Kassisaba

Kassisaba linnaosa ajalugu ja areng on seotud kunagise Toompea eeslinnaga. Tõenäoliselt tekkis linnaosa vanem hoonestus praeguse Paldiski maantee äärde ning võimalik, et linnakindlustustuste vööndist kaarjalt eemalduv lääne poole suunduv maantee koos selle äärde ehitatud hoonete reaga andiski linnaosale Kassisaba nime. Olgu lisatud, et 17.-18. sajandil kandsid muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad tugipunktid “Katze” (kass) nimetust. Vanematel linnaplaanidel on Paldiski maantee nimeks mõnda aega Kassisaba. Järk-järgult laienes hoonestus ka põhja poole hilisematele Kelmiküla aladele. Kiiremini kui hoonestus levis Kassisaba kohanimi. See oli kasutusel pea kogu Toompea eeslinna, sealhulgas ka Toompea eeslinna lõunapiiril Väike-Ameerika tänava kohta. Linnaosa läänepoolne piir kujunes välja 1870. aastal, kui rajati raudteetamm. Kassisaba eeslinna arengule on suurt mõju avaldanud Toopea oldermann H. H. Falck. Suures osas Falcki kulul rajati näiteks puiestee (praegune Toompuiestee) Tõnismäelt Balti jaamani ning samuti park A. Adamsoni ja Wismari tänavate vahele.

Ajaloo poolest võib kõige väärtuslikumaks Kassisabas pidada tänavatevõrku koos kruntidesüsteemiga, mis arenes välja 17. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandini.  Arhitektuurne miljöö on Kassisabal aga võrreldes teiste puitasumitega kõige kontrastsem. Hoonestuses põimuvad omavahel eri ajastustest pärit majad ning siia on nõukogude ajal ehitatud ka enim olemasolevat keskkonda mahu poolest eiravaid hooneid. Sellegipoolest on Kassisaba linnaehituslikust küljest suhteliselt terviklik ala, mis paigutub küll suuremate liiklustrasside vahele, ent annab suurepärase pildi eelmise sajandi alguse Tallinna linnaruumi arengust. Kassisaba vanim säilinud hoonestuskiht on pärit 19. ja 20. sajandi vahetusest ning asetub Kelmiküla kanti ning Luise, Wismari, Villardi ja osaliselt Koidu tänavale, kus on siiani säilinud ka mitmed ühekordsed laia puitlaudisega elumajad, sagedamini esineb suhteliselt lihtne puitdekoratsioonidega kahekorruseline elamutüüp. 1920. ja 1930. aastatel on rajatud näiteks Ao tänav ning Uue-Maailma asumis Aasa, Pilve, Saturni ja Komeedi tänavad, mida mööda kõndides saab päris hea ülevaate kolmekümnendate aastate eeslinna üürimaja tüpoloogia. Levinuim üürimaja tüüp oli kahe-kolmekorruseline keskse kivitrepikoja puuhoone (nn Tallinna maja).

Viimati muudetud: 23.10.2018