Nõmme

Ulatuslik männimetsaga kaetud ala Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel kuulus kuni 1917. aastani Jälgimäe mõisale. Seda territooriumit läbis Pärnu maantee ja 1870. aastal rajatud Tallinn-Paldiski raudtee. Praegune Nõmme piirkond muutus populaarseks väljasõidukohaks 1872. aastal, kui rajati Nõmme raudtee peatus. Piirkonna arengut soodustas igati mõisaomanik Nikolai von Glehn ning hiljem ka ta poeg Manfred. 1873. aastal hakati rentima ning 1880. aastal müüma Nõmme raudteepeatuse ja Pärnu mnt. vahelisele alale suvilate ehituskrunte. 1893. aastal oli seal juba ca 50 suvilat, enamik väikesed 2-3 toaga ja klaasist verandaga. 20. sajandi algul lisandus ka 2-korruselisi pansionaate ja üürimaju. Asula üheks keskuseks kujunes 17. sajandist pärineva Nõmme (Mägedevahe) kõrtsi ja samas asunud metsavahimaja. Teiseks keskuseks kujunes klindi lääneosas asuv Kõrgepea küngastik, kuhu N. v.  Glehn rajas 1880.  aastatel karjamõisa. 1886. aastal valmis romantilises laadis nn. Glehni loss. Glehn lasi rajada Puu ja Harku tänavate piirkonda väikseid mantelkorstnaga maju ning ehitas Pärnu mnt. piirkonda mitmesuguseid tööstusi. 1912. aastal rajas ta jaama juurde esindusliku postkontori. 20. sajandi algul elas Nõmmel juba umbes 800 elanikku. Eriti jõudsalt kasvas Nõmme 1909-1913. aastatel. Linnaosa edaspidist arengut mõjutas Peeter Suure Merekindluse loomine 1912.-1918. 1914. aastal sai Nõmme suvituskoha ning 1918. aastal alevi õigused. 1923. aastal liideti Nõmmega Pääsküla piirkond, samuti Liiva raudteejaama ja Valdeku tänava osa. Nõmme hoogne kasv jätkus pärast Tallinn – Pääsküla raudtee elektrifitseerimist 1924. aastal. 1920. aastate keskel rajati Kivimäe, Hiiu ja Harumäe raudteepeatused. 1926. aastal sai Nõmme linna õiguse ning 1940. aastal liideti Nõmme Tallinnaga.

Nõmme miljööväärtus on hoopis mitmetahulisem kui kesklinna ümbritsevatel puiteeslinnadel. Olles arhitektuurilt küll märksa ebaühtlasem, moodustab Nõmme terviku eelkõige  metsalinnana. Selle juures leidub Nõmmel terveid tänavaid ja kvartaleid, mis on säilitanud oma rajamiseaegse terviklikkuse – seda nii arhitektuurselt ilmelt kui ruumijaotuselt tervikuna. 

Vanim kihistus Nõmme arhitektuuris on tsaariaegsed suvitusvillad ja pansionaadid. Romantilised suurte klaasverandade ja sageli ka tornikestega puithoonetest on mitmed säilitanud oma algupärase ilme.  Nende säästlik renoveerimine oleks Nõmme jaoks suur võit.  Parima osa Nõmme elamutest moodustavad elamud aastatest 1920-40, nende hulgas on nii eramuid kui ka 2-4 korteriga väikeelamuid.  Valdavalt tagasihoidliku dekooriga nii traditsiooniliste viilkatuste kui funktsionalistlikud elamud on tänaseni väga  kõrge tarbimisväärtusega ja tänu oma väljapeetusele ka väga nõutud kinnisvaraturul. Suurim oht Nõmme miljööle peitub mõtlematutes krunditükeldustes, mis elamistiheduse kasvuga toob kaasa metsalinna hävimise ja olemasolevat keskkonda mittearvestavas ehitustegevuses, kus sobimatult suured hooned  kahandavad elukvaliteeti mitme kvartali ulatuses. 

Viimati muudetud: 24.10.2018