Särgava külalistemaja
Särgava külalistemaja, legendaarse šokolaadivabriku KaWe suuromaniku K. Wellneri kunagine suveresidents asub Pirita-Kosel, Särgava allee 4.
Romantilise villa õdusad ruumid sobivad pidulikeks lõuna- ja õhtusöökideks, nõupidamisteks ja koolitusteks.
VILLA
Särgava külalistemaja villa ruumikas söögitoas on suur laud, mis sobib nii pidulikeks lõuna- ja õhtusöökideks kui ka nõupidamisteks. Laua ääres on kohti 26 inimesele.
Püstijalavastuvõtuks mahub villasse kuni 50 inimest.
Toitlustamiseks on vajalik tellida cateringfirma. Kohapeal saab soovi korral kasutada toidunõusid ja joogiklaase.
Tehnilistest vahenditest on võimalik kasutada erinevate ürituste tarbeks dataprojektorit, ekraani ja pabertahvlit ning öökulli. Kõrval asuvas kaminasaalis on muusikakeskus ja teler. Hoonetes on tasuta WiFi ühendus.
Külalistemaja juurde kuulub eraldiasuv saunakompleks. Selle kaminaruumi mahub kuni 25 inimest ja laua äärdes on kohti kuni 13 inimesele. Ruumis on suur nurgadiivan, muusikakeskus, teler ning väike kööginurk. Sauna ruumikas leiliruumis on puuküttega keris, saunalavale mahub korraga kuni 9 inimest. Peale leilivõtmist saab nautida sooja veega sisebasseini.
Külalistemaja romantilises õunaaias saab korraldada meeleolukaid suvepäevi jt vabaõhuüritusi. Ürituse korraldajal tuleb rentida vajalik aiamööbel, peotelk, välitualetid jm varustus korraldaja valitud tarnijalt.
- Ürituse andmed:
- toimumise aeg (alguse ja lõpu kellaaeg ning korraldajatele vajalik ettevalmistus- ja koristusaeg);
- formaat;
- osalejate arv;
- toitlustaja, esinejad jt üritusel kaasatud teenusepakkujad.
- Tellija andmed:
- asutuse juriidiline nimi /eraisiku nimi;
- asutuse reg nr/ eraisiku isikukood;
- e-posti aadress, millele Tallinna Linnakantselei edastab e-arve;
- vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.
Küsimuste korral võtke palun ühendust telefonil 523 9719, perenaine Enely-Triin Padam.
Arve peab olema tasutud enne ürituse toimumist. Tellitud üüriaja ületamisel saadab Linnakantselei tellijale lisaarve vastavalt tegelikule üüriajale.
Kui tellija ja arve tasuja ei ole sama organisatsioon/isik, on vajalik ka maksja garantiikiri üüri tasumise kohta.
Taotlus koos vajalike andmetega palume saata hiljemalt 2 nädalat enne soovitud ürituse algust.
- Särgava külalistemaja külastamine
-
Tule vaata, kus on filmitud telesarja „Tuulepealne maa“ ja filmi „Seenelkäik“ stseenid ning kus jätkuvalt tegutseb "Kättemaksukontor"!
Särgava külalistemaja külastamiseks palume ette tellida rühmaekskursioon (min 10 inimest) e-postil [email protected] vähemalt 14 päeva enne soovitud aega. Ekskursioonide eest tasumine toimub arve alusel pangaülekandega, vt hinnakirja. - Hinnakiri
-
Nimetus M/Ü Hind
KM-taLõpphind Särgava külalistemaja I korruse üür (E–N) tund 40,98 50,00 Särgava külalistemaja I korruse üür (R–P) tund 57,38 70,00 Särgava külalistemaja II korruse üür ürituse abiruumidena kord 90,16 110,00 Särgava külalistemaja II ja III korruse üür ürituse abiruumidena kord 114,75 140,00 Särgava külalistemaja III korruse üür ürituse abiruumidena kord 57,38 70,00 Särgava külalistemaja 0 korruse üür (E–N) tund 20,49 25,00 Särgava külalistemaja 0 korruse üür (R–P) tund 28,69 35,00 Särgava külalistemaja saunakompleksi üür (E–N) tund 32,79 40,00 Särgava külalistemaja saunakompleksi üür (R–P) tund 49,18 60,00 Särgava külalistemaja pargi üür (E–N) tund 28,69 35,00 Särgava külalistemaja pargi üür (R–P) tund 32,79 40,00 Särgava külalistemaja kogu kompleksi üür
(E–N 9–24)päev 655,74 800,00 Särgava külalistemaja kogu kompleksi üür
(R–P 9–24)päev 1065,57 1300,00 Särgavas külalistemajas ööbimine kuni 12 inimesele (kogu kompleksi üürimisel) kord 245,90 300,00 KÜLASTUSPILETITE HININAD Särgava külalistemaja täispilet ettetellitud rühmakülastuseks tk 6,56 8,00 Särgava külalistemaja sooduspilet ettetellitud rühmakülastuseks
(õpilane, üliõpilane, pensionär, puudega inimene)tk 2,46 3,00 Särgava külalistemaja erikülastuspilet ettetellitud külastuseks tk 8,20 10,00 Särgava külalistemaja erikülastuse sooduspilet külastuseks
(õpilane, üliõpilane, pensionär, puudega inimene)tk 6,56 8,00 - Maja lugu
-
Ajalooline ülevaade
Märts, 2023
Tänava ajaloost
Särgava allee 4 asub praegu Pirita linnaosas, Kose-Kallaste asumis. 1939. aastani paiknes selle asumi territoorium Harjumaal Nehatu vallas ja 1939. aastast kuni 1945. aastani Iru vallas. Tallinna linnaga liideti Kose - Kallaste koos Pirita, Merivälja ja Iru - Lepiku piirkondadega 2. märtsil 1945.a.
Tänav kandis algselt nime Kuuskede allee. Ernst Särgava allee nime sai tänav 18. aprillil 1958 sellel tänaval elanud kirjaniku Karl Ernst Särgava (1868–1958) mälestuseks kelle pseudonüümiks oli Ernst Peterson Särgava.
Majast ja esimestest omanikest
26. aprillil 1928 ostis Anna Wellner praeguse Särgava allee 4 kinnistu Tallinna linnalt 508 krooni ja 38 sendi eest. Võrdluseks - sel ajal oli 100 krooni kuus igati korralik töötasu, mis ületas Eesti keskmist töötasu.
5. aprillil 1930 kinnistati maaüksus, nimega Kose-Kallaste Q (või O, erinevad allikad pakuvad samale samale kinnistule erinevad Lit. ) ehk kinnistu nr 4033 Anna Wellneri nimele. Kinnisturaamatu andmete kohaselt oli Anna Wellner kinnistu omanikuks kuni selle natsionaliseerimiseni Eesti NSV ajal, 1940. aasta lõpus.
Anna Wellner (sünd Šverdjajeva, 8. veeb. 1894 Ruza, Venemaa – surn 5. mai 1962, Solna linn, Rootsi) oli Nikolai (Kolla) Wellneri naine. Nikolai ja Anna abiellusid Peterburis.
Särgava residents ehitati aastatel 1928–1932. Juugendstiilis suveresidentsi ehitust kavandas alustada üks advokaat, kes aga vaevu jõudis tööde alustamiseni. Ehitustöö algfaasis sai maja maja uueks omanikuks AS Kawe šokolaadi-ja kompvekivabriku suuromanike hulka kuulunud Nikolai Wellner, kelle juhtimisel toimus sisuline ehitustöö.
Suveresidentsi koha valikul võis olla oma roll Ernst Peterson Särgava kirjeldustel Kose - Kallaste (praeguse nimega Pirita - Kose) looduse ilust. Rikka töösturina oli Wellneril võimalik endale ehitada uhke suveresidents, mis asus väga lähedal Tallinnale ja nii sai vajaduse korral kiiresti sõita ettevõtte kontorisse.
Paraku ei ole andmeid hoone täpse ehituse aja ega hoone arhitekti kohta. Sel ajal polnud ametiasutustes vaja kinnitada maapiirkonnas püsitavate ehitiste projekte. Olukord muutus, kui Kose-Kallaste piirkond arvati 1936. aastal suvituse- ja ravitsuskohtade piirkondade registrisse. Ilmselt on suuremõõtmeline hoone ehitatud arhitekti projekti alusel.
1937. aastast on säilinud Kose-Kallaste Q elanike nimekiri. Hoone korteris nr 1 elas maja perenaine Anna Wellner ja teenijad Juuli Hendrikson (sünd 1. märts 1885) ja Adelheid Kuslapuu (sünd 21. dets 1902 Saksamaal (Preisimaa) Tilsiti linnas), 1938. aastal abielludes sai tema uueks perekonnanimeks Valdmaa. Korteris nr 2 elas aednik Evald Tirman ( eestistatult Taving, sünd 13. mai 1908, surn 13. märts 1988 Tallinn), tema abikaasa Linda Johanna (neiuna Vettik, 19. juuni 1908 Pudivere vald – surn 23. mai 1986) ja nende poeg Gunnar (sünd 6. juuli 1934).
Kolla Wellneri perekonna teiseks elukohaks 1937. aastal oli Pärnu mnt 24. See kinnistu (nr 3009) kuulus alates 1921. aastast vendadele Karl ja Kolla Wellner. Kinnistu anti rendile šokolaaditööstusele Kawe, nagu ka vendade Wellnerite poolt 1935. aastal ostetud kinnistu nr 2968, mis asus Pärnu mnt 22.
AS Kawe suuromanikud (aktsionärid) olid Kolla ja Karl Wellner (kummalgi oli 1937. aastal aktsiaid 45 500 krooni väärtuses) ning Karli naine Olga ja Kolla naine Anna (kummalgi aktsiaid 10 000 krooni väärtuses).
1939. aastal tõusid vennad Karl ja Kolla nn miljonäride hulka. Miljonärideks nimetati sel ajal isikuid, kelle aastatulu ületas miljon senti ehk 10 000 krooni. Kolla Wellneri deklareeritud aastatulu oli 1939. aastal 10 616 krooni ja Karl Wellneril 10 202 krooni. Kolla Wellneri peamiseks tuluallikaks oli AS Šololaadi ja komwekitööstus „KAWE“ aastatulu 8750 krooni.
Nikolai (Kolla) Wellner (sünd 2. märts 1889 Sangaste vald –surn 27. juuni 1961 Stockholm) oli samuti tööstur. Ta lõpetas Tartus Reaalkooli, asutas 1913 aastal Peterburis šokolaadivabriku Renommée, mis Nõukogude võimu algusajal, 1918. aastal võõrandati.
1920. aastal asutas Kolla Wellner koos vend Karliga Tallinnas šokolaadi- ja kompvekivabriku Kawe, alates aastast 1937 AS Kawe. Ettevõtte nimi saadi vendade initsiaalidest K ja W, mis väljaöelduna kõlasidki KAA-WEE mida oli igati lihtne hääldada ja ka kirjutada.
1936. aastal rajas Kolla ettevõtte abikäitisena trükikoja ja Virumaal Kloodis asutati siirupitehas ning Kolla asus tööle tehase tehniline direktorina. Lisaks rajas Kolla Vellner koos metsaülema J. Tabburiga 1933. aastal Nehatu valda Kolumbuse talu maadele hõberebasekasvatuse. 1935. aastal registreeriti karusloomakasvatus kooperatiivühinguna "Raku", mis algselt paiknes Pirita-Kosel Rakko talus ning 1937. aastal koliti Liiva ja Raudalu piirkonda.
Vend Karl Wellner (7. juuni 1894 Sangaste vald – 28. juuli 1984 Stockholm) õppis Valga kaubanduskoolis, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Moskva ülikoolis keemiat ning töötas kuni suveni 1940 vabrikus Kawe.
1940–1941 Kawe natsionaliseeriti ja ühendati mitme väiksema kondiitritööstusega, kus kokku liideti viis ettevõtet. Kawe šokolaadi- ja kompvekivabrik on tänase AS Kalevi kommivabriku eelkäija.
Karl ja Nikolai Wellneril õnnestus 1941. aasta juuniküüditamisest pääseda. Nad varjasid end ja töötasid seebivabrikus valenimede all.
Neile ja nende peredele kuulunud hooned natsionaliseeriti Eesti NSV algusajal. Harju maakonnas Suur-Pirital natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimekirjas (kinnitatud Eesti NSV Rahvakomissaride mõukogus 30. dets 1940) on 39 majavalduse hulgas märgitud ka Kose-Kallaste Lit.O , kinnistu 40333 omanik Anna Vellner. Ka nende kodu, mida praegu tuntakse Tallinna linnavalitsuse Särgava residentsina, natsionaliseeriti.
Saksa okupatsioooni ajal (1941–1944) said vennad Kawe tagasi. Septembris 1944 põgenesid Wellnerid uue Nõukogude okupatsiooni eest koos peredega Rootsi.
Karl Wellneri poeg Gert ei saanud 1990. aastate omandireformiga Särgata tn hoonet tagasi, sest majale oli võetud hüpoteeklaen ning Nikolai Wellner oli teinud testamendi kauge sugulase nimele, kellel polnud pärijaid.
Hoone 1940. – 1960. aastatel
Ilmselt 1945 läks maja Nõukogude sõjaväelaste kätte. Seal olevat teatud ajal elanud Nõukogude kindral. Kas tegemist oli Eesti NSVs elanud kindraliga või Riias paiknenud Balti sõjaväeringkonna mõne kõrgema juhiga, selle kohta puudub teave.
1947. aastal anti maja üle Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi bilanssi. Pole teada, milleks hoonet kasutati. Võib arvata, et siia majutati presiidiumi esimehe külalisi. Ilmselt toodi sel ajal residentsi ka valvemiilits, keda on Kalju Kask oma mälestustes märkinud. Valvemiilitsana asus tööle Johannes Eduard Jaks, kellest hiljem sai maja hooldaja ja järelvaataja.
Eesti NSV Ministrite nõukogu korraldusega 7. oktoobrist 1954 andis Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Kuuskede allee 8 suvila koos kõrvalhoonetega üle Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Maja haldamist hakkas korraldama presiidiumi kantselei, mille ülem
oli Niina Raudsepp. 4. juulist 1950 kuni 4. veebruarini 1958 oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks kirjanik August Jakobson. Tema järglaseks, kuni aastani 1961, sai akadeemik Johan Eichfeld. Ta lõpetas NSV Liidus 1923. aastal Leningradi Põllumajandusliku Instituudi ja alustas teaduslikku tööd. 1924. aastal rajati tema juhtimisel Põhja-Venemaal Koola poolsaarele Hibiinide mäestiku jalamile üleliidulise taimekasvatuse instituudi polaarkatsejaam ja Eichfelt sai ka selle juhatajaks. 1940. aastal nimetati ta Üleliidulise Taimekasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudi direktoriks. Eesti NSVs oli ta 1950–1968 Teaduste Akadeemia president. 1951. aastal loovutati tema otsusega Eesti Postimuuseumi hinnalised kogud A. S. Popovi nimelisele side keskmuuseumile Leningradis, kus need asuvad tänase päevani. 1950. aastail arvas Eichfeldt, et Eesti Rahva Muuseumi eksponaate (tekstiil, puit) pole vaja säilitada, vaid need tuleks tühjade ruumide saamiseks põletada.
Aastatel 1963–1966 oli ta "Eesti nõukogude entsüklopeedia" esimene peatoimetaja.
Puuviljandluse teadlane ja sordiaretaja Kalju Kask (1929–2021) on meenutanud:
1958. aastal sai J. Eichfeldist ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Sellega koos anti talle kasutada residents praegusel Särgava alleel. Särgava nimi pandi sellele tänavale, kuna sinna oli omale (enne sõda?) maja ehitanud kirjanik Ernst Peterson Särgava. Milleks see residenst vajalik oli, seda ma ei tea. Ehk presiidiumi esimehe külaliste majutamiseks? Tegelikult oli verandatüüpi akendega kahekorruseline (teine korrus oli pooleldi katusealune) maja tõenäoliselt sõja ajal põgenenud isiku vara või natsionaliseeritud hoone. Minu tähelepanekute järgi maja Eichfeldile vaja ei läinud ja tema elas Sakala tänavas, ühe suure hoone kolmanda korruse korteris, kus teda mitmel korral külastasin.
Residentsil oli väga suur aed. Selles asus ka valvemiilits. Eichfeld külvas aias peenardele priimulaseemneid, millest kasvas tuhandeid taimi. Eichfeld valis sealt välja parimad. Raskemaid tõstmisi ja ka muid töid tegi miilitsamees, kellele ta maksis arvatavasti oma taskust lisaraha.
Ühel korral võttis Eichfeld mind kaasa lillekaste transportima residentsist Tallinna botaanikaaeda. Ta ise ei jõudnud seal priimulaid paljundada ega aretust lõpuni viia. Sellepärast viis ta hoolega väljavalitud paremad taimed botaanikaaeda Alli Süvalepa hoolde, kes koos Eichfeldiga tegi hiljem lõpliku valiku.
1982. aastal registreeriti sortideks ‘Hämar’, ‘Kena’, ‘Lein’ ja ‘Purpurvaip’ ning 1990. aastal, pärast aretaja surma veel sordid room’, Helios’ ja ‘Mall’. Minu meelest olid nimede väljamõtlejateks Eichfeldi töötajad ja tema kiitis need heaks. Eichfeld ise ei upitanud end kunagi tähtsaks aretajaks. Tema tegi loomupärast tööd ja tundis sellest rõõmu. See, et Eichfeld sai autoriks, oli kaastööliste õiglustundest sugenennud otsus. Sortide ‘Lumivalgeke’(1982) ja ‘Mari’ (1990) autoriks otsustati registreerida Alli Süvalepp.
Kalju Kase kirjeldatud mälestuste alusel võib arvata, et Eichfeldi ajal kasvatati residenti aias priimulaid, sest aias paiknes kastmissüsteem. Peenarde vahed olid sillutatud suute paekivist plaatidega. Kastmissüsteemi torud ja paekiviplaadid tulid maa seest välja hilisemate kaevetööde käigus.
1960ndad kuni tänapäev
14. märtsil 1962 anti Särgava allee 4 maja Eesti NSV Ministrite nõukogu korraldusega Eesti NSV Ülemnõukogu kantselei bilansist Eesti NSV Ministrite Nõukogu (valitsus) Asjadevalitsuse bilanssi.
Järgnevalt jõudis maja linna kätte. Algselt kuulus see Tallinna Sööklate, Restoranide ja Kohvikute Trustile, hiljem Tallinna Linna Hotellide Trustile.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja Georg Martin andis käskirja alusel 11. juulil 1967 Särgava allee 4 elumaja koos kõrvalhoonetega ja inventariga Tallinna Linna TSN Täitevkomitee bilanssi. Tallinna Hotelliterusti bilanssi anti hoone Tallinna Linna TSN korraldusega nr 516-k, 8. sept. 1967.
1.jaanuaril 1979 moodustati Tallinna Hotellitrusti ja hotelli “Olümpia” baasil Tallinna Hotellikoondis. Selle kohta, kes ja kuidas kasutas Särgava allee 4 hoonet 1970. aastatel, puuduvad Tallinna Linnaarhiivis andmed.
1987. aastal anti hoone Tallinna Hotellikoondise alluvusse. Pärast hotellikoondise reorganiseerimist sai hoone valdajaks AS Tallinna Hotellid, krunti koos majaga kasutas jätkuvalt Tallinna täitevkomitee, alates jaanuarist 1990 aga Tallinna linnavalitsus.
5. novembril 1992 andis RAS Tallinna Hotellid Särgava allee 4 kompleksi üle Tallinna linna munitsipaalomandusse. 21. jaanuaril 1993 koostati ja allkirjastati üleandmise-vastuvõtu akt.
Selle kohaselt oli suvila hoone jääkmaksumus 6316 krooni, komandandi elamu 5612 krooni, saun 970 krooni ja vahimaja 405 krooni. Kogu vara anti Munitsipaalettevõtte Autal bilanssi. Autal tegeles linnavalitsuse autode hooldamisega ning autode rentimisega.
Juba aasta hiljem, 13. jaanuaril 1994, oli Särgava allee 4 kompleksi väärtus tõusnud ligikaudu 34 korda: 13 303 kroonilt 452 530 kroonini.
30. septembril 1996 aastal anti maja Tallinna Linnakantselei alluvusse. Särgava allee 4 kinnis- ja vallasvara andis üle ME Autal diretor Ain Kaljurand ja selle võttis vastu Särgava puhkekompleksi juhataja Jüri Padam.
1997. aastal tehti majas täielik kapremont ja taastati hoovis olnud purskkaev. 1998. aastal ehitati täielikult ümber krundil asuv saun ning väikesest püramiid-saunast sai moderne uus saunamaja.
2007. aastal tehti residentsi esimesel korrusel remont ja uus sisedisain, mille projekti koostas disainer Sirje Valdek. Tema soovis hoonesse tagasi tuua tänapäevases vormis 1930. aastate alguse hõngu. 2007. aastal ehitati saunale lisaks aastaringne bassein (algselt oli tegu välibasseiniga).
Hoones on aastate jooksul filmitud palju filme ja sarju, neist on tuntumad:
film Juunikuupäevad (1957)
TV sari Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 (2001)
TV sari Missid (2005)
film Seenelkäik (2012)
TV sari Tuulepealne maa (2008)
Läbi aegade on maja külastanud ja kasutanud mitmed nimekad külalised, kellest tähtsamad on olnud:
President Lennart Meri
Tema Pühadus Tenzin Gyatso, on praegune Tiibeti XIV dalai-laama
NATO mitmed kindralid (Vastavalt protokolli nõuetele viibib kindralite külastuse ajal residentsis ka Vahipataljoni aukompanii). - Kuidas kohale tulla ja parkida
-
Asume Särgava allee 4. Meile saab tulla:
Ühistranspordiga
Buss nr 5 ja 6 peatus „Kose"
Buss nr 5, 6, 29, 31 ja 63 peatus „Kose tee“
Takso ja autoga pääseb meie juurde ainult E. Särgava allee kaudu. Muudelt tänavatelt autoga ligipääs puudub.
Parkimine Särgava külalistemaja hoovis on ürituse ajal külalistele ja korraldajatele tasuta.
Hoovis on parkimiskohti kuni 30 autole. Samuti on võimalik parkida tänaval.
Hoovis saab parkida vaid ürituse ajal. Bolt Drive teenuse kasutajad peavad tagama, et auto ei jää peale üritust Särgava külalistemaja territooriumile, sest ürituse lõppedes hoovivärav suletakse. Seetõttu soovitame parkida auto kohe tänavale. - Kontakt
-
Särgava allee 4, Tallinn
Perenaine Enely-Triin Padam
tel: 523 9719
e-post: [email protected]
Facebook