Dokumentidest
Abieluvõimetõend
Abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis vähem kui kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.
Abieluvõimetõendit ei pea esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris (Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 6). Isiku elukoht on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht (perekonnaseisutoimingute seadus §9 lg 51).
Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi abielu sõlmimist takistavad asjaolud.
Nimetatud tõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui seitse kuud selle väljastamisest arvates. Tõend peab abielu sõlmimise ajal kehtima.
Nimetatud tõend peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti. Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Sellist dokumenti, kus on kajastatud üksnes isiku perekonnaseis või, et mingil perioodil isikul puuduvad andmed tema abielu kohta, või notari poolt kinnitatud omakäeline deklaratsioon takistuste puudumise kohta, ei käsitleta abieluvõimetõendina.
NB! Kui välisriigis ei väljastata abieluvõimetõendit, on Teil Perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 alusel õigus pöörduda kohtusse (Tallinnas Harju maakohus, Lubja 4) ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Perekonnaseisutoimingute seadus § 39 lg 5 sätestab: „Välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud“.
Sünnidokument
Abielluja, kelle sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad, peab esitama sünnidokumendi (perekonnaseisutoimingute seadus § 38).
Andmete kandmiseks Eesti Rahvastikuregistrisse on vajalik esitada sünnidokument, kus on kajastatud vanemate andmed.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Varem abielus olnud inimene
Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (abielulahutuse dokument, surmadokument koos abieludokumendiga).
Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva ning võimalusel lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega.
NB! On oluline, et välisriigi kohtuotsuse väljavõtted sisaldaksid kõiki eelnõutud andmeid.
Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsus ei pea sel juhul olema kinnitatud tunnistusega apostille.
EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema apostillitud. Muu riigi kui EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus peab olema apostillitud või legaliseeritud.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Kui eelmine abielu on lõppenud abikaasa surmaga, tuleb esitada abikaasa surmatunnistus (või -tõend) ning lisaks ka abielutunnistus (või –tõend). Nimetatud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Varalised õigused
Abielu sõlmimisel peavad abiellujad avalduse esitamisel valima, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.
Kui abiellujad valivad vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Seejärel avatakse abieluvara registrikaart, mille kohta saadab abieluregister abikaasadele ka teate.
Abieluvararegister : https://abieluvararegister.rik.ee/ .
Kui kiiresti on võimalik abielluda?
Perekonnaseisutoimingute seaduse § 41 lõige 1 kohaselt ei sõlmita abielu varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.
Kui vanalt on võimalik abielluda?
Abiellumisealine on isik, kes on saanud vähemalt 18-aastaseks. Vähemalt 15-aastaseks saanud isik peab esitama kohtumääruse tema teovõime laiendamise kohta nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
Nimi pärast abielu sõlmimist
Abielu sõlmimisel võib inimene valida uue perekonnanime või säilitada senise.
Uus perekonnanimi võib:
o olla abikaasaga ühine perekonnanimi (ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi);
o koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele sidekriipsuga järgnevast abikaasa perekonnanimest.