Abilinnapea Kaia Jäppineni online-pressikonverents

Hariduse, kultuuri, spordi ja noorsooküsimuste eest vastutav abilinnapea Kaia Jäppinen annab Tallinna veebilehel teisipäeval, 15. detsembril 2009 online-pressikonverentsi. Küsimusi oodatakse hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkonnast 2010. aasta eelarve kontekstis.

 

Küsimusi oli võimalik esitada kuni teisipäeva, 15. detsembri kella 14.00-ni.

Abilinnapea vastas küsimustele teisipäeval, 15. detsembri kell 15-16.

  

  

Küsimused ja vastused:

 1. 

Millised on järgmise aasta plaanid lasteaaedade võrgustiku arendamise osas? Tallinnas eksisteerib endiselt piirkondi, kus järjekorrad väääga pikad.

Merike Rebane

 

Praegu suudab linn tagada lasteaiakoha kõigile 3-7-aastastele lastele, keerulisem on olukord sõimekohtadega. Käesolevaks aastaks soovib lasteaiakohta 436 sõimeealist last, sõimekohtadest on puudus veel peamiselt Kesklinna ja Haabersti linnaosas. 2010. aastal on plaanis avada kokku 3 sõimerühma Lasnamäe Lasteaed- Algkoolis, Tallinna Kristiine Lasteaias ja Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkoolis.

 

Programm Lasteaiakoht igale lapsele 2008-2012 näeb ette veel mitmete uute lasteaedade rajamise (Pirita-Kosele, Kesklinna, Haaberstisse, Lasnamäele) kuid majanduslikult keerulised ajad on mõneks ajaks uute lasteaedade ehitamise võimalusi piiranud. Küll on aga tänasel linnavalitsusel kindel soov garanteerida kõikidele soovijatele lasteaiakoha aastaks 2012.

 

 2. 

Sport on muutunud väga paljudele lastele praktiliselt kättesaamatuks. Selletõttu ei vähene mitte üksnes tippsportlaste kasvatamise püramiidi alus ja kuiva kokku nende saavutused, vaid halveneb laste ehk tulevaste linnas töötavate kodanike tervis. Võib küll öelda, et metsajooks on tasuta (kui mitte arvestada samuti väga kalliks muutunud spordivarustust), kuid emotsionaalsed tegevused maksavad tohutult ja need on paljudele kättesaamatud. Soodustused, mida tehakse on kärbespisikesed. Vähemalt kord nädalas ujumine, pallimängimine, uisutamine jmt peaks olema lastele kindlasti tasuta. Kas Tallinn suudab selles osas mingit positiivset nihet tekitada või on kavas selleski vallas uusi makse kehtestada?

Ivo Pilve, ajakirjanik

 

Väide, et sport on muutunud paljudele kättesaamatuks on väga umbmääraselt püstitatud.

Tallinna linn on järjest rohkem panustanud tasuta sportimisvõimaluste loomisesse, tehes seda siis läbi rohealadesse rajatavate liikumisradade ja jõulinnakutega, mis paljudes kohtades omavad ka juba valgustust pimedal ajal sportimiseks ning tulevikus on plaanis veel valgustamata radadele valgustus kindlasti rajada. Liikumisradadel on võimalik joosta, sõita rattaga, teha kepi- või lihtsalt tervisekõndi, talvel suusatada.

Samuti on väga tõhusalt arenenud ning areneb lähiaastatel veelgi kergliiklusteede võrgustik. Väga suurt populaarsust võidab rulluisutamine ja tavapärasest rohkem on märgata ka jalgrattureid. Hetkel vajaks kergliiklusteede võrgustiku arendamisel suurimat investeeringut olemasolevate kergliiklusteede ühendamine, seda just kesklinna piirkonnas, et oleks võimalik ohutult ühest linnaosast tulles läbi kesklinna teise linnaossa edasi liikuda.

 

Vale on väita, et laste ja noorte liikumisharrastuse peamiseks pidurdavaks teguriks on selle teenuse mitte kättesaadavus - läbi spordi pearaha süsteemi toetatakse Tallinnas ca 20 000 last ja Tallinn panustab laste sporditegevusse samapalju kui kogu riik või isegi enam. Peamine negatiivne pool laste ja noorte mitteaktiivses liikumisharrastuses on kindlasti muude võimaluste ja väljundite kasutamine, on selleks siis arvuti kasutamine, sõpradega linnas ringi käimine või mõni muu  meelepärane tegevus, mis ei ole seotud spordi või liikumisharrastusega ega ka huvitegevusega.

 

Kui vaadata Tallinna linna poolt sporditegevuse toetust taotlevate laste arvu 4-19 aastaste osas, siis spordiklubide poolt esitatud nimekirjades olevate spordiga tegelevate laste ja noorte arv on viimasel kolmel aastal (2008, 2009 ja 2010) olnud 20 000 ringis. Seega ei saa väita, et sportimine on muutunud mittekättesaadavaks ning tippsportlaste kasvatamise püramiidi alus kuivab kokku. Tallinnas elavatest (ca  42 000) kooliealistest lastest tegeleb spordiklubides aktiivse liikumisharrastusega eelpool mainitud ca 20 000 last ja noort. Seda arvu vaadates peaksime pigem olema positiivselt meelestatud kui rääkima aluspüramiidi kokkukuivamisest või kadumisest!

 

Iga inimese tervis on eelkõige tema enda kätes. Kellel on huvi spordi ja liikumisharrastusega tegeleda, see leiab alati endale sobiva ja taskukohase võimaluse aktiivseks tegevuseks.

Kindlasti on lapse jaoks esmatähtis osaleda kooli kehalise kasvatuse tundides. Siin on suur roll ka lapsevanemal liikumise harjumuse vajalikkuse teadvustamisel.

 3.

Kas õpetajate palgad Tallinnas tuleval aastal jäävad selle aasta tasemele või langevad siiski, sarnaselt kogu riigile?

Pille Tamm

 

Pealinnas jäävad kehtima senised õpetajate palgamäärad ning erinevalt riigist pealinnas õpetajate palku 4% ei vähendata ka tuleval aastal. Linnaeelarvest kaetakse kõigi koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide ning munitsipaalkutseõppeasutuse pedagoogide palgad. Põhikoolide ja gümnaasiumide osas kaetakse linnaeelarvest eeskätt nende pedagoogide palgad, kes ei ole klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja või parandusõppe õpetaja.

 4.

Kas linn jätkab uute lasteaiakohtade loomisega?

Karmen Paal

 

Linn kavatseb tuleval aastal täiendavalt avada vähemalt kolm uut sõimerühma. Praegusel hetkel ei ole enam probleeme 3-7-aastasele lapsele lasteaiakoha saamisega, seepärast keskendume enam sõimerühmade loomisele. . 2010. aastal on plaanis avada kokku 3 sõimerühma Lasnamäe Lasteaed- Algkoolis, Tallinna Kristiine Lasteaias ja Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkoolis.

 5.

Milline on teie hinnang uude kavandavasse põhi- ja gümnaasiumiseadusesse?

Herbert Kask

 

Tallinnal ei ole midagi põhimõtteliselt koolivõrgu korrastamise vastu: on selge, et situatsioonis, kus gümnaasiumiastme õpilaste hulk väheneb ja põhikoolide õpilaste arv suureneb, tuleks nii mõnedki koolid ühendada ja seeläbi tekitada sünergia ja ka koolide efektiivsem juhtimine ja majandamine. Samas peame me aga vaatama tulevikku ning teades, et juba mõne aasta pärast on õpilaste langus peatunud ja asendumas tõusuga, olema koolisüsteemi juhtimise suhtes paindlikud. Kindlasti ei poolda ma PGS-i vastuvõtmist praegusel kujul. Arusaamatu on tegelikult nii sisuline kui majanduslik eesmärk. Väited, et õpingute kvaliteet paraneb, ei ole veenev, sest erinevalt praeguse seaduse eelnõu ühest eesmärgist lahutada põhikool ja gümnaasium, näitab Euroopa kogemus, et suund on võetud just nimelt mitmeastmelise koolisüsteemi suunas. Tallinnas tähendaks selline koolide lahutamine ca 10-12 gümnaasiumi teket ja üle 3000 õpilase rännet linna ühest otsast teise, milleks kindlasti ühiskond valmis ei ole. Kahjuks tähendaks sellisel kujul vastuvõetav seadus paljude maakoolide sulgemist, mis oleks regionaalpoliitiliselt  kindlasti vale - minu arvates on alustatud siin regionaalpoliitika eesmärkide elluviimist valest otsast. Eelkõige tuleks enne läbi viia regionaalreform ja alles seejärel vastavalt kujunenud haldusüksustele haridusreform. Koolide sundliitmine ning suuremate gümnaasiumite teke ei tähenda veel kvaliteetsemat haridust kui sellega ei kaasne selget sihti ning lisarahastust vastavateks muudatusteks. Ka Tallinna koolijuhtide seas läbiviidud küsitlus näitas, et üle 60 % koolijuhtidest pooldab senise süsteemi jätkumist. Kooliastmete lahutamise asemel peaks keskenduma hoopiski sellele, kuidas kaas-ajastada õpet ja õppimist , kuidas parandada pedagoogide ettevalmistust, kuidas tagada koolide varustamine 21. sajandile kohaste õppevahenditega jne.

 6.

Kas Tallinnal on kavas muuta lasteaedade teeninduspiirkondi linnaosadest lähtuvalt?

Guido Vähi

 

Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnaks on Tallinna Linnavolikogu 10. augusti 2000 otsusega kinnitatud Tallinna linna haldusterritoorium.

See tähendab, et Tallinna linna elanikud võivad valida oma lapsele iga lasteaia, kus on vabu kohti. Leian, et see on mõistlik ning lapsevanematele kõige soodsam, kuna saab valida sobiva lasteaia - olgu see siis kodu või töö lähedal või hoopiski vanavanemate elukoha läheduses.

 7.

Mis koolid kavatseb linn lähiaastatel veel renoveerida?

Tauno Toompalu

 

Tallinn on viimase viie aasta jooksul renoveerinud üle 20 Tallinna munitsipaalkooli. Järgmise aasta sügiseks renoveerib linn koostöös erasektoriga Tallinna Humanitaargümnaasiumi, Järveotsa Gümnaasiumi, Väike-Õismäe Gümnaasiumi ja Liivalaia Gümnaasiumi. Väliraha toel teostatakse renoveerimistöid Tallinna Heleni koolis ja huvikeskuses Kullo.  Kindlasti jätkub koolide renoveerimine ka edasistel aastatel ning linnavalitsuse eesmärk on korrastada kõik tervikrenoveerimisele kuuluvad koolid hiljemalt aastaks 2013.

 8.

Lugupeetud abilinnapea,
suurepärases linna 2010. aasta eelarves on ette nähtud Tallinna Loomaaia insvesteeringuteks 0 krooni, kas see tähendab, et juba alustatu lõpuleviimine on ebaoluline ja loomaaia areng on määratud taas määramata ajaks varjusuma.

Dmitri Nisu

 

Tallinn linn on loomaaeda lähiaastatel jõudsasti arendanud:

  • Aastatel 2006 -2009 rekonstrueeriti elevandimaja, ehitati isaelevandi jaoks hoonele juurdeehitus ning elevantide jälgimiseks külastajatele vaatetorn. Projekti rahastamiseks taotleti finantstoetust  EU  meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine"
  • 2009 aastal sai valmis ligi 13 mln krooni maksev lumeleopardi ekspositsioon (riigi toetus oli 2,5 mln kr)

 

Aastateks 2010- 2012 on Loomaaial kavandatud Paksunahaliste maja ninasarvikute ja jõehobude osa rekonstrueerimine maksumusega 16,7 mln krooni. Koostatud on projekt ja läbiviidud  on riigihange. Riigi poolsete investeeringute eraldamise korral alustatakse ehitustöödega   2010.a. (2010 aastal eraldab riik ilmselt 2 mln krooni).

 

Tallinna Loomaaed esitab taotluse Keskkonna Investeeringute Keskusele, et  saada finantseeringuid  keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise projektide rahastamiseks ettenähtud vahenditest loodusõpetuse keskuse  väljaehitamiseks loomaaeda. Õppe- ja büroohoone projekti saamiseks korraldati  2005 aastal ideevõistlus. 2006.aastal valmis eskiisprojekt. Kui Tallinna Loomaaia  taotlus rahuldatakse  ollakse 2011  aastal valmis alustama ehitustöödega. 

 

Loomaaia tegevuskulude katmiseks eraldab linn 2010 aastal  32 900 000 krooni, millele lisandub Loomaaia poolt teenitud omatulu 13 200 000 krooni. Seega kulub linnal Tallinna Loomaaia töös hoidmiseks 46 mln krooni aastas.

Juhiksin siinkohal tähelepanu, et Tallinna loomaaed ei ole vaid Tallinna linna objekt, vaid kogu riigi jaoks oluline kultuuriobjekt, mistõttu riigi panus Loomaia investeeringutesse võiks olla oluliselt märkimisväärsem.

 9.

Kultuuripealinn 2011le eraldatavat toetust linna ja riigi poolt on võrreldes algsete plaanidega vähendatud ligi poole võrra.
Mis on need tegevused ja üritused, mis kärpest hoolimata ilmtingimata toimuvad, ja mis on vähemprioriteetsed?

Ja teiseks - kui suur on Tallinna info- ja propagandakanali eeldatav kulu? Kas ei võiks telekanali ja poliitiliste linnaosalehtede asemel suunata raha Kultuuripealinna elluviimisele... ausõna, sellega saaks Tallinn ja ka linnavalitsus endast oluliselt positiivsema kuvandi luua kui kuitahes suuri sõnu tehes telekanalil (mida vaataks tõenäoliselt paar pensionäri ja ülejäänd tallinlased näeks vaid parimaid palasid Ärapanija vahendusel)

T. Talk

 

Kultuuripealinna aasta saab olema Euroopa mõõtmes ja väärikas esindusaasta kogu Tallinnale ja Eestile. Tuleb veelkord üle vaadata prioriteedid ja keskenduda nendele sündmustele, mis Tallinnat Euroopas ja ka maailmas enim tutvustavad ja kõige rohkem publikut kaasavad. Ilmtingimata toimuvad kõik üritused, mis on vastavate lepingutega juba kaetud (Tallinn Music Week, Birgitta Festival, TrammArt, Tallinna Kirjandusfestival, Tallinna Maraton jpm.). Kokku kavatsetakse hoida kultuuripealinna projekti välisturunduse arvelt ning kärbitakse ka kultuuripealinna programmi, kuid seda vähemoluliste projektide osas, mis jääksid vaid tegijate enda ja väikese osa publiku rõõmuks. Tallinna 2010.a. linnaeelarve kinnitatakse 17. detsembril ning siis saab täpsemalt edasist tegevust planeerida. Mõistagi on kantud enamik Tallinna linna ja ka erasektori suuremad investeeringud kultuuripealinna ideest, mis aga ei kajastu SA Tallinn 2011 eelarves.

 

Mis puudutab Tallinna propagandakulusid, siis sellised kulud Tallinna linnal puuduvad. Paremaks info edastamiseks tallinlastele kavatsetakse luua digitaalselt leviv Tallinna Televisioon, mille tarvis on planeeritud järgmise aasta eelarves 12. miljonit krooni. Tallinna ametliku ajalehe Pealinna ja Stolitsa tarvis kulub aastas ca 6 miljonit krooni. Arvan, et Tallinna Televisiooni loomine on kasulik kõigile tallinlastele, et olla kursis, mis toimub Eesti suurimas omavalitsuses. Kahjuks praegust valitsevat Eesti meediat huvitavad vaid „mustad pealkirjad ja kastid", mistõttu tihti ei soovita informatiivseid sõnumeid edastada.

Arvestades linnakodanike positiivset tagasisidet linnameedia suhtes, siis võib väita, et tallinlased peavad kohalikke meediat vajalikuks. Eestis on olemas peaaegu kõigil kohalikel omavalitsustel oma linna või vallaleht ning arvestades pealinna suurust on see Tallinnas kindlasti vajalik. Kulutused kohalikule meediale võivad tunduda võrreldes mõne väikevallaga suured kuid Tallinna eelarvet ja rahvaarvu ei saagi väiksemate omavalitsustega võrrelda.

 10.

Eesti Päevaleht väitis, et Tallinn 2011 on kulutanud 22,5 miljonit iseenda tarvis. Kas kultuuripealinna idee hakkab jääma struktuuri paisutamise ja kõrgepalgaliste ametikohtade varju?

Karl K

 

Kindlasti ei jää kultuuripealinna idee struktuuri ehk SA Tallinn 2011 mees/naiskonna varju, vastupidi, nende ülesanne on tegutseda selle nimel, et  Tallinnale ja tervele Eesti riigile tähtis projekt säraks, kasvaks ja õitseks. Kultuuripealinna idee kumab läbi erinevates linna ja ka erasektori investeeringutest (nt Solarise Keskuse ja Vabaduse väljaku valmimine jne ) ning linna otsesed eraldised SA Tallinn 2011 on vaid üks osa mida ei maksaks üle tähtsustada. On täiesti loomulik, et kultuuripealinna aastale eelnevad aastad kuluvad eelkõige kompetentse meeskonna komplekteerimisele, suhete loomisele välisriikidega, turundus- ja kommunikatsioonikampaania ettevalmistamisele ja mis kõige olulisem, programmi ideede kogumisele, genereerimisele ja programmi ettevalmistusele. Need kõik tegevused on seotud teatud kulutustega, mida mitte kuidagi ei saa pidada ebamõistlikuks. Mida rohkem täna eeltööd tehakse, seda suurem on tõenäosus, et 2011. a . saavutab Tallinn ja kogu Eesti kogu Euroopa tähelepanu ja on tõepoolest Euroopa kultuuripealinna väärikas esindaja.

 11.

Kultuuripealinna rahastamisega seoses meenub Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine. Siis oli Vabariigi valitsus samuti väga kitsi ja ETV ähvardas võistluse isegi ära jätta, aga lõpuks sai kõik ikka korda. Kas kultuuriminister Jänes on kultuuripealinna projekti alarahastamist Teile ka kuidagi inimkeeli selgitanud ja tulevikuks lootust andnud?

Juhan E.

 

 Antud hetkel peab kahjuks nentima, et SA Tallinn 2011 toetamiseks vajaminevaid vahendeid tänases majandussurutise tingimustes napib, ent loodame, et majanduslik olukord siiski riigis stabiliseerub ja ka riik suudab panustada enam kui 10 miljoni krooniga aastas kultuuripealinna projekti. Mis puudutab pädevaid selgitusi vabariigi valitsuse poolt, siis paraku neid ei ole me saanud, hoolimata sellest, et oleme pöördunud nii kultuurimister Laine Jänese kui ka peaminister Andrus Ansipi poole.  Seniks saamegi üksnes loota, et ka riik jätkab projekti toetamist nii, nagu euroopalik hea tava seda ette näeb.

Samas jätkab Tallinna linn Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks saamisega seonduvate ürituste ja ettevõtmiste toetamist ja ettevalmistamist.

 12.

Kas sotsiaaldemokraatide kaasamine linna valitsemisse on kuidagi mõjutanud ka hariduse, kultuuri, spordi ja noorsootöö valdkonna arenguid?

Andres A

 

Kindlasti mõjutab koalitsioonipartner ka eelmainitud valdkonna arenguid ning on heameel tõdeda, et sotsiaaldemokraadid toetavad Keskerakonna olulisi põhimõtteid. Ka koalitsioonileppes Tallinna juhtimiseks aastatel 2009-2013 on kirjas meie ühised tegevused ja suunad: näiteks viia lõpule kõigi üldhariduslike Tallinna munitsipaalkoolide renoveerimine, toetada Tallinna laste ja noorte huvi- ja sporditegevust, luua uusi lasteaiakohti, tagada lasteaiakoha säilimine ja huviringis või spordiklubis osalemine toimetulekuraskustes perede lastele jne.

 13.

Palju on spordiklubi õpilaste pearaha tulevaks aastaks? Kas treenerite palk seoti õpetaja palgaga nagu lubati (8.okt. pressikonverents)?

Priit Kuusk

 

Järgmise aasta eelarve eelnõus on spordiklubide õpilaste pearahadeks planeeritud ühtekokku 60,55 miljonit krooni. Lõplik summa ehk baassumma harrastaja kohta ei ole veel selgunud, hetkel veel käib taotlejate andmete sisestamine. Eeldatavasti jääb nn. pearaha eelmise aasta tasemele.

Kas treenerite palk seoti õpetajate palgaga - ilmselt on silmas peetud valitsuse pressikonverentsi ning meile teadaolevatel andmetel ei ole vastavat otsust riiklikul tasandil vastu võetud.

 14.

Kas lasteaedade ja koolide rahastamine 2010. aastal on saab olema tõesti räbal või on neis juttudes ka suur annus poliitikat?

Aino

 

Järgmise aasta linnaeelarve eelnõu kohaselt jätkub tuleval aastal pealinnas lasteaedade finantseerimine selle aasta täitmise tasemel ehk mahus 719 miljonit krooni.

Ka koolides jätkub tuleval aastal tugiteenuste osutamine ning säilib tasuta koolilõuna. Kindlasti on linnaeelarvet puudutavate küsimuste käsitlemisel nii meedia kui ka opositsiooni puhul omajagu annust poliitikat ja tendentslikku lähenemist. Usun, et paljudel pealinna lasteaedade õpetajatel ja lapsevanematel on meeles ligi pool aastat kestnud meedia ja opositsiooni külvatud paanika lasteaedade rahastamise üle, mis osutuski vaid valimiseelseks tühjasõnaliseks kampaaniaks.

Tallinna linnavalitsuse eesmärk on tagada nii lasteaedade kui koolide haridusteenus samal tasemel, mis 2009.a., seejuures koondamata pedagooge ja vähendamata nende palku. Samas tuleb tõdeda, et majanduslikult raskel ajal tuleb kõigil mõelda efektiivse juhtimise ja majandamise peale, seda ka hariduses.

 15.

Iseäranis Tallinnas on nö. eliit ja tava-koolide taseme vahe väga suur. Kas linnavalitusel on mingi plaan või kava selle lõhe vähendamiseks? Ma ei küsiks kas eliitkoole on vaja, pigem vastupidi - kas on vaja ilma süvaõppeta koole?

Anti Lepik

 

Kõik inimesed ja õpilased ei ole oma võimetelt võrdsed ning vastavalt sellele tuleb läheneda ka meie haridussüsteemis. See ei tähenda, et ainult nn eliitkoolis toimub süvaõpe ning teistes koolides oleks tase väga nõrk - pigem on küsimus koolide väljakujunenud maines ja traditsioonides ning järjepidevuses. Kõik Tallinna koolid õpetavad õpilasi vastavalt riiklikule õppekavale kuid nn eliitkoolidesse on koondunud tänu kooli kõrgematele kriteeriumitele ja heale mainele rohkem oivikuid. Täna oleme püüdlemas selle poole, et igal koolil oleks oma arengukava, kindlad eesmärgid ja väljakujunenud traditsioonid - see aitab kinnistada nii õpilasi kui õpetajaid, tugevdada hariduse kvaliteeti ja luua kaasaegne koolikeskkond. Kui me õigesti mõistame pedagoogide rolli ja oskame neid hinnata, kui me mõistame, et koolis käimine ei tähenda vaid haridust vaid haritust ja noore inimese kasvatamist, kui me hindame neid põhimõtteid, mis on meile tuttavad kirjandusklassikast selliste suurkujude puhul nagu vana hea Maurus või õpetaja Laur, siis ei takista meid miski muutmast iga Tallinna kooli eliitkooliks. Eliitkool ei teki tühjalt kohalt ega seda ei ole võimalik sunniviisiliselt luua - seda kujundavad inimesed, koolijuhid, õpetajad, lapsevanemad, õpilased.

 16.

Mida toredat on kavas õpetajate ja õpilaste/ lasteaialaste tunnustamiseks Tallinnas teha uuel aastal?

P. S.

 

Tallinna Haridusamet viib juba aastaid läbi mitmeid tunnustuskonkursse, iga-aastaseks traditsiooniks on näiteks noore õpetaja, e-Õpetaja, innovaatilise õpetaja valimine ning konkurss hea õpetaja kvaliteediauhindadele.

Õppeaasta vältel korraldatakse ka mitmeid lasteaiaõpetajatele suunatud üritusi - konverentse (Õpetajalt õpetajale), seminare, koolitusi jne. Traditsiooniks on saanud ka haridusameti ja lasteaedade eestvedamisel korraldatavad Pere Päevad, mis viimasel kahel aastal on toimunud esimesel advendil. 

Tänavu korraldati neljandat korda ka konkurss parima toitlustusega koolieelse lasteasutuse selgitamiseks. Kindlasti jätkuvad need traditsioonid ka tuleval aastal ja ootame üha rohkem lasteaedu neis aktiivsemalt osalema ja kaasa lööma!

 17.

Kus saab Tallinnas nö. välitingimustes uisutada?

Katrin Kask

 

Uisuväljakud on avatud Pirita Velodroomil ja Harju tänaval. Pirita Velodroomil ootab liuväli uisutajaid iga päev kella 10-22ni. Uisuväljaku tunnihind on 30 krooni, kohapeal saab uiske teritada ja laenutada (üks tund 50 krooni; soodushind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 30 krooni). Harju tänaval asuv uisuplats on avatud iga päev hommikul kella kümnest kuni õhtul kella kümneni. Tunnipileti hind uisuplatsil on 35-55 krooni, nädalavahetusel 40-70 krooni. Perepilet koos uisukude laenutamisega maksab vastavalt 135-240 krooni. Müügil on ka kümne korra abonomendid. Töötab uisuteritus ja turvakappides saab hoida oma isiklikke asju. Niisamuti saavad sel aastal Tallinna koolid kasutada uisuplatsi esmaspäevast reedeni kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks.

 

 

 

Viimati muudetud: 15.12.2009