Kitseküla

Kitseküla miljööväärtuslik ala hõlmab kolme eripalgelist osast: tsaariaegne töölisasum (Kauba, Paide, Hagudi tänavad), 1920-30. aastate Tallinna tüüpi majade kogum (Magdaleena tn lõpp) ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel (Asula tänav). Need alad paiknevad kindlat piiritletud territooriumil kahe raudteeharu -- Tallinn-Paldiski (laiarööpmeline) ja Tallinn-Viljandi (varem kitsarööpmeline) liini vahel ja siinse asustuse kujunemine on tihedalt seotud raudteega.

Vanim ajaloomärk sellel territooriumil on iidne nn. Marta tänava rist, mis pärineb 16. sajandist mälestusmärgina Liivi sõja ajal siin vene vägede vastu peetud lahingus langenud mustpeade vennaskonna liikmetele. Tänapäeval miljööväärtusliku asumina käsitletav ala mõlemal pool Pärnu maanteed oli kuni 19.-20. sajandi vahetuseni siiski märkimisväärse hoonestuseta. Siin olid 19. sajandi II poolel vaid mõned suvemõisad ja kõrtsikohad. Ainus suurem hoonestuskogum oli naabruses asuv Diakonisside asutus: haigla, orbude- ja hooldekodu, rajatud endise Lindheimi (ka Berghofi, Vogdti) suvemõisa parki (säilinud on haigla peakorpus, Pärnu mnt 102). Erandliku hoonena on sellest ajast meieni jõudnud Fahrenholzi suvemõisa pargi serva rajatud suvitusvilla (hiljem diakonisside asutise lasteaed) Pärnu mnt 123.

Ehitustegevus elavneb alates 1890. aastate keskpaigast. Piirkonna asustuse tihenemist soodustas kindlasti raudtee väljaehitamine, Tallinn-Paldiski laiarööpmeline liin avati 1870. aastal.  25. juunil 1900. aastal avati uus Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudteeharu. 1901. aastast pärinevad Tallinn-Väike raudteejaama hooned. Teiseks selle kandi kujunemist mõjutanud teguriks oli Lutheri mööbli- ja vineerivabriku rajamine, siinsetes tagasihoidlikes 1-2 korruselistes puitmajades elasid 20. sajandi alguses just selle järjest paisuva puidutööstuse töölised. I Maailmasõja ajaks olid hoonestatud Pärnu maantee servad kuni Tondi tänava alguseni, Tondi tänav kuni Marta ja Alevi tänavani ja kogu Pärnu maantee ning kitsarööpmelise raudtee vahele jääv ala (praegused Juurdeveo, Rapla, Paide ja Hagudi tänav). Kui suurte peatänavate ääres on varasem hoonestus praeguseks valdavalt uuega asendatud, siis vaiksetel Paide, Hagudi ja Juurdeveo tänavatel valitseb siiamaani 20. sajandi alguse töölislinnaosale omane hoonestuslaad. Selle piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Näiteks Hagudi tn 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide, alles on palju nn Lenderi maju (tsaariaegne kahekorruseline tööliselamu), nende vahele on 1920.-30. aastail lisandunud nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamuid. Lihtsate agulimajade kõrval kohtab siin ka üksikuid erilisemaid hooneid, näiteks elamu Kauba 7 on projekteerinud kuulus arhitekt Herbert Johanson.

Järgmisena hoonestati seni lage kolmnurkne heinamaatükk Marta ja Tondi tänava vahel, 1928–1939 jaotati see ehituskruntideks, Magdaleena tänav pikendati Tondi tänavani ja siia kerkis väike, ent väga tervikliku ansamblina mõjuv kivitrepikojaga nn. Tallinna tüüpi majade grupp. Erilise hoonena paistab nende hulgas silma Magdaleena tn 12, mis on ehitatud 1950. aastate lõpus, ent püüab jätkata sõjaeelset arhitektuurilaadi. Läbi aegade on selles majas elanud luteriusu kiriku kõrged vaimulikud. Kaasaegses linnaruumis toimib see nurgake tõelise rahuliku oaasina, põnevat meeleolukust lisab Magdaleena tänava hoogne pööre.

Sootuks teiseilmelised on pärast II Maailmasõda suuresti saksa sõjavangide tööjõuga ehitatud majad Asula tänaval. See rangelt teljelise planeeringuga ala, mille selgroo moodustas keskne papliallee, on üks väljapaistvamaid stalinistliku klassitsismi ansambleid Tallinnas.

Viimati muudetud: 24.10.2018