02.01.2015

4. jaanuaril on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid. Enamik nende lugejaist on õpilased. Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski „Napoleoni marssalid“ ja Mihkel Lindebaum-Sardo „Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal“. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa „Putukad õhus, maas ja vees“ ning „Linnud“. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan „Söekaevurid“, mis on punktkirjas 9-köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender. 

Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht
56 468 364

Kommentaar: Töövõime hindamise metoodika annab punktkirja õppimisele tagasilöögi

Tuleva aasta alguses käivituva töövõimereformi ettevalmistamise raames testitakse praegu töövõime hindamise metoodikat. Kavandatavas hindamise taotlusvormis tahetakse pimedatelt muu hulgas teada, kas vastaja suudab teistelt inimestelt vastu võtta suures kirjas trükituna või punktkirjas edasi antud lihtsaid sõnumeid. Eelnevalt on selgitatud, et lihtne sõnum tähendab näiteks teavet selle kohta, kus asub tualettruum. Metoodika koostajate arvates on pime inimene, kes suudab punktkirjas niisuguseid sõnumeid vastu võtta, seetõttu suurema töövõimega kui inimene, kes seda teha ei suuda. Punktkirja valdajal ei ole aga sellest oskusest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei oska.

Punktkirja õppimine nõuab pingutust ja paraku ei ole kõigile soovijatele selle kirja õppimise võimalused tagatud. Seetõttu ei tunne paljud nägemise kaotanud inimesed motivatsiooni punktkirja õppida. Küsimus töövõime hindamise taotlusvormis vähendab motivatsiooni veelgi ja annab selle kirja õppimisele tagasilöögi.

Ago Kivilo
Eesti Pimedate Liidu esimees
53 09 55 33