Linnapea online-pressikonverents 8. oktoobril 2009

Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis linna veebilehel 8. oktoobril online-pressikonverentsi. Küsimusi oodati linnaelu puudutavate teemade kohta.

 

 

 online_pilt.jpg

Küsimused ja vastused:

 1.

Kas on teada, mis saab 1. jaanuarist nendega, kel ajutised lepingud sotsiaalsetel töökohtadel 31. detsembril lõpevad? Elu ju paremaks ei lähe, et kas siis jäävad need inimesed jälle tööst ilma ja peavad kõike otsast alustama - kui see üldse veel võimalik on....?

Peeter Tamm

 

Sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega on sõlmitud lepingud kuni 31. detsember 2009, kuid on päevselge, et vajadus selliste töökohtade vastu on ka järgmisel aastal väga suur. Seetõttu olen veendunud, et kui Keskerakond jätkab Tallinnas ka pärast sügisesi valimisi, siis eraldame 2010. aastaks 70 mln krooni vahendeid, et tagada sotsiaalsete töökohtadega seotud kulutused. Üldine printsiip on selline, et ühel inimesel on võimalik töötada sotsiaalsel töökohal kuni üks aasta.

 

 2. 

Kas Keskerakond kavatseb linna maksumaksja raha eest tehtud valimispropaganda kulud Tallinna linnale kinni maksta?

Kuldar Arusalu

 

Keskerakond ei tee linna raha eest kampaaniat. Kui peate selleks linnavalitsuse projekte, mis on edukad ja leiavad seetõttu ka meedias kajastamist, siis tõepoolest - viimased 4 aastat on Tallinnas võimul olnud Keskerakond ja linna on valitsetud vastavalt erakonna 2005. aastal esitatud valimisprogrammile. Selline ongi demokraatia, valimistel annavad inimesed oma eelistatud programmide põhjal erakondadele või valimisliitudele hääle ja kes kõige enam mandaate saab, see ka linnavalitsuse moodustab. Meie demokraatias on nii volikogud kui ka täitevvõimud poliitilised. Seega on kõik otsused, mis võetakse vastu kas all- või ülalinnas võimul olevate poliitikute poolt ühtlasi reklaamiks ka neile erakondadele, kes parasjagu võimul on.

Erakonna valimiskampaania klippide, plakatite, raadioreklaamide, veebibännerite jne eest tasub Keskerakond.

 

 3.

Mida kavatseb hetkel võimul olev linnavalitsus ette võtta korruptsiooni taltsutamiseks Tallinna omavalitsusasutustes?

Kuldar Arusalu 

 

Parim ja läbiproovitud relv korruptsiooni ohjeldamiseks on läbipaistev asjaajamine. Tallinn on siin eeskujuks riigile ja paljudele teistele omavalitsustele. Meedia korrutab, et korruptsiooni põhiliseks pesaks on omavalitsused, eriti keskerakondlik Tallinn. Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt kirjutas aprillis 2009, et Tallinn olla lausa „pistisepealinn". Tuntud politseimehe abikaasa kinnitas seda väitega, et pealinnas olevat registreeritud 37 korruptsioonikuritegu ning pistise võtmise arv olla kasvanud lausa viis korda.

Muidugi hakkasin ma asja vastu huvi tundma. Kõigepealt tekkis esimene küsimus: Kes on need 37 Tallinna linna korruptanti? Palusin küsida ajakirjanik Anveltilt, kust tema arvud pärinevad. Anvelt viitas vastuseks Justiitsministeeriumi kriminaalteabe - ja analüüsi talituse juhatajale Mari-Liis Söödile. Soovisin teada, kes konkreetselt ja nimeliselt on need 37 korruptanti, kes Tallinna linna head nime häbistavad. Linnavalitsusele justiitsministeerium mingit sisulist vastust ei andnud. Siis pöördusid Justiitsminister Rein Langi poole Riigikogu liikmed Kadri Simson ja Vladimir Velman, kellele ministeerium oli sunnitud lõpuks vastama. Lang soovitab meil kasutada kohtulahendite registrit, millest paraku me vastust nimede kohta ei saanud. Siiski sisaldus tema kirjas ka üks viide nimeliselt kolmele korruptandile, kes 2008. aastal said kohtus süüdimõistva otsuse. Siit oli võimalik edasi minna. Langi kirjas nimetatud isikud olid Kaimo Olesk, Kalle Kangur ja Ardi Šuvalov. Üks nendest nimedest ütles mulle midagi, ülejäänud kahe suhtes pidin tegema täiendavaid järelpärimisi.

 

Kõigepealt ei ole Šuvalovil Tallinna Linnavalitsusega pistmist. Õigemini tema oligi see kohtunik, kes ahistas meie töötajat Vladimir Panovi ja jäi lõpuks ise altkäemaksu võtmisega vahele. Kohtunikud teadupärast kuuluvad aga Justiitsministeeriumi, mitte Tallinna linna haldusalasse.

Kaimo Oleski kohta selgus, et tegemist oli Tallinna tööhõiveameti tööturu osakonna töötajaga - niisiis riigiametnikuga, kes tegutses Sotsiaalministeeriumi võimkonnas.

Kalle Kanguri näide on aga täiesti kohatu, kuna tema puhul on tegemist Kirde Piirivalvepiirkonna piirivalvur-spetsialistiga, kes kuulub Siseministeeriumi võimkonda. Niisiis, mitte ükski kolmest nimetatud isikust ei oma seost Tallinna Linnavalitsusega.

Eespool nimetatud artikli pealkirjast võib järeldada, et kahekordistus süüdimõistetud linnaametnike arv. Artikli juhtlõigust selgub siiski, et tegelikult kahekordistus hoopis pealinna kohtumajades langetatud vastavate otsuste arv (Harju maakohtu tööpiirkond - Harju maakond, kohtumajad asuvad Tallinnas, kokku kolm kohtumaja). Justiitsministri vastuse kohaselt tehti Harju Maakohtu Tallinna kohtumajades 2007. aastal 32, ning 2008. aastal 59 süüdimõistvat otsust korruptsioonikuritegudes.

Kirjalikus küsimuses sooviti ka teavet, kas mõni neist otsustest puudutas ka Tallinna omavalitsuse töötajaid või olid kõik riigiasutuste töötajad? Kes süüdimõistetutest oli Tallinna linnatöötaja?

Justiitsminister neile küsimustele ei vastanud, soovitades kasutada kohtulahendite registrit. Ta tõi vaid kolm konkreetset näidet, millest aga ükski ei olnud seotud Tallinna linnaga. Käsitlesin neid näiteid oma blogis 23. aprilli sissekandes ja need on kõigile huvilistele kättesaadavad. http://www.keskerakond.ee/savisaar/page/5/

Kas Te olete tähele pannud, et pärast Jüri Pihli lahkumist siseministri kohalt enam ei räägita korruptsioonist Tallinnas. Mõnede asjadega venitatakse teadlikult. Näiteks kohtuotsuse väljakuulutamist Jaanus Mutli väärteo suhtes minu arvates lihtsalt venitatakse, et otsuse tegemine toimuks pärast 18. oktoobri valimisi. Mina küll usun, et kohtuotsus tuleb Mutlile positiivne.

                                                                                           

 4.

Palun seletada tulevikuvisioon laste ja noortespordist ning nende rahastamisest. Millal ja kas üldse väärtustatakse treeneriamet õpetaja omaga?

Marek Kask

 

Tallinna linn tegeleb jätkuvalt sporditegevuse toetamise süsteemi edasiarendamisega, seda nii spordialade kandepinda, klubide suurust kui ka saavutussporti silmas pidades. Kindlasti ei jäeta tähelepanuta harrastussporti ja terviseliikumist.

Ülimalt oluliseks kujuneb treeneri staatuse määratlemise protsess. Hetkel on treener vabakutseline stipendiaat või äärmisel juhul lepinguline spordiklubi töötaja. Riigi, KOV-i ja EOK ning spordialaliitude koostöös tuleb lähiajal jõuda selleni, et treenerit väärtustataks vähemalt samadel alustel nagu seda on õpetajad/pedagoogid! Sellel teemal on viimastel kuudel peetud maha päris mitmeid nõupidamisi ning aasta lõpuks peab paika saama selgus kuidas treeneri staatus paika pannakse, vastasel juhul jääb järelkasv paljustki ilma, sest stipendiaadist treener otsib suure tõenäosusega uue väljundi ja leiab sotsiaalsete garantiidega töökoha!

Sporditegevuse toetamisel lähtutakse linna rahalistest võimalustest ning lapsevanemate soovist määrata spordiklubile või - koolile KOV-i toetus pearaha näol. Konkreetsed pearaha suurused selguvad pärast 2010. aasta linna eelarve kinnitamist ning toetust taotletavate klubide harrastajate mahu väljaselgitamist!

Spordi finantseerimisel tekitas segadust Ansipi poolt välja öeldud väide, et sporti toetatavat ainult totalitaarses riigis. Uskumatu, aga ei Olümpiakomitee, ega spordialaliidud ei püüdnudki temaga vaielda. See näitab, et spordi juhtimine on läinud peaaegu sajaprotsendiliselt reformistide kätte ning nad ei julge oma partei esimehele vastu vaielda isegi siis, kui viimane räägib sulaselgeid rumalusi.

 

5.

Kuidas peaks suhtuma ametnikku Riina Altperesse, kes kasutas maksumaksja raha Keskerakonna huvides?
Kas Teie arvates peab ametnik kinni pidama avaliku teenistuse eetikakoodeksist?

Joonas Künstler

 

Toomas Vitsut on Tallinna kodanike poolt valitud esinduskogu juht, linna tipp-poliitik. Nii nagu näiteks kõigi Eesti riigi kodanike poolt on valitud Riigikogu, mida juhib Ene Ergma. Kui poliitilisel ametikohal olev isik loobuks erakondlikust tegevusest, siis tuleks ta meie poliitilises süsteemis välja vahetada. Sest kogu valitsemisvastutust kannavad erakonnad ning hinnangu nende tööle annavad kõik valijad.

Parteitust linnajuhtimisest on rääkinud seekord volikokku ise mittekandideeriv Indrek Tarand - ükski ka Tarandile lähedalseisev erakond pole seda ideed toetanud.

Küsijale soovitan meelde tuletada kuidas Riigikogu aseesimees Keit Pentus saatis parlamendi kantseleist ja Riigikogu blanketil kirju kõigile Tallinna linna lasteaedadele, mustates  väljamõeldistega linnavalitsust ja lasteaedade juhtimist. Võib-olla tõesti Vitsut võttis temast mingil määral malli, kuigi ma ei taha seda uskuda.

Kirjutasime tookord Pentuse loost ja Delfi vist isegi avaldas selle, aga üldiselt kehitasid ajakirjanikud õlgu ja ütlesid, et see on normaalne.

 

 6.

Kuidas suhtute sellesse, et kõrged ametnikud, nagu näitkes Toomas Vitsut, kasutavad linnavalitsuse töötajaid erakonna huvides?

Joonas Künstler

 

Palun Joonas Künstleril täpsustada - millise erakonna huvides?

7.

Kas järgmisse aastasse kavandatakse ka mõne kooli renoveerimist või peetakse nüüd seoses majanduskriisiga pausi?

Paul Pihlak

 

2010.a. sügiseks remonditakse 4 kooli: Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium ja Väike-Õismäe Gümnaasium. Remonditööd viiakse läbi koos Kooliarenduse OÜ-ga PPP projekti skeemi kohaselt. Keskmine rendihind, mida linn hakkab arendajale maksma on 95,4 EEK/m2 kohta kuus.

 

 8.

Kas linnas on teede-tänavate ehitamine-remont ikka plaanipäraselt läinud? Või mis rahast seda üldse tehakse, kui riik ka seda raha omavalitsustelt kärpis?

Mare L.

 

Teederemont on linnas plaanipäraselt kulgenud. Pea kõik objektid, mis olid 2009. aasta ehitus- või remondiplaanides, on kas valmis tehtud või kohe, kohe valmimas. Riik on tõepoolest oluliselt kärpinud kütuseaktsiisist teehoiuks laekunud vahendeid. Kui kütuseaktsiisist laekus riigile sadu miljoneid kroone, siis Tallinnale, kus elab pea kolmandik riigi rahvast, lubas riik aasta alguses vaid 72 miljonit krooni. Kuid sedagi natukest kärbiti, millest jäi alles ainult 17,9 miljonit krooni. Proportsioonid on paigast ära, kuid tänu hinnalangusele turul saime suurema osa planeeritud objektidest töösse võtta.

 

 9.

Mida öelda neile, kes arvavad, et munitsipaalehitus ja palju muud linnas on mitte hädas olevate inimeste aitamise programm, vaid mõnede ehitusfirmade aitamise programm?

Juta Kuusik

 

Palun vaadake siinsamas veebilehel olevaid inimeste küsimusi ja Te näete, kui paljud inimesed Tallinnas vajavad tegelikult munitsipaalehitust.

 10.

Mulle teevad muret rulapoisid Vabaduse väljaku trepistikul, kes häirivad tavalisi inimesi ja lisaks nad lihtsal lõhuvad selle kauni ehituse ära. Kas oleks võimalik paigaldada nö rulatõkked või tõrjuda nad kuidagi muudmoodi riigi esindusväljakult?

Aivar Põllu

 

Oleme püüdnud väljaku ruumi hoida avatuna kõikidele huvilistele. Samas, kui mingi grupp hakkab segama teisi linnakodanikke, siis tuleb meil hakata seadma piiranguid. Ilmselt tulebki hakata takistama rulatajate sõitmist väljakul ja treppidel. Probleem on ka AHHAA keskuse katusel sõitvate rulatajatega.

 11.

Austatud linnapea, meie pere on nö kakskeelne ja me tahame linna tänada uudisteportaali „Stolitsa" käivitamise eest. Venekeelne infokeskkond on viimastel aegadel üsna kokku kuivanud, aga teie uus portaal annab tänuväärset infot igale venekeelsele linnakodanikule. Loodetavasti ei kao see infoallikas pärast valimisi?

Marina Nikolajeva

 

Tore, et portaalil on lugejaid ja ka tagasiside andjaid. Eks see, kas Stolitsa portaal ka pärast valimisi edasi töötab, sõltub juba Teist endist. 18. oktoobril lugejad otsustavad!

 12.

Ajakirjanduse vahendusel on selgunud, et viimase suvega on Tallinna kaugkütte hind tõusnud 20-30% (võin eksida, kuid nii on meeles). Kas see tõesti vastab tõele ning korteriomanikuna ootab mind kohe algamas kütteperioodi alguses suur küttearve? Mis osa on selles kõiges linnal ning kui palju seda olete Teie määranud?

Jaanus R.

 

Toasoe on kallimaks läinud sellepärast, et on tõusnud kütuse hind ja kasvanud sellele kehtestatud aktsiis. Maagaasile kehtestas Ansipi valitsus aktsiisi 2007. aasta suvel. Seni oli maagaas aktsiisivaba, mis aitas hoida toasooja hinna odavamana. Kütus on läinud kallimaks ka sellepärast, et viimase aasta jooksul on Riigikogu poolt kahel korral tõstetud toasooja aktsiisimaksu ja käibemaksu. Reformierakonna heakskiidul tõsteti 1. juulist 2008 käibemaksu toasoojale 5lt protsendilt 18-le protsendile ning 1. juulist 2009 18lt protsendilt 20-le protsendile. Aastaga on toasooja käibemaks tõstetud nelja kordseks!

Iga kord on maksutõusu algatanud Ansipi valitsus ning selle on heaks kiitnud Reformierakonna fraktsioon  Riigikogus. Keit Pentus juhtis seda fraktsiooni ja hääletas aktsiiside ning käibemaksu tõusu poolt.

Toasooja hind on tõusnud Ansipi valitsuse ja Keit Pentuse juhitud Reformierakonna fraktsiooni tegevuse tagajärjel. Kogu toasooja hinnatõus on pumbatud maksurahana täitma Ansipi eelarveauke.

Tallinn vähemalt kompenseerib toasooja hinnatõusu pensionäridele ja vähekindlustatud perekondadele. Reformierakond kavandab ainult uusi maksutõuse.

Nõuame Reformierakonnalt toasooja 5-e protsendilise sooduskäibemaksu kehtestamist ning aktsiisimaksu alandamist 2008. aasta tasemele. Sellega vabastame tallinlased ja teised Eestimaa elanikud hirmkallitest soojaarvetest.

 13.

Kes võitis selle kurikuulsa kartuli ja küttepuude hanke? Tegite kindlasti mõnele oma erakonna varjatud talunikele hea tehingu?

Peeter Kartul

 

Miks „kurikuulsa"? Sellele hankele laekus kokku kolm kartuli pakkumist ja neli puudepakkumist. Kõik neist kahjuks ei kvalifitseerunud. Mõlemad hanked võitis odavam pakkuja. Talvekartuli pakkumise võitjaks kuulutati FIE Luule Jürisaare talu, mis asub Võru vallas Loosul. Küttepuude hanke võitis ja leping sõlmiti Hiiumaalt pärit ettevõttega Halupuu Firewood Products OÜ.

Ettevõtete omanike erakondlikku kuuluvust saavad kõik huvilised vaadata äriregistrist https://ariregister.rik.ee/index.py  

Varjata ei ole siin aga midagi, minu teada oli võitnud pakkujatest üks isamaaliitlane ja teine reformierakondlane.

 

 14.

Kumb on teile kõvem konkurent kas Pihl või Laar?

Tanel Kerstna

 

Mul on ükskõik, kumb on kõvem, mõlemad pürgivad linnavalitsusse parema töökoha puudumisel. Kohe, kui nad saavad enesele paremad kohad Toompeal või isegi Brüsselis, on nad siit läinud. Mina ei kavatse kuhugi minna.

 

 15.

Kui valitakse uus volikogu, mis on palju suurem kui praegune, siis kas volikogu ise ei saa enam enda suurust muuta? See on ju üle mõistuse suur volikogu, kui isegi Riigikogu kohta öeldakse, et on liiga palju inimesi. Õiguskantsler ütles, et hakkab pärast valimisi seda seadust uuesti läbi vaatama, kui tema siis otsustab, et ikka oli põhiseadusega vastuolus, kas siis tehakse uued valimised?

Irina Saar

 

Selle supi keetsid tallinlastele riigikogulased Urmas Reinsalu ja Keit Pentus, kes ausate vahenditega Keskerakonna vastu ei saa. Loodan, et linnal õnnestub olukord lahendada. Teisi kohalikke valimisi pole selleks vaja, sest viga tehti Toompeal, mitte all-linnas.

 

 16.

On teil kahju ka, et Ansip kohalikel valimistel ei kandideeri? Saaksite oma valimistulemusi võrrelda?

Andrus A

 

Ansipil on mittekandideerimiseks mõjuv põhjus - ebaedu valimistel seostataks automaatselt tema peaministri ametis püsimisega. Mitte kandideerides püüab Ansip vastutuse eest varjuda. 

 

 17.

Kui teid valitakse uuesti linnapeaks, siis mis on esimene otsus, mis te linnavalitsuses teete? Kas abilinnapeade arv jääks samaks või koondaksite kellegi?

Kaisa Meri

 

Linnavalitsuse liikmete arv ehk ei muutu. Küll ei välistaks ma aga koalitsiooni sotside, IRLi, Reformierakonna ega ka rohelistega, kui nad volikokku peaks jõudma. Kuigi Keskerakond tõestas selle volikogu koosseisu ajal, et saab ka üksi hakkama.

 

 18.

Kas ka teie õunaias on sel aastal õunauputus? Mis te õuntega teete?

Marge Leppik

 

Õunu on, aga see pole parim õunaaasta, mis Hundisilmal on olnud. Küllap on puud veel ka liiga noored. Küll oli aga sel aastal päris palju ploome. Aga kodumaiseid õunu ja ploome ja kõiki aiasaadusi peab kindlasti sööma, vitamiinid on talveks väga vajalikud ja sellest tuleb tervis.

 

 19.

Kas teil jäi 4 aasta tagustest lubadustest Tallinnas ka midagi tegemata?

Elmar Laas

 

Ei saa öelda, et midagi oleks otseselt tegemata. Veel enam. Olukord Eestis on ju kardinaalselt muutunud - täna on hoopis teised prioriteedid kui neli aastat tagasi. Küll aga on vaja jätkata suuri meie poolt algatatud projekte - Linnahalli renoveerimine, Tallinna trammi projekt, suured ristmikud, koolide renoveerimised, ohtlike veoste linnast väljaviimine.

 

 20.

Miks Tallinna linnavõim harvendab jõhkralt järjekindlalt linnatrnspordi liiklussagedust, mis ajuti on juba nii hõre - nt 2 reisi tunnis ehk sisuliselt mitterahuldav ja sunnib isiklikku autot (taas)kasutama. See mõjub elutegevusele linnas ruineerivalt ja Tallinna ei saa sellest aspektist peagi enam linnaks pidada.
Kas tegemist on linnatranspordi vaikse likvideerimise poliitikaga ja kuhu läheb sel teel kokkuhoitud raha? Kas jalgrattaradade rajamiseks, et busside jm liiklust edasi piirata?
Seetõttu on halvima vältimiseks eluliselt vaja Keskerakond linnavalitsemisest kaugel hoida , sest küsimus on esmaoluline, kuigi ta ongi paljusid asju isegi eeskujuandvalt otsustavalt lahendanud.

Arno Kirt

 

Lgp hr Arno Kirt,

Liinidel tehtavate muudatuste eesmärgiks ei ole ühistranspordi väljasuretamine, vaid liinitöö korrastamine vastavalt sõidunõudlusele, loendusandmetele ja võimalustele. Ühistranspordiliinide töö planeerimine toimub pidevalt läbiviidavate sõitjate loenduseandmete alusel. Rahaliste vahendite otstarbekama kasutamise eesmärgil korrigeeritakse liinidel ühissõidukite arvu ja sõidukitüüpe (normaal-, liigend- ja haagissõidukid) aasta läbi. Vähemkoormatud liinidelt võetakse veovõimet vähemaks ja vabanev ressurss tõstetakse raskematele liinidele, kasutatakse uute liinide avamiseks või uute elu- ja tööstuspiirkondade teenindamiseks. Paljudel juhtudel toimub ka väiksema mahutavusega veeremi asendamine suurema mahutavusega veeremi vastu, et tagada suurenenud sõitjate arvuga liinidel normaalne teenindamine.

Planeerimisel võetakse aluseks sõidunõudlus, mis on käesolevaks ajaks kahjuks vähenenud ca 5%. Viimase aasta jooksul on sõitjate arv langenud. Seoses töötute arvu kasvu ja ekspressliinide piletihindade langetamisega on mitmetel liinidel toimunud sõitjate ümberpaiknemine. Sellega seoses on paljudel liinidel muudetud  töörežiimi, sõidukite arvu ja/või  tüüpi veovõime korrigeerimiseks. Üldjuhul on suuremad intervallid keskpäeval ja õhtul pärast kella 20, mil sõitjate arv märgatavalt langeb. Seoses amortiseerumisega väheneb järgnevatel aastatel jätkuvalt haagisbusside arv, mis asendatakse järk-järgult uute liigendbussidega.

Esitatud küsimuse üldsõnalisus ei võimalda liininumbrit ja nädalapäeva teadmata täpsemalt vastata.

 

 21.

Kas korraldate Tallinnas veel n.ö. küsitlusi, kus ei arvestata linnaelanike arvamusega, kuna hääletada saavad kõik inimesed maailmas ja kus ei kontrollita, mitu korda keegi hääletas?
Sellised küsitlused oli Linnateatri ja Kultuurikatla ning Haldusreformi "küsitlused"?

Joonas Künstler

 

Näiteks Kultuurikatla ja Linnateatri ehitusjärjekorra küsimus oli mudelilt täpne analoogia Londonis läbi viidud parkide korrastamise järjekorra küsitlusega. Tekkinud debatt kultuuriobjektide üle oli sisuline ning küsitlus õnnestus.

Niisamuti loen õnnestumiseks esimest rahvaküsitlust, kus otsustati, et Harju tänavale tuleb avalikus kasutuses ruum, mida ei ehitata maju täis. Tänaseks on rahva tahe ellu viidud ning paik on linlaste ja meie külaliste seas populaarne aastaringselt.

Teine rahvaküsitlus lõpetas Tallinna poodides öise alkoholimüügi. Selle tulemusena pidi Vabariigi Valitsus lõpetama öise alkoholikaubanduse terves riigis. Ma arvan, et tallinlaste aktiivne osalus sellel kohalikul referendumil oli tähtis tervele Eestile.

Ja rahvaküsitlusi pole muide korraldanud ainult keskerakondlik linnavõim: Tõnis Paltsu ajal viidi läbi küsitlus Vabadussõja Võidusamba asukoha kohta - ja täna on see sammas püsti ning vähemalt päevasel ajal ehteks ka tervele Vabaduse väljakule.

Praegu võitlevad aktiivselt rahva otsustusprotsessi suurema kaasamise nimel Rohelised. Toetame neid selles.

 

22. 

Kui pensionäride toetuseid suurendatakse Tallinnas 2000 kroonini inimese kohta, siis kui suur summa tuleb linnal kokku välja maksta?
Kas seda raha poleks otstarbekam kasutada noorte perede toetamiseks?

Joonas Künstler

 

Tänavu on summa eakatele makstava toetuse summa 89 miljonit krooni ja ca 1 miljon krooni puuetega lastele. Kui summa tõuseb tulevikus 2000 kroonini - siis on summa arvestuslikult 180 miljonit krooni, kuid peame arvestama et meie linna elanikkond vananeb ja seepärast võib kogusumma suureneda.

Noorte perede toetuseks on meil teised toetused linnaeelarvest, kahetsusväärne on et riik on lausa koolitoetuse lastelt sel aastast ära võtnud - meie omaltpoolt oma linnaeelarvest maksame näiteks seda toetust küll toimetulekutoetust saanud perede lastele - 500 krooni.

Lisaks sellele on päris palju lastega peredele linnaeelarvelisi toetusi.

Eakaid peab austama ja neilgi on väga rasked olud.

 

 

 23.

Tere hr. Linnapea.
Saatsime Teile juba kirja ja küsimuse Puhangu tn. Puhangu bussipeatuse ülekäiguraja kohta, mida ei ole. Ülekäigurada ei ole kohe üldse terve Puhangu tn. algusosas, tee ületamine on aga väga ohtlik, eriti lastele. Transpordimin. vastati, et rada pole võimalik teha, kuna ühel pool tänavat pole kõnniteed. Kas oleks meie poolt väga palju nõutud, kui me palume, et bussi peatumisplatvormi kõrvalt asfalteeritaks umbes 5 m, millest piisaks ülekäiguraja rajamiseks. Ausõna, aga lastel on väga ohtlik autode vahel laveerides bussi peale minna/tulla. Kuna tänava Stroomipoolne ots tehti ilusasti korda, ehk oleks võimalik ka meile väike ohutus tagada. Kas see siiski oleks võimalik?

Rita Mozgovaja

 

Tallinna Kommunaalamet arvestab Puhangu tn kõnniteelõigu rajamise vajadusega 2010.a. kvartalisiseste teede ja kõnniteede kapitaalremondi objektilise kava koostamisel. Puuduva kõnniteelõigu rajamise järgselt on Tallinna Transpordiametil  võimalik märgistada jalakäijate ülekäigurada.

 

 24.

Millal võib loota Tallinna Keskraamatukogu Muusikaosakonna (projekt olemas) avamist mitmeid aastaid tühjalt seisvates Liivalaia 40 endistes toidukaupluse ruumides?

Peeter Keäri

 

Loodame töödega alustada 2012. aastal.

 

 25.

Tere, härra Edgar Savisaar. Meid on viis inimest, me elame munitsipaaltoas, mina, mees, kaks last ja ema. Niisugustes tingimustes ei ole võimalik elada. Kas oleks võimalik saada suuremat korterit ja kust otsida abi?

Eleonora Indrikson

 

Kas Te osalesite II elamuehitusprogrammis? Soovitan Teil pöörduda oma linnaosa valitsusse.

 

 26.

Härra linnapea!

 

Teie asetäitja Kaia Jäppinen keelas Tallinna koolides läbi viia „varivalimiste" projekti, mida toetavad paljud lugupeetud riiklikud ja erafondid, isegi Tallinna noorsoo- ja spordiamet. Selle tulemusena hääletavad Tallinna kooliõpilased sel nädalal tänaval, kus on torm, vihm ja kõle külm. Kõik ainult sellepärast, et Keskerakond kardab, et ei saa noorte valimistel piisavalt hääli.

 

Tartus linnavalitsus aga toetab seda projekti, mis tähendab, et lapsed hääletavad mugavalt oma koolide soojades ruumides. Lugupeetud Edgar Savisaar, kas Teid ja Kaia Jäppineni ei piina südametunnistus?

 

Ja teine küsimus. Miks käivad Keskerakonna ametnikud valimiste eel mööda koole ja lasteaedu ning jaotavad seal oma erakonna sümboolikat (pastakaid ja igasugust muud jama)? Boroditš, linnaosade vanemad... kas see ei ole mitte poliitika ja parteilise propaganda ülbe sekkumine kooliellu?

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Tallinna Linnavalitsus pole kunagi olnud noorte varivalimiste organiseerimise idee vastu. Linnavalitsus ja Tallinna Noortenõukogu pidas probleemiks asjaolu, et ENL-i korraldatavad varivalimised taheti organiseerida kiirustades just enne kohalike omavalitsuste valimisi ning antud protsessi ei tahetud kaasata kõiki koolinoori. Noorte varivalimised kaotavad ju oma  mõtte, kui tuhanded koolinoored jäetakse antud projektist kõrvale ning terve linna noorte arvamust serveeritakse hiljem näiteks ainult nelja kooli õpilaste põhjal. Selline projekt, mis kaasaks vaid osa valijaist, simuleerib pigem apartheidlikku süsteemi, mitte demokraatlikku. Seda enam, et näiteks venekeelsed koolid jäeti projektist täiesti kõrvale.

Kui midagi korraldada, siis tuleb seda teha korralikult. Noored ei usu ju nendesse „varivalimistesse" - isegi meedia kirjutas, et esimesel päeval käis valimas ainult 30 poissi ja tüdrukut.

Kurb on see, kuidas teatud poliitilised jõud tahavad noori ja erinevaid noorteühendusi oma huvides hääletorudena ära kasutada. Praegune olukord, kus mitmed ametlikult a-poliitilised mittetulundusühingud ja katuseorganisatsioonid on muudetud sisuliselt teatud erakondade allorganisatsioonideks, devalveerib meie kodanikuühiskonda.

Muide, küsitluste järgi on Keskerakond noorte seas populaarne, Keskerakonnal on Eesti suurim poliitiline noortekogu, kuhu kuulub üle 4500 alla 30.a noore, keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse algatusel loodi lisaks noortenõukogule ka laiapõhjaline pealinna noortevolikogu jne.

Küll aga panin hiljuti tähele, kuidas haridusminister Lukas õigustas üht Saaremaa koolidirektorit, IRLi liiget, kes oma koolis saatis laiali kirja, et tuleb aktiivselt võidelda mingite tumedate jõududega. Kui see kiri avalikuks tuli, siis ütles haridusminister, et see on vaid väike nali.

 

 27.

Lugupeetud Keskerakonna juht! Mul on Teile küsimus, kas Te peate oma erakonna valimiseelset taktikat korrektseks? Te valate Reformierakonda niisamuti sopaga üle nagu nemad teid. Kas Te arvate, et see paneb meid teid valima? Minu arvates on see madal ja vääritu. Niisugune reklaam ainult ärritab ja teeb teid võrdseks reformierakondlastega. Mitte midagi peale populismi seal pole. Jälle sõnad, vastastikused süüdistused ja tühjad lubadused! Tahaks uskuda, et see on teie PR-töötajate süü, mitte erakonna positsioon.

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Ei ole kedagi sopaga üle valanud. Reformierakonda me lausa armastame. Ja seda iga päev, mitte ainult enne valimisi. Iseasi, et meil on ikka veel meeles, kuidas nad 2004. aasta sügisel meile noa selga lõid. Aga armastus jääb ikka.

 

 

 28.

Miks korrutate, et näe mis me jälle ära tegime? See ju normaalne, et Tallinnas teie teete. Kes siis veel?

Kairit Onninen

 

Muidugi on see normaalne. Sellepärast me nii vähe korrutamegi, võiks palju rohkem.

 

 29.

Tere.
Olen Tallinna, Nõmme elanik.
Sellel aasta kevadel toimusid meie tänavatel kanalisatsioonitrassi väljaehitustööd. Töö kiire ja korralik. Isegi parem, kui oleks osanud loota.
Aga algselt olid kõlakad, et aasta jooksul on trassiga liitumine tasuta.
Lihtne ja loogiline ju. Trassi maksumuse maksame me ju maamaksuga kinni.
Kuid nüüd on meie laua peal juba pikemat aega Tallinna Vee arve, mis soovib kanalisatsiooniga liitumise eest saada 1200.- krooni.
Summa ei ole suur, kuid vastumeelne on ikkagi, kui alguses selle kohta infot ei levitatud. Kuidas soovitate edasi käituda?
Edu valimistel!

Vahur Obet

 

Kanalisatsiooniga liitumine ei ole elanike jaoks tasuta. Tasuta on kanalisatsioonitorustike väljaehitamine krundi piirini. Tallinn on kogu kanaliseerimistööde käigus väljastanud korduvalt sõnumeid kanalisatsiooniga liitumise tingimuste kohta.
Tänan Teid heade soovide eest, jõudu ka Teile.

 

 30.

Kui palju on linn kulutanud sellel aastal telesaadetele?
Kas tulevikus plaanite telesaadetele kulutatavat raha suurendada või vähendada?

Joonas Künstler

 

Linnakantselei käesoleva aasta eelarves on telesaadetele ette nähtud 12 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarve menetlus ei ole veel alanud. Palju sõltub sellest, kas ja millises mahus õnnestub käivitada Tallinna TV.

 

 31.

Kuna praegu on valimiste aeg, siis huvitab mind, miks ei ole mul võimalik valimiskasti telefoni teel koju paluda, et ei peaks kogu aeg teisi inimesi tülitama. Igal inimesel on ju isikukood, mille võin ka telefoni teel kasti tellides öelda. Olen pöördunud mitmele poole, kuid siiani tulutult ja pole valida saanud. Kui täna lugesin lehest, et on võimalik küsida 1345, siis anti mulle küll Haabersti valimiste telefon, kuid seal öeldi, et ainult avalduse teel. Kas siis tõesti ei ole võimalik mingeid kompromisse teha. Ei ela ju enam nõukogude ajal, et igal pool peab paber ees ja taga olema. Mul on väga kahju,kuid pean järjekordse valimise vahele jätma. Lugupidamisega,

Silvi Pihlak

 

Esitasite oma küsimuse juba esmaspäeval. Palusin seda Tallinna valimiskomisjonil selgitada. Sealt vastati mulle, et Haabersti Linnaosa Valitsuse haldussekretär Üllar Meristo vestles Teiega.

„Vestlesin Silvi Pihlakuga ja võtsin valimiskasti koju tellimise meili teel vastu, edastan taotluse jaoskonnakomisjoni. Mis puutub konflikti, siis seda eriti pole olnud, Üks kodanik helistas registribüroosse ja uuris, kuidas saab kasti koju tellida. Kodanikule selgitati, et kirjaliku avalduse alusel. Seepeale visati toru ära. Kodanik ennast ei esitlenud ega ei rääkinud oma puudest. Ilmselt võis see Silvi Pihlak olla. Ise ta ei oska seletada millisel numbril ta helistas."

Loodan, et Teie probleem on sellega lahendatud ja valimiskast tuuakse Teile koju.

 

 32.

Mitu detailplaneeringut peab Tallinn tegema ,et Tallinnlastel kel on vaja oma elamist, saaksid selle? Näiteks olen esitanud avalduse ja olen 900 inimese hulgas ja väga vajan elamist ,sest kolme lapsega ja iga kuue kuu järgi kolida pole stabiilne ja lastekaitsele ka see ei meeldi.Selleks küsingi ,et kui lastekaitse ei ole rahul et koguaeg lastega kolin ,siis mitu aastat peaksin ootama et lastele stabiilsus tagada?
Tänan ja lugupidamisega,

Piia Saar

 

Lugupeetud Piia Saar

Tõepoolest, selline pidev ühest kohast teise kolimine on stressi tekitav. Ning muidugi teeb eriti raskeks kolimise see, kui peres on mitu  väikest last. Ka selle tõttu pakumegi inimestele teise elamuehitusprogrammi  raames viieaastane lepingut. Usun, et see pakub kindlust neile, kel kolimistest juba tüdimus peal ning kes kogu aeg on sunnitud vahetama erasektori üürikorterid.

Tänaseks oleme jaganud kaaslinlastele 26 korterit. Esimesed 100 eluaset soovime jaotada oktoobrikuus, novembrikuu alguses. Linna on plaaninud ehitada lähiaastatel ca 1150 uut korterit. Korterid tulevad nii Lasnamäele kui ka näiteks Kristiinesse. Tuleva aasta esimeses kvartalis peaks valmima ca 300 uut korterit ning septembrikuuks peaks lisanduma veel  450 eluaset ning ka nende korterite üüriandmisega muuhulgas ka noortele peredele soovime leevendada korteritaotlejate muresid. Loodame, et saame peagi lahendada ka  Teie mure.

Siit järjekordne tõestus, et Tallinna linna peab kindlasti jätkama munitsipaalkorterite ehitamisega.

 

 33.

Kui palju maksab kampaania "Tallinn Aitab"?

Peeter Peterson

 

Kui Te peate silmas kevadel käivitatud linna abipaketti, siis selle kogumaksumus on 311 miljonit krooni. Abipaketi suurimaks eesmärgiks on luua kahe aastaga Tallinnasse 5500 uut töökohta, sealhulgas 3000 sotsiaalset töökohta. Paketi raames toetatakse abivajajaid ka küttepuude ja kartulitega ning teiste sotsiaaltoetustega.

 

 34.

Miks on Tallinna linna sissesõidud nii halvas seisukorras?
N:Merivälja tee lõpp
Männiku tee lõpp
Ja need ei ole kehvas seisus nüüd vaid juba ligi 4 aastat!
Kas need inimesed kes elavad linna lõppudes peavad lõhkuma oma autosid aukudes vihma korral pritsima jalakäijaid, sest auke vältida ei ole lihtsalt võimalik.

Siim Vanaküla

 

Männiku tee (Valdeku tn- linna piir) rekonstrueerimiseks on koostatud projekt, millele on väljastatud ehitusluba. Männiku tee rekonstrueerimine on lülitatud teede rekonstrueerimise ja kapitaalremondi 2010. a. esialgsesse nimekirja.

Ranna tee (Ranniku tee- linna piir) rekonstrueerimise osas on koostatud eskiisprojekt ning tööde korraldamise osas on peetud läbirääkimisi Viimsi valla esindajatega.

Ranna tee rekonstrueerimise vajadusega arvestame järgnevate aastate teede rekonstrueerimise ja kapitaalremondi objektiliste kavade koostamisel.

Tööde teostamise võimalused sõltuvad Tallinna Linnavolikogu poolt teedeinvesteeringuteks eraldatavatest rahalistest vahenditest.

 

 35.

Tere, kas Vindi tn. oleks ka kunagi voimalik korda teha, tn. ennast pole ollagi ent vihma korral on see jupp tanavat nagu Peipsi jarv kogu ulatuses

Helje Raias

 

Vindi tn rekonstrueerimisprojekti hange on kavas välja kuulutada 2009.a. lõpus ning Vindi tn rekonstrueerimistööd on lülitatud teede rekonstrueerimise ja kapitaalremondi 2010.a. esialgsesse nimekirja. Rekonstrueerimistööde teostamise võimalused täpsustuvad pärast 2010. aasta linnaeelarve vastuvõtmist Tallinna Linnavolikogu poolt.

 

 36.

Lp Linnapea,
palun Teid vastata, miks Tallinna Linn ei soovi toetada lapsi, kes õppivad erahuvikoolides? (oli rangelt lõpetatud erahuvikoolide toetamine linnaeelarvest juuni 2009 Jäppineni algatusel)
2. miks Tal. Linnavalitsus jagab lapsi kaheks, kellel on võimalus valida huvikoole ja kellel ei ole, kas see on õige poliitiline otsus?
3. miks Tallinna Linnavalitsus kulutab rohkem maksumaksja raha munitsipaalhuvikoolide pidamiseks kui on otstarbekam eraldada toetusi erahuvikoolidele, nemad on ju odavamad kui linna oma?

Aleksandr Apolinsky

 

Tallinna linn asus erahuvikoole enda initsiatiivil hea tahte avaldusena toetama 2005. aastal, kui majandus oli tipus ning linnal jätkus selleks vahendeid. Tookordne majandussituatsioon ja Tallinna linna eelarve tulude-kulude seis soosis nimetatud otsuse vastuvõtmist ning võimaldas seda ka aastaid rakendada. Tänaseks on majanduse seis ning eelarve tulude struktuur nii riigis kui kohaliku omavalitsuse tasandil oluliselt muutunud.

Olukorras, kus riik jättis täitmata lubaduse toetada iga huviharidust saavat last 2000 krooniga, tuli viia lisaeelarvega ka Tallinna linna eelarve tänaste majandustingimustega tasakaalu. Kogu huvihariduse toote kulusid vähendati 6,7 miljoni krooni võrra. Seoses sellega otsustas Tallinna Linnavolikogu lõpetada alates 01. juulist 2009 erahuvikoolide toetamise ja tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 määruse nr 1 „Erahuvialakoolide toetamise kord".

Erahuvikoolid, keda Tallinna linn rahaliselt toetanud on, tegutsesid kuni 2005. aastani edukalt ka ilma linna dotatsioonita. Paraku ulatus viimasel ajal linna abi mõne kooli eelarves 40-60 %-ni, mis sarnaneb pigem finantseerimise, kui toetusega.

Erahuvikool on eraõiguslik juriidiline isik, kes peab olema haldus-ja jätkusuutlik ning selleks omama võimet kaasata piisavalt nii oma- kui võõrvahendeid efektiivseks majandamiseks.

Kuni 19 aastastel noortel on peale üldhariduskoolides tegutsevate huviringide võimalik saada huviharidust ka Tallinna munitsipaalhuvikoolides.

Loodame, et majandussituatsiooni paranedes on Tallinnas taaskord võimalus toetada ka erahuvikoole.

 

 37.

Riina Altpere, välissuhete nõunik, Keskerakond. Teeb maksumaksja raha eest ja tööajal valimispropagandat.
Teda peaks kontrollima teda tööle võtnud Hilja-Anne Merzin, linnavolikogu kantselei juhataja, Keskerakond. On linnalt autotoetust 5000 krooni kuus, ehkki tal pole ei juhiluba ega isiklikku autot.
Teda peaks kontrollima Toomas Vitsut, linnavolikogu esimees.
Kasutas valimispropagandaks linnavolikogu kantselei ümbrikke ja paberit ning ka läkitas kirjad teele maksumaksja raha eest.
Siit paistab murettekitav muster. Linnarahva raha raiskavad ja seadusi rikuvad kõrged ametnikud, kes peaksid seadustest kinnipidamist kontrollima.
Kas väidate, et selline olukord on normaalne ja selline tegevus jätkub ka edaspidi?

Joonas Künstler

 

Ameerika Ühendriikides on väga palju arutletud selle üle, kuidas ametis olev president, kes kandideerib tagasi teiseks ametiajaks, peaks oma kampaania kulusid eristama ametikuludest. Ühendriigid on teatavasti territoriaalselt küllalt suur piirkond ning presidendid reisivad oma riigi siseselt lennukiga Air Force One. On selge, et presidendilt, kui ta sõidab kampaaniaüritusele, võib nõuda lennukulude hüvitamist. Kuid kas ka teda saatva meeskonna kulutused, kes presidenti peavad ööpäevaringselt saatma, et tagada nt julgeolek ja side? Või pole need siiski seotud kampaaniaga? Ning kuidas üldse eristada ametisõitu ametlikust sõidust - kui president lendab ühest riigi otsast teise selleks, et osaleda mõnel majandusfoorumil, kuid astub sealjuures läbi ka mõnelt erakondlikult ürituselt? Kes tasub siis kulud ja millises proportsioonis? Ning, kas kampaaniaperioodil saab üldse esinemisi presidendina eristada esinemistest presidendikandidaadina - isik on korraga nii üks kui teine, kaheks ühte inimest ei õnnestu jagada. Andes presidendina pressikonverentsi, küsivad ajakirjanikud ka kampaaniaga seotud küsimusi.

Tõsi, loetakse, et ametisoleval presidendil on tänu sellele eelis, et vähemalt teatud osas töötab kampaania heaks (otseselt või kaudselt) kogu Valge Maja, kuid sealjuures ei saa unustada teist poolt. Erinevalt ametisolevast presidendist ei kanna tema oponendid mingit vastutust riigis toimuva eest - võivad kampaanias lubada mida tahes. Nii ka Tallinnas - meie oponendid süüdistavad meid selles, et kasutame administratiivseid ressursse kampaanias. Aga kuidas seda nüüd siis ikkagi eristada. Toon lihtsa ja mõistetava näite - on mõningal määral tõenäoline, et vastus Teie kirjale leiab kajastamist meedias kui Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare seisukoht, aga kasutan selle kirjutamiseks tööarvutit, mind abistavad selle intervjuu andmisel mõned linnaametnikud, kes ei kuulu ühessegi erakonda - kas sellega olen administratiivset ressurssi nö vääriti kasutanud. Kui linnavolikogu esimees kirjutab kodanikele, kas see polegi osa tema tööst - suhelda linlastega. Kui ma vastan Teie küsimusele, mis on poliitiline, kas ma siis ei tee tööd linnapeana, aga samas ka poliitikat.

Nagu aru saate, on kõik palju keerulisem.

Iseenesest muidugi tuleb teatud kohtades tõmmata selged piirid. Oleme alati tauninud olukordi, kus võimul olijad oma poliitiliste eesmärkide nimel rakendavad julgeolekuorganeid. See on kõige jõhkram korruptsioon, sest nii tallatakse kõige pühamal, mis on Põhiseadusesse kirja pandud, nendel vabadustel, millel demokraatia püsib. Oleme neid "poliitilisi süüasju" Eestis kahjuks näinud ja mitte väga ammu. Kriminaalasju, mis algatatakse, mida aeglaselt, kuid maksimaalse meediakäraga menetletakse, lekitatakse andmeid ja manipuleeritakse avaliku arvamusega, hävitatakse poliitiku maine - keda see enam huvitab, et kohtus kukub kõik kokku. Eesmärk on saavutatud. Seda pean mina kõige võikamaks korruptsiooniks üldse, kahjuks aga on meie oponendid seda teed korduvalt läinud. Keskerakond nii ei tee. Meie teeme poliitikat puhaste kätega.

Tean aga ka lähiminevikust vastupidiseid juhtumeid. Näiteks, sotsiaalministeerium kutsus inimesi töömessile, kusjuures ministeeriumi kutse peal olid Reformierakonna logo ja reklaam. Või teine näide: riigikantselei kutsus inimesi kasutama e-riigi portaali. Seejuures õpetati peamiselt, kuidas on kõige mugavam koostada emapalga taotlust. Arusaadav, et emapalka reklaamides reklaamis Reformierakond ka iseennast, sest see on nende sümbol.

 

 38.

Tahan teada, mida teeb Keskerakond tavatöölise heaks. Kasvatan üksinda 15-aastast tütart, toetan töövõimetut ema ja abistan rahaliselt ka oma vanaema. Iga kuu maksan sotsmakse, töötu abiraha etc. Meditsiinilist abi saan ainult raha eest, healoomulist kasvajat mul rinnast välja EI lõigata, kuigi olen selleks soovi avaldanud ning töötu raha eest pean üleval reisisaatjaid, kes bussis kas magavad, joovad, istuvad... Korteri üürilehte kardan, eriti nüüd, kus hakkab pihta kütteperiood. Ehk siis kuidas aitab Keskerakond mind ja minusuguseid töökaid inimesi, kes oma palgast ei suuda lubada oma lapsele isegi kinopileti raha, rääkimata sellest, et sooviks ise VÄGA teatrisse minna? Jumal tänatud, et veel korterilaenu kaelas pole!!

Margit V

Mul on kahju, et Teie ja Teie perekond on sattunud sedavõrd keerulisse olukorda. Mul on kahju, et Eesti on sattunud sellisesse olukorda. Probleemi juured on mõistagi Eesti senises majanduspoliitikas. Madalad maksud, ühetaoline tulumaks, kaudsete maksude eelistamine otsestele just selleni viibki, et suur osa inimesi elab vaesuses, samas kui mõned väga üksikud ja väljavalitud võidavad olukorrast. Kujutate ette - tulumaksu nõutakse Teilt tänases Eestis sama määraga kui seda nõutakse inimeselt, kes teenib miljoneid. Mõni riigiettevõtte tippjuht, kes ilmselt isegi ei mõistaks Teie muresid, kelle palk ulatub sadadesse tuhandetesse, maksab makse samal määral nagu inimesed nagu teie. Teiseks elukallidus - küllap märkasite, et valitsus tõstis suvel käibemaksu. Arvake ära, kelle taskust see raha tuleb - kas kõrgepalgaliste taskust või nende inimeste taskust, kel niigi on raske. Õige jah - kütte hinna kallinemine seoses käibemaksuga, hinnatõusud, mida maksutõusud kaasa toovad - maksavad kinni just need inimesed, kelle sissetulekuist suurem osa, kui mitte kõik ja veel laenuraha pealegi - läheb igapäevasesse tarbimisse, eluasemekulude katteks, toidu ostmiseks. Eestis on aastaid ja aastaid aetud vale majanduspoliitikat, see on põhiprobleem. Ka see, et meie tervishoid on Euroopaga võrreldes lihtsalt häbiväärses seisukohas, pole midagi muud kui vale majanduspoliitika tulemus. Majanduspoliitika aga sõltub sellest, keda valitakse valimistel. Väga paljud inimesed toetasid paremerakondi valimistel, andsid hääle Reformierakonnale või IRL-ile ja kahetsevad, kuid oma häält teatavasti tagasi võtta ei saa. Või siis jätsid üldse hääletamata. Nii ei muutu kahjuks midagi. Valimistel osalemine on kõige otsesem võimalus muuta olukorda paremuse suunas!

Linna poolt on mõistagi inimeste ette nähtud erinevaid toetusi. Soovitan Teile kindlasti nende kohta uurida. Uurige ka oma ema ja vanaema kohta. Teie linnaosavalitsuses osatakse Teile kindlasti nõu anda, kui saaksite abi taotleda - ehk on sellest Teie perele abi. Loodan, et on.

Loodan samuti, et valimiste tulemustel ei kärbita neid toetusi, mida linn täna suudab maksta - toetusi eakaile, puuetega inimestele. Ka see on võimalik. 

Olete väga tubli, et oma lähedaste eest hoolitsete, tänan Teid selle eest! Kinnitan, et linn hoolitseb ka Teie-suguste tavatööliste eest: munitsipaalkorterite ehitamine noortele peredele, mis pakub taskukohast eluaset abivajajatele, tasuta koolilõuna, mis loodetavasti maitseb ka Teie tütrele, ja häda ei anna häbeneda - sel talvel anname abivajajatele ka talvekartuli, eakatele maksame praegu hinnatõusude kompenseerimiseks 1000 krooni kuid kavatseme selle nelja aasta jooksul tõsta 2000 kroonile (see on kindlasti abiks teie emale ja vanaemale).

See, et meditsiin on järk-järgult tasuliseks muutunud on otseselt Reformierakondliku valitsemise tulemus riigis - nemad arvavad, et nende valijatel on raha küll ravi eest maksmiseks, ülejäänud aga vaadaku ise kuidas saavad. Muide ma täitsa soovitan küsida, mida teevad teised erakonnad Teie heaks?

Muide, kinopiletite hinnad on seoses uue Solarise keskuse valmimisega langenud ka konkurentide juures aga muidugi saan aru, et ka see ei pruugi olla piisav.

 

 39.

Lugupeetud linnapea! Minu endine tööandja Thekla Grupр OÜ (reg. nr. 10704370) ei maksnud mulle töö eest tasu. Mul on kohtuotsus, millega kohustatakse neid mulle seda tasu maksma. Peale minu on tööandjal võlga üle 700 000 krooni maksuameti ees. Vara, mis võimaldaks ettevõttel võlgu tasaarveldada, ettevõttel pole.

10.07.2008 tegi juhatuse liige avalduse äriregistrisse selle kohta, et likvideerib oma ettevõtte, kui oleks pidanud tegema pankrotiavalduse. Ettevõte ei tegutse juba 2006. aastast. Mul ei ole raha selleks, et pöörduda kohtusse avaldusega, kus taotlen ettevõtte pankrotistunuks kuulutamist.

Tegutsedes seadusetähe järgi, põrkasin vastu seina. Ma olen pöördunud meie linna paljudesse instantsidesse. On niisugune tunne, et kellelgi pole asja millegi niisugusega, mida kutsutakse "surnud ettevõtteks". Mulle tundub, et minu küsimus on otse seotud linna eluga. Aidake mind kas või nõuandega, kelle poole pöörduda. Arvan, et see nõuanne oleks huvitav paljudele linlastele.

Rimma, Tallinna elanik

 

Lugupeetud Rimma,

Tallinna linn pakub kõigile linnakodanikele tööõigusalast nõustamist. Kahjuks ei selgu Teie kirjast asjaolud, mis võivad omada tähtsust konkreetse soovituse andmiseks. Soovitame Teile tulla meie vastuvõtule aadressil Vabaduse väljak 7, infosaali boks nr 12. Kaasa palume võtta kõik asjakohased dokumendid.

Teile infoks lisan, et vastavalt Pankrotiseaduse § 9 võib pankrotiavalduse esitada võlgnik ja võlausaldaja. Teie kirjast selgub, et tööandja on algatanud likvideerimismenetluse, mis  käesoleva ajani on lõpule viimata. Mainite ka seda, et äriühingul on võlad ning likvideerijad oleksid pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse, kuna äriühingu varast ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui likvideerijad avaldust ei esita, ei saa neid keegi kahjuks ka selleks sundida.

 

 40.

Lugupeetud linnapea,

Viimasel ajal on kogu elanikkonna majanduslik olukord halvenenud. Nii raskesse olukorda sattunud riigi poliitika ei anna inimestele mingit tegelikku abi sellisest olukorrast pääsemiseks! Jääb mulje, et inimesed, kes tegelevad meie riigi üldise majandusega, viibivad vist kõik puhkusel. Olen veel küllaltki noor ja tahaksin oma äri säilitada, kuigi see on teenindussfääris küllaltki raske. Öelge, palun, millal hakkab välispoliitika mõjuma välismajandusele, et saaks loodud partnersuhted naaberriikidega? Kuidas saaks linn aidata niisuguseid keskmisi ettevõtjaid nagu mina?

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Linn saab Teid aidata mitmel moel. Uurige palun Tallinna poolt kinnitatud abipaketi võimalusi ja lõigake neist kasu. Kahjuks ei viibi inimesed, kes tegelevad meie riigi majandusega puhkusel, vaid tegutsevad oma mõiostuse piires ja teevad neiud otsuseid, mida targaks peavad - kahjuks on need Eestile kahjulikud ja halvad otsused. On seni olnud ja on jätkuvalt, kuni võimul on sellised ebapädevad inimesed.

Ka välispoliitika sõltub tegelikult sisepoliitikast. Nädal tagasi ütles ETV saates Andrei Hvostov, et Eesti välispoliitika on sisepoliitika pantvang. Ma arvan, tal on suuresti õigus. Midagi ei muutu, kuni võimul on need, kes nagu Pavlovi koerad, aktiviseeruvad vaid siis kui kuulevad sõna Venemaa, kelle jaoks näiteks transiidist saadud miljardid olid üleliigne kulu, mille võis lihtsalt prügikasti visata. Ega sellistega eesotsas kaugele jõua. Kogu energia läheb Venemaaga vaidlemisele, mingit kasu sest ei sünni. Meie diplomaatiline suutlikkus pole võrreldav suurriikidega, peame seetõttu ajama väga asjalikku ja selge fookusega välispoliitikat. Hetkel on fookus kus tahes mujal kuid mitte seal, mis on Eestile majanduslikult kasulik. Meie poliitikutele meeldib gruusia vein, neid huvitavad inimõiguste küsimused Aafrikas ja eriti lähevad nad leili, kui saavad Europarlamendis mõne Venemaa vastase riuka korda saata. Samas koridoris saadud korraldused viivad ilusasti ellu.

Kresisiraadios vist öeldi selle kohta, et nii ei saa rallit sõita.

 

 41.

Tere, lugupeetud Edgar Savisaar.

Mul on teile antud hetkel väga aktuaalne küsimus.

Toimib suletud ring. Selleks, et töötada, on vaja osata eesti keelt, aga selleks, et seda õppida, on vaja raha, mida töötul loomulikult pole. Aga tööbörsil, kus ma juba aasta aega järjekorras olen, kursuseid ei pakuta, viidatakse suurtele järjekordadele. Töötukassal pole raha kõigi soovijate jaoks kursuste pakkumiseks.

Aga kuidas on Euroliidu poolt keelekursuste sponsoreerimisega?

Niisamuti ei pääse ka kvalifikatsiooni tõstmise kursustele, milleks eraldatakse 15000 krooni.

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Tööturu toimimist ja sellesse integreerumist toetab Euroopa Sotsiaalfond, mida rakendatakse Eestis perioodil 2007-2013 „Inimressursi arendamise rakenduskava" kaudu. Viimases ei ole otseselt ette nähtud ühtegi keeleõpet toetavat meedet. Küll aga on antud rakenduskavas prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu" meede "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine", mille eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine läbi erinevate tegevuste, mida toetatakse kolmes peamises suunas: töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine, tööjõu sisse- ja väljarände potentsiaali parem ärakasutamine. Riiklike programmide raames arendatakse edasi ja laiendatakse riigi tööturusüsteemi aktiivsete tööturumeetmete pakkumist töötutele ning teatud tingimustel tööturul nõrgemas olukorras olevatele töötavatele inimestele, ennetamaks nende töötuks jäämist. Avatud taotlusvoorude raames toetatakse eelkõige individuaalsete lahenduste otsimist tööturu konkurentsis raskemas situatsioonis olevatele töötutele.

Antud meetme kaudu on võimalik saada toetust keeleõppeks, kuid vastavalt Struktuuritoetuste kodulehelt saadud andmete alusel võin paraku öelda, et Eestis ega ka Tallinnas ei ole tehtud ühtegi projekti, millega toetataks eesti keelt mitte kõnelevate elanike keeleõpet tööturule integreerumiseks.

Kuna antud temaatikat ei ole riigis korraldatud, on see hea mõte Tallinnale teha just selline projekt, mille elluviijaks oleks siis ilmselt sotsiaal- ja tervishoiuamet.

 

 42.

Lugupeetud Edgar Savisaar!

Kas poleks õige, kui töövõimelised pensionärid loovutaksid oma kohad noortele, kellel praegu jääb üle ainult neidsamu pensionäre röövida, et ellu jääda?

Nii tabaksime mitu kärbest ühe hoobiga. Väheneksid töötus ja kuritegevus. Perspektiivne noor tööjõud istub kodus, samal ajal kui vanaduspuhkuse välja teeninud elatanud inimesed käivad endale lisaraha teenimas, teenides niiviisi endale ka lisahaigusi, millest mõned on isegi parandamatud, näiteks insult, mis on meie ajal väga sagedane, mis on vanemas eas inimestel tingitud ülepingest.

Mis Teie sellest mõttest arvate?

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Noori ja eakaid vastandada ei tohi, sellest kaotaks terve ühiskond. Ma ei arva, et me peaksime keelama inimestel töötamine, kui tervis lubab ja tahtmist on. Ei, peame hoolitsema selle eest, et tööd jätkuks kõigile. Ja pensionäre ei soovi röövida mitte noored Eestis (ärge mõelge nooremast põlvest nii halvasti), seda soovivad teha üsna kobedas keskeas mehed ja naised vabariigi valitsuses, kes kuuluvad Mart Laari ja Andrus Ansipi juhitud erakondadesse. Ansip lubas enne valimisi pensionid muide kahekordistada. Nüüd lubab, et ta pensione ei vähenda. Ise valite, kas usute või ei usu.

 

 43.

Härra linnapea!

Öelge, palun, kas meie EESTI POSТ on maha müüdud? Kui on müüdud, siis kes on nüüd peremees ja millal müüdi.

Lugupidamisega, postitöötaja

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel 

 

Ei ole veel müüdud, aga kõik märgid näitavad, et müüakse varsti ära. Ta on optimeeritud, sisse pakitud, juhtimine on „omade" kätte antud. Seal kus riigiettevõtteid juhivad reformierakondlased, seal tuleb alati olla valmis halvimaks. Eesti Post on oravate juhtimisel järjest alla käinud ning kahjuks ei saa erastamist välistada. Usun, et oodatakse valimised ära. Siis oleme üks naljakas riik, kus rahvuslik postiteenus kuulub näiteks mõnele offshore firmale.

 

 44.

Tere, Edgar Savisaar! Teile kirjutab Svetlana Jakovleva. Minu pere, mis koosneb kuuest inimesest (mina, mees, kolm last ja lapselaps), andis avalduse munitsipaalkorteri saamiseks. Me elame üürikorteris ilma sissekirjutuseta, sissekirjutust ei saa, kuna seal elab liiga palju inimesi niigi. Korter on ahjuküttega ja ilma sooja veeta. Meiega elab minu tütar oma tütrega, ta on üksikema, ja veel kaks poega, aga üürikorteri pinda on 45 ruutmeetrit kuue inimese peale. Me loodame väga munitsipaalkorteri peale, kuna sellistes tingimustes on väga raske elada. Minu küsimus on järgmine: ma andsin taotluse munitsipaalkorterile, aga nimekirja pole. Millal tulevad nimekirjad ja mille peale ma võin loota?

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Lugupeetud Svetlana Jakovleva

Taotlejate, kelle taotlus vastab esitatud tingimustele nimekiri on avaldatud Tallinna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/eluase/g7100s45653

Teie taotlus vastab esitatud nõuetele ja on esitatud hindamiseks linna eluasemekomisjonile. Kuna kokku esitati üle tuhande taotluse, siis komisjonil võtab taotluste hindamine aega, kuid oktoobrikuu lõpuks informeeritakse Teid isiklikult hindamise tulemustest. Juhul kui Teie taotlus ei kogu piisavalt punkte, siis laheneb Teie taotlus edaspidi, sest teise elamuehitusprogrammi raames on plaanis lähiaastail juurde ehitada kokku kuni 1000 munitsipaalkorterit.

 

 

 45.

Lugupeetud Edgar Savisaar! Linnaehituse teemal - Stroomi ranna puhketsoonis (jalutusalleedel) seisid ilusad puitistmetega pingid. Aasta tagasi hakati neid pinke üleni metallist pinkide vastu vahetama. Uued pingid on väliselt sümpaatsed (heledad), aga sinna istuda, isegi suveõhtul, täielikult metallpinnale... Külmemal ajal on see üldse võimatu. Neid pinke on isegi rohkem, kui oli eelmisi, aga neist on vähe kasu. Küsimus: kes andis loa niisuguste istumiseks täiesti kõlbmatute pinkide panekuks? Või on need mõeldud nagu muuseumieksponaadid, et mitte istuda ja käega mitte puutuda? Ja kas nüüd on seda arhitektuurilist viga üldse võimalik parandada? Tänan ette vastuse eest.

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Stroomi ranna-alal alustati istepinkide uuendamisega 2008. aastal, mil Pelguranna tänava äärde paigaldati 10 valget pargipinki "Flash". Lähtuvalt ranna-ala terviklikust lahendusest jätkati tänavu varasemalt valitud pinkide paigaldamisega. Valitud pingid on vandalismikindlad, sobides olemasolevate keskkonnatingimustega. Stroomi ranna-alal säilivad ka puidust istepingid.

Põhjanaabritelt saadud kogemus ütleb samuti, et pinkide valikul on oluline lähtuda paigaldatavate pinkide asukohast ja keskkonnatingimustest, Soomes on kasutusel mitmetel vandalismiohuga pargialadel just metallpingid.

Kõrvalisemates kohtades ei pea teistest materjalidest pingid meil lihtsalt kuigi kaua vastu, ei ole kahjuks erand kui neid kas lõhutakse, soditakse või suisa põletatakse. Eks siin on küsimus ka elanike kultuursuses ja kodukoha tundes.

 

 46.

Lugupeetud härra Edgar Savisaar! Kuidas on arenenud vaeste ja kodutute probleemi lahendamine Tallinnas? Kes üldse vastutab nende inimeste eluga seotud küsimuste lahendamise eest? „Hirmsatel" Nõukogude aastatel niisuguseid suuri masse ei kellelegi vajalikke inimesi lihtsalt POLNUD. Kas inimelu on tänapäeva ühiskonnas igasuguse väärtuse kaotanud?

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Tallinna linn hoolib kõigi abivajajate eest. Selleks võttis Tallinna linn kevadel vastu 311 miljonit krooni maksva abipaketi ning linn on ehitanud kodututele varjupaiku - öömajasid ning eluasemeraskustega inimestele loodud sotsiaalmajutusüksuseid. Juba uuel aastal kavatseme alustada Euroopa rahade toetusel uute sotsiaalmajutusüksuste rajamisega. Tallinna linn on sel aastal suurendanud rahalisi eraldisi kodutute inimeste hoolekandes läbi abipaketi „Tallinn aitab". Mujal maailmas on kodutute inimeste probleemide lahendamine eelkõige riigi ülesanne, kuid vältimatu abi - soe toit - öömaja, peab garanteerima kohalik võim.

 

 47.

Härra linnapea!

Loodan, et minu küsimus on linna eluga seotud. Pärast Pae tänava remonti kadus varikatus Uuspae peatuse kohalt linna suunalt ja inimesed saavad nüüd bussi oodates vihma käes märjaks. Kas selle peatuse katus taastatakse? Tänan.

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Lisaeelarvest on raha planeeritud. Kui hanked lähevad plaanipäraselt, siis paigaldatakse veel sellel aastal.

 

 48.

Lugupeetud Edgar Savisaar!

Tervikuna on kõik, mida linnas tehakse, väga muljetavaldav.

Ehitustöövõtulepingute sõlmimisel on kõige olulisemaks teguriks töö saamisel endiselt maksumus, see alandab töö kvaliteeti, mõnikord isegi lubamatu tasemeni (Smuuli viadukt). Kas ei ole mõttes muuta töövõtu saamise reegleid kaheastmelise skeemi järgi või loosi põhimõttel? KVALITEEDI probleem on terav kõigil ehitusaladel. Kunagi kasutasid ameeriklased niisuguseid skeeme depressiooni perioodil, samal põhjusel.

Aitäh vastuse eest.

Vladislav.

 

Linn saab lähtuda hangete korraldamisel ainult riigihangete seadusest ja selles lubatud valiku kriteeriumitest. Teie ettepanek oleks ehk kohane esitada portaali TOM, kui see veel toimib.

 

 49.

Lugupeetud härra E. Savisaar! Kas mälestusmärk Vabaduse Rist on Teie arvates õnnestunud? Kui hästi sobib see vanalinna arhitektuuriga?

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Küllap peate silmas Vabadussõja Võidusammast? Päevasel ajal on ta kena ja ka öösel, kui tuled põlevad, kahjuks juhtub seda praegu harva. Mulle teeb muret selle ehituskvaliteet. Ma oleksin enne võtnud aja maha, kui lubanud kiirustades teha tööd üle jala. Arvan, et Eesti iseseisvumisele keskenduv Vabadussõja Võidusammas sobib hästi kokku taasiseseisvumist rõhutava Vabaduse Kellaga ning mõlemad on ehteks täiesti uuele Vabaduse väljakule.

 

 50.

Tallinn on mereäärne linn, see aga ei anna ainult kasu, vaid toob ka probleeme. Näiteks terroriseerivad elanikke tihtipeale kormoranid ja kajakad, kes otsivad toitu prügikastide juurest ja teevad pesi katusele. Kas linnas on teenistusi, kes võiksid selle probleemi lahendada?

Aleksei Hmil

 

Mereäärses linnas ei ole võimalik vabaneda merelindudest. Samuti ei ole võimalik vabaneda prügikastidest, et linnud seal ümber ei tiirutaks. Samas soovitan majaelanikel ja korteriühistutel hoida oma prügikonteinerite ümbrus võimalikult puhtana või ehitada korralikud prügimajad. Prügimajade ehitamist toetab ka Tallinna linn projekti „Hoovid korda" raames.

 

 51.

Tere päevast! Meie pere koosneb kahest täiskasvanust ja 12-aastasest lapsest. Järgmisel aastal on peres juurdekasvu oodata. Elame 32-ruutmeetrises üürikorteris. Mees töötab juba 11 aastat päästeametis spetsialistina, temast peetakse seal lugu. Andsime avalduse munitsipaalkorteri saamiseks, aga nüüd selgub, et me ei kõlba, see on ainult noorte perede jaoks, aga kes on juba üle 30, neile ei anta korterit, kas nii ongi?

Vastuse eest ette tänades,

Jelena Leškin

 

Lugupeetud Jelena Leškina

Kuna teise eluasemeprogrammi käigus Teie pere korterit ei taotlenud, siis soovitame Teil pöörduda linnalt eluruumi taotlemiseks oma elukohajärgse linnaosa valitsuse poole. Tallinna linn on tänaseks lahendanud sundüürnike eluasemeküsimuse ja seeläbi on teistel hädasti eluruumi vajavatel isikutel paremad võimalused linnalt eluruum üürile saada.

 

 52.

Kuna lugesin pealinna lehest, et kahe lapsega pere sai elamispinna, tegin ka ise avalduse Raadiku tn. korterile. Aga kas sellele ka lootust on, kuna olen KA INV.pension'. ja elame neljakesi 1toalises üürikorteris, lapsed aga käivad lasnamäel koolis ja lasteaias. Korteriostuks aga palgast ja pensionist ei piisa.

Raivo Veedi

 

Esitasite taotluse noore perena Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames korteri saamiseks. Teie taotlus vastab esitatud nõuetele ja on esitatud hindamiseks linna eluasemekomisjonile.

Kuna kokku esitati üle tuhande taotluse, siis komisjonil võtab taotluste hindamine aega, kuid oktoobrikuu lõpuks informeeritakse Teid isiklikult hindamise tulemustest.

Kuna taotlesite esimese eelistusena kahetoalist korterit ning kahetoalisi kortereid taotleti väga palju, siis juhul kui Teie taotlus ei kogu piisavalt punkte, siis laheneb Teie taotlus edaspidi, sest teise elamuehitusprogrammi raames on plaanis lähiaastail juurde ehitada kokku kuni 1000 munitsipaalkorterit.

 

 53.

Mis teie arvate. Kui palju kohta võitnud tsentristid Tallinnas.

Juri Motsilin

 

Seda otsustavad valijad. Usun, et Laar ja Ansip teevad kõik, et Tallinnas võim haarata. On äärmiselt oluline, et Keskerakonna toetajad ei jääks nendest valimistest kõrvale. Kaalul on väga palju, meie töökohtade loomise poliitika, ravimite hindade kompenseerimine, toetused eakatele.

 

 54.

Millal saab lõpuks Nõmme tee lõpp avatud... See pidi valmima 30. september ja ta oli juba valmis enne seda aga keelumärgid ikka üleval. Kui see juba on avatud, kas siis ei peaks keelumärke eemaldama?

Eva-Liisa Pulver

 

Nõmme tee on liiklusele avatud. 8. oktoobrist on taastunud ka bussiliinide nr 17 ja 17A endised marsruudid. Nõmme tee rekonstrueerimist alustati kaks aastat tagasi. Esimene lõik Nõmme teest (Kotka tänavast kuni Tedre tänavani) rekonstrueeriti 2007. aastal. 2008. aastal jätkas Tallinna Teede AS Nõmme tee rekonstrueerimist Tedre tänava ja Linnu tee vahelises lõigus. Sel aastal rekonstrueeri 920 meetri pikkune lõik Linnu teest Tammsaare teeni ja tänaseks on enam kui 2,5  kilomeetri pikkune Nõmme tee kogu ulatuses korralikult valgustatud, uute valgusfooridega ja kergliiklusteedega.

Nõmme tee Linnu tee ja Tammsaare tee vahelise lõigu rekonstrueerimise käigus uuendati koostöös AS-ga Tallinna Vesi veetrasse ja reovee kanalisatsiooni ning rajati sadevete kanalisatsioon.

 

 55.

Härra linnapea!

Mul on kolm küsimust.

1. Mõistan ja tunnustan Teie seisukohta aprillisündmuste ajal. Aga kus olid tol korral paljud praegu volikogusse kandideerijad? Miks nad vaikisid? Oli ju just nimelt kaineid, kaalukaid hääli tol korral puudu, kui käis see bakhanaal. Tollel ööl praegused „õigeusklikud" vaikisid.

 

Tänan Teid! Targad ollakse kahjuks tihti vaid tagantjärele. Arvan, et aprillisündmuste tegelikest tagamaadest pole seni ikka veel avalikult räägitud aga meil on majanduskriis, mille algus Eestis langeski kokku pronkssõduri teisaldamisega ning kriisist väljumisele ei aita pronkssõduri teemal arutelu kindlasti kuidagi kaasa.

 

2. Vanad eestlased kummardasid allikaid. Uusmäe ja Priisle tänava nurgal asub allikas, mis tuleks väga kiiresti viisakasse seisundisse viia.

 

Ussimäe ja Priisle tn nurgal olevat allikat me kindlasti säilitame. Perspektiivse liiklussõlme välja ehitamisega antud teede ristis kujundatakse ka allika asukoht.

 

3. Metsapark Pirita jõe ääres Lasnamäel on võimatult risustatud. Millal selle linnaosa valitsus probleemile tähelepanu pöörama hakkab? Siia ei ole vaja suuri rahasummasid.

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

See on tegelikult riigi ülesanne, sest see ala kuulub Riigi Metsamajandamise Keskusele (RMK) Aegviidu metskonnale. Aga kuna nemad ei saa sellega hakkama, siis on linnaosa korra aastas seda koristanud. Igal aastal heakorrakuu raames on see ala koristatud. Aga pöörduge ses küsimuses palun keskkonnaministeeriumi poole.

 

 56.

Miks viivitab Tallinna linnavalitsuse raamatupidamine valimiste eel FIE arvete alusel töö eest tasumisega? Juhul, kui nad püüavad seeläbi linna juhtkonnast enne valimisi halba muljet jätta, on see mõnevõrra alatu.

Anneli Sihvart

 

Kahjuks ei selgu Teie poolt esitatud küsimusest, millise konkreetse töö eest tasumisega on tegemist ning milline linna ametiasutus on sellega viivitanud. Selgitame, et linna ametiasutused saavad tegutseda ainult linna poolt vastuvõetud eelarve alusel ja teostada vaid neid toiminguid ning teha neid kulutusi, milleks on ametiasutusele linna eelarves vahendid ette nähtud. Käesoleval hetkel on linnavolikogus menetlemisel linna 2009. aasta eelarve muutmine, mis on tavapärane eelarveaasta jooksul kavandatud tulude ja kulude täpsustamiseks. Seega võib ka teie nimetatud ametiasutus oodata eelarve muudatuse vastu võtmist, millega kinnitatakse ka vastava ametiasutuse eelarve muudatused. Volikogu võtab eelarve muudatuse eeldatavasti  vastu oma 15. oktoobri istungil.

 

 57.

Millal tühistatakse absurdne ja asendatakse mõistlikuga parkimiskorraldus vanalinnas? Talvine parkimiskorraldus Tallinna vanalinnas hakkab kehtima 15. novembrist ning lund sajab kuni 15. aprillini. See on kehtestatud linnavalitsuse poolt õigusaktina, lisaks näeb linnavalitsuse õigusakt ette, et paaris öödel sajab lund ühes vanalinna piirkonnas ja paaritutel öödel teises piirkonnas.
Vt pikemalt:Sent: 1. oktoober 2009. a. 15:46
To: 'edgar.savisaar@tallinnlv.ee'
Subject: FW: Ettepanek ümarlauaks teemal „Talvine parkimiskorraldus vanalinnas"

Eero Kotli

 

Lp Eero Kotli

Tänan Teid vanalinnas  parkimiskorralduse parandamise ettepanekute eest.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinna hea käekäik on linnavalitsuse üks pea-eesmärkidest. Vanalinna kitsaste tänavate koristustöödel on keeruline kasutada kaasaegset koristustehnikat, oleme paratamatult sunnitud tegema mõningaid piiranguid autode parkimisele.

Varem, ootamatute lumesadude korral, kui tänavale parkima jäetud autode omanikud olid kodust lahkunud, takistasid need pidevalt koristustöid. Osa tänavaid ei saadudki seepärast lumest koristada ning parkivad autod seisid päevi lumekuhjade all.

Praegu toimuvad talveperioodil mehhaniseeritud koristustööd öösiti paaritutel kuupäevadel vanalinna põhjapoolse piirkonna ja paaris kuupäevadel lõunapoolse piirkonna tänavatel. Vanalinna elanikud saavad vastava piirkonna koristustööde ajal parkimisloa alusel parkida naaberpiirkonna tänavatel või Rannamäe tee 5 parklas.

Kuigi paljudel meist on meeldiv võimalus elada ja töötada ajaloolises vanalinnas, kaasnevad sellele paratamatult ka mõningad kitsendused ning ebameeldivused, kuid positiivse suhtumise ja arusaamise korral on need kaduvväikesed.

Linnavalitsus omalt poolt püüab leida kõiki osapooli enam rahuldavaid lahendusi, et tagada nii vanalinna lumekoristus kui elanike mugavus.

 

 58.

Mina olen sündinud Eestis! Pärnus, kus juba 14aastasena pidin kasvatama oma 4 õde. Olen igati püüdnud oma elu korda saada. Aga omamata oma elukohta on see väga raske. Olen üürinud elukohta, kuid pidevalt ümber kolinud. Tihti olen sattunud varjupaikadesse. Tuulema 6 anti mulle tuba. Seal ei saa elada. Mul on 11a poeg, ma ei saa sinna kedagi kutsuda, kes mu poega vaataks, kui ma tööl olen. Tuulemast pidin loobuma. Praegu sain endale uue üürikorteri. Mu poeg ei tea, mis on kodu ja mina samuti. Mina vaevlen oma ema vigade pärast. Ma ei taha, et mu poeg läviks narkomaanide seltsis, see on põhjus, miks ma Tuulemast loobusin. Vanaema võttis enda peale minu hooldusõiguse. Sain endale päranduseks korteri Järvakandis. Seal ei ole vene kooli. Poeg ei saa käia koolis. Olen üritanud seda maha müüa, mis ei õnnestu.Korter on arestitud kogunenud võlgade pärast. Ise ei ole saanud seal elada. Sellepärast ei saa ma elamistoetus. Miks ei oma mina õigust linna poolt antavatele korteritele??? Sooviksin saada vastust. Nii positiivse kui ka negatiivse vastusega pöördun avaliku meedia ,kui ma ei saa linnalt abi, saan rahvalt.

Svetlana Nikitina

 

Lugupeetud Svetlana Nikitina

Konsulteerisin Teie küsimuses Põhja-Tallinna linnaosaga ja linnavaraametiga. Tallinna Linnavaraameti 24.09.2009 käskkirjaga nr 1-2/ 194 on Teile koos pojaga eraldatud tuba sotsiaalmajutusüksuses Tuulemaa 6, kus Te olete ka varasemalt elanud, kuid lahkusite ise pinda üürima. Täna olete Te  veel varjupaigas, aga sõlmige palun kohe leping Tuulemaa 6 sotsiaalmajutusüksusega  ära - siis on Teil võimalus saada koht  nimetatud sotsiaalmajutusüksusesse. Oma küsimuses Te tõstatasite probleemi seoses narkomaanidega Tuulemaa 6-s. Tõepoolest, varem oli kohati probleeme narkomaanidega tänaseks on see probleem lahendatud. Koostöös polisteiga suutis linn küsimuse lahendada, kõige halvemad said ka reaalsed vanglakaristused.

Lapse puhul võime pakkuda laste päevakeskust või pikapäevarühma, et ta vähem üksi oleks.  Munitsipaalkorteri taotlemiseks arvelevõtmine oleks vajalik, et oleksid lahendatud probleemid Järvakandi korteriga.

 

 59.

Lugupeetud linnapea,
Miks Te raiskate linna raha reisisaatjate ülevalpidamise peale? Nad ju ei tee mitte midagi - ainult istuvad/seisavad tuimade nägudega käed rüpes ja lihtsalt sõidavad päev otsa bussiga. Ma ei ole veel ühtegi reisisaatjad näinud, kes midagi ka teeks - kas kontrolliks/müüks pileteid või aitaks väetimaid bussiuste vahel vmt (see on see, mida ma kujutan ette, et üks reisisaatja teha võiks). Mis on nende funktsioon? Lihtsalt kahju on vaadata linna raha raiskamist.
Tänud ja soovin vähem populismi!

Anna Lill

 

Lp Anna Lill

Me ei raiska linna raha vaid anname inimestele, kes on kaotanud töö, võimaluse enese proovilepanekuks, töötegemise harjumuse hoidmiseks.

Sotsiaalse töökoha eesmärk on anda töö kaotanud inimesele võimalus enda töötegemise harjumust hoida, ennast teostada ja leida uues valguses, lisaks luua läbi selle lisaväärtust ühistranspordis.

See ei ole mitte samm tagasi eelmisesse sajandisse, vaid tänases majandusolukorras abi toimetulekuks nendele, kes seda vajavad. Tavakodanik, kel olemas töökoht ja vahendid elamiseks, peaks olema veidike tolerantsem  ja mõistma, et kõige tähtsam on inimesel säilitada harjumus tööd teha, soov olla vajalik ja tunnustatud, mis kõige olulisem - tunda, et ise ennast aidates saan hakkama.

Ilmselge, et töö kaotanud inimesed on töötanud erinevates valdkondades ja kõik ei ole ei oma loomu ega töökogemuse järgselt harjunud suhtlema inimestega.

Inimestel, kes on valinud eneseabi korras võimaluse töötada sotsiaaltöökohal reisisaatjana läheb natuke aega, et sellega kohaneda. Nad ei ole harjunud olema tähelepanu keskmes - kannavad ju erivärvi vesti.  Paljudele neist on ka teisele inimesele küsimata abi pakkumine võõras, rääkimata piletite müügist.

Reisisaatjad töötavad täna Trammi- ja Trollibussikoondises ning Tallinna Autobussikoondises. Selle ameti esmaülesandeks on abistada nii liikumisraskustega inimesi kui ka lastevankritega noori emasid ühistransporti sisenemisel ja väljumisel, samas ka vajajatele piletite müümine on oluline ning sõitjaid abistav tegevus jne.

Saatja töökoht on igati läbimõeldud, üksikasjalikult välja töötatud ametijuhend aitab selle eesmärki ellu rakendada. Loomulikult on selle projekti lahutamatu osa reisisaatjate pidev koolitus ja järelevalve. Võtab aega, kuni inimene ennast positsioneerib uues ametis.

 

 60.

Olen kahe lapse ema. Kuna üks laps on alles sündinud, ei ole mul võimalik ka praegu tööl käia. Üksikemana ei suuda korterit üleval pidada. Olen munitsipaalkorteri järjekorras. Mitte keegi ei tea, kui kaua ma ootama pean. Äkki teate teie selle küsimusele vastust! Tahaks elada kasvõi kuskil. Aidake palun mul saada linnalt korter või kasvõi tuba, see oleks väga palju abiks.....tõesti on väsitav lastega sinna-tänna sõita ja asju pole enam kuhugi panna... masendav .

Ljudmila Palejeva

 

Lugupeetud Ljudmilla Palejeva

Kahjuks ei oska hetkel minagi öelda Teile konkreetset kuupäeva,  millal Teil oleks võimalik saada eluase II elamuehitusprogrammi raames.

Tänaseks oleme jaganud kaaslinlastele  26 korterit. Esimesed 100 eluaset soovime jaotada oktoobrikuus, novembrikuu alguses. Tuleva aasta esimeses kvartalis peaks valmima veel ca 300 uut korterit, ning ka nendesse korterite üüriandmisega muuhulgas ka noortele peredele soovime leevendada korteritaotlejate muresid.

Niikaua, kui tuleb oodata korterit, on aga võimalus elada ema-lapse varjupaigas Nõmmel ( kui kohti vabaneb), sotsiaalmajutusüksustes Paljassaare tee 35 ja  Kauge tn. 4,  kus toad eraldi paljulapselistele peredele (üksikemaga) - suunamine toimub sinna läbi linnaosa sotsiaalosakonna, kes esitab taotluse Sotsiaaltöö Keskusele.

 

 61.

Teile esitatud küsimustes nr 44 ja 51 rõhutavad Svetlana Jakovleva ja Jelena Leškin, et nende suurearvulistel peredel on iga pereliikme jaoks ebapiisavalt elamispinda. Mina aga rõhutan seda, et minu lapselaps Marielle Aas, Tallinna Ülikooli teise kursuse eesti filoloog, esitas taotluse elamispinna saamiseks, sest ta ei oma seda üldse. Ta kasutab koos 2-aastase lapsega minule kuuluvat suvilat, milles on küll elekter, vesi ja WC, kuid mis ei pea sooja ja mille katus sajab läbi. Ehitatud on see suvemaja 40 aastat tagasi ja mõeldud kasutamiseks tõepoolest ainult suveperioodil. Linnavalitsusest teatati minu järelepärimisele: „ Maja sooja- ja veepidavust kahjuks eluaseme vajaduse hindamisel ei arvestata." Ometi on eluaseme vajaduse hindamise juhendi punkti 2 alapunktis 2 öeldud, et eelkõige arvestatakse just elamistingimuste madalama kvaliteediga ning eluruumi mugavusastmega. Minu arvates on siin vastuolu juhendi ja ametniku seisukohtades, sest maja sooja- ja veepidavus on näitajad, mis määravad selle kvaliteedi ja mugavusastme. Mida arvate Teie?
Anne Siigur

 

Lugupeetud Anne Siigur

Ma tean, et  vastavalt eluaseme vajaduse hindamise juhendile arvestatakse elamistingimuste hindamisel elamispinna suurust inimese kohta ja eluruumi mugavuse astet. Mugavuse astme hindamisel arvestatakse, kas eluruumis on keskküte, soe vesi, veevarustus ja kanalisatsioon ning WC.

Teie lapselaps esitas taotluse noore perena Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames korteri saamiseks. Teie taotlus vastab esitatud nõuetele ja on esitatud hindamiseks linna eluasemekomisjonile. Kuna kokku esitati üle tuhande taotluse, siis komisjonil võtab taotluste hindamine aega, kuid oktoobrikuu lõpuks informeeritakse taotlejat isiklikult hindamise tulemustest. Kuna Teie lapselaps taotles esimese eelistusena kahetoalist  korterit ning kahetoalisi kortereid taotleti väga palju, siis juhul kui taotlus ei kogu piisavalt punkte, siis laheneb Teie soov edaspidi, sest teise elamuehitusprogrammi raames on plaanis lähiaastail juurde ehitada kokku kuni 1000 munitsipaalkorterit.

 

 62.

Tere! Olen Põhja-Tallinna elanik ja kolm aastat juba pensionär. Olen sündinud ja töötanud kogu oma elu Tallinnas. Olen Eesti kodanik. Elan aadressil Kopliranna 41. See maja oli ehitatud 20. sajandi alguses (praegu on munitsipaalkaitse all) ja praegu on avariiolukorras. Minu korter on omandis ja selliseid elanikke on jäänud majas viis peret. Ülejaanud on asotsiaalsed elanikud. Majas pole vett ja pole TUALETTRUUME, laed on lagunenud ja mõnes kohas on alla kukkunud. Pöördusime Põhja-Tallinna linnaosa ametniku poole ja meie maja hooldusfirma poole. Nad soovitasid korraldada KÜ, võtta laenu pangast remonditöödeks. Aga see on võimatu, sest ainult viis peret on võimelised korteri eest üüri maksma. Kas on võimalus saada munitsipaalkorterit või on mõned teised võimalused?
Lugupidamisega ja vastust oodates,

Galina Ehand

 

Lugupeetud Galina Ehand

Rääkisin Põhja-Tallinna Valitsusega Teie murest ning me jõudsime kokkuleppele, et Te pöörduksite uuesti linnaosa poole ning teeksite vastavasisulise avalduse, et Teid lülitataks korterijärjekorda.  Iga linnaosa juures töötab vastav komisjon, kes kaalutleb  ja otsustab neid küsimusi. Teie puhul peab arvestama momendiga, et olete ise korteri omanik ning seetõttu on raskendatud Teile linna poolt elamispinna eraldamine. Ning seda ka asjaolu tõttu, et  linnaosas on, eriti praegusel ajal, väga palju neid inimesi, kes hädasti vajavad linna abikätt eluasemeküsimuses. Kuna aga Teie korter/maja on tõesti üsna elamiskõlbmatus olukorras, siis linnaosa kindlasti kaalub Teie võtmist munitsipaalelamispindade järjekorda.

 

 63.

Tere,
millal saab teada, kas olen saanud munitsipaalkorterisse korteri, on juba kõrini üürikorterites elamisest, tahaks lapsega stabiilsemat elu. Kui nüüd ei saanud, kas on siis oodata, et neid kortereid kodanikele tehakse juurde.
Tänan vastamast.

Monika Valkiainen

 

Olen Teiega päri, et pidev kolimine tekitab inimeses stressi. Seetõttu II programmi raames üürnikuga tehtav viieaastane leping  pakub kindlust neile, kel kolimistest juba tüdimus peal - kogu aeg üürikorterid, mida tuleb pidevalt vahetada. Eriti raskeks teeb kolimise see, kui peres on mitu  väikest last.

Tänaseks oleme jaganud kaaslinlastele 26 korterit. Esimesed 100 eluaset soovime jaotada oktoobrikuus, novembrikuu alguses. Tuleva aasta esimeses kvartalis peaks valmima ca 300 uut korterit ning septembrikuuks peaks lisanduma veel 450 eluaset ning ka nende korterite üüriandmisega muuhulgas ka noortele peredele soovime leevendada korteritaotlejate muresid.

 

 64.

Lp linnapea. Palun veel vastust küsimusele, millal on oodata üksikvanemate toetuse suurenemist, ilmselt pole kuskil riigis peale Eesti sellised sotsiaalsed tingimused lastega vanematele ja noortele peredele. 300,- krooni kuus, kas selle eest saab lapsele abi kui on erivajadused ja niisamagi on see ju naeruväärne toetus?
Tänan vastuse eest.

Monika Valkiainen

 

Siis, kui Keskerakond riigis valitsuse moodustab. Tegemist on riikliku toetusega. Soovitame Teil pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalosakonda taotlemaks linna eelarvest makstavaid sotsiaaltoetusi. Tallinna linn hoolib oma elanikest.

 

 65.

Tere, kas peale igat eluasemekomisjoni valitakse ainult kümme inimest, kes saavad korteri Raadiku tn. munitsipaalmajadesse? Nii läheb selle nimekirjaga veel ju kuid aega.

Pilvi M.

 

Lugupeetud pr Pilvi

Kuna üsna lühikese aja jooksul (u 1 kuu) esitati üle tuhande taotluse eluruumi üürimiseks, siis linna komisjonil võtab taotluste hindamine aega. Kuid me oleme võtnud sihiks, et oktoobrikuu lõpuks informeeritakse taotlejaid isiklikult hindamise tulemustest.

 

 66.  Lugupeetud Tallinna linnapea Edgar Savisaar!

Lõhkenud kinnisvaraturu seebimull ja ebapiisav õiguslik regulatsioon selles valdkonnas on tekitanud lohakatest ehitajatest tingitud kurva olukorra.

Ehitajad ei maksa oma tühjalt seisvate eluruumide eest, pankroti vältimiseks pagevad nad ühest registrist teise. Räägin olukorrast firma Onix Invest (registrikood 10744612) ja korteriühistute Virbi 12 ja Pallasti 16 vahel.

Võlad kasvavad, aga Tallinna Küte nõuab võla kustutamist ja ähvardab kütte ning sooja vee välja lülitada. Isegi vaatamata sellele, et inimesed regulaarselt oma korterite eest maksavad. Või on nad siis kohustatud maksma ka ehitaja tühjalt seisvate korterite eest?!? Samas andis ju just nimelt linn ehitusloa ebausaldatavale ehitajale!

Loomulikult, kui rääkida seadusest, siis on see Riigikogu küsimus. Aga valitsev koalitsioon ei hakka mitte kunagi muutma tsentraalkütte kohta käivat seadust, et anda inimestele võimalust maksta kütmise eest otse. Neile pole kasulik anda konkurendiametile laialdasi volitusi, et see jälgiks kütte hinnapoliitika õigsust. Selle asemel soovitab uus linnapeakandidaat Keit Pentus maju soojustada, aga mida see aitab, kui maja on niigi uus!

Kas tõesti antud olukorras Tallinna linn ei suuda aidata maju, kus suhetes ehitajatega nii keeruline olukord on kujunenud! Pakett Tallinn Aitab meid ei aita!

Nagu Te ise olete öelnud, härra Savisaar, on inimeste jaoks keerulises olukorras isegi minimaalsel abil suur psühholoogiline tähendus, nad ju mõistavad, et vähemalt keegi võib neile raskel ajal ka abikäe ulatada!

Öelge, milline on Teie seisukoht küttehinna ja ehitajatega seotud probleemide osas?

Kas selle probleemi lahendamiseks luuakse Tallinna linnas enne või pärast valimisi töögrupp?

Tänan Teid vastuse eest ette!

NB! Tühjad korterid uutes majades võivad saada uuteks munitsipaalkorteriteks!

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Eraldiasuvates majades laialipillutatud üksikud munitsipaalkorterid pole suurte halduskulude tõttu perspektiivne lahendus. Nii nagu pole ka lahenduseks otse küttearvete maksmine - kortermaja haldamise eest vastutab ikkagi majaelanike ühistutu.

Ma arvan aga küll, et linn saab survestada soojaarveid kestvalt mittetasuvate tühjade korterite omanikke, et need korterid läheksid võimalikult kiiresti müüki ning praegusel hinnatasemel lahendaks kindlasti nii mõnegi pere eluasemevajaduse ning samas saaksid soojaarved makstud. Me kaalume tõsiselt Tallinna ühistupanga asutamist ning kindlasti võiks see pank anda laenu selliste korterite ostmiseks uute elanike poolt.

 

 67.

Edgar Elmarovitš!

Kas oleks võimalik, et niisugused Keskerakonna propagandalehed nagu Stolitsa ei ilmuks maksumaksjate kulul? Kas Teie partei on nii pankrotis, et ei suuda isegi oma vene hääletoru ise toita?

Tallinna linn on Teie õudse juhtimise all niiviisi samuti pankrotistunud! Võtke see raske koorem meie õlgadelt!

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Tallinlased vajavad linnas tegelikult toimuvast objektiivset infot nii eesti kui vene keeles ning selle info kättesaadavaks tegemine on linnavõimu ülesanne. Kavatseme selle ülesande täitmist jätkata.

Pankrotist oleme õnneks praegu küll kaugel. Hommikuse seisuga oli linna arvetel vaba raha ligi 200 miljonit krooni.

 

 68.

Lugupeetud Edgar Savisaar!

Lasnamäe elanikuna tahan teid tänada 6.-7. mikrorajooni korda tehtud jalakäijate teede eest ja spordiväljakute eest! Inimesed on hakanud rohkem jalutama, jalgrataste ja rulluiskudega sõitma. Hiljuti tehti remont Läänemere teel, aga Kihnu tänav jäeti õudsesse olukorda. Eriti kõnnitee majade nr 14, 16, 18 ja 20 juures.

Ja veel üks küsimus - parkimiskohad majade juures. Halb on nii autoomanikel - õhtuti pole kusagile parkida -, kui majaelanikel - autod seisavad otse trepikojauste ees. Mõned viiekorruseliste majade ühistud keelavad oma majade juures parkimise kõigile peale oma maja elanike. Aga kõrval on üheksakorruselised elamud, kus autosid ja kortereid on rohkem, aga parkimiskohti maja juures vähe. Meil on veel palju tühermaid ja maha jäetud autoparklaid, vahest teha sinna munitsipaalparklad vastuvõetava hinna eest?

 

Uute teeremonditööde tegemisel kavatseme järgneval aastal kindlasti arvestada sellega, et parkimiskohti majade juures jääks vähemalt sama palju, kui neid enne oli. Parkimismajade ehituse mõte on väga hea ja me tegeleme selle küsimusega. 

Linnaosavalitsus pakkus 400 kohalise parkimismaja ehitamist, aga elanikud olid vastu. Nüüd otsitakse selleks uut kohta. Hetkel on projekteeritud Mahtra tänavale parkimismaja nt. 4 korruseline (300-400 kohaline).

 

6., 7. ja 8. mikrorajoonis pole ainsatki basseini ega spordihalli. Vahest uuel Tähesaju tänaval leidub nende jaoks koht?

 

Ka spordihalli ja basseini vajadus on kindlasti olemas. Hetkel on aga kõige olulisemad teemad töökohad ja sotsiaalsed toetused, kui majandus taas elavnema hakkab ja tekib raha investeeringuteks, siis saame sellest juba täpsemalt rääkida.

 

Üllatab ja kurvastab, et pealinnas pole oma lõbustusparki, olla võiks ka oma Lido ja mitte üksnes restoran rahvusköögiga, vaid ka huvitav ala selle juures: lilled, skulptuurid, sporditrenažöörid, liuväli, atraktsioonid, purskkaev jne, kus võiks koos perega kogu päeva veeta ja mis oleks huvitav ka turistide jaoks. Aitäh!

Soovin Teile edu kõiges!

Küsimus on esitatud Stolitsa veebilehe (http://www.stolitsa.ee/) vahendusel

 

Restoranidest ei ole minu arust Tallinnas puudust, ongi huvitavam, kui kõik meelelahutuskohad ei asu ühes kohas.

Homme avatakse uus suur kultuurikeskus Solaris, olemas on Vabaduse väljak, kus saab meelt lahutada Ahhaa keskuses jne. Talvel tuleb traditsiooniliselt liuväljak Harju tänavale. Töötavaid purskkaeve on nüüd küll igas linnaosas.

Tänan Teid heade soovide eest.

 

 69.

Lugupeetud linnapea hr. Edgar Savisaar.
Olen esitanud avalduse noorepere eluasemeprojekti raames. Seda küll eelviimasel päeval 22.09.09, olen teadlik sellest, millised on komisjoni otsustamise kriteeriumid.
Kuid sooviks teada, kas neil, kes on esitanud avalduse võimalikult alguses, on jätkuvalt lootus saada esimestena pinda ka uute pindade valmimisel või vaadatakse avaldused uuesti läbi vastavalt olmetingimustele. Ja otsused võivad muutuda, mis on tehtud 2009.a.
Minu pere elab mugavusteta puumajas, ahiküttega 30m2 pinnal, kokku 2 täiskasvanut ja 3 alaealist last kellest üks oli sunnitud omaniku külmuse tõttu sõlmida üürileping või anda nõusolek elukoharegistreerimiseks Tallinna elanikeregistris, mis ei võimalda mul registreerida ka oma peret Tallinna linna elanikeks, asuma õppima esimeses klassis Sindi linnas, Pärnu maakonnas.
Õnneks olen mina Tallinna elanik registris üksi, milline pole siiski abiks.
Muu eluaseme üürimine majandusliku olukorra tõttu ei ole võimalik. Kas on mingeid lootusi saada kindlustunnet minu staatuses, et tagada oma laste ja pere jätkuv hea käekäik ning haridus omas kodus ja kodulinnas Tallinnas.
Tallinna linna eluaseme üürileping annaks kindlustunnet rohkem kui erasektoris koostatavad.
Kõike paremat.

Meelis Moks

 

Lugupeetud Meelis Moks

Uurisin, et Teie taotlus vastab esitatud nõuetele ja on esitatud hindamiseks linna eluasemekomisjonile.

Taotlejate, kelle taotlus vastab esitatud tingimustele nimekiri on avaldatud Tallinna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/eluase/g7100s45653 Kuna kokku esitati üle tuhande taotluse, siis komisjonil võtab taotluste hindamine aega, kuid oktoobrikuu lõpuks informeeritakse Teid isiklikult hindamise tulemustest. Juhul kui Teie taotlus ei kogu piisavalt punkte, siis laheneb Teie taotlus edaspidi, sest teise elamuehitusprogrammi raames on plaanis lähiaastail juurde ehitada kokku kuni 1000 munitsipaalkorterit.

 

 

 70.

Lp. linnapea hr. Edgar Savisaar! Mul ei ole küsimusi. Aga ma tahaksin tänanda Teid Tallinna eduka juhtimise eest. Soovin Teid ka edaspidi Tallinna linnapeana näha. Edu Teile!

Vello Vahemets

 

Hea Vello! Tänan soojade sõnade eest. Kõike paremat ka Teile!

 

 71.

Lugupeetud linnapea! Elu on teie juhtimisel pealinnas nii heaks läinud, et pisar tuleb kohe silma, kui meenutama hakata. Alles eila käisin ja võtsin Vabaduse väljakul olevast puukuhjast sületäie halge, et need kaminasse visata. Peagi on ka toidupoolis linna poolt, ise nägin ju oma silmaga, kuidas teie, isake, tiiki karpkalu lasite. Need pole ju ometigi niisama vaatamiseks ajal, mil Ansipi valitsus on Eesti elanikud näljasurma äärele viinud?
Sügavalt hea meel on mul ka selel üle, et ihutoidu kõrval ei ole linankodanikke ilma jäätud ka vaimutoidust. Nii põnev oli lugeda sõltumatute ajakirjanike Tähismaade täpset ja fokuseeritud reportaazhi sellest, kuidas meie riik ja ajakirjandus süüta kannatajaid kiusab. Loodan südamest, et linn leiab veel raha reservist (või näiteks lasteaedadelt!), et eraldada terastele ja noortele suleseppadele järgmise raamatu kirjutamiseks. Hetkel on ju ühiskonna ees täiesti kaitsetud Liis Haavel, pankrotiohus Tallinna abilinnapea, usinalt oma tööd tegev Riina Altpere, aus kinnisvaraärimees ja täiskarsklane Elmar Sepp ning paljud teised tublid inimesed.
Palju tänu tahaks öelda ka reisisaatjate töökohtade loomise eest. Mulle nimelt meeldib hirmsasti trammga sõita, aga raha polnud selle jaoks. Nüüd aga makstakse, tänu Teile, selle eest lausa palka! Muudkui istud trammijuhi kõrval, valad aga termosest sooja teed ja vaatad, kuidas tramm linnaliikluses ringi tuhiseb.
Kõige selle eest, isake, tuhat tänu ja maani kummardus!

Keskerakonna Valija

 

Tänan heade soovide eest, isegi kui need ei tule südamest. Ühes asjas muidugi eksite rängalt, lasteaedadelt võtsid raha Reformierakond ja IRL, mitte meie!

 

 72.

Härra linnapea!
Tallinna linna süda on Viru Keskus. Sinna satub ka kindlasti iga turist, kes Tallinnat külastab. Viru keskuse fassaad on aga lihtsalt kole. Ma ei hakka kritiseerima arhitektuurset lahendust, aga fassaadil olevad plaadid on mingi sopaga koos ja vajaks puhastamist. Kas linnavalitsus ei võiks Viru Keskusele peale käia, et linna keskus ikka ilus välja näeks?

Mikk Kuusk

 

Tallinnas kehtiva heakorra eeskirja kohaselt peab kinnistu omanik hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile.

 

 73.

Sm. Savisaar
Miks on nii, et kui te kuskil sõna võtate, siis hakkate kohe kõiki teisi halvustama (näiteks hr. Ansipit)?

Vello Aid

 

Ma ei halvusta kunagi kedagi. Kui aga valitsus ajab vale poliitikat, pean oma kohuseks seda ka öelda. Minu jaoks on 100 000 töötut väga suur probleem, mitte ainult number paberil. Olen väga kriitiline Andrus Ansipi suhtes, usun, et paljud Eesti inimesed on minuga ühte meelt.

 

 74.

Tervist, härra Savisaar!!!!
Mul on selline küsimus: elan ma Pallasti tänaval, mis on Kadrioru lähedal. Meil on selline probleem- bussi N39 peatustel Asunduse ja Pallasti ei ole paviljone, ainult seisavad prügikastid ja pingid. Ilm on selline, et tahaks katuse alla, kui ootame bussi. Hommikul seal palju lapsi, päeval pensionäre. Äkki kuidagi saab paviljone ehitada?
Ette tänades, Pallasti elanik,

Jelena Chen

 

Tallinnas on kokku (seisuga 1. jaan 2009) 889 ühistranspordipeatust. Tänaseks on varustatud 680 peatust ootekodadega ja see tegevus jätkub. Loomulikult paigaldatakse paviljonid eelisjärjekorras suure sõitjate käibega peatustesse.

Oleme teadlikud puuduvatest ootepaviljonidest Pallasti tänaval. Käesoleval aastal puuduvad vahendid uute paviljonide paigaldamiseks Pallasti tänavale Asunduse ja Pallasti peatustesse. Peatuste varustamise kavandame vastavalt võimalustele.

 

 75.

Lugupeetud härra linnapea,
saatsin Tallinna Linnavalitsusele (üldmeilile) 18. augustil alljärgneva kirja, millele ei ole tänaseni mingit vastust saanud...

pea viimane aasta on teemaks suur majanduslangus. Olen korduvalt seda ennegi märganud, aga pole mahti olnud sellest märku anda. Viimsi teel, Meriväljal põleb hetkel, kell 13.45 keskpäeval tänavavalgustus... Ei oskagi nagu midagi rohkem arvata, kui et raha on nii palju, et pole vaja seda lugeda ega kokku hoida. Või on juba piisavalt pime? Siis räägime suuresti öisest tänavavalgustuse pealt kokkuhoiust jms??? Tundub naljanumbrina.
Miks toimub juba pikemat aega selline raiskamine?

Lugupidamisega,

Malle Jürilo

 

Uurisin seda asja. 18. augustil tegi Tallinna Kommunaalameti lepingupartner KH Energia Konsult tänavavalgustuse hooldustöid. Mitmeid hooldustöid tänavavalgustusvõrgus saab teha vaid päevasel ajal ning nende eelduseks on tänavavalgustuse sisselülitamine.

 

 76.

Lugupeetud Linnapea!
Sooviks teada, millal saab otsustuskorras erastada Vilmsi 50/52 kortereid. Oleme seda otsust oodanud aastaid, ikka on seda edasi lükatud. Tahaks teada miks? Majad olid ju elamiskõlbmatud ja nüüd kui korterid elamiskõlblikuks remonditud, ei saa me neid otsustuskorras erastada. Ise elan seal alates 1982. aastast ja olen oma pojad seal üles kasvatanud. Kas siis pole õiglust, et pean koguaeg elama mõttega - homme olen tänaval. Mais lõppes nii nimetatud üürileping ja siiani pole suudetud sõlmida uut lepingut või leitud lahendust meie majade osas. Kas Teile ei tundu see tegemata tööna?

Ülle Jantson

 

Lugupeetud Ülle Jantson

Tulenevalt eluruumide erastamise seadusest ei ole linnale kuuluvad eluruumid enam eluruumide erastamise objektiks, seetõttu kahjuks ei ole Tallinna linnal võimalik kortereid erastada. Linnavalitsus ei pea põhimõtteliselt õigeks, et linn omab erastatud korteritega majades üksikuid üürikortereid.

 

 

 77.

Tere Linnapea Savisaar
Küsimus selline: Palju läheb maksma terve reklaamikampaania "Tallinn Aitab"? Ma mõtlen selle all terve reklaamikampaania väljatöötamist, reklaamipindade rent, reklaamide trükkimine, paigaldus, kujundustööd jne.
Tallinn Aitab raames kui palju olete abivajajaid juba toetanud? Saan aru, et jagate küttepuid, kartuleid jne. Helistasin infonumbrile 1345 ja sealt öeldi mulle, et abi saab ainult 200 rahalistes raskustes olevat peret.
Mulle tundub, et kulud reklaamikampaaniale on hulga suuremad kui toetused abivajajatele. Kas ei oleks olnud mõistlik ka reklaamikampaania raha kasutada otstarbekamalt? Mis on üldse selle eesmärk?
Tervitades

Ivo Nano

 

Tallinna linnavalitsus käivitas tänavu kevadel linna abipaketi, mille kogumaksumus on 311 miljonit krooni. Abipaketi suurimaks eesmärgiks on luua kahe aastaga Tallinnasse 5500 uut töökohta, sealhulgas 3000 sotsiaalset töökohta. Paketi raames toetatakse abivajajaid ka küttepuude ja kartulitega ning teiste sotsiaaltoetustega.

Tallinna abipaketi maksumus on enam kui 311 miljonit krooni, millest teavitustöö moodustab vaid 0,6 protsenti. Nii ulatusliku projekti puhul ei saa rahasse rehkendada tervele ühiskonnale mõeldud abipaketi sõnumi väärtust - kedagi ei jäeta oma murega üksi, keegi ei pea kannatama külma ega nälga. Paketti ei tehta paberil, vaid inimestel on vaja teada, millist abi linn annab ja kuhu vajadusel pöörduda. Kõige olulisem on, et teave jõuaks kõigi abivajajateni. Ilma elementaarse turvatundeta laguneks ühiskond ning tekiks anarhia.

Viimase kahe nädalaga on ligikaudu tuhat inimest helistanud Tallinna abitelefonile ja tundnud huvi erinevate Tallinna abimeetmete kohta, mis näitab, et abivajajaid on linnas tõepoolest palju.

Tallinna abipaketi eeskujudeks olid Londonis ja paljudes teistes maailma linnades rakendatud abipaketid - kui see kõik on kellegi meelest Keskerakonna valimispropaganda, siis saab see Keskerakonnale olla ainult tunnustuseks.

Valimiseelseks propagandaks on abipaketi teinud Tallinnas võimule ihkav Reformierakond, kelle juhitav Eesti Vabariigi Valitsus pole riiklikku majanduskriisist väljumise paketi koostamist isegi veel arutama asunud. Kahjuks viitavad ministrite viimaste päevade propagandistlikud jutukesed majanduskriisi lõppemisest sellele, et Toompea valitsus ei kavatsegi midagi oma riigi ja rahva heaks tegema hakata.

Ma olen ammu kahtlustanud, et reformierakondlased ja IRL, kes ise ei saa hakkama inimeste aitamisega, ei taha seda ka meile lubada. Nad ei taha, et Tallinna rahvas isegi teaks sellest abipaketist, sellepärast nad nõuavadki, et me võtaksime sellekohased plakatid maha ja paneksime lehed kinni. Meie aga ei anna alla ja seisame Tallinna inimeste eest.

 

 78.

Lugupeetud Edgar Savisaar!
Olen esitanud avalduse noore pere 26.08.2009 eluasemeprojekti raames, olen teadlik sellest, millised on komisjoni otsustamise kriteeriumid.
Mul on selline küsimus: kas munitsipaalikorteri saavad noored pered ainult, kellel on rohkem kui üks laps? Ma olen üksikema, kes vajab elamispinda lapse tõttu. Sugulastega(ema ja õde) peaaegu ei ole mingeid suhteid. Olen üksi, kasvatan väikest tütart, lapse isa ei aita meid. Oleme registreeritud aadressil Filtri tee, selles majas ei ole võimalik elada, puuduvad kõik kommunalsed (soe ja külm vesi,kanalisatsioon, elekter, keskküte) ja mugavused elamiseks lapse jaoks. Kirjutasin palju avaldusi, aga midagi ei ole saanud. Nüüd ma uuesti töötan, aga palk ei ole nii suur. Kas me saame korteri, mis teil on eluasemeprojektil?
Kas on mingeid lootusi saada kindlustunnet minu staatuses? See on minu viimane lootus, et saate kuidagi meid aidata selles küsimuses.
Kõike paremat.

Galina Šalagina

 

Tallinna Linnavalitsus otsustas eile lahendada Filtri tee 10 elanike eluasemeküsimuse, seoses sellega saate linnalt eluruumi üürile ka Teie, Galina Šalagina.

 

 79.

1. Miks Eesti Keskerakond on nudismivaenulik? Enne eelmiseid valimisi linnavolikogu keskerakondlastest liikmed pöördumisel nende poole palvega toetada nudistidele omaette ranna saamise küsimust, väitsid viimased, et see on võimalik siis, kui nad on saavutanud volikogus enamuse. Kuid seda lubadust järgnevatel aastatel ei täidetud.
2.Miks nudiste diskrimineeritakse Tallinnas, sest see ei ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse põhimõttetega: "igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas" (KOKS § 32)?
3.Kas järgmisel aastal saavad nudistid Tallinnas omaette ranna (rannaosa)? Nudiste ei rahulda selline lahendus nagu seda oli paaril suvel Pirital "alasti viibimise koht",mida EL nudistid nimetasid pornograafiaks (pornorannaks).

Olev Meremaa, Eesti Nudistide Seltsi esimees

 

Me ei ole kellegi suhtes vaenulikud. See on Pirita ranna teema, mis ehk laiemat huvi ei pakugi. Mis on ka praegu akna taga sügisilma vaadates mõistetav.

Linnas on juba kurikuulsaks saanud ütlused, et kui tuleb talv, siis alati ootamatult ja kui saabub kevad, siis hakkavad Pirital nudistid võitlema. See on tõesti iga võimuga ja alati nii. Eestis on hetkel majanduskriis ja pean oma kohuseks eeskätt muretseda nende inimeste pärast, kel pole üldse raha - ka selleks mitte, et riideid osta.

Põhimõtteliselt aga oleks vaja nudistidele oma rannaosa eraldamise küsimus ikkagi ära lahendada. Aitab küll sellest iga aastasest vägikaikaveost. Tuletage seda mulle järgmisel kevadel meelde!

 

 80.

Lp härra Savisaar!
Kas te oskate öelda, milline näeb välja Tallinna ühistransport 5 aasta pärast juhul, kui Teie saate taas Tallinna linnapeaks? Mida võetakse ette linna loodussõbralikuks muutmiseks ja autode vähendamiseks? Kui palju sellest on ka reaalselt teostatav?
Edu valimistel!

Peeter Kuusk

 

Arvestades ühistranspordile vajaminevate investeeringute suurust, on viis aastat suhteliselt lühike periood. Järjepidevalt transpordivaldkonda arendades on võimalik aga palju ära teha. Tänaseks on rajatud kokku 17,4 km ühistranspordiradasid, rakendatud tööle ühistranspordi eelistussüsteem kesklinna ristmikel ja soetatud alates 2005.aastast 80 uut kaasaegset bussi ja 21 trolli. Täiendavalt on soetatud kasutatud 61 bussi ja 33 trammi.

Järgmise viie aasta ühistranspordiareng peab kindlasti käsitlema Tallinna trammiprojekti elluviimist, ühtse dispetšerkeskuse loomist ja kaasaegse dispetšerside välja töötamist, sõitjate reaalajas toimiva infosüsteemi väljaarendamist, ning loomulikult jätkuvalt uue veeremi soetamist ning täiendavate ühistranspordiradade rajamist.

Eesmärk on luua usaldusväärne ja kasutajasõbralik ühistranspordisüsteem, mis oleks võimeline pakkuma alternatiivi erasõidukitele.

Panite tähele, et eile külastas Tallinna linnavalitsust suur Hiina majandusdelegatsioon, kellega me arutasime Tallinna trammi projekti elluviimist. Eesti meedia sellele küll mingit erilist tähelepanu ei pööranud, aga mulle tundub, et jää hakkas siiski liikuma. Varsti näeme.

Nüüd Teie arvamusest, et viie aasta pärast saavat ma jälle Tallinna linnapeaks. Ma olen olnud Tallinna linna teenistuses enam kui 10 aastat, töötanud nii linnaosa valitsuses kui ka linnavolikogus ning kaks koosseisu linnapeana. Ei ole kindel, et ma veel kaks koosseisu selles ametis tahaksin jätkata, jõudu ja närve on kulunud palju ning ega mulle ei meeldi, kui mind poriga üle kallatakse. Muidugi annab jõudu juurde see, kui inimesed tulevad tänaval vastu, naeratavad ja suruvad kätt ning soovivad kõike head ka edaspidiseks. Ja ka see, kui mõni linnale elutähtis ehitus valmis saab, mida aastakümneid on varemgi lubatud, aga meie ka tõepoolest ära tegime. Uskuge mind, niisuguste hetkede nimel tasub olla Tallinna linnapea!

 

 

Veerand tundi on läinud üle aja, aga nüüd on ka kõik küsimused vastatud. Aitäh kõigile, kes huvi tundsid ja seda on-line pressikonverentsi oma arvamusega rikastasid!

Kutsun kõiki valima. Valimispäev ja eelvalimised on veel ees, aga pange tähele, kui mitu tuhat inimest on juba osalenud e-valimistel. See on hea märk valimisaktiivsuse kohta, mis väärib tähelepanu.

 

Teie,
Edgar Savisaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati muudetud: 03.12.2009