Raua

Raua asumi näol on tegemist mitmes etapis kujuneud väärishoonestusalaga, kus puudub ühtne ehituslik mastaap või hoonestuslaad, kuid kõrvuti leidub mitmete ajastute tipparhitektide loomingut.

Narva ja Tartu maantee vahelisel alal tekkis püsiv hoonestus 18. sajandil. 19. sajandi alguse plaanidel on näha, et Narva ja Tartu mnt. vaheline ala (maanteede ääred olid hoonestatud juba ammugi) on tekkinud pikad tänavad: praegused J.Vilmsi ja Fr.R. Faehlmanni. Väga vana on ka nn Väike-Epinatjevi tänav (nüüdisaegne F.R.Kreutzwaldi tn algusosa ja Terase tänav). Selle asustuse tuumikala praeguse F.R.Faehlmanni ja Kollase tänava piirkonnas nimetati nn. Uueks Slobodaaks ja asustuspilt  sarnanes tõepoolest Kadrioru  Vana Solobodaaga (lossiteenijate alev J.Poska tn) – kitsad pikad krundid ulatusid otsapidi tänavate äärde, majad olid valdavalt ühekorruselised hütikesed, mis paiknesid vene küla moodi ridadena üksteise kõrval, otsaviiluga tänava poole pööratud. Midagi toonasest hoonestuslaadist on aimatav veel F.R. Faehlmanni tänaval lõigus telemajast J.Vilmsi tänava ristmikuni. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakati piirkonda ehitama seevastu suuremaid heakodanlikke, suurte ja mugavate elamispindadega kahekorruselisi puidust kortermaju. Sellised on näiteks efektsete nurgalahendustega J.Vilmsi 16 ja 18, hästi säilinud puitdekooriga Tina tn 3 ja Raua tn 30 või ühe esimese tervikliku kinnisvaraarendusprojektina kerkinud Kochi kvartali hoonestusansambel Raua tänaval (1911-13, nüüd F.R.Kreutzwaldi 5, 5A, Raua 43, 45, 47).

Raua tänava asumi läänepoolne osa Raua, F.R.Kreutzwaldi, F.R.Faehlmanni, Narva mnt on enamasti 20. sajandi alguse kapitaalsema hoonestusega – 3-4 korruselised kivist elamud. Märkimisväärselt palju on Eesti arhitektuuri tippu kuuluvate arhitektide projekteeritud hooned (Otto Schott, Artur Perna, Karl Burman,  Eugen Habermann, Eugen Sacharias, Edgar Kuusik, Herbert Johanson jne). See, nn Politseiaia ümbrus ja külgnev territoorium Narva maantee pool, püsis kaua hoonestamata ja kui seda lõpuks täis ehitama hakati, kuulus enamik alast juba kohustuslikku nn kiviehituspiirkonda, kuhu puitmaju üldjuhul ei lubatud. Mõnedki siinsed kortermajad – näiteks Karl Burmani projekteeritud juugendstiilne nurgamaja Raua tn 39 või Edgar Johan Kuusiku kavandatud Tina tn 17 – kuuluvad Eesti arhitektuuri klassikasse. Erakordselt efektne on funktsionalistlike majade ansambel Raua tn 25-35, mis pakkus 1930. aastail parimat moodsat elukeskkonda.

Ära märkimist väärib ka Vase tn. stalinistliku arhitektuuriga miljööväärtuslik tänavaruum, mis oma neljakorruseliste elamutega on piirkonda hästi sulandunud. Ka mitmed hilisemad, 1960.-70. aastate korterelamud – Tina 16, Vase 10, Raua 55 jt esindavad oma ajastu parimat arhitektuuritaset. Need ei ole tüüpilised nõukogudeaegsed paneelmajad, vaid eriprojektide järgi ehitatud modernistlikud elamud (näiteks Tina tn 21A/Terase tn 6 on projekteerinud Raine Karp), kuhu said korterid nõukogude ajal nomenklatuursetel ametikohtadel töötanud või muidu olulise ametipositsiooniga inimesed, aga ka mitmed loovharitlased.

Käsitletavat asumit piiravad tänavad – Gonsiori, Pronksi, Narva mnt. ja nende tänavate vastasküljed on täidetud enamasti 5-6 korruseliste, erinevatest ajastutest pärit, kuid enamasti soliidse ja ka ilusa arhitektuuriga elamutega.

Viimati muudetud: 24.10.2018