Õppe ja kavastustegevuse eemärgid

Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Olulisel kohal on, et lapse areng oleks terviklik ja kujuneks positiivne minapilt.

Selleks on vaja, et:

• laps mõistab  ümbritsevat maailma ja tal on terviklik maailmatunnetus;

• lapsel on kujunenud esmased mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused ning eetiline käitumine ja algatusvõime;

• laps on aktiivne õppija, ta suudab mõelda kriitiliselt, teha otsuseid ja valikuid;

• laps omandab elukestvaks õppeks vajalikud hoiakud;

• laps hoolib oma kaaslastest ja keskkonnast;

• laps on kehaliselt aktiivne ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest;

• lapse suunamisel ja arendamisel väärtustatakse eesti kultuuri traditsioone ning arvestatakse teiste rahvaste kultuuri eripära.

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted tulenevad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ning on kasvatava ja arendava tegevuse aluseks lasteaias:

• Lapse individuaalsuse ja arengupotentsiaali arvestamine;

• Lapse õppimine läbi mängu ja loovtegevuse;

• Lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine;

• Lapse kehalise aktiivsuse toetamine ja arusaama kujundamine tervise hoidmise tähtsusest;

• Lasteaia ja kodu vaheline koostöö;

• Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine.

Õpikäsitlus

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.

Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

• Õpetajad on laste arengu suunaja ning arengut toetava keskkonna loojad.

• Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ja tunneb rõõmu tegutsemisest. Teda julgustatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Ta suudab hinnata oma tegevuse tulemuslikkust.

• Laps tunneb rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tuleb toime ebaõnnestumistega.

• Õppetegevuse aluseks on individualiseerimine. Õpetaja arvestab lapse käesolevat arenguetappi ja sellest lähtuvalt planeerib sobivaid tegevusi, et laps oleks edukas.

• Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ning korraldades arvestatakse laste eripära: võimeid, keele- ja kultuuritausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms.

• Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandades lähtutakse lapse edasijõudmist, lapsevanemate soove, lasteasutuse võimalusi.

• Õppe-kasvatustegevuses luuakse võimalused, et laps saab kasutada oma teadmisi erinevates olukordades ning tegevustes, lapsel on võimalus seostada oma uusi teadmisi varasemate kogemustega.

• Lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu rajame õppe- ja kasvatusprotsessi erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele, mis omakorda seotakse tervikuks ümbritsevast elust ja keskkonnast lähtuvate nädala teemade abil.

• Õppe- kasvatustegevuses luuakse võimalused, et laps saab kasutada oma teadmisi erinevates olukordades ning tegevustes, lapsel on võimalus seostada oma uusi teadmisi varasemate kogemustega.

• Laps õpib läbi mängu ja loovtegevuse, nende käigus omandab ja kinnistab ta uut informatsiooni, peegeldab neis tundeid, õpib suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid, areneb empaatiavõime, iseseisev mõtlemine. Mäng on iseõppimine.

 

Põhiprintsiibid:

1. Turvalisus –tagada turvaline koht koosmängimiseks, luua võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostamiseks, teha vigu ja neid parandada, väljendada tundeid, saavutada tunnustust.

2. Integreeritus–võimaldada õppida mitmete mooduste kaudu: mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, katsetamine, modelleerimine, arutlemine, kunst jms.

3. Järjepidevus-kasutatav põhimõte kergemalt-raskemale, lihtsamalt–keerulisemale, lähemalt–kaugemale.

4. Ühistöö – õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja keskkondade vahel, millega lapsed kokku puutuvad.

5. Individuaalsus – kõik pakutav olgu lastele huvitav, eakohane ja loovust arendav.