Kirikurenessanss
Tallinna kirikurenessansi programm
Kirik on kujundanud inimese vaimset ja füüsilist keskkonda läbi sajandite. Ka tänapäeva muutuvates linnades vajavad inimesed pidepunkte, mis oleksid jäävad. Kohalike traditsioonide säilimine on oluline nii kogu ühiskonna kui iga üksikisiku edasikestmise seisukohalt. Selleks on vaja traditsioone kaitsta ja hoida.
Kirikud on tähtis osa Tallinna ajaloolisest arhitektuurist. Tallinna kirikuhooned koos kirikutes asuva kunstivaraga moodustavad unikaalse kultuuripärandi. Eesti on ühinenud "Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu poolse rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele vastutab mälestise säilimise ja korrashoiu eest omanik. Tagamaks varade säilimine ja ohutu kasutamine vajavad meie kirikute kultuuriväärtused süsteemset ning teadlikku lähenemist nii Tallinna linna kui koguduste poolt.
Tallinna kirikurenessansi programm loodi 2001.a ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimiseks, millega oli väiksemas mahus alustatud juba 2000. aastast. Programmi raames antakse kogudustele toetust muinususkaitse all olevate kirikute restaureerimiseks ja nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning kirikute ja nende kultuuriväärtuste tutvustamiseks.
2000—2010.a restaureeriti kokku 22 kirikut ja neis asuvaid kultuurimälestisi erinevatest konfessioonidest kogu linnas. Tallinna linn panustas neil aastail kirikute restaureerimisse kokku 102 miljonit krooni (ca 6,5 miljonit eurot). Kirikute restaureerimist alustati enamasti fassaadidest. Interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Jaani, Rootsi-Mihkli, Nõmme Lunastaja ja Siimeoni kirikutes. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005—2010.a kokku 25 miljonit krooni. Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001—2009.a kokku 19,3 miljonit krooni ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000—2009.a 15,7 miljonit krooni. Seoses majanduskriisiga tuli 2011.a Kirikurenessansi programm ajutiselt peatada.
2016.a taaskäivitas muinsuskaitse osakond Kirikurenessansi programmi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. 2016.a toimusid kõige suuremas mahus Vanausuliste palvela taastamistööd, millele kulus 67 000 eurot. 2017.a sai kirikurenessansi programm sisse suurema hoo ja eelarve kasvas üle 400 000 euro. Kõige suurem töö oli Nõmme Rahu kiriku interjööride taastamine, milleks anti toetust ligi 200 000 eurot. Suure toetuse said ka Kaasani ja Kaarli kirikud. Kirikurenessansi programmist toetatakse ka Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimuvat barokiaja suurmeistri Christian Ackermanni uurimisprojekti.