20.08.2021

30 aastat Eesti riigi taastamisest

Juhan Liiv: ,,Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on elukiik. Ükskord, kui terve mõte. Ükskord on Eesti riik."

Kajakas Tallinna kohal foto autor Kaja KaldojaNeed read on pärit Juhan Liivi 12-salmilisest luuletusest „Kas näitad?” Kuigi see luuletus pole kuupäevaga dateeritud, arvab Fridebert Tuglas, et see on Liivil kirjutatud 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste mõjul. Sel ajal viibis Juhan Liiv ka hullumajas ja see on kõigile hästi teada, et Juhan Liiv oli hull. Ilmselt peetuks teda hulluks toona ainuüksi selle luuletuse pärast. See, et ükskord on Eesti riik oli sama utoopiline kui lause, et ükskord jõuab Kalev koju. Seda Kalevit ootame me tänapäevani, aga Eesti riik on meil olemas. Nii, et äkki Juhan Liiv ei olnudki hull? Ehk oli tema täiesti terve, aga toonane aeg hull? Ka tänapäeval küsitakse, miks ja kellele on vaja luulet. Aga vaat, sellepärast ongi, et oleks keegi hullude mõtetega ja mingil hetkel saavad need mõtted teoks ja meil on siis näiteks Eesti riik.

1991 aastal 19. augusti õhtul tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avalduse, milles kuulutati Riikliku Eriolukorra Komitee tegevus ja korraldused Eesti territooriumil ebaseaduslikuks ning teatati, et kuna riigipööre N. Liidus on katkestanud läbirääkimised, on Eesti Vabariik õigustatud tegema ühepoolselt Eesti Vabariigi riiklikusse iseseisvusesse puutuvad otsused.

19. augustil kell viis peale lõunat olid alanud rasked läbirääkimised Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu juhtide vahel. Põhiliseks vaidlusteemaks oli, kas Eesti Vabariik välja kuulutada või iseseisvus taaskehtestada, st kas tunnustada õiguslikku järjepidevust ja seda, et ainult juriidiliselt olemasoleva Eesti Vabariigi kodanikud võivad otsustada riigi saatuse üle. 20. augustil jätkusid läbirääkimised Toompeal toas nr 115 kuni õhtuni. Samal ajal istus Narva maanteel oma koosolekul koos Eesti Komitee.

Peale jäi Eesti Kongressi õigusliku järjepidevuse kontseptsioon. Ülemnõukogu otsuses, mis võeti vastu 1991 aasta 20. augustl kell 23.03, kinnitati Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleti diplomaatiliste suhete taastamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis pidi moodustatama pariteetselt Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi poolt. Otsus võeti vastu 69 poolthäälega, vastu ja erapooletuid saadikuid ei olnud.

21. augusti küsitluste kohaselt oli Ülemnõukogu otsusele vastu vaid 1% eestlastest ja 24% mitte-eestlastest. Aga paljud ei pruukinud 20. augustil toimunu tähendust tollal veel selgelt teadvustada: tegemist oli justkui ühe sammuga iseseisvuse taastamise pikal teel.

Uudise avalehe foto autor on Kaja Kaldoja.