Tallinna linna vapp ja lipp


Tallinna sümbolid on suur ja väike vapp, täisvapp ning lipp. Tallinna sümboolikat käsitleb lähemalt Tallinna põhimääruse § 9 ja 10.

Tallinna suure vapi kuldsel kilbil on kolm sinist sammuvat otsavaatavat kuldse krooniga lõvi. Tallinna täisvapil on selle kilbi kohal hõbedane varbsilmiku ja punase voodriga kiiver, mille kaelakaitsel on punase juveeliga kuldne kett. Kiivriehitiseks on kuldsest punaste juveelidega kiivrikroonist tõusev punases rüüs, rinnal ristatud kätega ja kuldse krooniga naisfiguur. Kiivri hõlst on pealt sinine, seest kuldne. Tallina suure vapi kujundid ja värvid on pärit kunagiste siinsete maaisandate Taani kuningate vapilt. Esimene teadaolev vapilõvidega linnapitsat pärineb aastast 1277.

Tallinna väikesel vapil on punasel kilbil hõbedane rist. Selle vapi saamislugu on seostatud Dannebrogi legendiga. Algul oli ristivapp linna elus mõjurikka Suurgildi vapp, väikese linnavapi staatuse sai see 15.-16. sajandil. Tallinna lipp koosneb kolmest sinisest ja kolmest valgest vaheldumisi asetsevast horisontaalsest triibust. Lipp on kujunenud eeskätt laevadel kasutatud Tallinna nn vapilipust: kollasel kangal kolm sinist vapilõvi. Meretuules valkjaks pleekinud lipukangas kinnistuski aja möödudes valgena, lõvid lihtsustusid sinisteks triipudeks. Nõukogude okupatsioonivõimu ajal oli Tallinna ajalooliste sümbolite kasutamine keelatud. 1970-80 oli Tallinna ametliku embleemina kasutusel professor Paul Luhteini kavandatud puna-sinine kilp, millel kuldne võti. Võtme keeles oli viisnurk, võtme peas Vana Toomas. Tallinna ajaloolisi sümboleid hakati taas kasutama 1988. aastal. Vappide etalonkujutised joonistas Margus Haavamägi.

Allikas: Entsüklopeedia Tallinn 

Viimati muudetud: 13.03.2018