Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Aastaraamat „Tallinn arvudes 2021“ näitab taas rahvastiku arvu kasvu

Aastaraamat „Tallinn arvudes 2021“ näitab taas rahvastiku arvu kasvu

Tallinna linnavalitsusel on valminud uus statistika aastaraamat „Tallinn arvudes 2021“, mis annab ülevaate pealinna eri valdkondade arengust lähiaastate lõikes. Pealinna rahvastik on suurenenud üle 20 aasta järjest, ületades juba 445 600 piiri.

Tallinna Strateegiakeskuse arengu- ja väliskoostöö osakonna analüütik-strateeg Liina Kilemiti sõnul on juba 29. korda ilmunud statistika aastaraamat oluliseks töövahendiks teadmuspõhisel linnajuhtimisel. „Kõik linna arengusuunad teenivad ühte laiemat eesmärki – et linlased saaksid elada õnnelikku ja rahuldust pakkuvat elu,“ ütles Kilemit. „Statistikakogumik aitab aru saada, kuidas meil on seni läinud ning planeerida järgmisi samme linna arenguks. Raamatus kajastatud andmed on oluliseks juhtimise ja otsustamise instrumendiks, olles sisendiks nii kogu Tallinna kui ka linnaosade ja valdkondlike arengukavade koostamisel.“    

Tallinna statistika aastaraamat „Tallinn arvudes“ ilmub alates 2002. aastast iga aasta augustis. Raamatus on avaldatud Tallinna viimaste aastate andmed, võrdluseks on lisatud Eesti ja mõnel juhul ka Harjumaa näitajad. Raamatu koostaja ja toimetaja on Tallinna Strateegiakeskuse arengu kavandamise büroo analüütik-statistik Peeter Kuulpak. 

Statistika näitab, et tallinlaste arv on pidevalt kasvanud juba üle 20 aasta. Eriti suur oli rahvaarvu kasv 2019. aastal, mil see suurenes 5052 inimese võrra ehk 1,2%. Eelmisel, 2020. aastal kasvas rahvastik 1762 elaniku võrra ehk 0,4%. Kõige enam suurenes elanike arv Kesklinnas (2,2%) ja Haaberstis (1,6%), vähenes aga Nõmmel (1,2%) ja Mustamäel (0,2%).

Eelmisel aastal elas Tallinnas 445 678 inimest, seal hulgas 242 765 naist ja 202 913 meest. Seega on tallinlaste hulgas naisi 39 852 võrra rohkem kui mehi. Suurim oli nii naiste kui ka meeste osakaal vanuses 30-34 (vastavalt 20 480 ja 20 347) ja 35-39 (vastavalt 19 044 ja 18 323). Kui neis vanuserühmades oli naisi meestest rohkem, siis vanuses 0-4 on olukord vastupidine – 10 983 tüdrukut ja 11 473 poissi. Poiste arv on suurem ka 5-9- ja 10-14-aastaste laste hulgas. Tallinna naiste oodatav eluiga sünnihetkel on kaheksa aastat pikem kui meestel. Elanikkonna rahvuslik koosseis on mitmekesine – esindatud on 185 eri rahvust, millest viie ja enama liikmega on esindatud 131. 

Analüüsitud on ka leibkondade profiili, linnaelanike tööhõivet ning sissetulekuid. Selgus, et Tallinnas on 214 920 leibkonda, kelle hulgas on kõige enam üheliikmelisi leibkondi (92 503 ehk üle 43%) ja umbes veerandis peredest kasvavad lapsed. Tööhõive määr 15-74-aastaste linlaste hulgas on 72%, kusjuures suurem osa neist töötab avalikus sektoris. Möödunud aasta keskmine brutopalk on aastaga kasvanud 1545 eurolt 1637 eurole kuus, mis oli ligi 200 euro võrra kõrgem Eesti keskmisest.

Põhjalik ülevaade on raamatus antud ka tervishoiu ja sotsiaalkaitse, majanduse ja keskkonna ning mitmete teiste valdkondade kohta. Tallinlaste rahuloluküsitlus 2020 näitas, et 89% tallinlastest peab Tallinna peresõbralikuks linnaks, 74% arvates on siin loominguline õhkkond ning 71% arvates suhtutakse siin teistsugustesse inimestesse üldiselt hästi.

„Hea meel on seoses Tallinna rohepöörde eesmärkidega näha, et suurenenud on jalgratta, mopeedi ja mootorrattaga töökohale liikujate arv – selle osakaal on aastaga tõusnud 1,5 protsendipunktilt 2,3-le. Samuti on tõusnud jalgsi tööl käijate hulk,“ märkis Kilemit. „Paraku on veidi suurenenud ka autoga liikujate, kuid vähenenud ühistranspordi kasutajate osakaal. Muutused liikumisviisides on tõenäoliselt seotud koroonaaja mõjuga. Ka kodus töötajate protsendipunktid on aastaga tõusnud 3,9-lt 5,3-le.“    

Linna arengu seisukohalt oluliseks näitajaks on veel linnaeelarve tegevuskulud, milles aasta-aastalt on kasvanud kulutused haridusele, ühistranspordile ja liiklusele ning sotsiaalhoolekandele. Suurim osakaal linnaeelarves ongi haridusvaldkonnal, kuhu möödunud aastal kulus 267,7 miljonit eurot. Ühistranspordile ja liiklusele kulus 86,8 ja sotsiaalhoolekandele 61,9 miljonit eurot.  

Kogumik „Tallinn arvudes 2021“ on eesti- ja ingliskeelne, teemade loetelu ja linna üldandmed on esitatud ka vene keeles. Trükis on mõeldud laiale kasutajaskonnale, see peaks pakkuma huvi nii ametnikule, ettevõtjale, ajakirjanikule, teadustöötajale, õpetajale kui ka õpilasele. Trükist jagatakse ministeeriumitele, ametitele, inspektsioonidele, saatkondadele ja esindustele, õppe- ja teadusasutustele, raamatukogudele ning Tallinna ja Harjumaaga seotud asutustele ja liitudele.

Raamat on kättesaadav Tallinna linna kodulehelt (või otselink failile: Tallinn arvudes 2021.pdf). Pdf-formaadis faili sisu ühtib trükiväljaandega, kopeerimise ja andmete kasutamise lihtsustamiseks on tabelid avaldatud ka eraldi Exeli failidena.