Põhja-Tallinna ideekorje 2016

2016. aasta suvel viis Tallinna Linnaplaneerimise Amet läbi ideekorje, millega linnaplaneerijad ootasid ettepanekuid  koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule. Esmakordselt avanes linlastel võimalus esitada üldplaneeringule  ettepanekuid otse veebipõhisele kaardirakendusele. Selliselt oli kodanikel võimalus vabas vormis kiiresti ja lihtsalt oma ettepanekut planeerijatele edastada.  

Esitatud ettepanekud on huvilistele tutvumiseks üleval aadressil gis.tallinn.ee/ideekorje/.  

Ideekorje eesmärk oli lisaks ettepanekute kogumisele ka uurida, kuidas lihtne GIS kaardirakendus üldplaneeringu avalikustamise vahendina toimib, kuidas linlased seda vastu võtavad ning milliseid ettepanekuid läbi veebipõhise kaardilahenduse esitavad.  

Ideekorje kestis 8. juulist - 2. septembrini 2016 ning kokku laekus suvisele puhkusteperioodile vaatamata 412 ideed.     „Esitatud ideid analüüsides selgus, et otseselt planeerimist või üldplaneeringut puudutavaid ettepanekuid oli võrreldes    heakorra küsimustega vähem. Vaatamata sellele oleme rohke osavõtjate hulga üle rahul ning tagasiside ideekorjele on olnud positiivne. Võime järeldada, et vajadus taolise elanike kaasamise ning üldplaneeringute avalikustamismeetodi järele on olemas,“ täheldas linna peaarhitektibüroo linnaplaneerija Anna Semjonova. „Kuna huvi elukeskkonna parendamise osas on suur ja esitatud ettepanekud sisukad, kavatseme ideekorjet kasutada ka edaspidi,“ lisas Semjonova.  

„Algselt käis läbi mõte kasutada ettepanekute korjamiseks kaardile olemasolevat Tallinna planeeringute registrit. Järele    mõeldes saime aru, et nii suuremahulist arendust kasutaja käitumise testimiseks me registris kohe teha ei riski ja tegime ise lihtsa GIS kaardirakenduse, et vaadata kuidas avalikkus sellega kaasa tuleb,“ kommenteeris idee alget Ave Kargaja    geoinformaatika ja kartograafia osakonnast.  

 Levinuimad ettepanekud, mida ideekorje käigus esitati olid näiteks prügikastide vähesus või haljasalade, parkide,    mänguväljakute hoolduse vajadus, teede seisukord ning liiklus- ja parkimiskorralduse probleemid. Esitatud ideedega tegelev    linna peaarhitekti büroo edastab kõik need ettepanekud või probleemid, mida üldplaneeringuga otseselt lahendada ei saa    vastavat valdkonda reguleerivale linna ametiasutusele.  

Ideekorje kaardile esitati ka ettepanekuid, millega üldplaneeringu koostamisel on juba arvestatud, kuid mis on samuti väärtuslikud, andes linnaplaneerijatele kinnitust ja toetust, et liigutakse õiges suunas.  

Planeeringupõhised ideed puudutasid näiteks meresuunaliste ühenduste loomise vajadust - ligipääsu merele ja mereäärsetele aladele, mereäärse potentsiaali ärakasutamist. Välja pakuti paadisilla asukohti, pikisilmi oodatakse promenaadi valmimist ning mereäärsete alade sisustamist kohvikute vm avalikkust teenindava funktsiooniga. Stroomi ranna, kui seni suurima olemasoleva mereäärse avaliku ruumi kasutusvõimalusi sooviti mitmekesistada, sealset rannahoonet muuta esinduslikumaks ning tuua rannapargi alale rohkem kunsti.  

Mitmekesistada soovitakse Põhja-Tallinna haljasalasid, juhiti tähelepanu, et väga paljud tegevused avalikes parkides on    suunatud peamiselt väikelastele, samal ajal kui teised vanusegrupid on jäänud tähelepanuta. Toodi välja soov rõhutada    linnaruumis väiksemaid asumikeskusi, muutes need väljakulisteks aladeks, nende juurde kuuluva inventariga - lauad, pingid,    purskkaevud jne. Tänavad, kui avaliku ruumi osad tuleks muuta inimsõbralikumaks, jalakäijate liikumisvõimalused ja    teedeületused sujuvamaks ja mugavamaks ning asumisisestele väiketänavatele võiks täpsustada tänavate rekonstrueerimise    põhimõtted. Tänavaprojektides võiks pöörata enam tähelepanu tänavadisainile, st erineva sillutise kasutamisele,    tänavamööblile, tänava haljaslahendustele jne. Põhja-Tallinna linnaosa läbiva raudtee osas esitati ettepanek kavandada    tihedamalt ülepääsu võimalusi, et parandada piirkondade vahelisi, sh meresuunalisi ühendusi.  

„Hea meel on tõdeda, et geoinformaatikute ja linnaplaneerijate    koostöös valminud ideekorje kaardirakendus võeti kasutajate poolt hästi vastu ning selle abil jõudis visioon Põhja-Tallinna avalikust ruumist tuhandete linnakodanikeni ning teiselt poolt asukohapõhised ideed tagasisidena linnaplaneerijateni,“ sõnas geomaatika teenistuse direktor Ivari Rannama.

Viimati muudetud: 15.06.2017