Pelguranna

 Teisele maailmasõjale järgnenud elamuehituse üks esimesi suurprojekte oli Pelguranna vaba territooriumi hoonestamine. 1948. aastal valmis projekt „Pelgurand“ ENSV Ehitusliku Projekteerimise Instituudis, projekti peaarhitekt oli G.Šumovski. Elamupiirkond ehitati Tallinna Laevaremonditehas nr 890 (endine Vene-Balti Laevatehas) töölistele, teenistujatele ja nende perekondadele. Projekt koostati vastavalt omaaegsetele 1945-46. aastal koostatud Tallinna generaalplaanile. Projekti järgi oli tegemist kompleksse 12 elamukvartaliga. Tänavate äärde projekteeriti 3-4 korruselised elumajad ja kvartali sisse kahekorruselised ühiselamud. Ühiskondlikud ja teeninduspinnad olid ette nähtud magistraali ääres olevate elumajade esimestel korrustel. Kinoteatri ja kaupluste jaoks olid eraldi hooned. Kool ja lasteaed olid paigutatud kvartali keskele. Projekteeritava kiilukujulise planeeringu loodeotsas olid ristkülikukujuline peaväljak, millest sai alguse tsentraalne alleega peatänav. Peatänav suundus kultuurimaja ette planeeringu kaguosas, kus asus ka park. Park lõppes Pelgurannaga ning merre rajatud muuliga.

Piirkonda oli planeeritud ühele hektarile keskmiselt 350 elanikku. 1949-51. aasta jooksul ehitati valmis eluhooned, lasteaed ja kool ning tänavavõrgustik ja kommunikatsioonid. Ligikaudu pooled planeeritud elumajadest jäid rajamata, samuti hiiglaslik kultuurimaja koos pargi ning rannalahendusega. Põhjuseks oli 1954. aastast alanud uus poliitiline suund. Valmis ehitatud hoonestus ei vasta täpselt projektile, erinevused on kohati üksikute hoonete asetuses ja gabariitides, seejuures on säilinud algne planeerimispõhimõte. 1960. aastatest ehitati käsiteldava stalinistliku arhitektuuriga piirkonna naabrusesse uued massiarhitektuursed elamurajoonid. 2000. aastatel on hakatud hooneid renoveerima ning fassaade korrastama.

 

Käsitletav Pelguranna piirkond on ehe näide teise maailmasõja järgse kümnendi vene stalinistlikust planeeringust ja arhitektuurikeelest. Suurejoonelise planeeringu ja hoonete projektide aluseks kasutati üleliidulisi tüüpprojekte. Hoonete krohvitud fassaadidel on vabalt interpreteeritud ajaloolisi arhitektuuristiile, mis väljendub erikujuliste stukkreljeefidena, pilastrite, karniiside ja kaaravadena. Tähtpäevani on piirkond hästi säilinud ning toimuvad hoonete renoveerimistööd.

Ajalooline ülevaade pärineb OÜ Eensalu ja Pihel poolt koostatud tööst „Põhja-Tallinna miljööalade inventariseerimine“ (2006).

 

Viimati muudetud: 24.10.2018