Tallinna kirikurenessanss

Kirikurenessansi logo.gifKirik on kujundanud inimese vaimset ja füüsilist keskkonda läbi sajandite. Ka tänapäeva muutuvates linnades vajavad inimesed pidepunkte, mis oleksid jäävad. Kohalike traditsioonide säilimine on oluline nii kogu ühiskonna kui iga üksikisiku edasikestmise seisukohalt. Selleks on vaja traditsioone kaitsta ja hoida.

Toetusi saab taotleda Tallinna kodulehel Tallinna Projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi  iseteeninduskeskkonnas. Iseteeninduskeskkonna kasutamiseks leiab juhendi siit. Iseteeninduskeskkonna kasutamisel saab nõu ja tehnilist tuge linnakassa osakonna juhtivspetsialistilt Ülle Kertil telefonil 6404 195 või e-posti aadressil Ylle.Kert@tallinnlv.ee.

Kirikud on tähtis osa Tallinna ajaloolisest arhitektuurist. Tallinna kirikuhooned koos kirikutes asuva kunstivaraga moodustavad unikaalse kultuuripärandi. Eesti on ühinenud "Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu poolse rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele vastutab mälestise säilimise ja korrashoiu eest omanik. Tagamaks varade säilimine ja ohutu kasutamine vajavad meie kirikute kultuuriväärtused süsteemset ning teadlikku lähenemist nii Tallinna linna kui koguduste poolt.

Tallinna kirikurenessansi programm loodi 2001.a ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimiseks, millega oli väiksemas mahus alustatud juba 2000. aastast. Programmi raames antakse kogudustele toetust muinususkaitse all olevate kirikute restaureerimiseks ja nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning kirikute ja nende kultuuriväärtuste tutvustamiseks.

Kirikurenessanss 2000.—2010. aastal

2000.—2010.a restaureeriti kokku 22 kirikut ja neis asuvaid kultuurimälestisi erinevatest konfessioonidest kogu linnas. Tallinna linn panustas neil aastail kirikute restaureerimisse kokku 102 miljonit krooni (ca 6,5 miljonit eurot). Kirikute restaureerimist alustati enamasti fassaadidest. Interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Jaani, Rootsi-Mihkli, Nõmme Lunastaja ja Siimeoni kirikutes. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005—2010.a kokku 25 miljonit krooni. Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001—2009.a kokku 19,3 miljonit krooni ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000—2009.a 15,7 miljonit krooni. Seoses majanduskriisiga tuli 2011.a Kirikurenessansi programm ajutiselt peatada.

Kirikurenessanss 2016. aastal

2016.a taaskäivitas muinsuskaitse osakond Kirikurenessansi programmi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. 2016.a toimusid kõige suuremas mahus Vanausuliste palvela taastamistööd, millele kulus 67 000 eurot.

Kirikurenessanss 2017. aastal

2017.a sai kirikurenessansi programm sisse suurema hoo ja eelarve kasvas üle 400 000 euro. Kõige suurem töö oli Nõmme Rahu kiriku interjööride taastamine, milleks anti toetust ligi 200 000 eurot. Suure toetuse said ka Kaasani ja Kaarli kirikud. Kirikurenessansi programmist toetatakse ka Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimuvat barokiaja suurmeistri Christian Ackermanni uurimisprojekti.

Kirikurenessanss 2018. aastal

2018.a sai suurima toetuse Peeteli kiriku torni ja fassaadide restaureerimine summas ligi 220 000 eurot. Kaasani kiriku fassaadide ja interjööride restaureerimist ning kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimist toetati kokku 186 000 euroga. Toetust sai ka Rooma-Katoliku kogudus kiriku interjööride restaureerimiseks (125 000 eurot). Oleviste kogudust toetati kiriku lõunakabeli katuse restaureerimisel ligi 87 000 euroga. Kaarli kirikus lõpetati oreli restaureerimine ja restaureeriti kiriku uksed (toetus 65 000 eurot). Alustati Kopli Nikolai Imetegija kiriku fassaadide restaureerimist ja jätkati ikoonide konserveermist (üle 61 000 euro), lõpetati Vanausuliste palvela restaureerimine (üle 34 000 euro). Pühavaimu kirikus restaureeriti orelit, lühtreid ja ajaloolist maalikogu (üle 31 000 euro). Jaani kiriku tornikiivri tippu paigaldati uus rist ja tehti piksekaitsetöid (üle 28 000 euro). Vanalinna Nikolai Imetegija kirikus restaureeriti torni ning konserveeriti ikonostaasi (ligi 28 000 eurot). Kirikurenessansile eraldati linnaeelarvest kokku üle 914 000 euro. 

Kirikurenessanss 2019. aastal

2019.aasta suurimaks tööks oli Oleviste kiriku torni, tornikiivri alumise osa ja läänefassaadi restaureerimine ning vaateplatvormi rekonstrueerimine. Kirikus konserveeriti ka lõunaportaal ja ligi 40 avariilise elektrisüsteemiga lühtrit. Kogudust toetati kokku ligi 519 000 euroga. Suure toetuse sai ka Kaasani kirik, kus lõpetati interjööride restaureerimine (üle 171 000 euro). Jaani kiriku tornikiivri ja läänefassaadi restaureerimist toetati üle 168 000 euroga). Rooma-Katoliku kirikus restaureeriti peatrepp, aknad ja orelirõdu (üle 75 000 euro). Kaarli kiriku restaureeriti lõunauks ja käärkambri trepp (ligi 60 000 eurot). Pühavaimu kirikus jätkati oreli ja maalikogu restaureerimist ja alustati keskaegse Bernt Notke peaaltari konserveerimis- ja uurimisprogrammi (ligi 49 000 eurot). Koplis lõpetati Nikolai Imetegija kiriku fassaadide restaureerimine (ligi 44 000 eurot). Kirikurenessansi kogumaht küündis ligi 1,1 miljoni euroni. 

Tallinna kirikurenessansist toetuse taotlemine

Kirikurenessansi toetuse taotlemine.png

Tallinna kirikurenessansi ülevaade

Kirikurenessansi programmist on toetatud järgmiste kirikute restaureerimist ja sellega seotud töid ning kirikutes asuvate kunstimälestiste ja kultuuriväärtuste konserveerimist:


Mälestise nimetus (mälestise nr)
2019.a       (€) 2000. - 2018.a (€)

Kokku        (€)

Hoone maht (m3) Hoone mahu kohta (€/m3)

Tallinna Oleviste kirik, 13.-19.saj. (1097)

518 594 1 386 710 1 905 304 46 857 41
Tallinna Toomkirik, 13.-19.saj. (1087) 13 800 969 854 983 651 28 467 35

Jaani kirik (1242)

168 360 786 380 954 740 23 410 41

Tallinna Peeteli kirik (1195)

0 842 502 842 502 6 971 121
Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik, 1721.a., 1749.a. (1078) 171 329 441 979 613 308 1 859 330

Tallinna Püha Vaimu kirik, 14.-17.saj. (1196)

48 900 448 417 497 317 8 275 60
Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 (8470) 456 870 456 870 2 835 161

Tallinna Kaarli kirik, 1862-1870.a. (1237)

57 126 367 531 424 657 33 890 13

Katoliku Peeter-Pauli kirik (1246)   

75 040 254 067 329 107 8 975 37

Nikolai Imetegija kirik Koplis, 1936. a.(8232)   

43 813 224 766 268 579 813 330

Tallinna Vanausuliste palvela (27444)

1 250 258 141 259 391 550 472

Issanda Muutmise kirik

238 270 238 270 8 657 28

Tallinna Nikolai kirik, 1820-1827.a. (1248)

229 252 229 252 7 752 30
Nõmme Saksa Lunastaja koguduse palvela, 1932, 1936. a. (8848)    1 344 205 866 207 210 1 535 135
Nõmme Rahu kirik (1249) 198 612 198 612 2014 99

Tallinna Uue seegi hooned, 16.-18. saj. (Rootsi-Mihkli kogudus) (1216)   

181 975 181 975 11 992 15
Nõmme Ristija Johannese kirik, 1923.a. 171 501 171 501 991 173
Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela 88 093 88 093 3 288 27
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduse palvela 63 912 63 912 4 664 14
Ukraina Kreeka-Katoliku kirik 44 475 44 475 560 79
Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik, 1913.a. 12 699 12 699 461 28
Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised 33 932 33 932 8 292 4
Aleksander Nevski peakirik 7 994 7 994 25938 0
Tallinna Jaani seegi kirik, 14. saj., 1648. a., 18. saj. (22252)    3 000 3 000 706 4
Kirikute tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 96 800 96 800
Kokku   1 099 556 7 943 595 9 043 151 237 738 38

* Varasemate aastate toetuse summades võib olla ebatäpsusi ning kogudustele varem antud toetus võib olla märgitust mõnevõrra suurem.

** Tabelisse on märgitud Tallinna linna tehtud kulutused kirikute restaureerimisse. Kirikute restaureerimisse on vastavalt oma võimalustele aastate jooksul oluliselt panustanud ka kogudused ise.

*** Tallinna kirikute restaureerimise investeeringuvajaduseks järgneva kümne aasta jooksul (2020 - 2029) hinnatakse ligikaudu 20 miljonit eurot.

Viimati muudetud: 15.01.2020