12.03.2014

Tallinna linnavalitsus käivitas ühistupanga loomise

Tallinna linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku asutada sihtasutus, mis hakkab ette valmistama linna osalusega Ühistupanga loomist.

Eelnõu kohaselt otsustab linnavolikogu asutada sihtasutuse Ühistuline Krediidiasutus ning kinnitab ühtlasi asutatava sihtasutuse põhikirja. Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul oleks ühistupanga loomine mitmes mõttes erakordne samm. „Arvelduste teostajatele jaoks oleks see tõeline säästupank, mis muudaks ka üldist suhtumist finantssektoris. Ühistupank võimaldab toetada Eesti majandust ja pakub klientidele kasulikke lahendusi,“ ütles Savisaar. „Ühistupanga loomisega peaks lisaks teenuste klientidele odavamaks muutumisele vähenema ka raha Eestist väljaviimine. Seega ei kaoks pangateenustest tekkiv ressurss välispankade kasumitesse ja välismaistesse fondidesse, see raha jääks eesti majanduse arendamiseks.“

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on see, mis meile tundub kummaline, mujal Euroopas täiesti tavaline ning ka enne 1940. aastat olid Eestis tegutsenud pangad ühistupangad.

„Ühistupanga asutamise vajadus tuleneb tänasest olukorrast Eesti pangandusturul,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Eestis tegutsevad pangad on tootluselt Euroopas esikohal. Eestis on pankade keskmine tootlus 14% omakapitalist, seevastu näiteks Lätis 6%, Taanis 2% ja Saksamaal 1,1%.“

Eestis tegutsevad pangad teenisid mullu lausa 443 600 000 eurot puhaskasumit. Aastatel 2000 kuni 2013 on Eesti kommertspankade puhastulu olnud kokku 2,6 miljardit eurot. Sama ajaperioodi eest on aga tulumaksu makstud vaid 59 miljonit eurot, mis on kõigest ca 2,2%.

Aas tõdes, et pankade kasum liigub peaasjalikult Eesti välja. Ainus kodumaisel kapitalil põhinev pank AS LHV Pank teenis 2013. aastal kasumit ca 2,3 miljonit eurot, mis moodustab marginaalse 0,5% kogu 2013. aastal pangandussektoris teenitud kasumist.

„Väliskapitalil põhinevad krediidiasutused viivad igal aastal Eestist välja märkimisväärses ulatuses kasumit, mis on teenitud Eesti ettevõtjate ja kodanike arvelt,“ nentis Aas. „Samas on jäänud Eestis põhjendamatult kasutamata juba 1999. aastast seadustatud pank kui krediidiasutus - ühistupank.“

Ühistupank on oma olemuselt samane iga Eestis tegutseva kommertspangaga. Ühistupanka eristab tavapärasest kommertspangast asjaolu, et ühistupank tegutseb mittetulunduslikel, kasumit mittetaotlevatel eesmärkidel. Ühistupanga tegutsemise eesmärgiks on teenida enda liikmete huve, pakkudes neile pangateenuseid võimalikult madala tasu eest. „Ühistupanga heaks näiteks on Kanadas, Toronto linnas tegutsev eestlaste poolt juhitav ja 5000 liikmega ühistupank - Eesti Ühispank,“ lausus Aas.

Aas nentis, et seega on ühistupanga loomiseks olemas nii võimalus kui vajadus. Kohalike inimeste, ettevõtjate ja munitsipaalasutuste huvides tegutsev ühistupank arendaks ka kodanikuühiskonda.

„Ühistupank võimaldab hoida Eesti majanduses suuri rahalisi summasid, mis seni kehtiva tava kohaselt makstakse välja välisriikides asuvatele kommertspankade omanikele,“ selgitas Aas.

Euroopa Ühistupankade Assotsiatsiooni andmetele oli 2012. Aasta lõpu seisuga Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ühistupankadel kliente 214 680 924 ja liikmeid 55 899 431. Euroopa Liidus on ca 4000 ühistupanka, milledel on 72 000 esindust.

Deposiitide ja laenude osas oli ühistupankade turuosa Austrias üle 30%, Prantsusmaal ca 40% ja Saksamaal ca 19%. Soome suurimas finantsasutuses OP-Pohjola Group, mis koosneb enam kui 200 kohalikust iseseisvast ühistupanga harust ja kus on rohkem kui 1,4 miljonit omanik-liiget, töötab rohkem kui 13 000 inimest. Soome Finantsinspektsiooni andmetel on tema turuosa laenude osas 33,7% ja deposiitide osas 35,8%.

Ühistupanga eesmärgiks on võimalikult soodsa pangateenuse pakkumine ning pangandustegevusest tulenev kasum (lisaväärtus) rakendatakse eestimaalaste teenistusse. Ühispanga loomine ja tegevus on suunatud välismaiste pankade ülemvõimu murdmiseks ja pangandustegevusest tuleneva kasumi jätmiseks Eesti riigi ja elanike hüvanguks. Sihtgrupiks on kõik eestimaised ettevõtted, korteriühistud, KOV-id ja KOV-idele kuuluvad äriühingud, riigiettevõtted ja riigiasutused ning Eesti elanikud.

Ühistupanga asutamine eeldab pikemaajalist ettevalmistusprotsessi, selleks loodava sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on ühistupanga asutamise ettevalmistamine ja selle asutamisel osalemine. Sihtasutus tegutseb kuni eesmärgi saavutamiseni, s.o. ühistupanga asutamiseni.