17. novembril 2006 vastas linnakodanike küsimustele linnapea Jüri Ratas

 

 

Head tallinlased!

 

Täna pakkusime teile uut võimalust linnapeaga suhtlemiseks, online intervjuud. Kahe päeva jooksul olen saanud 74 küsimust väga erinevatest linnaelu valdkondadest.

Tänasest intervjuust on saanud veel üks dialoogivorm linnapea ja tallinlaste vahel. Selle eest suur tänu kõikidele, kes minu poole pöördusid ja küsimusi esitasid. Sain nendest küsimustest olulist informatsiooni ja õppisin linna veelgi paremini tundma.  

Jätkame sellist suhtlemisvormi ka edaspidi!

 

Alljärgnevalt saate lugeda vastuseid. Nii mõnelegi küsimusele vastamine on aeganõudev ja neile vastan esmaspäeval kell 15.00.

Tänan kõiki küsijaid.

 

Jüri Ratas,
Tallinna linnapea

 Jüri Ratas.JPG

 

 

On-line intervjuu küsimused ja vastused

1.      Üheks väga tähtsaks teguriks linnas on ühistransport ja selle häireteta funktsioneerimine. Kas peate normaalseks, et bussipeatuses olevast sõiduplaani kellaajast  2-3 minutit varem läbib buss peatuse. Konkreetselt on tegu MRP liinide bussidega. Selle firma bussijuhid ei tunne kella ja firmale telefonitsi esitatud pretensioonid jäävad tähelepanuta.

Ühissõidukite graafikujärgne liikumine on sõitjate teenindamisel üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid. Paraku ei sõltu see ainult sõidukijuhi tahtest ja täpsusest. Sõidugraafikust kinnipidamine sõltub suuresti liiklusoludest, ummikutest, avariidest, talvel teeoludest, fooride ja ülekäiguradade rohkusest, raudteeülesõitudest jne. Kuna ka autode arv Tallinnas suureneb iga aastaga, siis muutub ühistranspordi sõidugraafikute järgse liikluse korraldamine üha raskemaks. Sõidukid võivad peatustesse saabuda täpsusega +/- 2 minutit, sõiduplaanist varasem väljumine ei ole lubatud. Sõiduplaanist kinnipidamist kontrollivad pisteliselt Tallinna Transpordiameti ametnikud ja vedajad, vahelejäänud juhte karistatakse. Esinevate rikkumiste fikseerimiseks ja olukorra parendamiseks on vajalik teada ühissõiduki liininumbrit, garaažinumbrit, kellaaega ja peatuse nime. Nende andmete olemasolul on võimalik juhtumit menetleda ja vajadusel vedajat karistada.
Olen isiklikult pöördunud mitmel korral AS TAK-i juhtkonna poole küsimustega, mis on seotud ühistranspordi varasema jõudmisega peatusesse ja ka lahkumisega või täiesti ärajäämisega. Viimati bussi nr 18 osas.
Operatiivsemaks ühistranspordi korraldamiseks pean õigeks ehitada välja süsteem "pargi ja sõida", mis tagaks võimalusel eraldiseisvad ühistranspordirajad. Esimese suunana alustame ehitustöid Pirita-Kesklinna suunal 2007. aastal.

2.      Millal saab ükskord Pae tänav korda? See on sügisest kevadeni üks suur porimülgas Punase tänava ja Peterburi tee vahel?

Käesoleval aastal alustati Pae tn taastusremondiga (hetkel paigaldatakse äärekive) Peterburi tee ja Majaka põigu vahel. Tulevatel aastatel läheme sellega edasi ja püüame selleks vahendeid leida.

3.      Kuidas saaks Tallinna Linnavalitsus abistada Lasnamäe Linnaosa Valitsust toimetulekul firmaga, kes on Laagna keskuse omanik? Pöördusin kuu aega tagasi LOV töötaja Kelderi poole sadade inimeste murega hoone eest Laagna kanalisse viiva trepi seisukorra pärast: trepp on lagunenud, puudub valgustus, kahtlased noortejõugud, lämmatav hais. Töötaja Kelder ütles, et LOV on võimetu midagi tegema,  kuna see olevat Tallinna linna valduses.

Laagna keskuse trepp kuulub Vikerlase 23 erakinnistu juurde. Linn saab omalt poolt aidata sellega, et tihendab munitsipaalpolitsei kontrolli nimetatud objektil hooldustööde teostamise üle. Juba praegu toimub munitsipaalpolitsei järelevalve 24 tundi ööpäevas ning 2007. aastal on plaanis luua Munitsipaalpolitseiamet, mis tõhustab kontrolli veelgi. Loomulikult soovitame kõigist sarnastest probleemidest teada anda Tallinna infotelefonil 1345.
Edastan Teie mure Lasnamäe LOV vanemale.

4.      Jüri Ratasele: miks keegi ei räägi sotsiaaltöötajate turvalisusest, oli kaks juhtumit järjest kuu jooksul. See, et paraneb turvasüsteem asutuses täiesti ei räägi sellest, et linn mõtleb oma töötajatest, näiteks on teada, et teise juhtumi (11,10,2006) ohver ei saanud kompensatsiooni ja linn ei pakkunudki, vähemalt pressis ei olnud sellest midagi. Olen ka sotstöötaja ja tahan kaitsta end ja teist.

See, mis Haaberstis toimus, oli ka kõigile linnavalitsuse töötajatele suur šokk. Linnavalitsus viis kohe pärast traagilist intsidenti Haabersti LOV-s (ning ka kõikides teistes linnaosades) läbi turvaauditi, mille käigus tuvastati hulgaliselt möödalaskmisi töötajate turvalisuse tagamisel. Veel sel aastal investeeritakse ametiasutuste turvalisuse tagamisse ja töötajate koolitamisse 1 miljon krooni, 2007. aastal on plaanis selleks kulutada 3 miljonit krooni. Välja töötatakse linna ametiasutuste ühtsed turvanõuded, mis tagaksid nii töötajate kui külastajate turvalisuse. Mis puudutab kompensatsiooni maksmist, siis see saab toimuda vastavalt Avaliku teenistuse seadusele (RT I 1995, 16, 228).

5.      Kuidas saaks lahti vanadest mittekasutatud autodest, mis seisavad maja ees ja takistavad liikumist ning teiste autode parkimist? KÜ esimees ja LLOV ei reageeri avaldustele.

Neid ei ole heakorra eeskirjade järgi lubatud parkida avalikul teel või muul üldkasutataval alal või kinnistu tänavaäärses õueosas! Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba. Munitsipaalpolitseisse tuleb teha avaldus. Mis tähendab LLOV EI REAGEERI AVALDUSELE - kirjutage mulle sellest pikemalt, meie linnaasutused peavad reageerima igale kodaniku avaldusele!

6.      Kas Haabersti linnaametnikel on plaanis lähiajal parandada teede ja ühistranspordi olukorda Rannamõisa teel Tallinna piirkonnas? Viimasel aastal on hästi kiiresti kasvanud Pikaliiva elamurajoon, aga praeguse hetke seisuga ilma autota sinna jõuda on tegelikult väga keeruline. Autode tee on liiga kitsas, kõnnitee on üldse puudu.

Tallinna teedeehituses on 3 prioriteetset suunda: Ülemiste ja Russalka liiklussõlm ning Haabersti ring. Loomulikult on ka Rannamõisa tee piirkond linnajuhtide pideva tähelepanu all. Rannamõisa tee rekonstrueerimiseks koostati projekt koos Haabersti mitmetasandilise ristmiku projektiga juba 2003.a. Selle realiseerimise eelduseks on eelnevalt ristmiku väljaehitamine. Kahjuks ei lubanud linna rahalised võimalused seda teostada eelarveliste vahendite baasil. Käesoleval aastal teostati Rannamõisa tee taastusremont Haabersti ringi ja Lõuka tn vahelisel lõigul. Planeeritud on jätkata 2007.a. taastusremonti kuni linnapiirini.

7.      Millistel kehtivatel õigusdokumentidel põhines ehitusluba Sakala peahoone lammutamiseks kehtivat DP-d eirates? Millised õigused on antud TLV-le SA Sakala ja SA Uus-Sakala hoonestusõiguse üleandmise lepinguga lähtetingimuse sisuliseks (lammutus) muutmiseks?

Ehitusluba, mis on väljastatud Rävala pst 12 hoone osaliseks lammutamiseks on väljastatud ehitusseaduse (edaspidi EhS) alusel. Ehitusloa väljastamise menetluses kontrolliti, et täidetud oleks ehitusseaduse § 23 lõikes 2 sätestatud tingimused, samuti teostati kontroll projekti vastavuse üle Estonia pst, Teatri väljaku, Rävala pst, Kentmanni tn ja Sakala tn vahelise kvartali detailplaneerimise projektile ja õigusaktidega kehtestatud normidele ning ehitustehnilistele nõuetele ja normidele. Projekti on kooskõlastanud kõik selleks pädevad asutused (Keskkonnaamet, Kultuuriväärtuste Amet, Kesklinna valitsus, Transpordiamet jt asutused ja isikud). Menetluse käigus tuvastati, et täidetud on EhS § 23 lõikes 2 nimetatud ehitusloa saamise eeldused ning ei esine ühtegi EhS § 24 lõikes 1 sätestatud ehitusloast keeldumise alust. Tuleneval ülalnimetatud asjaoludest puudus alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks.
SA Sakala ja SA Uus-Sakala vahel sõlmitud hoonestusõiguse üleandmise lepingus on kokku lepitud lepingupoolte õigused ja kohustused. TLV ei saa sekkuda teiste isikute vahelistesse tsiviilsuhetesse.
Pean õigeks, et uuest Sakalast ei tekiks võimsat kaubanduskeskust, vaid eelkõige kultuuriobjekt.

8.      Endine linnapea Jüri Mõis rääkis palju valglinnastumisest. Mida praegune linnapea sellest arvab?

Tallinna linnapeana on minu kohus püüda luua Tallinnast selline elukeskkond, et elanikel ja külalistel oleks siin linnas hea ja turvaline olla. Näiteks oleme viimastel aastatel kiirendanud detailplaneeringute menetlemist.
Pean õigeks koostööd Tallinna lähivaldade  ja kogu Eestiga. Väikeses Eestis poleks veel suuremale Tallinnale enam ruumi.

9.      Väga huvitab, millal tehakse korda Jakobsoni tänava Kunderi ja tuliuue Tartu mnt vaheline kõnnitee?

Kuna järgmisel aastal ei ole ette näha Tartu maantee laadseid suuri tee-ehitusprojekte, siis on teedeehituse üheks prioriteediks võetud kõnniteede väljaehitamine ja arendamine. Kindlasti arvestame Teie ja teiste linnakodanike ettepanekutega lähiaastate kõnniteede remondikavade koostamisel.

10.     Kas hr Jüri Ratas ka endiste linnapeadega suhtleb? Nõu küsimise ja kogemuste vahetamise mõttes?

Suhtlen ikka - tihedalt ja tihti. Tallinnas tegutseb Raeklubi, mille tegevuses osalevad ka endised linnapead. Kohtun nendega aasta jooksul korduvalt. Olen kutsunud endisi linnapeasid linna üritustele. Kahel viimasel päeval olen kohtunud mitme endise linnapeaga ja arutanud Tallinna küsimusi. Olen mõelnud varem ja mõtlen ka praegu, et kõik linnapead on andnud linna arengusse oma panuse ja neilt nõu küsida pole häbiasi. Hindan väga kõrgelt eelkäijate kogemusi ja nägemusi Tallinna arengust.

11.     Hr Linnapea! Mis ja millal ükskord hakkab toimuma Harju tänaval? Kruusahunnik on seal olnud juba pea pool aastat, aga mingist haljasalast pole veel märkigi!

Harju tänavat peab praegune linnavalitsus üheks oma prioriteetidest. Paljude võimaluste seast otsides oleme otsustanud, et varemetest peab saama puhke- ja vaba aja veetmise ala, mitte pilvelõhkujate piirkond. Esimesi tulemusi näeme juba järgmisel kuul, kui avame seal liuvälja. Lõplik valmimine koos purskkaevude ja projektijärgse haljastusega valmib 15. maiks 2007.

12.     Tere, austatud linnapea Jüri Ratas!  Elan Lasnamäel, töötan kesklinnas. Ostsime endale korteri uues majas. Seal ehitatakse terve uus elurajoon, näiteks majad Priisle 1a (majad 1 ja 2), Priisle 1b, Narva mnt 174, majad A-H, Läänemere tee 70, 72 ja teised. Osa majadest on juba valmis, ja inimesed juba elavad seal, ning osa majadest saab varsti valmis. Minu küsimus on selline: kas on võimalik teha bussipeatus ka seal?
Seal on olemas bussipeatus Tondimägi ainult kesklinna poolt sõites. Aga kui tahan sõita kesklinna tööle bussiga, siis pean minema peatusse Kelluka tee. See peatus ei ole väga kaugel, aga oleks väga kena, kui meie majade kõrval tehakse ka bussipeatus (näiteks, sama Tondimägi, aga kesklinna poole), sest tuul seal on tihti väga kõva, ja mõnikord see jalutamine bussipeatuseni ei ole nii meeldiv, aga kesklinna tööle tahaks ikka jõuda bussiga, aga mitte autoga.

Narva maantee 170 detailplaneeringuga on välja töötatud Läänemere tee ja Priisle tee ristmiku tee-ehituslik lahendus ja nähtud ette nimetatud ristmiku piirkonda Priisle teele mõlemale liiklussuunale uued autobussipeatused. Palun transpordiametil teie soovidega arvestada, kuid kahjuks ei saa täna veel 100% öelda, millal nimetatud peatus välja ehitatakse.

13.     Miks sõidab buss nr 22 pidevalt „Rukkilille" peatusest mööda? Kas seal pole enam peatust ette nähtud või on tegemist järjekordselt bussijuhtide tähelepanematusega?

Liinil nr 22 on Rukkilille peatus ette nähtud.
Selliste juhtumite korral palun teavitada (liin, peatus, suund, kellaaeg) transpordiametit (tta@tallinnlv.ee, tel 640 4627), et selgitada välja põhjus ja juhtumit menetleda.

14.     Meedias on juttu olnud volikogus koalitsiooni laiendamisest. Kas need jutud on konkreetsed või keerutatakse lihtsalt tolmu? Kas sellisel juhul peetakse silmas vaid sotside ridades olevaid rahvaliitlasi või võetakse ka nt nagu Toompeal ollakse - reformierakond punti?

Mida laiapõhjalisem koostöö, seda parem, aga saame ka üksinda hakkama. Opositsiooniga peab igal juhul dialoogis olema.

15.     Kas linnapea sõidab autoga ja kas ta kannab ka relva?

Jah, sõidan ise ja isikliku autoga. Kasutan ökonoomset väikeautot. Linnapea ei kanna relva, kuid kasutab üht teist relva  - sõnarelva. Olen alati valmis suhtlema, küsimustele ja meilidele vastama.

16.     Miks Tallinn lubab igale poole uusi hooneid ehitada? Miks ei keelata ära Pirita teele kõrghoonete ehitamist?

Kindlasti ei luba linnavalitsus igale poole uusi hooneid ehitada. Näiteks oleme keeldunud hoonete ehitamisest Harju tänavale ja Ülemiste järve äärde. Uusi hooneid püstitatakse Tallinna vastavalt kehtivale üldplaneeringule, millele peavad vastama ka konkreetsel ehitusalal toimuvat sätestavad detailplaneeringud.
Kõrghoonete paremaks planeerimiseks ning nende püstitamisalade fikseerimiseks on töös teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas", mis jõuab vastuvõtmiseni lähikuudel.
Pirita tee äärse hoone ning praegu ehitatava maja detailplaneeringud kehtestati peale planeerimisprotsessi käigus toimunud avalikke arutelusid konsensusliku otsusena. Linnavalitsus ei saa juba kehtestatud planeerimisotsuseid meelevaldselt muuta.

17.     Miks ei võiks teha Sakala keskusest uut Raehoonet? Asukoht ja ligipääs sellele on ju head ja ruumi peaks ka jätkuma. Rääkimata sellest, et nii oleks linnal kaks kirgi kütvat probleemi ühe hoobiga lahendatud.

Ka oma aastapäeva kõnes 15. novembri Linnavalitsuse pressikonverentsil tõin ma ühe miinusena välja uue raehoone konkursi. Linnavalitsus tõenäoliselt kiirustas sellega. Tänaseks oleme koos Arhitektide Liidu esindajatega loonud komisjoni, et leida uue raehoone asukohale parim lahendus.

18.     Kui palju linnapea palka saab?

Linnapea ja kõigi linnavalitsuse töötajate palk on avalik, selle on kinnitanud volikogu ja palganumbrid võib leida Tallina koduleheküljelt.

19.     Räägite muudkui rohelisest pealinnast.  Mis te sellega mõtlete? Kas teie arvates on Tallinn roheline? Iga metsatuka all on prahihunnikud ja linnaäärsetele aladele kerkivad aina uued elamurajoonid.

Kui ma 30. jaanuaril 2006 Rohelise Pealinna ideega välja tulin, siis minu mõte oli, et Euroopa hakkaks seda tähistama nii nagu Kultuuripealinna tähistatakse. Tänaseks on selle ideega liitunud 41 linna üle Euroopa. Kindlasti pole see ainult Tallinna idee, aga Tallinn võiks sellele tiitlile kandideerida näiteks aastal 2018, kui Kadrioru park saab 300-aastaseks. Aga alati, kui olete lennukiga Tallina kohal, vaadake meie kaunist linna ja te näete, et Tallinn ON roheline linn. Siinkohal ei tahagi ma väita, et probleeme pole ei prügihunnikutega metsa all või katkiste teedega, kuid seda enam tuleb meil pingutada ja vaeva näha, et saada Rohelise Pealinna tiitlit väärivaks linnaks.

20.     Kuidas te suhtute sellesse, et ka linnavolikogu esimees saab oma ametiketi?

Linnavolikogu esimees saab ametiketi vastavalt linnavolikogu otsusele. Linnavolikogu otsustesse peab linnapea lugupidamisega suhtuma.

21.     Millal ehitatakse Tallinna järgmine avalik ujula? Mustamäe ja Haabersti elanikud peavad siiani leppima spordiklubide ujulatega või sõitma selleks teistesse linnaosadesse.

Järgmine avalik ujula on plaanis rajada Kristiinesse. Teie mõte avalikest ujulatest Mustamäe ja Haabersti elanikele väärib arutamist. Kindlasti on neid veel vaja ka Põhja-Tallinnasse.

22.     Kes on Teie lemmikabilinnapea?

Lemmikud on meil kodudes - pereliikmed, koduloomad. Tööalastes suhetes ei saa rääkida lemmikutest. Olen kindel, et aasta tagasi linnavalitsuse meeskonda komplekteerides hindasime hetkeolusid õigesti ja tegime parima valiku. Meie meeskonda kuulub nii mehi kui naisi. Noori ja juba kogenud poliitikuid. Meil on elukogemust ja nooruslikku kuraasi. On mehelikku ratsionaalsust ja naiselikku empaatiat. Oleme ühtne ja tegus meeskond.

23.     Harju tänavale pidi tulema haljasala, aga nüüd on sinna kerkinud mitmekümne meetri pikkune müür. Kas haljasala ei tulegi siis?

Palun vaadake vastust küsimusele 11.

24.     Kas Vabaduse Kell näitab õiget aega?

Kindlasti näitab Vabaduse kell õiget aega Eestimaa vabaks saamisest.

25.     Kas on kavas panna käima tramm Lasnamäele ja miks mitte ka Piritale? See aitaks kindlasti kaasa praeguste ummikute vähendamisele.

Aastatel 2003-2004 viis Prantsuse konsultatsioonifirma SYSTRA läbi uuringu "Tallinna linna integreeritud ühistranspordisüsteem", mille tähtsamaks ettepanekuks oli kesklinna läbiva Lasnamäed Mustamäega ühendava trammiliini rajamine.
Aastatel 2006-2007 viiakse läbi projekti "Tallinna tramm" teostatavusanalüüs ja koostatakse taotlus projektile toetuse saamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Positiivsete tulemuste korral kavandatakse trammiliin Lasnamäele.
Kuna trammiliinide ehitus nõuab suuri investeeringuid, kavandatakse need suure sõitjakäibega piirkondade teenindamiseks. Trammiliini viimist Piritale käesoleval ajal ei ole kavandatud.
Olen veendunud Lasnamäe ja kesklinna vahelise trammiühenduse vajalikkuses. Selle trammisuuna käivitamine on lähima 5 aasta küsimus.
Miks mitte ka Piritale? Põhimõtteliselt toetan, kuid küsin: miks mitte ka Viimsisse?

26.     Millal on plaanis alustada Pärnu maantee renoveerimist alates Järve Selverist kuni Pääsküla ringini? Millised on plaanid maa-alaga Hiiul, kus paiknevad nö. laod ja viljahoidla? Kas on sellesse piirkonda ka kunagi plaanis rajada mõni suurem pood?

Vastavalt "Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuundadele aastateks 2005-2014" on Pärnu mnt renoveerimisega planeeritud alustada 2008.a. Järgmisel aastal alustame Männiku tee rekonstrueerimisega.
Alale Hiiul, kus on viljaelevaator ja laod, on AS Tiigi Keskus esitanud 12.05.06 detailplaneeringu algatamiseks taotluse sooviga senine tootmispiirkond muuta atraktiivseks elukeskkonnaks, rekonstrueerida viljaelevaator olemasoleva mahu piires, muu hoonestus lammutada ja asendada uushoonestusega (kuna seoses vilja ladustamise kolimisega järgneva 2 aasta jooksul AS Tiigi Keskus Tamsalu ja Keila viljahoidlatesse tekib vajadus leida kompleksile uus kasutusotstarve). Linnaplaneerimise Amet soovitab viljaelevaatori hoonet kasutada põhiliselt äri- ja ühiskondliku hoonena (arendaja on soovinud hoone rekonstrueerimist korterelamuks), lisaks on alale võimalik lisada ka uusi väikesemahulisi korterelamuid või muid elanike teenindamiseks orienteeritud objekte. Ühtlasi märgib Linnaplaneerimise Amet, et tuleb lahendada perspektiivsed liiklusseosed ja ühendus Kadaka pst-ga, kuna tegemist on raudtee ning Pärnu mnt ja Vääna tn ristmiku läheduses oleva alaga ja olemasolev teedevõrk on kitsaste tänavatega ja ülekoormatud. Eskiisi koostamist on lubatud alustada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjaga 22.08.2006 (nr 2-1/ 2980). Ametile pole käesolevaks ajaks planeeringu eskiisi menetlemiseks esitatud.

27.      Kas külastate vahel ka oma vana kooli ja endiseid õpetajaid?

Oma koolide õpetajate, endise ja praeguse koolidirektoriga ja klassikaaslastega suhtlen siiani tihedalt. Oma põhikooli (Rahumäe põhikooli) ja gümnaasiumi (Nõmme gümnaasium) kaaslastega kohtume vähemalt 2 korda aastas. Igal 1. septembril olen viinud neljale õpetajale tänuks lilli. Eriline tänu õpetajatele Anne, Ene, Raimund ja Vassili! Olen külastanud koole linnapeana ja käinud vilistlasüritustel vilistlasena. Kavatsen ka sel aastal külastada Rahumäe põhikooli sünnipäeva.

28.     Miks on Vabaduse väljakul asuvad pingid nii koledad? Jaani kiriku ümbruses asuvad täiesti asotsiaalse välimusega pingid, kust värv on aastaid tagasi maha koorunud ja keegi peale kodutute ei julge sinna maha istuda. Kas esindusväljakul ei saaks neid üle värvida?

Vabaduse väljak tuleb KORDA TEHA - viimase pingini! Vabaduse väljaku kordategemine on praeguse linnavalitsuse üks prioriteete. Meie soov on 2009. aastaks autod maa alla saada ja ehitada Vabaduse väljakust esindusväljak jalakäijatele. Pingid kiriku ukse juures on tõesti amortiseerunud ning neid ei hakata enam parandama. Hiljemalt 15. märtsiks on seal korralikud pingid. Tallinnas peab olema kõigil hea elada.

29.     Kas teie arvates on Tallinna tulevik multikultuurne? Kui jah, siis kas see peaks tulenema paremast immigratsioonipoliitikast või arengutest nn. haridusturul?

Tallinn on juba praegu ja läbi aegade olnud multikultuurne linn. Kindlasti saab seda näha ka 2011. aastal, kui Tallinnast saab Euroopa Kultuuripealinn.

30.     Mida arvate Talsingi ideest? Kas see võiks kunagi reaalsuseks saada?

Täna mingil määral Talsingi idee juba toimib oma äriliste kontaktide, inimeste liikumise, laevanduse ja merekaabli näol.

31.     Vanasti oli Tallinnal mingi oma uudistesaade telekas, Raeuudised vist oli, kas seda on plaan taastada? Minu arust oli hea saada linna kohta infot nö otseallikast.

Tallinn peab linnakodanike informeerimist oluliseks ning seda tehakse ka erinevate telekanalite vahendusel. Nö otseallikaks on igal tööpäeval Kuku raadios hommikul ja õhtul linnauudiste saade (kell 8.05 ja 17.05). Igal nädalal korraldab linnavalitsus pressikonverentse kolmapäeval kell 12, kuhu on kutsutud meediaväljaannete esindajad. Pressikonverentsid on ka veebis jälgitavad, lisaks temaatilised pressikonverentsid. Tallinna kodulehel on iga päev uued ja operatiivsed pressiteenistuse uudised, mida vahendavad ka meediakanalid. Suvel oli Kanal 2 eetris saatetsükkel "Suvi Tallinnas" ja detsembris käivitub samal kanalil sari "Talv Tallinnas". Rohelise pealinna ja keskkonnatemaatikat käsitleb saatesari "Rohelised uudised", liiklusega seonduvast teavitame koostöös TV3-ga saates "Stopp" ja näiteks lemmikloomade linnas pidamise küsimusi selgitatakse Kanal 2 saatesarjas "Sõber koer". Juba pikka aega on vene keeles eetris PBK igapühapäevane saade "Meie pealinn". Erinevaid projekte on tehtud kaabeltelevisioonidega. Talllinna teemad leiavad kajastamist ka telejaamade igapäevastes uudistesaadetes.Lisaks ilmub kaks korda kuus ajaleht „Pealinn"/„Stolitsa". Seega võimalusi ja infot on, jälgige telekavasid.

32.     15 aastat kaunistab Tallinna pooleliolev ehitis Linnamäe teel Priisle turu vastas (vist polikliinik). Lubatakse iga aasta demonteerida. See on assostisaalide ja narkomaanide lemmikkoht, lisaks ümber ringi on koolid ja lasteaiad, lapsed mängivad ehitusplatsil, mis on eluohtlik. Kas Tallinna Linnavalitsus hakkab tegelema alles siis kui juhtub õnnetus? Millal siis?

Pooleli jäänud ehitise puhul saab Tallinna heakorraeeskirjade alusel nõuda selle omanikult juurdepääsu tõkestamist (tarastamist, avade sulgemist jms) krundile ja ehitisele. Poolelioleva ehitise likvideerimist saab Ehitusseaduse alusel nõuda juhul, kui see on muutunud varisemisohtlikuks. Kõnealuse ehitise ohutuse tagamise ja likvideerimise asjas alustatakse järelevalvemenetlust.
Linnamäe tee 28 kinnistu ja ümbritseva ala detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2004 korraldusega nr 1454-k kinnistu sihtotstarbe muutmise ja kinnistule ärihoone ehitamise eesmärgil.
Detailplaneeringu algatamist taotles V. A. O. Grupp.
Detailplaneeringu eskiisi meile käesoleva ajani esitatud ei ole

33.     Oleme sundüürnikud, majad müüdi maha, 30. detsembril peame korteri vabastama. Aprillikuust käime hr. Jürgensoni juures, abi pole, mida me peame tegema.

Sellele küsimusele saadetakse vastus isiklikult küsijale.

34.      Hr Linnapea, mida konkreetset on tehtud linnakodanikega suhtlevate linnaametnike turvalisuse tagamiseks töökohal? Traagilisest sündmusest Haaberstis on möödunud üle kahe kuu...

Linnaametnikud on eelkõige linnakodanike teenindajad. See, mis Haaberstis toimus, oli meile kõigile suur šokk. Turvalisuse tagamine linnaametites on pikk protsess, mille algus oli turvaauditi tellimine ja mis jätkub turvatehnika paigaldamisega vastavalt kavale, koolituste läbiviimisega ja ühtsete turvanõuete kehtestamisega linna ametiasutustele. Hetkel paigaldatakse kõikidesse ametiasutustesse, kus toimub külastajate vastuvõtt, häire-paanikanupud. Järgmise aasta eelarves oleme ette näinud 3 miljonit krooni investeeringuteks ametite turvalisuse tõstmiseks.
Vaadake ka vastust küsimusele nr 4.

35.     Teatavasti on mitmes Tallinna vanemas linnaosas seniajani reo- ja sadevete kanalisatsioon välja ehitamata ning vastavad lubadused, planeeringud ja ehitused aastateks edasi lükatud (näiteks Tallinna ühe madalama ala - Mustjõe piirkonna esialgselt reklaamitud tähtajast 2006. a. on saanud 2010. a.). Kui kaua veel selline ükskõikne suhtumine elanikkonna elutähtsatesse probleemidesse kestab? Millised on konkreetsed linnavalitsuse ametkondade meetmed probleemi tõsiduse teadvustamiseks? 

Ühiskanalisatsiooni rajamistöödega Veskimetsa piirkonnas alustati (Sirge tn) juba käesoleval aastal. AS Tallinna Vesi piirkonna vee-ettevõtjana on Veskimetsa piirkonnas võtnud üheks oma prioriteediks ühiskanalisatsiooni ning sademetevee rajatiste ehitamisel 2007. aastal.
Tallinna Linnavalitsus ei ole elanikkonna elutähtsatesse probleemidesse ükskõikselt suhtunud. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse hiljemalt 1. aprilliks 2011. Tööde järjekord oleneb eelkõige AS Tallinna Vesi tegevuskavades põhjendatud järjepidevustest.

36.     Lp. Linnapea,
Kas see pole pisut küüniline, kui linnapea vastab pea kõikidele ajakirjanduses üles kerkinud skandaalidele kommentaariga stiilis: "Inimesena oleksin ettepaneku vastu, aga poliitikuna ei jää mul mingit võimalust."
Kes veel saab midagi ära teha kui mitte linnapea ning miks üldse minna poliitikasse kui mitte põhjusel oma aadete nimel midagi ära teha? Maailmapraktika näitab ju ka, et edukad on pigem linnad, mille juhiks ei ole kellegi marionett, vaid linnakodanik, kes teeb ise otsuseid. Kas poleks aeg vahetada ametit või lausa erakonda?

Tänan! Jõudu ja sära Teie ellu!

37.     Miks Tallinna linn ei suuda tagada ehitusseaduse täitmist ebaseaduslike ehituste osas ja millal luuakse pretsedent mõne ebaseadusliku ehitise sundlammutamisega?

Ehituse järelevalvet Tallinna linnas korraldab Linnaplaneerimisameti ehitusjärelevalveteenistus. Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja jõustunud kohtuotsustest. Linn kui haldusorgan saab tegutseda ainult seaduse alusel ning seaduses määratud ulatuses. Linn teostab ehitusjärelevalvet vastavalt seadusandja poolt etteantud piirides. Käesoleval ajahetkel kasutab linn kõiki seaduses antud võimalusi võitlemaks ebaseaduslike ehitustega. Paraku on kehtiv ehitusseadus lünklik. Linn on teinud siin omapoolsed ettepanekud seaduse muutmiseks ja täiendamiseks.
Lammutamine on kõige äärmuslikum meede ning kohtud on asunud seisukohale, et alati tuleb kaaluda ehitise omaniku õigusi vähem riivavaid meetmeid ehitise kooskõlla viimiseks õigusaktide ja kehtivate planeeringutega. 

38.      Millal oleks võimalik saada selgesõnalist vastust minu poolt 18. septembril ja 26. oktoobril saadetud e-kirjades esitatud küsimustele seoses Räägu tänaval (Sõpruse pst - Varese tn teelõigul) osaliselt asfalteerimata teelõigu remondiga?

Vastavalt koostatud projektile on ette nähtud ehitada Räägu tänav ca 20 cm madalamale praegusest kõrgusest. Lisaks on vaja ka rajada sadevete kanalisatsioon. Arvestades tööde iseloomu ning teetöödeks ebasobivaid ilmastikuolusid on otsustatud Teie poolt nimetatud teelõigu kapitaalremont teostada 2007. a. kevadperioodil. Teetööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. mail 2007. a.

39.     Narva mnt. lõpu ja Laagna tee lõpu vahelise ala liikluskorraldus on surutud kitsasse pudelikaela Ussimäe tee lõigus Linnamäe tee ja Kärberi vahel. Sellest praost peavad läbi sõitma nii bussid lõpp-peatusse ja sealt ära kui ka muu transport. Seega mingisuguse 150 meetrise Rahu tee pikenduse rajamisel näiteks Linnamäe tee otsani oleks võimalik lahendada tänane ummik (homne suur ummik). Kas ja millal on linnal plaanis see töö ette võtta? Praegu on see veel võimalik - tee ehituseks vajalik ala on veel tühermaa. Selle teejupi ehituse tulemusena saaks paljud bussid liini alguses graafikusse - seega oleks linnasüdames ka rohkem aega. Mastaapsema lähenemise korral aitab sama teejupp ka kogu Pirita, Mähe, Muuga ja Viimsi piirkonna tööjõudu tööle ja sealt ärasaamise lahendamisel Smuuli silla valmimise järgselt.

Käesoleval ajal koostatakse EL kaasfinantseerimisel nn sadamate ja maismaaühenduste projektdokumentatsiooni, millest ühe osa moodustab ka Rahu tee. Antud projektdokumentatsiooni esitamise tähtaeg on veebruar 2007. Maa-ala Rahu tee jaoks on juba reserveeritud. Rahu tee väljaehitamine sõltub EL kaasfinantseerimisest, kuna tööde suure maksumuse tõttu ei ole ainult linnaeelarve baasil töid võimalik finantseerida.

40.      Millal on plaanis renoveerida Tallinn-Väike raudteejaama reisijate ootesaal? Praegu on see harva lahti, üsna räämas, kehvalt valgustatud ning puuduvad tualettruumid. 

Tallinn-Väike raudteejaama ootesaal aadressil Juurdeveo 25 on kinnistusraamatusse kantud 15.06.2006. Omanik on Edelaraudtee Halduse AS. Tallinna linna ametid on korduvalt pöördunud Edelaraudtee poole neile kuuluvate kinnistute heakorraalastes küsimustes ning teeme seda jätkuvalt.

41.     On saanud vist juba tavaks, et parkimiskohtade puudumisel pargitakse autod lihtsalt kõnniteele. Seda sageli mitte kõnnitee ja sõidutee vahelisele alale risti, vaid paralleelselt sellega ja keset kõnniteed. Harvad pole juhud, kus kõnniteel liikudes antakse selja taga signaali, mis sunnib end vastu majaseina tõmbuma ja auto läbi laskma (saan viidata sellisele olukorrale Pärnu mnt., Türi, Saku tn. piirkonnas). Kuidas tagab linn jalakäijate turvalisuse kõnniteel? Kas on parkimine kõnniteel üldse lubatud?

Täname Teid tähelepanu juhtimise eest parkimis- ja liikluskorralduses esinevatele puudustele. Tulenevalt Liiklusseaduse §143 lg 3 tohib asulas sõidukit parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kui seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Teistel juhtudel on kõnniteel parkimine keelatud.
Linna parkimiskontrolörid kontrollivad pidevalt enim koormatuid tänavaid. Parkimiskorda rikkuvad sõidukid teisaldatakse ja rikkujate suhtes algatatakse väärteomenetlus.
Käesoleva aasta kiidab linnavalitsus heaks programmi „Tallinna kõnniteede arengusuunad lähimaks 5 aastaks".

42.     Austatud linnapea
paar teemat seoses Tallinna "väravatega"
Lennujaama ühendus kesklinnaga on väga halb. Ainuke ühistransport on buss nr 2 Mõigu-Sadam, mis reeglina on ülerahvastatud sõltumata kellaajast. Liini teenindab MRP liinid, bussid on head, aga info puudulik - ainuke peatuse nimi, mida bussijuhid viitsivad mikrofoni öelda, on Bussijaam. Sellel liinil võiks olla parem, audiovisuaalne  infosüsteem -  ekraanid on bussides olemas. Info võiks lisaks olla ka inglise keeles. Lisada peatusesse ka linnaplaan koos liiniskeemiga. Ühest tavabussiliinist lennujaama teenindamiseks on vähe. Paluks kiirliini, mis läheks ka Nõmmele-Mustamäele-Õismäele, loogiline oleks ka otseühendus bussijaama ja raudteejaamaga.
Taksoteenuse kvaliteet ei kannata samuti kriitikat, teate isegi. Lennujaama taksopeatuses seisavad Tulika ja Linnatakso masinad. Isegi kui auto on olemas, ei taheta alati sõita - küll ei sobi sihtkoht (liiga kaugel või liiga lähedal, küll ei tööta printer või kaardimakseterminaal). Soovitan soojalt kehtestada ühtsed tariifid lennujaamast eri linnaosadesse sõitmiseks ja müüa vastavaid "pileteid" lennujaama sees, siis kaob ära võimalus, et taksojuht petab. Koostöös taksofirmade ja Tallinna lennujaamaga on selline võimalus täiesti reaalne. Muidu saab Tallinna saabuv inimene esimese tugeva negatiivse emotsiooni kohe peale lennujaamahoonest väljumist.
Balti jaama vanalinnapoolne külg on OK, aga kui rongiga saabunud reisija vajab ühistransporti, et minna kesklinna - ainuke võimalus on tramm - ja teekond trammipeatuseni on üsna kole (asotsiaalid, räpasus jne). Kas seal ei oleks võimalik midagi muuta - ja lisada bussi- või trolliliin kesklinna mööda Toompuiesteed ja Kaarli pst-d.?  

Järgmisel aastal on plaanis liini nr 2 graafikut tihendada. Planeerime ka uut autobussiliini, et  sadamat ja lennujaamaparemini teenindada. Tunnistame, bussijuhtidega on probleeme (graafikust kinnipidamine, reisijatega suhtlemine, peatuste teadustamine). Bussifirma tegeleb pidevalt bussijuhtide koolitamisega, et nad teenindaksid reisijaid kvaliteetselt. Palume konkreetsetest juhtudest kindlasti teatada transpordiametile (tta@tallinnlv.ee, 640 4627).

43.     Minul on kolm küsimust:
1. Kas ja millal on plaan Muuga Aedlinn liita Tallinnaga?
2. Millal ma vabanen kohustuslikust keskerakondlikust propagandast minu postkastist hoolimata sellest, et minu postkastil on rämpsposti postitamise keeld?
3. Kas minu gümnasistist last karistatakse selle eest, kui ta ei ilmu keskerakondlikule propagandaüritusele, kus jagatakse mälupulki?

Linnad on plaanis liita sellisel juhul, kui mõlema osapoole elanikud seda soovivad ning see parandab mõlemat elukeskkonda.

44.     Lugupeetav Hr. Linnapea,
Mind huvitab, kuidas suhtusid Tallinna linnavalitsuse inimesed Karin Hallas-Murula ettepanekusse (kui see juba varemgi arutluses pole olnud) kujundada Sakala keskusest uus Tallinna raekoda.
Kas nad eelistaksid sadama ligidast asukohta?

Tallinna LV komisjon ja LV on kaalunud mitmeid asukohti Tallinna administratiivhoonele. Seni on prioriteediks olnud mere lähedus - Tallinn on ju merelinn. Koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja avalikkuse esindajatega täpsustame momendil täiendavalt kriteeriume hoone asukohale. Kuid siiski arvan, et iidne Tallinna Raekoda peab jääma sinna, kus see on 602 aastat olnud.

45.      Peterburi teel Tallinna ja Maardu vahel puudub tänavavalgustus. Autod ja bussid sõidavad pimeduses. Kelle pädevuses see küsimus on ja kas on plaanis midagi teha selle kohta?

Käesoleva seisuga on Peterburi teel Tallinna linna poolt välja ehitatud tänavavalgustus kuni linna piirini, s.t Pirita jõe sillani. Linnapiirist algab Eesti riigile kuuluv maantee, mida haldab maanteeamet.

46.     Tere. Siis selline küsimus. Ise elan Õismäel. Millal remonditakse Õismäe tee. Tee on nii pahas seisukorras.

Täname Teid tähelepanu juhtimise eest Õismäe tee halvale seisukorrale. Tallinna Kommunaalameti spetsialistid hindavad kohapeal tee seisukorda ning määravad kindlaks vajalikud tööde mahud ja tööde liigi (taastusremont või hooldusremont).
Õismäe tee taastusremondi teostamise aeg sõltub linnaeelarve võimalustest ja Haabersti Linnaosa Valitsuse prioriteetidest. Kuni taastusremondini tagame tee vastavuse seisundinõuetele hooldusremondi korras.

47.    Üks viis autosõltuvuse vähendamisel ja rohelisema linna saavutamisel oleks Tallinnas raudteejaamade lähedastes piirkondades oluliselt asustustiheduse tõstmine ja ehitustegevuse piiramine aladel, kuhu efektiivse ühistranspordi rajamise võimalus puudub. Kas ja kuidas peaksite võimalikuks selle põhimõtte rakendamist Tallinnas, nt elektriraudtee teenindusalas.

Kindlasti arvestatakse linna planeerimisel ühistranspordi võimalustega. Seega on Teie idee arvestada tulevikus rohkem elektriraudtee teenindusalaga hea. Siiski on probleemil ka teisi tahke. Autosõltuvuse vähendamisele aitaks kaasa ka elanike väärtushinnangute ja harjumuste muutmine. Kindlasti tuleb tähtsustada ja propageerida jalakäija ja jalgratturi osa liikluses.
Linna kui elukeskkonda tuleb vaadata tervikuna. Loomulikult me ei soovi, et Tallinna elanikud koliksid meie linnast ära. Arvan, et olete minuga sama meelt, et infrastruktuuri arendamisega seonduvate kulude jätmine linna kanda ja maksutulude suunamine linnaga piirnevatesse valdadesse ei mõju linna arengule tervikuna hästi.

48.     Järgmise aasta veebruaris on plaanis laiendada tasulise parkimise ala kesklinnas. Räägitakse pargi ja sõida süsteemist. Ometi ei ole ühistranspordi teenindustaseme tõstmiseks ette nähtud eelarves lisakulutusi (väike ühistranspordi eelarve kasv katab ainult bussijuhtide palgatõusu, mitte teenindustaseme tõstmist) -- ehk siis millega pakub linn mugavat alternatiivi juba paadunud autokasutajale kui kesklinna ühistransport on puupüsti täis mitte ainult paaril tunnil, vaid 8-12h päevas

Ühistranspordile nähakse 2007. aasta linnaeelarvest ette 597,4 mln kr, mis on 73 mln kr enam kui 2006. aastal. Arvan, et olete minuga sama meelt, et autostumise peamise alternatiiviks on ühistransport. 2007 käivitame „pargi ja sõida" projekti Pirita-Kesklinn suunal, sh loome ühistranspordile eraldi sõidurea. Järgneval aastal tuleb Tallinna tänavatele 40 uut normaalbussi ja 7 uut trolli. Samuti arendame edasi projekti "Tallinna tramm" ning täiustame ühistranspordile fooriristmikele rohelise tule näol eelise loomise süsteemi (foorikontrollerid).

49.     Millal saab Tallinn ühistranspordikasutajatest hooliva eelarve ja millal hakkab Tallinn hoolima nendest ekslinnapeadest, volikogu ja linnavalitsuse liikmetest, kes tasuta parkimiskaardi  asemel kasutaks pigem õigust tasuta ühistranspordi kuukaardile, mis muide on ka 6 korda odavam?

2007. aasta Tallinna eelarve eelnõu nimeks on „Tallinn hoolib". Seda eelarvet kokku pannes arvestasime ka ühistranspordi kasutaja vajadustega. Ka veeremijuhtide palgakasv näitab linna suhtumist ühistransporti ja seeläbi linlastele transporditeenuse võimaldamisse. Uued auto- ja trollibussid on mõeldud linlaste teenindamiseks. Ühistranspordi kasutajale on mõeldud linna eelarves ühistranspordi peatuste ootekodade hoolduseks kavandatud summa 2 mln kr, süsteemi "pargi ja sõida" korraldamiseks nähakse ette kokku 15 mln krooni. Ühenduskiiruse tõstmiseks pööratakse suurt tähelepanu ühistranspordi radade loomisele (7 mln kr) ja selle baasil ühissõidukitele ristmike läbimise prioriteedi andmisele (foorikontrollerite investeeringuteks 2,7 mln kr), uute fooriobjektide rajamisele (4,4 mln kr).
Tasuta ühistranspordi kuukaart ja tasuta parkimiskaart on oma hinnalt (maksumuselt) võrdsed, mitte üks ei ole teisest 6 korda odavam.

50.     Kust ja millal saab lugeda nende küsimuste vastuseid? Tõenäoliselt on huvitavaid küsimusi siin ja tahaks näha ka vastuseid.

Vastuseid saab lugeda siitsamast, Tallinna kodulehelt!

51.     Miks on Tallinna ühiskondlik transport nii räpane? Vaadates mõnda bussi tekib tunne, et see buss pole tehasest tulles kordagi pesulas käinud. Ja seda aastaringselt, mitte ainult sügisel-talvel-kevadel. Mitte midagi sarnast pole ma näinud mujal Euroopas - seal on bussidel selline välimus, et just sõitis pesulast välja.
Kes peab seda jälgima, kas bussijuht, TAK dispetšer või peab seda tegema Linnavalitsus kui TAK omanik.

Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordiliinidel teostavad riigihanke lepingute alusel sõitjate vedu Tallinna Autobussikoondise Aktsiaselts, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaselts ja AS MRP Linna Liinid. Lepingu tingimuste kohaselt peavad ühissõidukid liinile sõites nii seest kui väljast olema puhtad. Seda kontrollitakse vedajate poolt iga päev. Vahetuse ajal kontrollivad ühissõidukite puhtust lõpp-peatustes ühissõidukite juhid. Samuti kontrollivad ühissõidukitele ja juhtidele esitatavate nõuete täitmist transpordiameti spetsialistid. Kontrollimise tulemused vormistatakse kontroll-lehel ja puuduste avastamisel teavitatakse nendest viivitamatult vedaja-ettevõtteid ja rakendatakse sanktsioonid vastavalt lepingus sätestatule. Olukord ühissõidukite väljanägemisel paraneb sedavõrd, kuidas suudetakse veeremit uuendada. Vanematel ühissõidukitel on istmed kulunud, akende läbipaistvus halveneb jne. Olgu siinkohal märgitud, et ühe kahekordsete klaasidega vaakumakna maksumus on rohkem kui 10 000 krooni. Oleme väga tänulikud, kui sõitjad puuduste avastamisel teavitavad sellest koheselt peatuses bussijuhti, et saaks operatiivselt puudused kõrvaldada. Samuti on igas ühissõidukis informatsioon vedaja-ettevõtte nimetuse ja telefoninumbriga. Palume pesemata ringiliikuvatest ühistranspordivahenditest teatada ka telefonile 1345.

52.     Kas kunagi pannakse valgusfoor Peterburi mnt ja Betooni tn ristmikule?

Peterburi teel on ristmikud reguleeritud fooridega Tartu mnt-st kuni Smuuli teeni. Peterburi tee ootab rekonstrueerimist Tartu mnt-st kuni linna piirini. Betooni tänava ristmiku foorilahendus ehitatakse välja Peterburi tee rekonstrueerimise käigus.

53.     Tere, lugesin, et Mustamäele tuleb uus elurajoon Rabaküla, vaatasin plaani (http://rus.postimees.ee/foto/8/6/27668455a2f84b78bb_3.jpg) ja jälle ei leidnud lasteaedu, polikliinikuid, koole, ainult majad. Kuhu lähevad uue elaniku lapsed? Kes andis ehitusloa, kui võib küsida?

Kadaka tee 1, 1a, 1b, 3, A.H.Tammsaare tee 120,122 ja Mustamäe tee 62,64,78,80,82,86 maa-ala detailplaneeringus (nn Rabaküla elurajoon - ajaleht "Postimees" väljend) on olemas nn ühiskondlik telg, mis kulgeb L-kujuliselt promenaadina hoonete vahel ja sisaldab pallimänguplatse (korvpalli-, võrkpalliväljak, rularambid, vibraväljak ja kaks kasvuhoonet-mängumaja). Sellele ühiskondlikule alale on seega koondatud erineva avaliku funktsiooniga tegevused ja ala ühte otsa jääb 80-kohaline lasteaed (Rabaküla tänava äärde). Sama tänava äärsetesse hoonetesse on ette nähtud ka ärifunktsiooni, mis võimaldab hoonetesse paigutada mistahes ärilise tegevusega toiminguid (kohvik, restoran, sportimise võimalused). Need täpsustuvad ehitusloa taotlemisel. Detailplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 01.11.2006 korraldusega nr 2188-k.

54.     Haridustöötajale tõstetakse 2007. a. palka 18% (munitsipaallasteaedades). Kas oleks võimalik tõsta (tuginedes seadusele) palka ka tehnilisel personalil. Meie palk tõuseb vaid siis, kui tõstetakse miinimumpalka.
Aitäh.

Miinimumpalkade tõstmiseks on 2007. a eelarvesse planeeritud 12,2 miljonit krooni. Iga konkreetse lasteasutuse puhul otsustab palgatõusu juhataja.

55.     Miks on nii, et busside, trammide, trollide väljumisajajad on nii sätitud, et kõik samasse suunda minevad transpordivahendid väljuvad samal ajal. Saaks ju lihtsa programmeerimisega nii sättida, et samasse suunda väljutakse ajavahega.

Tallinna ühistranspordiliinide sõiduplaanid koostatakse spetsiaalse sõiduplaanide koostamise programmiga Pikas, mille abil on võimalik koordineerida erinevate liinide sõidugraafikuid ja viia kokkulangevused väljumisaegades miinimumini.
Sõidugraafikust kinnipidamine sõltub suuresti liiklusoludest, ummikutest, avariidest, talvel teeoludest, fooride ja ülekäiguradade rohkusest, raudteeülesõitudest jne. Kuna ka autode arv Tallinnas iga aastaga suureneb, siis muutub ühistranspordi sõidugraafikute järgse liikluse korraldamine üha raskemaks.
Sõidukid võivad peatustesse saabuda täpsusega +/- 2 minutit, sõiduplaanist varasem väljumine ei ole lubatud. Sõiduplaanist kinnipidamist kontrollivad pisteliselt Tallinna Transpordiameti ametnikud ja vedajad, vahelejäänud juhte karistatakse.

56.     Kuidas linnavalitsus saaks aidata ja mida on tehtud, et Mähe piirkonda (taga Mähel -Ecolandi piirkonda) ehitataks korralik toiduainete kauplus. Pirita Selver on liiga kaugel ja tipptundidel väga ülerahvastatud. Vajadus kaupluse järele on väga suur, sest ehitustegevus seal kandis aina kasvab.

Olen Teiega 100% nõus, et eeskätt toidukauplused peavad asumites ka olema. Mõni kuu tagasi proovisime teha konkurssi opereerija leidmiseks Pirita-Kose endisse toidukauplusse. Kahjuks huvilisi ei olnud. Tõstatate oma küsimuses ka Pirita Selveri ülerahvastatuse probleemi. Külastan ise Pirita Selverit nädalas kaks-kolm korda ning olen seetõttu selle teemaga kursis. Suve alguses võtsime linnavalitsuse istungil vastu Pirita Selveri detailplaneeringu, mis käsitleb selle kaupluse laienemist, arvestades looduskeskkonda.
Mähel Ecolandi hoones on lühikest aega tegutsenud erakauplus, mis hiljuti suleti. Lähimad poed paiknevad nimetatud piirkonnast ca 2 km kaugusel ja on samuti erakauplused.
Pirita linnaosa üldplaneeringus on Ecolandi vastas asuvale seni hoonestamata ca 3 ha suurusele maa-alale määratud kasutusotstarbeks väikeelamu- ja kaubandus-teenindusmaa, mis loob võimaluse sellesse piirkonda eraettevõtja poolt soovi korral kaupluse rajamiseks.
Läheduses ei ole vaba munitsipaal- ega ka riigi omanduses olevat maad, kuhu linn põhimõtteliselt võiks anda hoonestusõiguse tingimusel, et sellele rajatakse ja ka teatud aastate jooksul peetakse kauplust. Samuti ei doteeri linn ebarentaableid kauplusi, mis läheb vastuollu konkurentsiseadusega.
Kuna üldplaneeringus näidatud asukoht on logistiliselt Mähe asumikeskuse loomiseks ja selles kaupluse pidamiseks soodne, jääb loota, et kauplemise kasumlikumaks muutudes seoses elanike arvu kasvuga ümbruskonnas erasektor sinna ka selle rajab.
Vastava soovituse esitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet ka maaomanikule, kui linnavalitsuse poole pöördutakse taotlusega koostada ala kohta detailplaneering. Samas ei saa me kohustada eraisikut kauplust avama.

57.     Tere, austatud linnapea Jüri Ratas!
Mind väga huvitab kuidas Teie suhtute Piiblisse. Ja üldse, kas kristlikud väärtused on Teie jaoks olulised, kui on vaja teha tähtis otsus või vastata keerulistele küsimustele. Näiteks, lubada või mitte lubada läbi viia meie ilusas linnas gei-paraad. Piiblis on selgelt öeldud - see on patt. Jumala silmis see on jälkus. Meie väiksele riigile, kus iga aastaga väheneb elanikke arv, see surmakultuur ei sobi mitte kuidagi. Parem näidata millised tugevad perekonnad on Eestimaal. Näiteks emadepäeval läbi viia pereparaad. Olge kuulekas Jumala sõnale, ärge tehke kompromissi patuga. Siis Jumal õnnistab Teid, Tallinna linna, Eestimaa rahvast ja Eesti riiki.

Hea küsija!
Mina suhtun Piiblisse sügava austusega. Pean seda Raamatute Raamatut meie elu ja (läänemaailma) kultuuri esmaseks aluseks. Olen ise sellest Raamatust väga palju tuge saanud. Piibel seisab ka minu töölaual Tallinna linnavalitsuses.
Eesti õigusaktide kohaselt kohalik omavalitsus vaid registreerib avaliku koosoleku, keelata saab seda vaid politseiprefekt või siseminister. See käib ka gei-paraadi kohta.
Oma tegevuses linnapeana olen püüdnud kristlikke väärtusi arvestada, toetada ja edendada. Igal kuul kohtun Raekojas väikelaste ja nende vanemate, andes uutele inimestele nende sünnitunnistuse ja meene. Oleme oma eelarvepoliitikas suurendanud ja suurendame ka edaspidi peretoetusi. Järgmise aasta aktsentueeritud prioriteediks on lasteaiad ja koolid. Olen püüdnud linna võimalusi arvestades toetada Tallinna kogudusi ja neid kaasata linnaelu arengusse. Oleme jätkanud ja laiendanud kirikute renessansiprogrammi, suurendanud linna rahalist abi sakraalehitiste kordategemiseks.
Südamest tänan Teid selle väga tõsise küsimuse ja siirate soovide eest.

58.     Oktoobris oli avatud Lasnamäe Prisma. Miks sinna ei käi buss? Asukoht on väga halb.

Praegu käivad tee-ehitustööd, mille käigus Lasnamäe Prisma külastamise tingimuste parandamiseks ehitatakse välja kesklinna suunale Mustakivi teelt Laagna teele viivale teelõigule Taevakivi autobussipeatus. Tööd on kavas lõpetada käesoleval aastal.

59.     Kas linnavõimul on kujunenud üldine nägemus vanalinna arengu kohta - nii linnakodanikele kui ka turistidele mõeldes? Hetkel kahjuks vanalinna autovabad tsoonid (nt. Pikk, Harju, Vene tn) ei täida oma eesmärki ning argipäeval pole jalakäijal seal (ja ka Toompeal, Vene, Uus, Olevimägi, Müürivahe-Suur-Karja) võimalik turvaliselt liikuda (viimane aeg paigaldada valgusfoorid!). Autod liiguvad vanalinnas suuremate kiirustega ning tänavad ja kõnniteed on pargitud autosid täis ja väga halvas olukorras - antud asjaolu raskendab turismi edasist arengut, kuna väljapool ühte ametlikku marsruuti pole linnakülalistele võimalik Vanalinna näidata. Antud kontekstis jätab Tallinn võrreldes teiste Euroopa pealinnadega ebaatraktiivse mulje.
Kas linnal on ideid nt. liikluse-parkimise piiramise ja kontrolli kohta vanalinnas? Nt. riigi- ja linnaasutuste viimine vanalinnast välja?

Tallinna vanalinnas, sealhulgas Toompeal on kehtestatud kiirusepiirangud. Vanalinna tänavatel on kehtestatud õueala liikluskorraldus, kus sõidukite maksimaalkiiruseks on lubatud 20 km/h. Suure osa vanalinnast moodustab jalgsikäigu ala, kus sõidukite liiklus on reeglina keelatud.
Linnavalitsus kaalub jalgsikäigu ala laiendamist ja selle piirkonna elanikele erandina lubatud sõidukitele täiendava liikumispiirangu kehtestamist. Vanalinna tänavatele ja ristmikele fooride paigaldamist ei pea linnavalitsus õigeks ja vajalikuks. Rikkujate väljaselgitamine ja korralekutsumine langeb politsei pädevusse.

60.     Tere. Mul on hea meel, et Teie juhitaval linnavõimul on jätkuvalt kavas ehitada munitsipaalmaju. Samas kui oma majas või korteris elaval inimesel on omaniku tunne, siis munitsipaalmajas elaval kodanikul see pahatihti puudub. Kas Teil on mõtteid, kuidas seda omanikutunnet tekitada ja kas te olete teadlik Tallinna linna munitsipaalmajade sanitaarsest olukorrast.

Tallinna linnale kuuluvate elamute sanitaarne ja tehniline olukord on vähemalt rahuldaval tasemel, uutes linna majades reeglina samal tasemel või parem kui eraomandis olevates elamutes. Kahjuks ei nimeta Te oma küsimuses konkreetset aadressi, et oleks võimalik maja olukorda kontrollida ja vajadusel korrashoiu alast tegevust parandada.
Linna ülesanne on anda eluruum üürile isikutele, kes seda hädasti vajavad ja ei ole võimelised endale eluruumi soetama või teistelt isikutelt üürima. Üürnikes omanikutunde tekitamine on paraku võimatu, sest nad on üürnikud, mitte omanikud. Samas seoses korteriühistutega tehtava tööga on kogemus, et pahatihti on ka omanikke, kes ei hooli oma omandist. Inimeste üldise kultuuritaseme küsimust läbi elamute korrashoiu korralduse muuta ei ole võimalik.
Kui on munitsipaalmajade korrashoiuga probleeme, palun andke teada konkreetne aadress ja linn omanikuna lahendab probleemi.

61.     Tallinna Kõneravilasteaed Kannike (Kannikese 13 10613 Tallinn) - hoone vanus üle 40 aasta. Lasteaia elektrisüsteem hoonega sama vana ja kujutab endast ohtu laste turvalisusele. Tallinna Kõneravilasteaed Kannike juhataja kevadise päringu peale linnavõimudele vastati ebamääraselt, tööde teostamise aega ei määratletud. Ainus konkreetne osa sellest oli - raha hetkel selleks ei ole. Konkreetse elektrisüsteemi vahetuse projekti maksumus 1,5 miljonit. Hetkel on Tallinna linna eelarve ülelaekumised ja vast kõige õigem aeg selliste projektide elluviimiseks. Kas saab Kannikese Kõneravi Lasteaia elektrisüsteemi vahetuse projekti lülitada 2007. a. eelarvesse. Otsus on poliitiline, Haridusamet teeb seda vastavalt poliitilise otsuse kohaselt jagatud eelarve põhjal. Sellest ka päring Tallinna linnavõimudele.

Kannikese lasteaia elektrisüsteemi remondiks on planeeritud 2007. aastaks 1,5 milj, remont toimub 2007. a suvekuudel.

62.     Liikluse kohutav olukord meie riigis pole uudis. Tallinna linnal on olemas transpordiamet, mis peaks olema pädev selles asjas nõu ja abi andma. Veerenni tänaval on sel aastal juba hukkunud 3 inimest. Piirkonna elanikud koostasid ettepanekud olukorra parandamiseks liikluspolitseile ja transpordiametile ning korraldasid kokkusaamise nende ametite töötajatega. Kohale oli lubanud tulla transpordiametist Vello Lõugas. Ta ei tulnud kohale, ei tulnud kedagi ka liikluspolitseist. Mitu inimest peab veel Veerenni tänaval elu kaotama, et ametnikud hakkaksid sellesse tõsiselt suhtuma ning midagi reaalset ka ette võetaks. Rahapuudus ei tohiks enam põhjuseks olla, kui pidada silmas seda, et raha jätkub purskkaevude jms. jaoks.(Terve piirkonna liiklusprobleemide lahendamiseks läheks vaja umbes 150000 krooni, millega saaks päästa vähemalt 3  inimelu aastas).

Veerenni tänava ja sellega piirneva asumi Veerenni-Herne-Magasini vahelise ala liikluskorraldusega tegeletakse. Liikluskorraldus vaadatakse üle pärast tasulise parkimisala laiendamist. Valgusfoori rajamist Veerenni-Õilme ristmikule lähiaastatel plaanis ei ole. Käesoleval ajal on koostamisel Vana-Lõuna-Veerenni ja raudtee vahelise ala detailplaneering, mille käigus muudetakse Veerenni tänava liikluskorraldust.

63.     Tere, austatud linnapea!
Mind huvitab, miks 67 ja 68 busside sõiduplaanid pole kooskõlastatud? Näiteks, mõlemad bussid saabuvad bussipeatusse 1-3 min. vahega ja pärast seda järgmine buss (67 või 68) saabub kuni 15 min. pärast. Kui nende ajavahe oli näiteks 5-7 min. (1-3 min. asemel), siis seda probleemi ei olnud.
Ka häirib mind, et Linnahalli osa planeeritakse lammutada. Kõik sama ka Sakala Keskuse kohta. Kas saab algata rahvaküsitluse linna piires nende küsimuste kohta? Näiteks minule, mu perekonnale kui ka sõpradele need majad meeldivad ja Linnahalli osa lammutusega me pole nõus.
Ka kuulsin midagi kiirtrammi kohta ja lugesin umbes 5 a. tagasi, et trammiliinide ehitus algab aastal 2006 või 2007, aga hetkel juba planeeritakse alustada trammiliinide ehitamist kuni veel 7 aasta hiljem! Miks antud probleem on nii raske Eesti pealinna jaoks?
Ja veel on üks suvine ettepanek. Ammu, enam kui 10 a. tagasi, Tallinnas oli suur lõbustuspark Kadriorus, mis on hetkel ülekantud Rocca al Mare juurde ja sel suvel ta oli suletud juba juulis või umbes nii? Juba suve keskel!
Oleks hea, kui Tallinnas oleks uus, hea lõbustuspark kesklinna lähedal, mis oleks avatud kogu suvi. Näiteks, Soomes Tampere linnas on niisugune lõbustuspark, aga linna elanikkude arv on umbes sama kui Tallinnas.
Tänan Teid, et lugesite läbi minu kirja.
Suur tänu ka Teile, et Sakala Keskuse tuleviku kohta on alanud dialoog lammutustööde asemel ja videovalve oli paigaldatud Tõnismäele.
Loodan leida Teie vastused oma küsimuste kohta.


Tallinna ühistranspordiliinide sõiduplaanid koostatakse spetsiaalse sõiduplaanide koostamise programmiga Pikas, mille abil on võimalik koordineerida erinevate liinide sõidugraafikuid ja viia kokkulangevused väljumisaegades miinimumini. Bussiliine nr 67 ja 68 teenindavad tööpäevadel kokku 18 liigend- ja haagisbussi. Vaatamata Laagna teel sõitvate busside suurele arvule on Internetis ülevalolevatest sõiduplaanidest näha, et liinide sõiduplaanid on koostatud hästi. 
Sõidugraafikust kinnipidamine sõltub suuresti liiklusoludest, ummikutest, avariidest, talvel teeoludest, fooride ja ülekäiguradade rohkusest, raudteeülesõitudest jne. Kuna ka autode arv Tallinnas iga aastaga suureneb, siis muutub ühistranspordi sõidugraafikute järgse liikluse korraldamine üha raskemaks. Tallinna liikluses esinevate probleemide lahendamiseks või vähemalt nende leevendamiseks on vajalik ühistranspordi, eriti elektertranspordi edasine arendamine. Käesoleval ajal on see ka üheks kõige prioriteetsemaks suunaks Tallinna linnavalitsuse tegevuses, mille raames toimuvad konkreetsed ettevalmistused uute trammiliinide rajamiseks. Tallinnal kui kohalikul omavalitsusel käib uute trammiliinide ehituse finantseerimine üle jõu, seetõttu pöördutakse abi saamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poole. Reaalselt on võimalik toetust saada Ühtekuuluvusfondist selle järgmisel eelarve perioodil (2007 - 2013). Toetuse saamiseks tuleb läbi viia uute trammiliinide rajamise teostatavus-tasuvusuuring, mille alusel koostataksegi Ühtekuuluvusfondile esitatav toetustaotlus, mis eeldatavalt valmib 2007 a sügisel. Juhul kui Tallinna toetustaotlus rahuldatakse saab uute trammiliinide projekteerimise ja ehitusega alustada 2008 aasta algul.
Esimeses etapis on kavas rajada Lasnamäed kesklinnaga ja Tallinna lennujaama olemasoleva trammiteede võrgustikuga ühendavad trammiliinid, esialgsete arvutuste kohaselt kogumaksumusega 2,1 - 2,2 miljardit krooni. 

64.     Mis on planeeritud Veerenni tänava äärde endise Tallinna mööbli- ja vineerikombinaadi territooriumile, kus praegu käivad otseses tähenduses metsikud lammutus-ja lõhkamistööd. Kas sinna on planeeritud lasteaed, parkimismaja, kauplused. Kui sinna pole planeeritud parkimismaja, siis kuhu on planeeritud mahutada sajad lisanduvad autod, mis kaasnevad nii mahuka arendamisega. Kuhu on planeeritud kauplused, lasteaed, piirkonnas on terav puudus nimetatud asutustest. Miks on nii, et vineerikombinaadi lammutustööde pärast kannatavad piirkonna majade elanikud, toimuvad lõhkamised ning muud lammutustööd, mis on tekitanud nii varalist kui moraalset kahju. Linna abitelefonile helistades ei osata öelda, kuhu peaks pöörduma, et abi saada.

Teie poolt viidatud alale on koostamisel Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Käesoleval ajal töös oleva eskiislahenduse kohaselt on planeeritavale alale kavandatud lisaks elamutele ka lasteaed ning samuti kaubandus-, büroo- ja teeninduspindu. Normikohane parkimine on lahendatud maa-alustel parkimistasanditel, mistõttu eraldi parkimismaja planeeritavale alale kavandatud ei ole. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud vastavast Eesti standardist.
Mis puudutab lammutus- ja lõhkamistöid, siis kohalik omavalitsus saab kontrollida ja sekkub, kui rikutakse heakorraeeskirju (müra, tolm jms) või ehitusseadust (lammutustööd ei vasta lammutusloa aluseks olevale projektile). Kontrollijateks on vastavalt Tallinna Keskkonnaameti koosseisu kuuluv munitsipaalpolitsei ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve teenistus. Lõhkematerjaliseaduse kohaselt teostab lõhketööde järelevalvet (annab ka sellekohase loa) Riiklik Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

65.     Olete tervele Euroopale välja kuulutanud rohelise pealinna idee. Miks Tallinnas pööratakse vähe tähelepanu linna haljastusele ja heakorrale? Linn on viimased kümme aastat väga lohakalt hooldatud või hoopis hooldamata jäänud. Tehakse kogu aeg vähempakkumisi haljastuse hooldamiseks. Teate, missugused on linna haljastuses töölistel olme-, töötingimused ja palgad. Teatavasti haljastuses peaks töötama oskustöölised, aga TEIE KUTSUTE TÖÖLE VABATAHTLIKE JA TÖÖTUID. Samuti ei ole täpselt teada, kes linnavalitsuse poolt linna haljastust ja heakorda koordineerivad ja teatavasti on seal tööl inimesed, kellel ei ole praktilisi töökogemusi. Olen ise töötanud linna haljastuses üle 30 aasta.

Linna haljastuse hoolduse eest vastutvad otseselt linnaosade valitsused, mille koosseisus on ka üks haljastuse spetsialisti koht. Linnahaljastuse hooldus on organiseeritud läbi riigihangete, kui ettevõte kvalifitseerub tööle ja on olemas kvalifitseeritud tööjõud, ei ole alust kallimat pakkumist teinud ettevõtet soosida. Haljastustöötajate töötingimuste parandamisele ja palkade tõstmisele ei saa linn kuidagi kaasa aidata, kuna tegu on eraettevõtlusega.
Töötute ja vabatahtlike kaasamine linnahaljastuse hooldusesse on siiski lihtsamate tööde puhul, mis ei nõua spetsiifilisi oskusi nt prahi koristamine, okste kokkukorjamine, pargiteede puhastamine.
Loodame Teie kaasabile uute töötajate väljakoolitamisel linna rohealade hooldamisel ja parkide hoolduskultuuri tõstmisel.

66.     Lp linnapea, kas Te ei leia, et uute hoonete ehitamisel antakse liiga kergekäeliselt raielube, selle asemel, et nõuda olemasoleva haljastusega arvestamist. Asendusistutused ei korva põliste puude hävitamist. Asendusistutused peaksid senisest rohkem toimuma samas piirkonnas, kus haljastust likvideeritakse. Kui linn nõuab puu säilitamist, kuid lubab ligi poole selle juurte raadiusest kaevata välja vundamendi jaoks, kas sellest on kasu? Nt Herne 23/Magasini 14 hoonete ehitamisel köndistati häbiväärselt üks suur tammepuu ja lõigati maha veel mitu põlist puud. Ometi olid seal kinnistul varem olnud hooned koos nende puudega.
Sageli kuuleb, et linna elementaarsete ülesannete täitmiseks pole piisavalt raha. Ometi on tegemist enneolematu majanduskasvuga ja meie majandus on "Euroopa tiiger". Kas pole jäädud mõtlemises kinni 1990-ndate aastate keskpaika ja seatud latt liiga madalale? Nt jalakäijate ülekäiguradade tähistamine, talvine lumekoristus. Teeäärsete majade omanikud seatakse ebavõrdsesse olukorda. Nemad ei saa jätta kõnniteid puhastamata rahapuuduse ettekäändel. Linn aga kuhjab teede äärde lumevallid nii, et elanikel pole oma autosid kuhugi jätta. Majaomanik teeb puhtaks oma kinnistu sissesõidutee selleks, et järgmisel hetkel lükkaks linna sahk selle lund täis. Kevadel keerutatakse kogunenud tolm autorataste alt laiali ammu enne, kui linn jõuab selle koristamiseni.

Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid jälgivad projekte üksikpuu tasemel ning seda väga kriitiliselt. Erilist rõhku pööratakse iga üksikpuu kasvutingimuste säilitamisele ja nõutakse uushaljastuse rajamist.
Raielubade väljastamiseks on Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määrusega nr 45 kehtestanud Puu raie-ja hooldusloa andmise korra.
Likvideeritava haljastuse asemele uute puude istutamisega tegeleb haljastuse ja heakorra osakond.
Herne 23/Magasini 14 kinnistule väljastati raieluba 13.02.2006 a. nelja puu raieks. Nendest kolm puud hinnati väärtuslikuks ja arvutati välja asenduspuude arv, mida tuli kokku 27 tk. Vastavalt ehitaja poolt esitatud asenduspuude istutamise garantiikirjale kohustati istutama samale kinnistule üheksa uut puud ja 18 tk. Tallinna Keskkonnaameti (haljastuse ja heakorra osakond) poolt määratud istutuskohale.
Asendusistutuse realiseerimisel kehtib põhimõte, et esimeses järjekorras rajatakse uus haljastus samale kinnistule ja seejärel lähipiirkonda või samasse linnaosasse.
Meile teadaolevalt ei ole arendaja veel alustanud asendusistutusega.
Teehooldust teostatakse vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a. määrusele nr 45 „Tee seisundinõuded", millega on reguleeritud tee seisundinõuded. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund.
Teehooldusele eraldatavad rahalised vahendid sõltuvad teede ja tänavate puhastusmahtudest.

67.     Hiljuti kogusid Muuga elanikud allkirju, et nad ei taha Maardu all olla ja tahaks, et Muuga liidetaks Tallinnaga, siis ei olnud Tallinna linnal selle vastu midagi, kuid seoses võimu vahetusega on see asi soiku jäänud. Kas on lootust et see küsimus tuleb lähiajal uuesti päevakorda ja Muuga saaks Tallinnaga liidetud?

Sellele küsimusele vastasin küsimuse 43 juures.

68.     Kuidas kavatseb linnavalitsus parandada liiklusohutust Veerenni tänaval ja lähipiirkonnas? Selle aasta jooksul on Veerenni tänaval juba hukkunud 3 inimest, ülekäigukohad ei ole turvalised. Probleemid on ka Veerenni-Herne-Magasini-Õilme sisekvartalist läbisõitvate autodega ja kihutamisega seal.
Piirkonna naabrivalve sektorite poolt korraldatud liiklusturvalisuse alasele koosolekule oli kutsutud ka Liiklusteenistuse esindaja, kes etteteatamata ei ilmunud kohale. Ka varem on juhtunud, et linnavalitsuse esindaja on jätnud kokkulepitud koosolekule ilmumata. Miks raisatakse niimoodi linnakodanike aega ja pärsitakse initsiatiivi? Elanike nimel on Liiklusteenistusele saadetud pöördumine 7. novembril.
Ootame konkreetseid vastuseid, kuidas linn edasi tegutseb.
Endise vineeri- ja mööblivabriku territooriumile Veerenni tänava ääres kavandatakse hulgaliselt uusi maju. Kas sinna on planeeritud lasteaed, kauplused, parkimisvõimalused?
Kes on selle kvartali arendaja ja kelle poole tuleks pöörduda kui lõhkamis ja lammutstööd häirivad elanike rahu ja tekitavad kõrvalasuvates elamutes kahjustusi?
Kas on võimalik, et lõhkamistööde graafik oleks elanikele kättesaadav. Kes teeb lammutustööde järelevalvet.

Nendele küsimustele leiate vastused küsimuste 62 ja 64 juurest.

69.     Kas linnal on plaanis hävitada Pirita rannaäärne parkmets? Tehakse kõik selleks, et see häviks - võetakse maha metsaalust võsa, mis kaitseb erosiooni eest ning suurema tormiga murduvad puud, autosid lastakse parkida õrnale puudealusele, mis jällegi tekitab taimestiku hävimise ning erosiooni. Ei saa jätta mainimata ka ligidusse ehitatud eramute omanike omavoli - just nende vaadet varjavad puud murdusid millegipärast väga tihedalt jaanuaritormi ajal.

Pirita rannaäärse parkmetsa hävitamine ei ole linna eesmärk. Pirita linnaosavalitsuse tellimisel on teostatud ainult murdunud ja mahalangenud puude likvideerimist kooskõlastatult Tallinna Keskkonnametiga. Ühtegi kasvavat puud ilma raieloata ei ole raiutud. Sõidukite parkimise takistamiseks on paigaldatud keelumärgid.Kommunaalamet planeerib oma arengutegevuses uurida abrasiooni takistamise tehnilisi võimalusi vaadeldavas asukohas ning pärast uuringuid rajada sobiv looduslik kaldakindlustus. Eramute omanike omavoli ei ole vastavuses kehtestatud detailplaneeringutega.
Samuti ei ole Pirita LOV tellimisel teostatud võsaraiet. Teeotstesse on paigaldatud sissesõidukeelu märgid. Ilmselt ei jõua politsei piisavalt kontrollida keelust üleastujaid. Pirita LOV on leping AS Falckiga, kes teostab patrullsõite linnaosa territooriumil, kuid sellestki on ilmselt vähe autoomanike korralekutsumiseks.

70.     Hiljuti on muudetud invaliidi saatjatele auto parkimise tingimusi (mingi linnamäärusega), saatja ei tohi invaliidi kohal (ega ka muudes parkimiskeelu tsoonides) parkida üle 15min., kuidas seda määrust tehes peeti silmas, et liiguvad invaliidist laste saatjad? Kui minna lapsega poodi või arsti juurde siis ei ole ju normaalne et laps jäetakse üksi keset poodi või koridori, et minna autot ümber parkima (seda enam, et paljudel liikumispuuetega lastel on ka kerge vaimne puue). Ja tegelikult 15 min jooksul ei jõua arsti juures käidud (kus tuleb ka ju last abistada) ega ka poes - eriti veel liikumispuudega lapsega.

Liiklusseaduse § 501 (Parkimistasu) lõikest 4 tulenevalt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

Eeltoodu on seadusest tulenev tasulise parkimise kehtestamise üldnõue ja Tallinnas ei ole pikemat  tähtaega tasulise parkimise alustamiseks määratud. Regulatsioon on kõigile parkijatele samane.

Liiklusseaduse §55 sätestab liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused. Samad õigused on loetletud ka Liiklusseaduse lisas oleval „Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi" tagaküljel.

Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud eeskiri (määrus) dubleerib vaid seadusest tulenevat.

 

Viimati muudetud: 29.06.2010