Erik IV Plovpenning (1241-1250), esimene Eestimaa hertsog

Sündmus: 1238 Stensby lepinguga sai Taani Saksamaalt 12 000 km2 maad, millele asutati Eestimaa hertsogiriik, pealinnaks Tallinn. 15.05.1248 kinnitati Tallinnale Lübecki linnaõigus (Omnia iura que habent cives Lybicenses ...); Tallinnast sai Hansa Liidu liige.

Paigad:

  • Raekoda
  • Olde Hansa soolaladu

Euroopa esimene jõulupuu

Sélestati väikelinn Prantsusmaa idaosas kuulutas end jõulupuu hälliks, sest leidis linna arveraamatus aastast 1521 lõigu, kus öeldakse, et metsavahtidele maksti neli šillingit „meyeni" valvamise eest alates toomapäevast ehk toonase arvestuse järgi 21. detsembrist. „Meyen" oli vana saksa sõna „pidupäevaks ehitud puu" kohta, seletab Meyer. Arvatavasti olid need kuused, sest muid igihaljaid puid ümbruskonnas ei kasva. Seda peab Sélestat maailma vanimaks kirjalikuks teateks avaliku jõulukuuse kohta.

Strasbourg'i turismifirmad pakuvad ringreisi Elsassi seitsmele jõulumaale. Tähtsaim peatuspaik on, kus ehiti Euroopa teadaolevalt esimene jõulupuu olevat asunud Selestati gildihoones. Lootes huvilisi ligi meelitada, on Sélestati jõulude eel püstitatud kaheksa hiiglaslikku kuusepuud, mis on ehitud vastavalt jõulukaunistuste 500-aastase ajaloo kulgemisele. Linnapeale Marcel Bauerile teeb rõõmu, et just see 8000 elanikuga Alsace'i linnake Saksamaa piiril valiti esindama Prantsusmaad ja jõulupuud Soome Rovaniemisse rajatavas jõulumuuseumis.

Tallinn väidab ajalooürikutele toetudes, et on ise jõulupuu häll, kuna siin püstitati Raekoja platsi esimene avalik jõulukuusk juba 1441. aastal ehk siis ligi sada aastat enne prantslasi. Jõulukuuse põletamise traditsioon Tallinnas ulatub rohkem kui poole tuhande aasta taha. Baltisaksa kultuuriloolase Friedrich Amelungi teatel põletati Raekoja juures jõulukuuski juba hiljemalt 1441. aastal. Järgmise aastasaja algusest, 1510-1514, on teateid ka Riia väljakukuuse kohta.

Sélestat ei püüa väita, et jõulupuu oleks just seal leiutatud. Kuid paistab olevat maailma vanim kirjalik allikas, kus jõulupuud mainitakse, ütles raamatukoguhoidja Hubert Meyer.

Raske on kättesaadava informatsiooni põhjal kindlalt väita, mis toimus 1441 Tallinnas ja mis 1521 Sélestatis (Schlettstadt): kas jõulupuu oli kuusk, kas see oli toas või õues, kas seda ehiti või mitte, mida sellega tehti? Jõulukuusk on teatavasti toas või õues ehitud kuusk, mille ümber kogunetakse jõulude ajal. Jõulukuusel on niisiis järgmised tunnused: (1) see on kuusepuu, (2) see on ehitud, (3) see on kristliku kultuse osa. Et Friedrich Amelungi teatel „Tallinnas põletati avalikult kuuski", ei kinnita kuidagi, nagu olnuks tegemist „esimese avaliku jõulupuuga". Sélestatiga on ka väga tänamatu vaielda - neil on tugevam imagoloogiline positsioon. Targem oleks kulutada jõudu millelegi mõistlikumale.

Viimati muudetud: 26.09.2012