Lapsehoiutoetus

Hinne: 3.7 / 5

Lapsehoiuteenuse toetus on abiks lapsevanematele ajal, kui vanemahüvitis on lõppenud, kuid laps ei käi veel lasteaias. Toetuse suurus on 2022. aastal kuni 200 eurot lapse kohta kuus, millele lisandub toidukulu hüvitis ja täiendav hüvitis teise või enama lapse eest ning haridusliku erivajadusega lapse puhul (vt täpsemalt allpool).

 

Toetuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused:

  • Lapsehoiuteenust ostetakse tegevusloaga teenuseosutajalt.
  • Lapsevanema või lapse eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn (erandina ei ole Tallinn rahvastikuregistrijärgse elukohana eelduseks hoolduspere puhul, sel juhul piisab, kui hoolduspere leping on sõlmitud Tallinna linnaga).
  • Lapse, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn.
  • Vanemahüvitise maksmine lapse eest on lõppenud.
  • Laps ei ole kantud ühegi munitsipaallasteaia või eralasteaia nimekirja. (Laps võib aga olla kantud lasteaia ootenimekirja – st, ajal, kui alles oodatakse, et lapsel avaneks võimalus minna lasteaeda, on pere lapsehoiuteenuse hüvitisele õigustatud).

Lapsehoiutoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus elukohajärgsele linnaosavalitsusele parempoolses menüüs toodud vormil kolme kuu jooksul pärast lapsehoiuteenuse kasutamise kuud. Lisaks taotlusele on vajalik esitada arve ja maksekorraldus. 

Toetust makstakse järgmiselt:

  1. 100% toetuse määrast (ehk 200 eurot) juhul, kui teenuse eest on tasutud hüvitise pooleteistkordses määras või rohkem – st, kui teenuse eest on tasutud antud kuus 300 eurot või rohkem
  2. 50% toetuse määrast (ehk 100 eurot), kui teenuse eest on tasutud summas, mis on hüvitise määraga võrdne või sellest suurem, kuid väiksem hüvitise pooleteisekordsest määrast – st kui teenuse eest on tasutud konkreetsel kuul summa vahemikus 200 - 300 eurot.
  3. Kui konkreetsel kuul on teenuse eest tasutud summas, mis jääb alla 200 euro, siis toetust ei maksta.

Täiendavalt hüvitatakse järgmised summad:

  • toidukulu hüvitis alla 3-aastaste laste puhul kuni 1,8 eurot päeva kohta ning 3-aastase ja vanema lapse puhul kuni 2 eurot päeva kohta.
  • lisahüvitis koolieelse nõustamismeeskonna soovitusel lapsehoiuteenust kasutava haridusliku erivajadusega lapse eest (edaspidi täiendav hüvitis HEV lapse eest) (71,25 eurot kuus).

HEV lapse eest hüvitise saamiseks peab taotleja tegema taotlusele asjakohase märke ja lisama täiendava dokumendina nõustamiskomisjoni otsuse koopia.

Lapsehoiuteenuse hüvitisega kaasneva toidukulu hüvitise ja täiendava hüvitise HEV lapse eest taotletakse üldise lapsehoiuteenuse hüvitise taotlemisega samal ajal, täiendavat taotlust vanemad esitama ei pea. Lisahüvitise saamiseks peab lapsevanem aga esitama lapsehoiuteenuse arvel järgmise info:

Toidukulu hüvitise saamiseks

  • Toidupäevade arvu (mitu päeva laps lapsehoius sõi)
  • Toidupäeva maksumust (toidupäev hind)
  • Toiduraha summa kuus (kui palju lapsevanem kuus maksis)

Lapsehoiuteenuse lisatoetus teise ja enama lapse eest

Alates 1. septembrist kehtib lapsehoiuteenuse lisatoetus lapsehoius käivatele lastele, kes on peres teiseks või enamaks lapseks, kes käib lasteaias või lapsehoius. Lisatoetuse suurus on 71,25 € ning see lisandub senisele toetusele.

  • Kui lapsehoiutoetuse suuruseks oleks muidu lapse puhul 200 €, siis juhul, kui tegemist on pere teise või enama lasteaias või lapsehoius käiva lapsega, on toetuse suuruseks 200 € + 71,25 € = 271,25 €.
  • Kui lapsehoiutoetuse suuruseks oleks muidu lapse puhul 100 €, siis juhul, kui tegemist on pere teise või enama lasteaias või lapsehoius käiva lapsega, on toetuse suuruseks 100 € + 71,25 = 171,25 €.

Lapsevanem on õigustatud saama lapsehoius käiva lapse eest lisatoetust juhul, kui peres on mitu last, kes käivad lasteaias (munitsipaal- või eralasteaias) või lapsehoius. 

Näide 1. Peres on 4-aastane laps A, kes käib lasteaias ning 2-aastane laps B, kes käib lapsehoius. Lapsevanem saab lapse B jaoks lisatoetust 71,25 € kuus.
Näide 2. Peres on 5-aastane laps C, kes käib lasteaias, ning 2-aastane laps D ja 1-aastane laps E, kes käivad lapsehoius. Lapsevanem saab D jaoks lisatoetust 71,25 € kuus ning E jaoks samuti lisatoetust 71,25 € kuus.
Näide 3. Peres on 4-aastane laps F, kes ei käi lasteaias ega lapsehoius ning 2-aastane laps G, kes käib lapsehoius. Lapsevanem lisahüvitist ei saa.
Näide 4. Peres on 2,5-aastane laps H ja 1,5-aastane laps I, kes käivad mõlemad lapsehoius. Lapsevanem saab I jaoks lisahüvitist 71,25 € kuus.

Lapsehoiutoetuse vormi (vt parempoolsest menüüst) on täiendatud teise ja enama lapse lisatoetust käsitlevate lahtritega. Kui peres ei ole lasteaias käivaid lapsi, kuid pere mitu last käivad lapsehoius, ei pea lapsevanem lisatoetuse saamiseks täiendavaid samme astuma – lisatoetus määratakse sellisel juhul automaatselt alates teisest või enamast lapsehoius käivast lapsest. Kui peres on aga ka lasteaias käivaid lapsi, tuleb taotlusele märkida lasteaias käiva lapse andmed – kui lasteaias käib mitu last, piisab ühe lasteaias käiva lapse andmete märkimisest ning seejärel määratakse lisatoetus kõigile lapsehoius käivatele lastele (eeldusel, et lapsehoius käivad lapsed on nooremad kui lasteaias käivad lapsed).

  • Lapsehoiuteenuse toetuse saamiseks esitab hüvitist taotlev isik lapse elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale kirjaliku vormikohase taotluse. Taotlusvorm ja linnaosa spetsialistide kontaktid on leitavad parempoolsest menüüst.

    Isikutuvastus

    Digiallkirjasta

    Kuhu avaldus esitada

    Saada oma linnaosa klienditeenindajale

    Kontaktinfo nägemiseks vali nimekirjast asutus:

  • Osutajad   Osutamiskohad