|
Üldteave
Tallinna Kesklinna linnaosa loodi 1993. aasta 4.
märtsil Tallinna linnavolikogu otsusega, mis jaotas
pealinna kaheksaks piiratud omavalitsusega linnaosaks.
Tallinna Kesklinnas elab 2009. aasta 01. novembri
seisuga 48 622 inimest ning linnaosa pindala on
30,6 km2.
Enne kohaliku omavalitsuse reformi oli kesklinn jagatud
nelja toonase rajooni (Kalinini, Lenini, Mere- ja
Oktoobri) vahel, mis kõik ulatusid nurkapidi Raekoja
platsi lähedale.
Oma tsentraalse asukoha tõttu on Kesklinn tänagi koht,
mis ühendab omavahel mitmeid teisi linnaosasid:
loodes piirneb Kesklinn Põhja-Tallinnaga,
läänes Kristiinega ning edelas Nõmmega. Lõunas on
Kesklinna piiriks Tallinna piir Rae vallaga, linnaosast
idasse jääb Lasnamäe. Kirdes ulatub Kesklinn mööda
merekallast kuni Maarjamäe memoriaalini, millest
teisele poole jääb Pirita linnaosa. Kesklinna
põhjapiiriks on Soome lahe rannajoon.
Kesklinna haldusterritooriumile jäävad Ülemiste järv ja
Soome lahes asuv Aegna saar. Saare pindala on 3
km2 ning ametlikult on Aegnal registreeritud kaks
elanikku. Kauni looduse ja mälestiste tõttu on saar
riikliku kaitse all.
Kesklinna südame moodustab 11. kuni 15. sajandil välja
kujunenud vanalinn, kus on tänaseni säilinud keskaegne
tänavavõrk, krundipiirid ja suur osa ehitistest.
Kunagise hansalinna võimsusest annavad tänaseni
tunnistust 1404. aastal (ümber)ehitatud Raekoda koos
Raekoja platsiga, Niguliste, Oleviste (159 meetriga
toonase Euroopa ja ehk ka maailma kõrgeim ehitis),
Pühavaimu ja Vene kirikud ning Toomkirik, dominiiklaste
ja naistsistertslaste kloostrid ning kireva ajalooga
ordulinnus ehk tänane Toompea loss. Üle poole on alles
ka keskaegsest torniderikkast linnamüürist koos hiljem
rajatud muldkindlustustega.
Vanalinna vahetus läheduses ja sadama piirkonnas asuvad
Eesti elavaimad äri- ja kaubanduspiirkonnad, mille
kulminatsiooniks võib pidada Liivalaia tänava, Tartu
maantee ja Maakri tänava kanti kerkinud kõrghooneid.
Kesklinn on koduks ka suurele osale Eesti
ühiskondlikele ja kultuuriasutustele, olulisematest
võib mainida Riigikogu hoonet (Toompea loss) ja
valitsuse residentsi (Stenbocki maja) Toompeal, 1923.
aastal valminud ja pärast Teist maailmasõda taastatud
Estonia teatri maja, rahvusraamatukogu Tõnismäel,
Kalevi staadionit ja spordihalli; samuti arvukaid
muuseume, teatreid, valitsusasutusi jne.
Lisaks muinsuskaitse all olevale vanalinnale on
Kesklinnas viis miljööväärtuslikku piirkonda. Neist
tuntum on Kadriorg sealse 18. sajandil ehitatud
barokkstiilis Kadrioru lossi ja pargiga ning selle
ümber tekkinud asumiga, mida on mõjutanud vene
arhitektuur, jõukad suvitajad ja eelmise sajandi
funktsionalism. Lisaks Kadriorule on tervikliku
piirkonnana kaitse alla võetud Süda-Tatari kvartal ja
Kassisaba asum, erinevad näited Tallinnas levinud
puitasumitest. Samuti on miljööväärtuslikuks
tunnistatud vanalinna ja sadama vahele jääv Rotermanni
kvartal, mida iseloomustavad juugendist mõjutatud
mastaapsed kiviehitised ning
Herne-Veerenni-Õilme-Magasini tänavate vahele jääv ala,
mis paistab silma roheluse ja aedlinliku atmosfääri
poolest.
Hoolimata sellest, et Kesklinn on oluline liiklussõlm
ja väga tiheda asustusega piirkond, on linnaosa
rikkaliku haljastusega. Kesklinnas leidub kokku 42
erinevat haljasala, millest tuntumad on Kadrioru park,
Toompark (Snelli tiigi ümbrus), Hirvepark, Tammsaare
park, Musumägi. Oluliseks miljöökujundajaks on
kesklinnas meri, linnaosa territooriumile jääb mitmeid
kilomeetrid rannajoont (Linnahallist Maarjamäe
memoriaalini). Kesklinnas asub ka Tallinna sadam.
Kesklinna linnaosa juhib õigusaktidega antud volituste
piirides Kesklinna valitsus, mida juhib alates 28.
detsembrist 2009 linnaosa vanemana Aini Härm
(Keskerakond).
|
