Sirbi

Sirbi tänav aero_2010ndad.jpg1930. aastate teisel poolel anti Bekkeri ja Vene-Balti tehaste maad ning hooned riikliku AS „Kopli Kinnisvarad“ haldusesse. Piirkonnas asuti tegema erinevaid ümberplaneerimisprojekte. Peamiselt tsaariaegse ehitussubstantsiga tööliselamute kvartalid leiti olevat moraalselt ja materiaalselt aegunud ning nende restaureerimine mõttetu. Tolleaegsete arvestuste järgi tuli Vene-Balti asunduses lammutatavate majade asemele ehitada u 150 000 m2 uut elamispinda ning Bekkeri asunduses 125 000 m2.

Tähtsaimaks ehituskavaks oli Bekkeri piirkonnas nn Ranna aedlinna rajamine Bekkeri tööstuskvartali ja Telliskopli kalmistu vahelisele alale ning Kopliranna ajaloolise kaluriküla vahetusse naabrusesse. Algselt insener A. Lotmani koostatud ning seejärel arhitekt Roman Koolmari ja Karl Tarvase lõpetatud plaani järgi kavandatud aedlinna pidid tulema korterid 240 perekonnale. Tsaariaegsed puidust tööliselamud oli plaanis lammutada, maa-ala jagada korrapäraselt kitsasteks kruntideks ning krundid hoonestada ühe-, kahe- või neljapereelamutega. Linnajao keskele taheti rajada sirge tee jalakäijatele, mis ühendaks turgu ja selle kõrval asuvat kirikut mererannaga. Rannale oli mõeldud rajada puhkeala mänguplatsi ja merekohvikutega.

 

Sirbi tänav_1947 (Filmiarhiiv).jpg1939. aasta oktoobris alustati esimese ehitusetapina korraga 28 kahepereelamu ehitamist praegusele Sirbi tänavale. Hooneid on nelja tüüpi: tüübid 1 ja 3 on kahepereelamud ning tüübid 2 ja 4 on neljapereelamud. Siseplaneeringult ning arhitektuurselt üldilmelt on need sarnased. Kivist elamu jaotab keskelt kaheks tulemüür. Kahe korteriga elamutüübi puhul asub kummalgi pool tulemüüri üks korter, mille esimesel korrusel asub köök ja tuba ning teisel korrusel kaks tuba. Neljapereelamu juures asub tulemüürist kahel pool kaks korterit, neist ühele korterile kuulub alumine ning teisele ülemine korrus. Keldrikorrusel asuvad pesuköök, vannituba, kuurid ja muud abiruumid. Igal korteril on oma 526 m2 või 612 m2 suurune krunt (28 majale vastab 56 kinnistut). Sissepääsud korteritesse on paigutatud külgfassaadidele, kuhu omakorda pääseb tänavalt läbi aiavärava. Hoonete tänavapoolse fassaadi ja tänava vahel oli paeplaatidest kõnniteede ja muruga ala, piirded on vaid majade vahel. Sirbi tänava elamud olid mõeldud Kopli töölistele ning neid müüd soodustingimustel. Maju asus ehitama AS „Betoon“. Ehituse juures kasutati mitmeid uuenduslikke võtteid nagu näiteks tellislaed. Erilised aukudega tellised kinnitati laudraketisele ning vahelaed valati  betooniga täis. Majade välisseinad on kärgtellistest, sisemised vaheseinad silikaatkividest.

Sirbi.JPGSirbi tänava majade valmimisega kvartali väljaehitamine seiskus, selle otseseks põhjuseks oli uue nõukoguliku riigikorra kehtestamine Eestis ja peatselt algav teine maailmasõda. Ehitamata jäi aedlinna 18 meetri laiune peatänav ja selle kõrvaltänavad ühe- ja kahepereelamutega, kaubanduskeskus ja kirik. Alates 1950. aastast ei ole Sirbi asumi hoonetega tehtud olulisi ehituslikke muudatusi (välja arvatud Sirbi 15), välja on vahetatud katusekattematerjali aknaid ja uksi ning korrastatud fassaade.

 

Ajalooline ülevaade pärineb OÜ Eensalu ja Pihel poolt koostatud tööst „Põhja-Tallinna miljööalade inventariseerimine“ (2006).

Viimati muudetud: 24.10.2018