COVID-19 vaktsineerimise KKK

COVID-19 info

Miks vaktsineerida ennast COVID-19 ehk koroonaviiruse vastu?

  • Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
  • Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Näiteks Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.
  • Vaktsineerimine leevendab inimesele piiranguid: näiteks praegu ei pea vaktsineerimiskuuri läbinu lähikontaktsena või piiri ületades isolatsiooni jääma 6 kuu jooksul alates kuuri läbimisest. Vaktsineerimistõend hakkab peatselt andma võimalusi lihtsamaks reisimiseks ja näiteks suurüritustel osalemiseks.
  • Vaktsineerimine lubab taastada haiglates plaanilise ravi mahu. Teised tervisehädad pole maailmast kadunud. Inimesed saavad kiiremini ravi, mida nad vajavad.
  • Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.

 

Kuidas saan vaktsineerimisele?

1) Eelneva registreerimisega

  • Vaktsineerimise aja saab broneerida telefonil 1247 (iga päev kell 8-20) või digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, samuti helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri;

  • Vaktsineerida saab ka apteekides – vaata endale lähim apteek ja broneeri aeg www.vaktsineeriapteegis.ee 

  • Vaktsineerimise kiirabi Tallinnas (vähemalt 10-liikmelistele gruppidele)

2) Eelregistreerimiseta võimalused vaktsineerimiseks

  • 02.08–19.08 vaktsineerimisbussides Tallinnas Lasnamäel ja Mustamäel

  • 30.07-15.08 Tallinki laevadel Star ja Megastar. Vaktsiiniks Pfizer ja Janssen, vaktsineerib eratervishoiuasutus Eldred. Laeval vaktsineerijad saavad kingituseks reisikupongi Tallinkilt. Võimalus ka ette registreeruda www.tallink.ee/vaktsineeri

  • Iga päev kell 9-18 saab nii eelregistreerimiseta kui ka eelnevalt aega kinni pannes end vaktsineerida Kaja kultuurikeskuse vaktsineerimiskeskuses (Vilde tee 118). Vaktsiiniks Pfizer, vaktsineerib Lääne-Tallinna Keskhaigla.
  • E-R kell 8-16 Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses (Sütiste tee 19), polikliinik 16, kabinet C1220.

 

Kes saavad vaktsineerida?

  • COVID-19 vastu oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke alates 16. eluaastast.
  • Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne.
  • COVID-19 haiguse läbipõdenuid on soovituslik vaktsineerida ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist.

 

Millal on end kõige mõistlikum covid-19 vastu vaktsineerida?

  • Soovitame vaktsineerida esimesel võimalusel. Tõhus kaitse tekib kuni kahe nädala jooksul pärast teist vaktsiinidoosi (vaid Jannseni vaktsiini puhul tuleb teha üks kaitsesüst). Selleks, et sügisese viirustelaine ja võimaliku covid-19 kolmanda levikulaine ajaks kaitstud olla, tuleb kaitsesüstid kätte saada juba suvel.

 

Mida teha ja arvestada enne vaktsineerimist?

  • Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.
  • Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult tervena.
  • Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietumine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
  • Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
  • Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide manustamise vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva.

 

Mida arvestada pärast vaktsineerimist?

  • Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  • Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, helista perearstide infotelefonile 1220.

 

Kui mul on küsimusi COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta, siis kuhu pöörduda?

  • Paljudele küsimustele on vastused veebilehel www.vaktsineeri.ee
  • Küsimustele aitab vastuseid leida ka riigi infotelefon 1247

 

Olen COVID-19 põdenud. Kas peaksin ikka laskma end vaktsineerida?

Praegu ei ole piisavalt teavet, et öelda, kas või kui kaua pärast koroonaviirusega nakatumist on inimene kaitstud uuesti nakatumise eest. Esialgsed tõendid näitavad, et läbipõdemise järel tekkinud immuunsus ehk loomulik immuunsus COVID-19 suhtes ei pruugi kesta väga kaua, kuid selle paremaks mõistmiseks on vaja rohkem uuringuid.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, on soovitus vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks.

 

Kas COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene peab karantiini jääma, kui on olnud lähikontakt COVID-19 haigega?

Kui Teil on vaktsineerimiskuur läbitud, ei pea Te jääma karantiini pärast lähikontakti COVID-19 haigega, juhul kui Teil ei esine haigussümptomeid.

Juhul kui Teil tekivad haigussümptomid, tuleb jääda isolatsiooni ning võtta ühendust oma perearstiga, et ta saaks suunata Teid COVID-19 testi tegema.

 

Kas COVID-19 vaktsiini saanud inimene levitab vähem viirust? Kas ma kannan viirust edasi, kui olen vaktsineeritud?

See ei ole praegu täpselt teada, uuringud selles osas jätkuvad ning info täieneb jooksvalt. Küll aga on kliinilised uuringud näidanud, et vaktsineerimine aitab ära hoida raske haigestumise.

 

Kas pärast vaktsineerimist peab maski edasi kandma?

Jah, maski peavad jätkuvalt kandma ka need, kes on COVID-19 vastu vaktsineeritud. See on vajalik ettevaatusabinõu, et vähendada võimalust ise nakatuda ja nakkust edasi kanda. Paljud on veel COVID-19 vastu vaktsineerimata ja õigesti maski kandes kaitseme neid.

 

Kas võib julgemalt ringi liikuda ja vanaemale külla minna?

Vaktsineeritu võib tunda end kindlamalt, sest suure tõenäosusega temal endal rasket COVID-19 haigestumist ei teki. Vanaemale külla minnes oleks väga hea, kui ka vanaema oleks vaktsineeritud.

 

Millal saab teise vaktsiinidoosi?

Pfizer-BioNTechi vaktsiini Comirnaty, Moderna vaktsiini ja AstraZeneca vaktsiini Vaxevria puhul koosneb vaktsineerimisskeem kahest doosist. Jansseni vaktsiin on ühedoosiline.

Iga vaktsiini puhul on vaktsineerimisskeem erinev:

  • Pfizer-BioNTech Comirnaty – teine doos tehakse 6 nädala möödudes
  • Moderna – teine doos tehakse 4 nädala möödudes
  • AstraZeneca Vaxevria – teine doos tehakse 12 nädala möödudes.

Vaktsineerimiskuur loetakse lõppenuks olenevalt vaktsiinist 7-15 päeva pärast teise doosi saamist.

Kui olete COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritakse teid ühe doosiga.

Kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks, vaktsineerida ühe doosiga soovitatavalt 6. kuul pärast tervenemist ning seejärel lugeda vaktsineerimiskuur lõpetatuks.

Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

 

Pfizer-BioNTechi vaktsiin Comirnaty ja Moderna vaktsiin on mRNA vaktsiinid. Mida see mRNA minu kehas teeb?

COVID-19 vaktsiinis sisalduv mRNA siseneb lihasrakku, mille tulemusel hakkab lihasrakk tootma koroonaviiruse ühte väliskesta valku (ogavalk). Selle tulemusel hakkab inimese immuunsüsteem omakorda moodustama ogavalgu-vastaseid antikehi. Need jäävad inimest kaitsma sissehingatava koroonaviiruse vastu.

 

Mis juhtub, kui olen rase ja vaktsineerin end COVID-19 vastu? Või kui saan kahe doosi vahel rasedusest teada?

Rasedate vaktsineerimine on soovitatud, sest rasedatel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt ning tuua kaasa mitmeid tüsistusi. Kliinilised uuringud COVID-19 vaktsiinide kasutamise osas rasedatel on alles käimas ja andmed on veel piiratud, kuid olemasolevate andmete põhjal ei põhjusta COVID-19 vastane vaktsineerimine spetsiifilist ohtu ei emale ega lootele. Kuni täiendavate andmete laekumiseni teiste COVID-19 vaktsiinide osas on rasedate vaktsineerimiseks soovitatav kasutada mRNA vaktsiine, mille ohutust on kinnitanud viimased uuringud.

Imetavatele emadele pole COVID-19 vastane vaktsineerimine kuidagi vastunäidustatud, vaktsineerimiseks võib kasutada kõiki Eestis kasutatavaid COVID-19 vaktsiine, lähtudes nende kasutussoovitustest.

 

Kas pärast vaktsineerimist tuleb rasestumisest hoiduda?

Ei, selles osas piiranguid ei ole.

 

Kas mRNA vaktsiinid võivad muuta inimese DNA-d?

Inimese DNA on rakutuumas peidus, rakutuuma ümbritseb lipiidne kaksikkiht ehk tuumamembraan. mRNA ei saa tuumamembraanist läbi DNA-le ligidalegi. Kuna vaktsiini mRNA ja inimese DNA ei puutu omavahel kokku, siis ei mõjuta see DNA-d kuidagi.

 

Kas ja kuidas mõjutab vaktsiin minu viljakust ja minu tulevasi lapsi?

Kuna vaktsiinis leiduv mRNA ei puutu kokku inimese DNA-ga, siis mingit mõju viljakusele ega ka tulevastele lastele ei ole.

Küll aga võib meeste viljakust halvasti mõjutada COVID-19 läbipõdemine, mis võib põhjustada orhiiti (munandi põletikku) ja halvendada meeste seemnevedeliku kvaliteeti.

 

Kui kaua kestab COVID-19 vaktsiini tekitatav immuunsus?

Kui kaua immuunsus kestab, ei ole hetkel veel võimalik öelda, sest kliinilised uuringud selle kohta alles käivad. Praegu on teada, et kaitse raske COVID-19 haiguse vastu kestab vähemalt 6 kuud, aga tõenäoliselt on see aeg isegi pikem.

 

Kas on võimalik, et nakatun pärast vaktsineerimise lõpuleviimist ikkagi koroonaviirusega?

Tõenäosus haigestuda on olemas, kuid see on väike. Kõige tähtsam on aga see, et kõik Euroopa Liidus kasutusel olevad COVID-19 vaktsiinid on väga tõhusad raske haigestumise ärahoidmisel.

 

Kuidas saan tõestada, et olen vaktsineeritud?

Vaktsineerimise andmed edastatakse koheselt e-immuniseerimispassi, mis on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee

Sealt leiate digitaalse COVID-19 immuniseerimise tõendi, mille saate alla laadida.

 

Kuhu ja kellele teatada, kui tekib mõni kõrvaltoime?

Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, võta ühendust oma perearstiga või helista 1220.

Vaktsineerijatel on kohustus Ravimiametit kõrvaltoimete kohta teavitada, kuid soovi korral võid ka ise pärast vaktsineerimist esinenud tervisega seotud kaebustest Ravimiametile teada anda.

 

Kas mingid kaasuvad haigused omavad suuremat mõju kõrvaltoimete tekkele?

Inimesed, kel on varasemalt esinenud anafülaktilisi reaktsioone mõne süstitava ravimi või vaktsiini osas, peaksid enne vaktsineerimist kindlasti pidama nõu oma perearstiga.

 

Kas COVID-19 vaktsineerimise ajal võib manustada ka teisi vaktsiine?

Uuringud selles osas veel kestavad. Praegu kehtib soovitus, et teiste vaktsiinide manustamisega tuleb oodata kaks nädalat enne ja pärast COVID-19 vaktsiini manustamist.

 

Mis saab siis, kui olen endale teadmata haigestunud COVID-19-sse ja saan vaktsiini?

Haiguse ägedas faasis inimest ei vaktsineerita. Haiguse kulgu vaktsineerimine ei raskenda, kuid vaktsiinist oodatavat kaitsvat toimet ei teki.

 

Kas peaksin end igaks juhuks enne vaktsineerimist testima, näiteks tegema antikehade uuringu või ninaneelutesti?

Ei, eelnev testimine viiruse ega antikehade suhtes pole vajalik.

 

Kui mind testitakse COVID-19 suhtes, kas vastus võib tulla positiivne, kui mind on vaktsineeritud?

Kuna pärast vaktsineerimist hakkavad tekkima antikehad, siis kindlasti annab antikehade test seerumist positiivse tulemuse. Ninaneelutesti tulemust COVID-19 vaktsineerimine ei mõjuta, sest ninaneelutestiga tuvastatakse viiruse olemasolu ninaneelus.

 

Kui mul tekivad pärast vaktsineerimisskeemi lõpetamist nohu ja kurguvalu, siis kas mind testitakse COVID-19 suhtes?

Jah, sellisel juhul on testimine vajalik, aga teid tuleks testida ka teiste hingamisteede viiruste suhtes.

 


Kõik Eestis saadaolevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist COVIDisse

Dr. Arkadi Popov, Lääne-Tallinna Keskhaigla juht

Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja tõstab valmisolekut konkreetse haigusetekitajaga kohtudes organismi kaitsta. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem. 

Samuti aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida. Tõhus töö vaktsineerimisel on tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud.

Maailm on avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. Seda näeme ka praegu, kus covid-19 on kogu maailma olukorda muutnud. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata.

Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Sarnaselt teistele ravimitele võivad ka vaktsiinide kasutamisega kaasneda kõrvaltoimed, kuid üldjuhul on need oluliselt kergemad. Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.

Haiguse vältimine alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Samuti on vaktsineerimine väga tõhus ja ohutu viis kaitsta end tõsiste tagajärgede eest. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust. Samuti on vaktsineerimine vabatahtlik.

Eestis ja Euroopas on hetkel kasutamiseks loa saanud neli vaktsiini. COVID-19 vaktsiinid on kõik ühtviisi ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed. Kiirendatud müügiloa taotlemisel ei ole COVID-19 vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Uuringud ja sealhulgas vaktsiinide ohutuse seire jätkuvad ka pärast müügiloa saamist.

Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus COVID-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Eestis on praeguseks vaktsineeritud tervishoiutöötajate haigestumine juba langenud. Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.

Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu digiregistratuur.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri. Samuti on võimalik covid-19 vaktsineerimiseks aeg broneerida riigi infotelefonil 1247. Rohkem infot vaktsineerimise kohta saab siit: vaktsineeri.ee

 

Viimati muudetud: 02.08.2021