Piotr Twardowski (Poola), José de Guimaraes (Portugal), Cristina Passima Trifon (Rumeenia), Vladimir Havrilla (Slovakkia), Francisco Pazos Martinez (Hispaania), Bostjan Drinovec (Sloveenia), Lars Widenfalk (Rootsi), John Atkin (Suurbritannia), Yun Gang Chen (Hiina), Shao Jun Wang (Hiina), Kun Zhang(Hiina)

Näituse koostas Brüsseli galerii QuArt. Tallinna näituse kuraator ja kujundaja on skulptor Tiiu Kirsipuu. Näitust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Näitusest vt veel www.inspiringculture.com

Esmaspäeval, 13. mail Altarite päev – Bernt Notke kappaltar 530 (Gustav-Peeter Piir ja Malle-Reet Heidelberg)

Kogunetakse Püha Vaimu kirikus aadressil Pühavaimu 2

14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanemaid ning uhkemaid pühakodasid Tallinnas. Kiriku aarete hulka kuulub keskaegse Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku Bernt Notke töökojast pärinev ainulaadne puuskulptuuridega kappaltar, mille loomisest möödub tänavu 530 aastat.

kl 16.00 – ekskursiooni juhib koguduseõpetaja Gustav Peeter Piir (inglise keeles)

kl 17.00 – ekskursiooni juhib konservaator Malle-Reet Heidelberg (eesti keeles)

Teisipäeval, 14. mail Pildipiibli päev Püha Vaimu kirikus (Gustav-Peeter Piir ja Malle-Reet Heidelberg)

Kogunetakse Püha Vaimu kirikus aadressil Pühavaimu 2

Näha saab Püha Vaimu kiriku külgrõdudele 1650.–60. aastatel maalitud nn vaestepiiblit, kus on kujutatud stseene alates maailma loomisest, esiisast Aabrahamist, kuningatest Taavetist ja Saalomonist ning lõpetades Jeesuse tegevusega. Tegemist on kirjaoskamatutele mõeldud piibliga ajast, mil polnud eestikeelset Piiblit trükituna veel olemas. Ekskursioon aitab pildipiiblit seletada, samuti räägitakse maalide konserveerimisest.

kl 16.00 – ekskursiooni juhib koguduseõpetaja Gustav Peeter Piir (inglise keeles)

kl 17.00 – ekskursiooni juhib konservaator Malle-Reet Heidelberg (eesti keeles)

kl 18.00 – ekskursiooni juhib konservaator Malle-Reet Heidelberg (vene keeles)

Neljapäeval, 16. mail Ikonostaaside päev Issanda Muutmise kirikus ja Püha Nikolai kirikus (OrestKormašov, Sirje Simson, Maria Lillepruun)

Kogunetakse Issanda Muutmise kirikus aadressil Suur-Kloostri 14 ja Püha Nikolai kirikusaadressil Vene 24

Õigeusu kirikuhoone üks kõige olulisemaid detaile on ikonostaas kui ikoonidega vahesein, mis eraldab altarit kiriku põhiosast. EAÕK Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaas oma rikkalike kullatud nikerdustega, kaunistatuna kolmekümne viie tempera- ja õlitehnikas puule maalitud ikooniga on säravamaid ja suurejoonelisemaid barokiaja kunstiteoseid Eestis. Tallinna linnale kinkis kujuseina 1720. a Peeter I.

Püha Nikolai Imetegija kiriku hinnaline tsaarikoja poolt kingitud lõunapoolne kõrvalikonostaas pärineb 17. saj lõpust. See historitsistliku peaikonostaasi dekoratiivsele toredusele vastanduv range ja pühalik Jumalaema uinumise kujuseintõstab kiriku kunstivaramuna Tallinna väärikaimate pühakodade sekka. Ikonostaas on vanim Eestis ning haruldus ka rahvusvaheliselt, kuna võrdväärselt terviklikke 17. saj lõpu kujuseinu on Venemaalgi kõigest üksikuid alles. Tegemist on Vana-Vene kunsti tõelise pärliga, Lääne kunstimõjutuste eelsesse aega kuuluva sakraalteosega.

Püha Nikolai kiriku ikonostaas

kell 16 – ekskursiooni juhib kunstiteadlane OrestKormašov (vene keeles)

kell 17– ekskursiooni juhib kunstiteadlane OrestKormašov (eesti keeles)

Issanda Muutmise kiriku ikonostaas

kell 17– ekskursiooni juhib konservaator Maria Lillepruun (vene keeles)

kell 18– ekskursiooni juhib kunstiajaloolane Sirje Simson (eesti keeles)

Reedel, 17. mail Tornikellade päev Toomkirikus (Juhan Kilumets)

Kogunetakse Toomkirikus aadressil Toom-Kooli 6

Kui kell veel suhteliselt haruldane ja kallis oli, siis oli tornikell vaeste ajanäitaja. Tornikellade ülesanne on kutsuda inimesi jumalateenistusele ja palvusele, olla palvekelladeks, tänu- ja rõõmukelladeks. Toomkiriku kaks vanemat – Neitsi Maarja ja Salvatori nime kandvat tornikella pärinevad kiriku tulekahju järgsest ajast – 1685. a.

kl 17–ekskursiooni juhib kunstiajaloolane Juhan Kilumets (eesti keeles)

Laupäeval, 18. mail Orelite päev Toomkirikus ja Püha Vaimu kirikus (Toomas Mäeväli)

Kogunetakse Toomkirikus aadressil Toom-Kooli 6 kl 12.30 (pärast orelipooltundi), ekskursioon jätkub Püha Vaimu kirikus kell 13.45

Oreliton nimetatud pillide kuningaks. Oreli kaunilt kujundatud prospekti taga seisavad viled nagu sõdurid reas, suurematel orelitel on neid tuhanded. Viled on koondatud registritesse. Registrite rohkus lisab orelile kuulsust ning vägevust ja annab muusikaliselt suuremad väljendusvõimalused. Orelimeister Toomas Mäeväli tutvustab siinseid pillide kuningaid: Toomkiriku ja Püha Vaimu kiriku orelit.

kell 12 – laupäevane orelipooltund

kell 12.30 – ekskursiooni juhib orelimeister Toomas Mäeväli (eesti keeles)

Püha Vaimu kirikus

kell 13.45 – ekskursioon jätkub, juhib orelimeister Toomas Mäeväli (eesti keeles)

kell 14.30 – ekskursiooni juhib koguduse organist Kristiina Hoidre (vene keeles)

Rüütel ütles, et ei pea õigeks liikumist tagasi üheparteilise või siis kaheparteilise süsteemi poole, vaid erakondade väljakujunemist maailmavaatelisel alusel. Eesti riik vajab tema sõnul erinevate huvirühmade demokraatlikku esindatust. Kuid enne, kui asuda mõne uue partei loomise juurde, peaks presidendi arvates kriitiliselt üle vaatama meie poliitilise maastiku ja siis otsustama – kas juba mõne loodud erakonna programm ei sisalda piisavalt mõtteid ja suundumusi, et tagada tänaseks kujunenud olukorras rahva ja riigi jätkusuutlikkus.

„Olen küll seda meelt, et tuleks anda rohkem sõnaõigust nendele parteidele, kes ei oma esindatust meie parlamendis, kuid oma programmilistes seisukohtades toetuvad meie rahvuslikele põhiväärtustele,“ ütles president. „Siin saab meie ajakirjandus palju ära teha.“

Lisaks ei tohiks Rüütli arvates erakonnad valimistel kasutada nn häältepüüdjaid, kes ei mõtlegi esinduskogus, kuhu nad kandideerivad, rahva heaks tööle hakata. „Rohkem kui kusagil mujal kehtib poliitikas mustvalge muster,“ väitis Rüütel. „Siit ka minu kindel seisukoht – kõige tähtsam on ausus. Ei tohi koguda rahvalt toetushääli katteta lubadustega või olla häälte kogujaks ja volikogus või parlamendis valituks saades loovutada koht asendajale.“

Rääkides eraelulistest seikadest, meenutas president, et nooruses oli tema ihaldatuim sünnipäevakink akordion, mis tal õnnestus aastate möödudes ka endale kinkida.

„Juba väiksena mängisime õega kooli keelpilliorkestris,“ meenutas Rüütel. „Siis sain oma küla tuntuima lõõtsamehe pilliga esimesed lood maha mängida. Sellest tekkis tahtmine endale akordion saada. Isal ostmiseks raha polnud. Ta ütles: kasvata endale pullmullikas, müü see ära ning pilli raha ongi olemas. Tegingi nii. Kuid siis tuli rahareform ja kogu minu raha oli sellega kaotatud.“

Aastate pärast, kui pere oli juba loodud, ostis Rüütel endale sünnipäevaks korraliku Hohneri akordioni. Kuid elu kujunes nii, et aega sellel mängimiseks suurt ei leidunud. Praegu asub pill peretoas nähtaval kohal – mälestuseks.

Loe pikemat intervjuud: http://pealinn.tallinn.ee/index.php?pid=141&lang=5&nid=11403

Aadamsoo märkis, et perede raske olukord paistab silma just lastepsühhiaatritele, kes laste kaudu peavad kokku puutuma ka nende vanematega. „Lastepsühhiaatrid näevad kahjuks väga häiritud peresid,“ seletas Aadamsoo. „Meie kliinikus töötab üle kümne aasta üks väliseestlasest Rootsi psühhiaater lastepsühhiaatria konsultandina. Kui küsisin, mis tema arvates kümne aastaga muutunud on, siis ta vastas, et üldiselt on kõik läinud paremaks. Ainuke, mille üle ta väga kurvastas, oli see, et lastepsühhiaatria osakonna patsientide perede olukord ei olevat muutunud. Nende olukord on tema arvates veel hullemaks läinud kui see oli 90ndatel. See on tingitud vaesusest, narkomaaniast, üleüldisest hooletussejätmisest, vabakasvatusest – kõigest sellest kokku. Ja ühiskondlik elu on keerulisemaks läinud, raskem on tööle saada, nõudmised on kõrgemad. Ema käib kahe-kolme koha peal tööl, isa võib-olla polegi. Ideaalseid peresid, kus on ema, isa ja kolm ilusat last, on väga väheks jäänud. Vanemad on oma probleemidesse-võlgadesse nii ära uppunud, nii otsas ja väsinud, et sellel perel ei olegi enam vaimset ressurssi millegagi toime tulla. Meie psühhiaatrid ütlevad laste kohta, kes vastuvõtule satuvad, et mõned on lihtsalt näljas – tuleks süüa anda. Siin psühhiaatriakliinikus näeme Eesti elu kõige nukramat poolt.“

Sotsiaalkindlustusameti statistika järgi on psühhiaatriliste töövõimetuste väljakirjutamise hulk viie aastaga kasvanud kaks ja pool korda. Aadamsoo sõnul on süüdi majanduskriis, mis on veelgi vähendanud võimalust tööd leida.

„Depressioonis inimest ei huvita täisväärtuslik toitumine, paljud kipuvad alkoholiga liialdama. Pealegi, kui sa elad terve elu 200-eurosest pensionist, siis sa ikka tervislikult toituda ei saa. Peame ka silmas pidama, et tegemist ei ole ainult ravikulude, vaid ka haigusega kaasuvate kulutustega – pensionide, hoolduskulude jms.“

Psüühikahäire tabab inimest reeglina noores eas ning kui tal ei ole võimalik oma haiguse tõttu tööle minna, jääb ta riigi ülal pidada mitmeteks kümneteks aastateks.

2007. aastal määrati töövõimetuspension 963 psüühikahaigele, mullu juba 2434-le, ütleb sotsiaalkindlustusameti statistika. Kokku on Eestis praegu 22613 psüühikahaiget töövõimetuspensionäri ning suurem osa neist tööl ei käi. „Töökohti on vähemaks jäänud, tööprotsessid keerulisemaks läinud, lihtsat tööd on väga vähe saada,“ märkis Aadamsoo. „Mäletan, et kui mina alustasin oma psühhiaatriaõpinguid, siis väga paljud haiged töötasid – leidus veel lihtsat ning ohutumat vabriku- ja põllumajandustööd. Aga nüüd nõuab isegi koristaja töö väga suurt ettevalmistust, sa pead teadma, mis vahendeid kasutada jne.“

2004. aastal oli depressioon haiguskoormuse põhjustajana maailmas kolmandal kohal. 2030. aastaks saab WHO hinnangul depressioonist kõige enam ühiskonna ressursse neelav tervisehäire, see hakkab neelama rohkem raha kui näiteks vähi- või südamehaiguste ravi.„Psüühikahaigetel on kehvem tervis kui tavalistel inimestel, seega ka suuremad arstiabikulutused,“ selgitas Aadamsoo. Aadamsoo sõnul on psüühikahäire meie ühiskonnas stigmatiseeritud, ometi saab depressiooni ravimitega leevendada. „Kui inimene võtab korralikult rohtu, pole probleemi,“ mainis ta. „Aga ühiskond põlgab kahjuks sageli psüühikahäirega inimese ära. Näiteks vähihaiged võitlevad oma ravimite pärast avalikult, psüühikahaiged seda kahjuks ei tee. Psüühikahaige ei kipu tulema ajakirjandusse ja rääkima, kuidas ta ennast ravis ja haigusest võitu sai. Ometi on neid inimesi, kes meie kliinikust läbi käivad, väga palju, sealhulgas ka väga tunnustatud tegijaid.“

Psühhiaater lisab, et sama suhtumine – psüühikahäire pole tõsine haigus – paistab silma ka riigi rahastamises. „Kui mujal Euroopa riikides – ja ka WHO soovitab seda – läheb psühhiaatriale 8-12% kogu tervishoiu kuludest, siis Eestis oli see protsent 2010. aastal 5% ja 2011.-l 4%. See on akuutpsühhiaatria, mida me siin pakume, tulekahju kustutamine.“
Skisofreeniahaigeid inimesi on maailmas umbes 1%, kuid erinevate psüühikahäirete all kannatab palju rohkem inimesi. „Euroopas tuli poolteist aastat tagasi välja üks väga huvitav uuring, kus öeldi, et elu jooksul on 38% inimestest psüühikahäireid,“ märkis Aadamsoo. „Euroopas tähendab see 164 miljonit inimest. Nii et psühhiaatrite tööpõld on lai.“ Arvutuse järgi võitleb Eesti 1,3 miljonist inimesest ühe või teise psüühikahäirega oma elus peagu pool miljonit inimest. Tegevpsühhiaatreid aga on Eestisse jäänud 180 ümber, neist omakorda kolmandik on Aadamsoo sõnul pensioniealised või kohe-kohe pensionile suundumas.

Pikemat intervjuud Kaire Aadamsooga loe http://www.pealinn.ee/index.php?pid=119&lang=5&nid=1140i.

Rekonstrueerimistööd jätkuvad Ülemiste liiklussõlmes, Tartu mnt, Ranna teel, Soo tn, Männiku teel ja Kreutzwaldi tn.

Teekatte remonttööd immutamisega on järgmisel nädalal kavas Pärnu mnt (Kadaka pst - Vabaduse pst), Vabaduse pst, Kaarli pst, Toompuiesteel, Gonsiori tn, Ahtri tn, Tuukri tn, Tartu mnt ja Peterburi teel.

Teekatte remonti pindamisega on kavas teha järgmistel objektidel: Pedaja tn, Raudtee tn (Valdeku tn - Ränduri tn), Männi tn, Vesivärava tn (Poska tn - Raua tn),l Õie tn ja Valdeku tn (Vabaduse pst - Õie tn).

Tallinna linnavalitsus vabandab ebamugavuste pärast liiklemisel teetööde piirkonnas ja palub olla tähelepanelik!

Alates 1.01.2015 peavad kõik Tallinnas peetavad kassid olema kiibitud ja registreeritud Tallinna registris. Lisainfo: www.tallinn.ee/lemmikloom

Lisainfo:
Triinu Maandi
Tallinna Keskkonnaamet
Heakorra ja investeeringute osakond
Vanemspetsialist
tel. 616 4004

Kinnistu asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis, Sihi tn ja Voolu tn ristumiskohal. Lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam, lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega. Kinnistu pindala on 3052 m², ehitusalune pind 803 m². Kinnistul paiknev hoone on hinnatud arhitektuurselt väärtuslikuks.

Kinnistul paiknev klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega hoone vajab kapitaalremonti. Hoone võeti kasutusele 1959. aastal saunahoonena, mis on rahva hulgas tuntud kui Kivimäe saun. Hoone autor on tuntud arhitekt Peeter Tarvas.

Hoone soovitatav funktsioon on ühiskondlik hoone, mis toetab avalikku huvi (spordisaalid, SPA jne). Hoonesse on võimalik kavandada kortereid, kuid tuleb arvestada hoone varasemast funktsioonist tingitud eripäradega ja arhitektuurse välisilme säilitamise vajadusega. Hoone funktsiooni on lubatud muuta ilma detailplaneeringuta.

Arhitektuurselt sobimatud hilisemad juurdeehitused võib lammutada. Kogu hoone lammutamine on võimalik juhul, kui hoonele koostatav ehitustehniline ekspertiis tunnistab hoone seisukorra niivõrd halvaks, et selle säilitamine ei ole otstarbekas.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist (Vabaduse pst 10, IV korrus) telefonidel 640 4641 ja 640 4500 või Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Objektiga saab tutvuda tööpäeviti eelneval kokkuleppel - Nõmme Linnaosa Valitsus, tel. 645 7314, 5116161, kaja.hints[ät]tallinnlv.ee

Loomulikult toimusid uuringud okastraadi taga ja sügava saladuskatte all ning neid toimetati peamiselt öösiti. Tigapõllul elavad inimesed mäletavad, et kaevati välja mitu suurt veoautokoormat pinnast, mis saadeti Leningradi uuringuteks.

Aeg-ajalt lähtuvad surfist kummalised looduse- ja tervisekahjustused, mille täpsema uurimisega aga keegi eriti tegelda ei taha. Nii Aino Seenet kui ka paljusid teisi ümbruskonna inimesi on aastate jooksul tabanud mitmed seletamatud haigused, mida esineb Tigapõllu kandis märksa rohkem kui teistes sealtkandi külades. Seda vaatamata asjaolule, et joogivesi ostetakse tänapäevani poest, sest Tigapõllu katsesurf rikkus kohalikud kaevud. Peamiselt vaeveldakse seletamatute liigesehaiguste käes, rääkis Aino Seene, kuid leidub ka muid hädasid.

«Juuksed kukuvad peast välja, ja näete, ma alles tulin mingi nahalööbe pärast Tartust uuringutelt,» jutustas Aino Seene, näidates käsivarrel suuri pruune laike. Millest need tekkinud on, pole teada kuni arstlike analüüside valmimiseni.

«Neid laike on mul üleni, isegi jalataldadel,» rääkis Seene. «Oleks siis mina üksi, aga siin ümbruskonnas on paljudel inimestel mingid hädad, küll vähk, küll midagi muud. Kui mu koer seal surfist tekkinud tiigis ujumas käis, läks ta üleni kärna. Pärast pesin ta mererannas veega puhtaks ja siis sai temaga korda. Ma olen vallas rääkinud küll, et ajage see surfiauk kinni, aga vallal pole võimalusi. Vanas rahas läinuks see maksma 32 000 krooni. Juhan Aare käis ka kunagi siin, vaatas ja ütles, et selle veega tema hambaid küll pesta ei julgeks.»

Keskkonnateenistus on surfi uurinud. Kiirgusspetsialistid ei soovita surfist välja kaevatud pinnast puutuda. Ilmselt on sealt välja kaevatud ka diktüoneemakilta, mis on praeguseks aga huumusekihiga kaetud. Kui kilt paljanduks, hakkaks see radioaktiivselt kiirgama. Praegu peab muld kiirguse kinni. Niisiis tuleks augutäide kusagilt kaugelt kohale vedada.

«Fosforiidikiht asub diktüoneemakilda ehk diktüoneemaagrilliidi all,» selgitas Lääne-Viru maavalitsuse endine keskkonnanõunik Taimi Parve, kes fosforiiditeemadega tihedamalt kokku puutunud.. «Kui diktüoneemakilt puutub kokku hapnikuga, olgu siis vee või õhu kaudu, tekivad keemilised lagunemisreaktsioonid, mille komponendid on mürgised ja uhutakse veega minema – või laiali.»

Tänapäeval Virumaal fosforiidiuuringutega tegeleva Viru Keemia grupi ühiskondliku vastutuse juhi Julia Piilmanni sõnul on VKG eesmärgiks ennekõike fosforiidivarude kaardistamine: «Selle põhjenduseks on eelkõige, et maavarade kaevandamine ja keemiatööstus on meie põhitegevus, ning peame mõistlikuks ennast ka antud valdkonnas harida.»

Endise keskkonnaametniku Taimi Parve sõnul soovitas ÜRO ekspert, kes Virumaad 1992. a fosforiidikaevandamise asjus väisas, oma rapordis leida juhul, kui kaevandamisele mõeldakse, rahvusvahelist oskusteavet ja mitte piirduda kohalike kaevandajate kogemusega.

Teiseks pidas ÜRO toona oluliseks siis, kui tahetakse kaevandada, saavutada kohalike inimeste nõusolek.

Pikemalt saate lugeda siit: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=110&lang=5&nid=11378

Ühtlasi on Strider pahane, et valitsus laseb suurettevõtjatel piiramatult põldusid mürgitada. „Seadusest on kaotatud mürkide külvamisel puhvertsoonide jätmise nõue,“ ütles Strider. „Siin võib olla tegu suurtootjate õnnestunud lobitööga. Kui ma möödunud aastal käisin Sakus ülekuulamisel, siis seal selgitati mulle, et põllumajandusministri määrusest pole mürkide külvamise puhvertsooni nõue töötavatele inimestele ära kaotatud mitte põllumajandustootjate, suurtootjate lobby ja kilekotitäie raha pärast, vaid et määrus oli ajale jalgu jäänud, kuna põldudel enam töötavaid inimesi esiteks ei ole, kõike tehakse masinatega. Ja teiseks, määrus oli vanast ajast, kus kõik maad kuulusid riigile. Nüüd kuuluvad kõik maad eraisikutele ja firmadele ja seda ei tohi keegi öelda, mida nemad oma maal teha võivad või ei või. Igaühel peab olema õigus taimekaitsevahendeid külvata, see on vaba kapitalistlik ühiskond,“ nentis Strider.

Mürgitamisele vastukaaluks pakkus strider välja Eesti kui ökoriigi idee. „Ökoriik või maheriik oleks maailmakaaluga bränd, see tähendaks, et riigi nimi on toidu või muu toote puhtuse garantiiks,“ märkis Strider. „Me sirutaksime oma käe otse tulevikku. Väikesed maad on mobiilsemad. Ehk just seetõttu on end siiani ökoriigiks kuulutanud just väikeriigid, näiteks Bhutan ja Montenegro. Ökoriigis Eestis oleks keelustatud põllumajandusmürgid ja kanged kunstlikud väetised. See oleks riik, mille elanikud ei kasutaks mürgist kodukeemiat, kilekotte, plasttaarat. Meie koolide õppekavas oleks permakultuur ja säästlik eluviis. Orgaaniline Eesti tähendab majanduse hüppelist elavnemist, ekspordi kiiret kasvu, intensiivpõllumajanduse vahetumist orgaaniliste farmide vastu, ütles Strider.“

Loe intervjuud: http://pealinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=11375

Laupäeval kell 14.40 algavas saates „Inimeste lood“ räägitakse Tallinna erivajadustega lastest, nende tugikeskusest Juks, rehabilitatsioonikeskusest Käo ja Heleni koolist. Kell 18.30 algavas saates „Aleksei Turovski lood“ uuritakse metsas elavaid putukaid, konni ja taimi. Kell 19 on eetris menukas BBC loodussari „Meie imelised loomad“ (Extraordinary Animals), kus seekord tuleb juttu superkangelastest: rotte peetakse haiguste kandjateks, aga Tansaania teadlased on õpetanud rotte leidma tuberkuloosihaigeid patsiente ja maamiine. Inglismaal kasutatakse tuhkrute paindlikkust selleks, et keerulistesse kohtadesse juhtmeid panna. Kell 19.30 on eetris saade „Roheline Tallinn“, mis hoiab vaatajat kursis roheliste sündmustega nii kodulinnas kui ka Euroopas, lahates linna valmidust ja võimet lahendada keskkonnaprobleeme. Kell 22.15 saavad vaatajad osa bändi The Tuberkuloited esinemisest Rock Cafes.

Pühapäeval kell 12 algab dokumentaalfilm „Sissepiiratud kindlus“ (La Citadelle assiégée, Kanada, Prantsusmaa, 2006). Aafrika savanni südames elab kuue meetri kõrguses tornis üle miljoni termiidi. Ühtäkki tabab neid õnnetus – troopiline vihm ujutab termiitide kodu üle, põhjustades elanike seas meeletu paanika. Tekkinud olukorras jääb termiitidel märkamata, et rändsipelgad on alustanud nende koloonia alistamiseks vallutusretke. Puhkeb laiaulatuslik lahing, milles osalevad miljonid. Rezissöör: Philippe Calderon. Kell 15 algavas saates „Pühapäevatee“ külastatakse põnevaid persoone ning uuritakse, mida uut toimub sotsiaalvallas ja tervishoius. Kell 16 on eetris „Koolitants“. Tantsufestivali karmis konkurentsis pääsevad finaali vaid vähesed ja parimad. Ida- ja Lääne-Virumaa lapsed pidid finaalipileti saamiseks vallutama piirkondlikus voorus oma energia ja sarmiga Jõhvi kontserdimaja saali. Kell 16.50 on eetris roheline mälumäng „Loodusetark“, kus parima loodusgümnaasiumi tiitlile võistlevad 24 kooli üle Eesti. Kooliviktoriini neljandas saates kohtub Eesti üks edukaimaid koole Hugo Treffneri Gümnaasium Kilingi-Nõmme Gümnaasiumiga. Kell 21.40 on eetris „Suured helid. Corelli Consort“. Ettekandmisele tuleb Corelli, Purcelli ja Bach’i imeline muusika.

Lisainfot programmi kohta leiab Tallinna TV koduleheküljelt: http://www.tallinnatv.eu/

Tallinnast ja tallinlastest rääkiva romaani „Koju“ autori Jan Kausi sõnul ei lõpe keele õppimine mitte kunagi. „Ühesõnaga – keel on elukestev õpe. Kusjuures hädavajalik õpe, sest mida kergemini liigub inimene keeles, seda paremini on tal võimalik orienteeruda maailmas, mida keel kirjeldada püüab,“ arvab Kaus. „Nii et kui kusagil avaneb võimalus anda väikest panust keele ja maailma avardamisse, siis mina olen käsi.“

Kell 14.00 algab etteütluse kirjutamise teemaline seminar ja seejärel etteütluse kirjutamine. Tööde parandamise ajal saavad osalejad kirjanikuga vestelda ja talle küsimusi esitada. Üritus lõpeb parimate autasustamisega umbkaudu kell 16.

Etteütluse korraldab Tallinna Linnavalitsus koostöös haridusameti ja eesti keele õpetajate ainesektsiooniga. Eesmärgiks on lisaksTallinna päeva tähistamisele pakkuda keele- ja kirjandushuvilistele võimalust ennast eesti keele tundmises proovile panna. Osalejad saavad oma õigekeele oskust omavahel võrrelda, kusjuures positiivset pinget ja emotsiooni lisab võistlusmoment.

Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini Tallinna Haridusameti kodulehel www.haridus.ee (Hetkel oluline > Tallinna päeva etteütlus).

Giidideks on Tallinna koolide tublid gümnasistid, kes on koolis vanalinna ajalugu põhjalikumalt õppinud. Giide valmistavad ette Gustav Adolfi Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Tõnismäe Reaalgümnaasium ja Õismäe Vene Lütseum.

Ürituse eesmärk on muuta noortele meie vanalinn ning selle kirju ajalugu põnevamaks ning kodusemaks. Soov on, et turistide kõrval leiaks vanalinna tee ka linna ajalugu väärtustavad kohalikud elanikud.

Üritusega soovitakse rõhutada Tallinna päevade algset ideed tähistada linnale Lübecki õiguse andmist 1248. aastal. Ettevõtmine sobib hästi ka Kultuuripärandi aasta kavva, mille oluliseks sihtgrupiks on lapsed ja noored ning eesmärgiks selgitada, mis on kultuuripärand ning miks seda kaitsma peaks.

Üritust kureerib Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.